vähemalt kolme lausega. Vanaeesti keel (kuni aastani 1200) Pole säilinud kirjalikke allikaid ning seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. Üks varaseimaid muutusi oli õ-hääliku tekkimine Suurenesid murretevahelised erinevused Eesti- ja Liivimaa aladel ning sp kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti. Murrangueesti keel (1200-1700) Sellel perioodil toimunud keelemuutuste tulemusel kujunes välja tänapäeva eesti keele põhijooned Eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest Keelemuutuste kohta kirjalikud allikad! Toimusid häälikumuutused: lõpukadu ja sisekadu, mille tulemusena suured muutused grammatikas Murranguperioodi muutused olid suuremad kui vanaeesti ja uuseesti perioodil toimunud muutused. Uuseesti keel (1700 kuni tänapäev) Sel perioodil ilmus eestikeelne täispiibel (1739
· oskuskeel · kirjaliku · murdekeel vestluse keel · ilukirjanduske el EESTI KEELE KIRJAKEEL · Üldkasutatav normitud keelevariant · Teadlikult välja kujundatud, ühtlustatud · Esineb nii suulises kui ka kirjalikus vormis · Kirjakeele norm OSKUSKEEL · Seotud erialade ja nende mõistestikega · Kujundatakse teadlikult · Lähtub kirjakeele normist · Tekstid ülesehituselt keskmisest keerukamad SUULINE KEEL · Vaba ja loomulik keelekuju · Keelemuutuste suhtes väga tundlik · Toimub kõige rohkem muutusi · Argikeelele on omane lühendamine MURDEKEEL · Argikeele piirkondlik avaldumisvorm on murdekeel · Eestis 8 murdeala KIRJALIKU VESTLUSE KEEL · Vestlused jututubades ja sotsiaalvõrgustikes · Kõnekeelsed jooned · Lauseehitus tavaliselt lühike ja konkreetne · Kasutusel lühendid · Emotsioonide väljendamine nt: ; :) ; xD NÄITED KIRJALIKU VESTLUSE KEELE LÜHENDITEST Suhteliselt suht
keeltesse: põhja- ja lõunaeesti keelde. 17. sajandil koostati esimesed eesti ja lõunaeesti keele grammatikad ja sõnaraamatud. Sellest ajast alates on säilinud rohkelt eestikeelset kirjandust keelemuutuste uurimiseks. Koos rahvusliku ärkamisajaga 19. sajandi keskel muutus eesti keel talurahva kõnekeelest kiiresti kultuurkeeleks. Esimese eestikeelse eesti keele grammatika avaldas Karl August Hermann 1884.
tähtsam nimisõna. Tavaliselt on selleks lause alus, kui aga alus puudub- umbisikulises tegumoes ja käskivas kõneviisis- siis on lause kõige tähtsam nimisõna sihitis. Tulema + da-inf, on vaja, on tarvis+ da- inf (Laps tuleb koju saata. Laps on vaja koju saata.) Omastav . Nii nagu nimetaval käändel ei ole ka omastaval käändelõppu. Varem oli omastava käände lõpp n nagu soome keeles tänini, kuid see kadus keelemuutuste tulemusel. Säilinud on ta vaid üksikuis sõnades nagu maantee ja Soontaga. Morfoloogias on omastaval käändel äärmiselt oluline roll, kuna temast moodustatakse peaegu kõigi teiste käänete vormid Ainsuse NIMETAVA, OMASTAVA JA OSASTAVA käände kasutamine - tabel NIMETAV Omastav OSASTAVA POISS see POISI KUULUVUS POISSI MITU sõber PAAR
Referaat on koostatud kahe raamatu artiklite põhjal. Selleks on kasutatud Huno Rätsepa teost „Sõnaloo raamat“ ning Mati Hinti „Keel on tõde on õige ja vale“. See on jagatud sujuvalt kahte osasse, millest üks käsitleb eesti keele tekkimise lugu ning teine detailsemalt iseärasusi. Üleüldiselt on uue keel sugenemiseks võimalusi mitu. Enamasti kujuneb see keel mõne keele murde või murrete iseseisvumise teel. Uus keel areneb teatud aja jooksul lähtemurretes toimunud keelemuutuste põhjal. Samal ajal on väga oluline ka vanade tunnusjoonte säilimine lähtemurretes. (Rätsep 2002: 10) Võrreldes eesti keelt inimkeele tekkega, siis on see üpris lühike. Kirjakeelel ja kõnekeelel on erinev kujunemislugu, kuid kindlasti arenes enne välja kõnekeel ning on teada, et hõimumurded, millest kujunes hiljem välja eesti keel, hakkasid lahknema alles 2000-2500 aastat tagasi. Andmeid tol ajal
Hõimumurded, millest kujunes hilisem eesti keel, hakkasid läänemeresoome keeleühtsusest silmatorkavalt lahknema alles 2000-2500 aastat tagasi. Andmeid toonase keele kohta on saadud eeskätt praeguste läänemeresoome keelte ja murrete omavahelisest võrdlusest. Võimalusi uue keele sugenemiseks on mitu, kuid enamasti kujuneb uus keel mingi keele murde või murrete iseseisvumise teel. Uus keel ei sünni kunagi äkitselt, see areneb teatud aja jooksul lähtemurretes toimunud keelemuutuste põhjal. Uute murrete tekkimise ajal on oluline ka säilitada lähtemurretele iseloomulikud vanad jooned. Esimese aastatuhande keskpaiku eKr või natuke hiljem kujunes Soome lahe põhja- ja lõunaranna mail välja hilise läänemeresoome algkeele kolm põhilist hõimumurderühma: põhja-, ida- ja lõunarühm. Idarühma murrete kõnelejad elasid tol ajal tõenäoliselt praegusest Eesti alast idas Peipsi ja Pihkva järve taga ning liikusid hiljem Laadoga lähikonda
p,t,k indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. f,,h Wilhelm von Humboldt 1767-1835 o Keelefilosoofia hilisem keelelise relatiivsuse hüpotees Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. o Keelte tüpoloogiline liigitus isoleeriv; aglutineeriv; flekteeriv; polüsünteetiline Noorgrammatikud 19. saj viimane veerand o Keelemuutuste põhjused o Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja o Analoogia mõju o Laenamine d) XX sajandil (strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) Strukturalism (Ferdinand de Saussure 1916) o Strukturalismi põhitõed: o Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). o Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). o Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine.
häälikuvariatsioone; sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust. Germaani keeled, ladina keel. Polüsünteetiline (hiljem lisatud) – väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja- Ameerika põlisrahvaste keeled. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused, pöörasid suurt tähelepanu foneetilisele täpsusele: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid. Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. Keelemuutuste põhjused : 1. Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja – st mingi seaduse tulemusel peavad kõik sõnad muutuma, kui mõnes sõnas muutust ei toimu, peab seal olema mingi põhjus.
Uurimisalad: · Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika kogu kõnemehhanismi uurimine · Deskriptiivne ehk kirjeldav foneetika keele või keelemurde foneetiliste iseärasuste uurimine · Kontrastiivne ehk võrdlev foneetika eri keelte või murrete häälikusüsteemide võrdlus · Ajalooline foneetika ehk häälikulugu häälikusüsteemis toimunud keelemuutuste uurimine ja väljaselgitamine · Normatiivne foneetika ehk ortoeepia erinevate hääldusreeglite väljatöötamine ja määratlemine · Eksperimentaalfoneetika häälikusüsteemide ja häälduse uurimine katselisel meetodil 4. Millised on foneetika rakendusalad? · Lavaline kõneõpetus (õige diktsioon, õige hingamine) · Laulmise õpetamine · Kõnekunsti õpetamine · Võõrkeeled õpetamine (uus intonatsioon, uued artikulatoorsed harjumused)
f,,h Wilhelm von Humboldt 1767-1835 Raamatus “Jaava saare Kaavi keelest” 1836-39 1. Keelefilosoofia à hilisem keelelise relatiivsuse hüpotees Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. 2. Keelte tüpoloogiline liigitus – isoleeriv; – aglutineeriv; – flekteeriv; – polüsünteetiline Noorgrammatikud – 19. saj viimane veerand Keelemuutuste põhjused: 1. Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja 2. Analoogia mõju 3. Laenamine c) XX sajandil (strukturalism - Saussure) Ferdinand de Saussure 1916 - Cours de linguistique générale Strukturalismi põhitõed: • Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). • Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine.
põhiprobleeme, mis seostuvad eesti sotsiolektide uurimisega, põhiliste sotsiaalsete tegurite kaupa (klass, vanus, sugu). Eraldi peatume aktsendiprobleemil. Seejärel vaatleme lisaks klassikalistele sotsiolingvistilistele probleemidele slängi, mida maailma sotsiolingvistilises literatuuris tavaliselt palju ja eraldi ei käsitleta. Kuna ka eesti lingvistikas levinud lähenemised meie praegust eesmärki ei rahulda, anname seal ülevaate oma arusaamadest. Eraldi osas vaatleme ka lühidalt keelemuutuste probleeme sotsiolingvistilisest vaatekohast. Ja viimases osas seostame sotsiolektide problemaatika normikeelega. Käesoleva ülevaate esimese osas kirjutamisel on kasutatud keskseid rahvusvahelisi uurimusi ja kokkuvõtvaid õpikuid. Teise osa kirjutamisel on toetutud eesti lingvistide uurimustele ning siinse töö autori enda uurimustele, millest osa on trükis ilmunud, osa aga käsikirjalised materjalid.
* Polüsünteetiline (hiljem lisatud) – väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid. Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. *XX sajandil (strukturalism – Saussure) 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism – 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine
keelt, kui need, kes pole, sest nendele on grupi mõju väiksem. Mida tihedam on inimeste side võrguga, seda sarnasem on nende keelekasutus ning paremini võrkudesse kaasatud inimesed kasutavad kõige sagedamini keele regionaalseid variante. Eesti keele sotsiaalne varieerumine sotsiolektide uurimused eesti keele kohta puuduvad klasside ja keele suhetele keskenduvad tööd, nud/nd uurimine, h häälduse varieerumine, grupitöö Manilaiu keelemuutuste kohta , uurimine Mulgi murde verbi kohta, võru kõnekeele varieerumine. Eesti eripära uuritakse palju lingvistiliste tegurite mõju, pole eri klasside ja kihtide keelenäiteid. Eesti keeles on formaalne stiil tugevalt normikeelne, argistiil varieeruv, naised ning haritumad inimesed on enamasti normikeelsemad. Register ja selle uurimismeetodid Keele situatiivsed variandid situatiivne variant: kommunikatiivne situatsioon, mis esineb
p,t,k - indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. f,,h - Wilhelm von Humboldt (1767-1835): Keelefilosoofia, ehk hilisem keelelise relatiivsuse hüpotees – keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend; keel on rahvuse vaim ja vaimu tugevus. o Keelte tüpoloogiline liigitus: • isoleeriv; • aglutineeriv; • flekteeriv; • polüsünteetiline - Noorgrammatikud (19. Saj viimane veerand): o Keelemuutuste põhjused Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja Analoogia mõju Laenamine D) XX sajandil (strukturalism - Saussure) - Ferdinand de Saussure o 1916 - Cours de linguistique générale o Strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole).
tõttu neid võib pidada eespool esitatud definitsiooni alusel loomulikeks. Markeerimata ja markeeritud nähtuste erinevused: * markeerimata nähtused esinevad paljudes keeltes; * markeerimata nähtused on konkreetses keeles esinemissageduselt ja morfosüntaktiliselt distributsioonilt levinumad kui markeeritud nähtused; * markeeritud nähtused alluvad keelemuutustele kergemini kui markeerimata nähtused; * markeerimata nähtused tekivad keelemuutuste tulemusena üldiselt sagedamini kui markeeritud nähtused; * lapsed omandavad markeerimata keelenähtused varem kui markeeritud nähtused; * markeeritud nähtused on keele ja kõne häirete (nt afaasia) suhtes resistentsemad kui markeerimata nähtused. Tegelikult peegeldab markeerimata liikmete eelistamine suhtleva inimese ökonoomsustaotlust: tähtsad ja sagedased mõisted saavad säästlikuma keelekuju. Kuid keeltes esineb ka loomulikkuskonflikte.
Polüsünteetiline (hiljem lisatud) väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid. Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. XX SAJANDIL 2 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia
nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. 2 Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid. Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. XX SAJANDIL 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine
4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). Schleicher (19 saj keskel) võttis kasutusele keelepuu mõiste. Tema arvates on keel organism, mis areneb nii: sünd-areng-taandareng-surm. Darwinistlik lähenemine mõjutas keeleteadust radikaalselt. Keelte geneetiline sugulussuhe, põlvnemine. Algkeeled ja tütarkeeled ! Noorgrammatikud (19. saj lõpp) domineerisid saj lõpul. (Esindajad: A. Brungmann, H. Paul) uurisid keelemuutuste põhjuseid: absoluutsed häälikuseadused ehk häälikuseadustes ei ole erandeid ! Tunnistati vaid üht erandit - analoogiat mille põhjal mood sõnu teiste keeltes olevate alusel. (laenamine) XX sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism; generativism - Chomsky) 20 saj esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20 saj tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse : kirjandus, majandus, bioloogia.
keelde tõlgitud sõnaga üks. Eelistab eessõnu järelsõnadele. Vokaalipikendusena kasutab a, i, o, u puhul h-d, e kirjutab (mitte järjekindlalt) 2x. Pronominaalne täiend ei ühildu põhisõnaga (Stahlil ühildub). Stahli ja Blume sõnavara erineb. Blume pole Stahli järgija. Eesti k tuletusvõimaluste tundmine lubab Blumel moodustada tuletisi, mida pole Stahlil ega Gösekenil. Kasutab rahvakeelseid väljendeid. Blume tekstid pakuvad materjali keelemuutuste jälgimiseks, sest seal on jooni, mis puuduvad tema kaasaegsetel kirjameestel. Bengt Gottfried Forselius 1656 "Didactica magna". Häälikumeetod (koos Herliniga õpetas selle abil talulapsi lugema). Forselius õpetas lapsi veerimismeetodiga lugema. 1684 Forseliuse rahvakoolmeistrite seminar. Eesti rahvakooli algataja, tänu kellele hakkas Eestis lugemisoskus levima, sest ta märkas, kui raske on eestlastele Stahli kirjavara.
c) 19. sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud) *Vennad Grimid lõid 1822 häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k ⇒ vanagermaani p, t, k, f, Ө, h *Wilhelm von Himboldt rõhutas keele funktsionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keele tüpoloogiale. Liigitas keeled tüpoloogiliselt: isoleeriv, aglutineeriv, flekteeriv, polüsünteetiline *Noorgrammatikud (A.Brungmann ja H.Paul) uurisid keelemuutuste põhjuseid – häälikuseadustes ei ole erandeid, tunnistatakse vaid analoogiat. d) 20. sajandil(strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) *Strukturalism . Saussure oli struktrualismi teoreetik. Ta tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused: keele süsteem (langue) ja selle avaldumine kõnes - kõnelemine (parole) Mõiste struktuur. Uuris vormi ja tähenduse seost. Ise ei pannud eluajal oma mõtteid kirja (Saussure õpilased panid oma loengukonspektidest kokku raamatu)
kaasa keeleuuenduste leviku, mis omakorda nõrgendab paikkondlikke norme. Vahepealses positsioonis olevad keelejuhid näivad olevat uuenduste leviku taga. Linnastumine nõrgestab esialgu tugevaid maapiirkondade võrgustikke. Nõrgalt seotud võrgustikke on raske uurida, kuna nõrgad sidemed on iseloomulikud eelkõige kogukondadele, mis on sotsiaalselt ja/või geograafiliselt mobiilsed ning mille liikmeil on palju kontakte eri võrgustikes – iseloomulik linnadele. Keelemuutuste algatajad on innovaatorid ja varajased adopteerijad. Innovaatoreid seostatakse võrgustiku nõrkade lülide ehk sildadega eri võrgustiku vahel. Varased adopteerijad on aga võrgustikuga tugevalt seotud liikmed, kes võtavad uuendusi kergelt vastu. Nende kaudu levivad uuendused võrgustiku tuumikuni. Nõrk seotud võrgustikuga põhjustab seda, et nõrkadele lülidele ei rakendu surve järgida võrgustikus kehtivaid norme nii palju kui võrgustiku tuumikule.
türgi; · flekteeriv keel tüve muutumine, nt. saksa; · polüsünteetiline keel tüved koonduvad pikkadeks sõnadeks; · aglutineeriv ja flekteeriv keel nt. rootsi, eesti · August Schleicher 1821-1868 o keelepuu mõiste, aluskeeled o keel kui organism, mis areneb: isoleeriv aglutineeriv flekteeriv · Noorgrammatikud (19. saj. lõpp) o keelemuutuste põhjused: · absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja · analoogia mõju · laenamine d) sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism; generativism Chomsky). b) nn neogrammatikud c) Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond) Tartus 1883-1893 1. foneemi mõiste 2. Ferdinand de Saussure (Sveitsi keeleteadlane) 3
Rootslane oli eestlasele palju lähedasem kui sakslane ja see lähedus võis soodustada rootsi keelest eesti keelde laenamist. Vanarootsi laensõnade puhul on probleemiks nende eraldamne vanapõhja laenudest, ses vahel puuduvad siingi keelelised kriteeriumid. uusrootsi ehk riigirootsi – Eesti alad läksid järk-järgult Rootsi võimu alla. Rootsi aeg tõi endaga kaasa Eesti lähenemise Rootsile. Eestisse saadeti ametnikke, kaupmehi, käsitöölisi, tuli ka vaimulikke. Eriti suur keelemuutuste vahendaja oli Rootsi sõjavägi, sest nendega puutusid kokku ka lihtsad taluinimesed. Selleaegsed laensõnad on näiteks friiherra, kindral, kadalipp. Eestirootsi – Eestirootsi laenud pärinevad eesti- ehk rannarootslastelt, kes veel Teise maailmasõja eelõhtul elasid kaunis kompaktselt Lääne-Eesti saartel ja Loode-Eesti rannikul. On neli põhilist eestirootsi murret (vt küsimus 29). Eestirootsi
neda avaldamiseks mõeldud ja seetõttu kaalutletult sõnastatud või lausa toimetatud tekstidest, mille norm on arusaadavalt teistsugune kui spontaanse väljenduse oma. • Normingu kirjapanijad küll teavad, missugune norm on, aga see mingil põhjusel ei meeldi neile, mistõttu nad üritavad seda endale meelepärasemaks suunata ja soovitada. Soovitused võivad olla põhjendatud empiiriliste uuringutega (nt keelemuutuste ja -kontaktide seaduspärasuste teemal), introspektsioonil ja kontseptuaalanalüüsil põhinevate arutlustega (nt keele oletatava väljendusvõime teemal), kuid võivad olla ka täiesti põhjendamata, pärinedes üksnes soovitaja subjektiivsetest eelistustest. • Norm on pärast normingu kirjapanemist muutunud. Nii juhtub varem või hiljem alati, kuna norm areneb pidevalt ja normingut aidatakse sellele järele üksnes grammatikate ja
annaabi.ee 
