Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keelehooldeallikate kasutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õigekeelsus, koma, 2016äljendusõpetus, omastava, ibid, kirjutatakse, ülakoma, 1960ndad, kask, põhjenda, scriptum, postskriptum, identifitseerima, struktureerima, eeru, glasgow, lausanne, alsace, halleersailles, kõrvallause, keelehooldeallikate, alusena, korrektse, soovitusi, kumb, korrektneäljendit, lühendid, ibidem, sealsamasous, platEesti õigekeelsus ja väljendusõpetus September 2015 Keelehooldeallikate kasutamine 1. Kas õige on Napoli või Naapoli? Vastus: Napoli 2. Leia seletavast sõnaraamatust sõna divisjon kaks tähendust, seejärel võrdle neid ÕSis esitatud tähendustega. Mille poolest need erinevad? Vastus: ÕSis on välja toodud, et millises tähenduses sõna divisjon kasutada ei soovitata. 3
mõeldakse (poliitiliselt) lääneriike ja (kultuuriliselt) idamaid. Kuid ka väike algustäht ei ole sellisel juhul vale, nt Sai läänelt (= lääneriikidelt) majandusabi. Kas rahvusvaheline mess ,,Kaunis kodu" tuleb kirjutada jutumärkides või mitte? Ürituste nimed on läbiva suurtähega, v.a liigisõna (mess, näitus jm): Pimedate Ööde filmifestival. Pealkirjalaadsed nimed tuleks jutumärgistada: rahvusvaheline mess ,,Kaunis kodu". Kuid enamasti nimetatakse üritusi üldnimega ja kirjutatakse väikese algustähega: raamatumess. Kuidas moodustatakse võõrnimetuletisi, näiteks nimest Shakespeare? Võõrnimetuletised on väikese algustähega, muus osas säilitatakse nime ortograafia. Liited lisatakse nimele harilikult ilma ülakomata: zürichlane, hollywoodlik. Ülakomaga saab näidata nime ja liite piiri siis, kui nime lõpposa kirjapilt ja hääldus on erinevad: shakespeare'lik. Mitmesõnalistest
sekretär (vastuvõtja), dokumendisüsteemi haldur; dokumentidega seotud isikute kindlakstegemise võimalus näitab dokumentide usaldusväärsust · Usaldatavus- sündmused ja faktid, mis kirjas on, ongi täpselt sellised (sisu läheb kokku tegelikkusega) · Autentsus- kas dokument on originaal, dokumenti ei ole muudetud · Metaandmed- see info, mis pannakse dokumendiga kaasa, kuid mis dokumendi sisu ei mõjuta; kui dokument saabub ettevõttesse kirjutatakse sinna peale kättesaamise kuupäev, vb vastuvõtja nimi, dokumendi liik; kirjeldavad dokumendi kohta dokumendi süsteemis; lisatakse dokumendi registreerimisel Dokumentide originaalsus Koopia- dokumendi täpne jäljend, mis vastab kopeeritavale nii sisult kui vormilt Ärakiri- dokumendi täpne koopia sisu osas, aga vorm ei pruugi olla sama (erinev paber) Originaalkoopia- töölepingul on üks originaal ja teine originaalkoopia (allkirjastatud samal hetkel)
Anna-Liisa jälle vaba, Edasi 29.07.1987, nr 173, lk 4). Piirangu tühistamise järel on paljud vanemad kokkukirjutatud nimele algselt kavatsetud kirjakuju andnud (nt Sten-Erik pro Stenerik). 3.3 Isikunimekorraldus praegu 21. veebruaril 1995 vastu võetud keeleseaduse (RT I 1995, 23, 334 jj) järgi on Eesti riigikeel eesti keel. Riigikeele ametliku kasutuse aluseks keeleseaduse mõttes on eesti kirjakeele norm. Sama seaduse § 20 sätestab, et Eesti kodaniku nime ametlik kuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega; Eesti kodaniku nimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega. Keeleseaduse § 22 põhjal on Eesti kodaniku nime rahvusvaheline ladinatäheline kuju samane Eestis kasutatavaga. Perekonnanime staatust perekonnaõiguse seisukohalt reguleerib 12. oktoobril 1994 vastu võetud perekonnaseadus (RT I 1994, 75 jj) . Selle § 5 käsitleb perekonnanime valikut abiellumisel, § 31 perekonnanime pärast
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde Tiina Uusma - Tartu Tervishoiu Kõrgkool, lektor - kutseõppe õppekavade juht Illustratsioonid: Fotolia, Tallinna Kiirabi koolituskeskus Fotod: Jürgen Saarniit, Vassili Novak, Marika Väli, Piret Valdek, Ahti Varblane, Andras Laugamets, Merle Tikk, Raul Adlas Fotograaf: Priit Grepp Pildiseade konsultant: Priit Hummel Keelekorrektor: Raile Kask IT konsultant: Boriss Rudnev Tehnilised toimetajad: Anu Tedder, Pille Tammpere, Monika Grauberg 2 Eessõna Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat on esimene eestikeelne õpik, kus ühtede kaante vahele on kogutud kõik olulisemad distsipliinid, mida kiirabitöötaja oma töös kasutab. Ehkki õpiku pealkiri ütleb, et see on erakorralise meditsiini tehnikute raamat, on siia kogutud ulatuslikum materjal, mis on kasutatav ka kiirabiõdede (ja miks mitte ka –arstide)
annaabi.ee 
