"Põrgupõhja uus vanapagan" A.H.Tammsaare Filmi alguses veenab Peetrus Vanapaganat maa peale minema, et proovida, kas ta võib seal inimese kombel õndsaks saada. Vanapagan kuulab hoolega Peetruse õpetusi, kuid õndsakssaamine maa peal käib tal üle jõu, ükskõik kui palju ta ka oma karujõuga tööd ei tee. Vanapagana lapsemeelset mõistust ja usku töö ja kuulekuse läbi õndsaks saada kasutab ära omakasupüüdlik Kaval-Ants. Filmi alguses ei saanud ma hästi kõigest aru, arvatavasti sellepärast, et ma ei teadnud selle tegevustikust midagi. Mõnda aega vaadates filmi hakkasin asjale pihta saama, nimelt Vanapagan saadeti maale proovima inimese kombel õndsaks saama. See tekitas minus huvi edasi vaatama, kas vanapagan saab õndsaks või mitte. Peategelaseks oli Jürka, kellel oli jõudu palju aga mõistust vähe. Tihitipeale ei suutnud ta head ja halba eristada
Peale seda kui Jürka naine Lisete teda pettis sulasega, läks Jürka elu ainult allamäge. Riskides mitte õndsaks saada, pani Jürka sulase koos oma küüniga põlema. Võib öelda, et Jürka kohtumine teose väga salapärase ja mõistatusliku tegelase Kaval-Antsuga oli päris halb. Jürka oli kõigeks nõus, et õndsaks saada, mis tegi Jürkast väga kerge uskliku ja kergelt mõjutatava inimese, keda oli Kaval-Antsul väga kerge ära kasutada enda kasu püüdlikult. Mille tulemusel ka Kaval-Ants Jürka elu pea peale keeraski. Jürka aina uskus ja aitas teda, lootes et see aitab tal õndsaks saada, kuid tegi sellega vaid Kaval-Antsu elu paremaks. Näiteks lasi Kaval-Ants Jürka talu enda nimele kirjutada ja siis asus selle eest Jürkalt renti küsima. Kui Jürka ei tahtnud maksta, siis kaebas Kaval-Ants Jürka kohtusse. Kaval-Antsul Sõi Jürka selleks ajaks nagu peo pealt. Kaval-Ants aga läks nii ahneks et tahtis Jürkast üldse põrgupõhjalt lahti saada ja sinna uue rentniku võtta
"Vaata Jürka meie oleme üheskoos...." Näide lk 171. Õpetab Jürkale: ""See on siin ilmas ikka nõnda", seletas Ants, et väiksem orjab suuremat, nõrgem tugevamat, rumalam targemat. ......." Näide lk 58 Õpetas valetama. " Ja ants õpetas, sest ta oli harjunud Jürkat kui oma kodulooma armastama, ning kuna see endale omal jõul ja nõul enam ära ei pääsenud..." Näide lk 68-69. "Ükskõik Lausus Jürka nõustuvalt ja küsis natukese aja päras:........" Näide lk 104. 10. Kaval-Ants. "Harv habe lõua otsas". Tema jaoks on tähtis omakasu ning enese heaolu. Ants kasutas terve raamatu vältel Jürka kindlat usku ning lihtsameelsust kurjasti ära. Ta rikastus Jürka töö ja vaeva arvelt ning ei tundnud selle pärast mingit süüd. Algul Ants kartis veidike Jürkat, kuid hiljem ei hoolinud ta sellestki, et teine ennast Vanapaganaks peab. Võimu- ja rahaahnus oli Antsul tugev. Ta oskas Jürkale jätta endast mulje kui ta parim sõber, kuid seljataga haudus uusi plaane.
põrgusse või taevasse. Mõned seovad õndsaks saamist kristluse või muu usuga, aga pigem on see heaolusaamine. Tänapäeva taevasse saamise arusaamad on palju teist sugusemad kui paar põlvkonda tagasi, nii on aru saada ,,Põrgupõhja uue Vanapagana" teosest ja tänapäeva õpetuste erinevusega. Tihti räägitakse, et vaimust vaene inimene saab õndsaks. Tammsaare raamatust ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" saab selgelt aru, et Kaval-Ants ei teadnud õigest mida ta tahab. Mingil määral tahtis Ants taevasse saada, aga ta tegi kõik vastupidi. Raamatust loeb välja kuidas Kaval-Ants kasutab õndsaks saamist Jürka peal ära. Ta õpetab Vanapaganale, et õndsaks saamise kunst on Eesti rahva au ja kuulsuse nimel ennast orjastamine ning muidugi isamaa-armastusest, mille all mõtles ta oma õigustele ja eesõigustele . Nii sai Kaval-Ants kasutada oma sõpra tema
Tema ausus meeldis mulle väga. Jürka tegelaskujus tekitas minu jaoks vastuolu see, et ta oli Kaval-Antsu suhtes liiga naiivne ning võib isegi öelda, et tema jaoks oli Antsu sõna ,,püha". Õnneks sai ta lõpuks aru, et Ants polegi ta sõber , vaid hoopiski vaenlane. Jürkal oli ka suur probleem. Viha hoos muutus ta vägivaldseks ning tema eesmärk oli oma vaenlased hävitada- põletades. Kaval-Ants oli üks omakasupüüdlik ning õel mees. Ta kasutas ära Jürka naiivsust ja muidugi sai sellest endale kasu. Jürka tegi ära kogu tema töö, loobudes täielikult oma talu töödest, sest nendeks ei jätkunud lihtsalt aega. Lisaks Jürkale mõjutas Ants ka tema poegi. Ta õpetas neile halbu kombeid. Veel andis ta ka lubadusi, mida ta ei täitnud. Kaval-Ants oli pealtnäha väga
A. H. Tammsaare viimase romaani põhjal tehtud samanimeline film linastus aastal 1964, 15. juunil. Filmi režissöörideks olid Grigori Kromanov ja Jüri Müür. Tähtsamate rollide osatäitjateks olid: Elmar Salulaht, kes mängis Vanapaganat, Ants Eskola Kaval-Antsuna, Astrid Lepa Juulana ning Leida Rammo kui Lisete. Filmi sünopsis tähendab lühikokkuvõtet, mis avab filmi tuuma, selle peamise sisu ja mõtte. Jürka soovib maa peal õndsaks saada ning Kaval-Ants aitab ta jalule ning teeskleb, et on tema sõber, kuid kasutab tegelikult Jürkat ära. Filmi treiler on filmi lühikatkenditest koosnev eelreklaam. Filmi “Põrgupõhja uus Vanapagan” katkendis esitatakse stseeni, kus Jürka tuleb Kaval-Antsu juurest töölt koju ning leiab Lisete teda sulasega petmas. Ta põletas sulase koos küüniga maha ja siis aitas Kaval-Ants politseile seletada, et tegu oli õnnetusega. Politsei kuulutas juurdluse lõppenuks
kuid selliseid leidub ja nad ei löö millegi ees risti ette. 4. Kumb tegelastest Jürka või Ants oli sulle sümpaatsem? Miks? Mulle oli sümpaatsem Jürka, sest hoolimata oma rumalusele, oli ta aus ja erakordselt töökas. Ta pürgis siiralt õndsuse poole ja õppinud teiste käest, et õnn saabub ainult läbi töö, rühkis ta oma viimse päevani maa peal. Pole olemas alatumat inimest kui seda, kes kasutab endast ,,nõrgemaid" ära, nagu seda tegi Kaval-Ants. Kuigi ka Jürkal leidus pahesid, polnud ta kuri. Kui ta kellelegi isegi liiga tegi (näiteks sulasele, kes Lisetet võrgutas), siis oli see põhjendatult. Kuigi Vanapaganana oli tal võim inimesi hirmutada, ei kasutanud ta seda (vähemalt mitte teadlikult). 5. Kuidas iseloomustad Vanapaganat perekonnapeana? Jürka oli eeskujulik perepea, sest ta oli armastav ja rahulik. Ta ei näidanud oma lastele ega
abimeheks. Vanapagan on lihtne, töökas, usaldav. Elab lihtsa maainimese elu. Ükskõik, kui palju tööd ei teeks ja ei arendaks. Tekib probleem, et Vanapagana eit petab sulasega, seniks, kuni vanapagan käib abiks tööd tegemas. Paneb sulase küüni kinni, paneb küüni põlema. Võetakse teenijanna, sellel Vanapaganaga suhe. Kui ei t teada saab, siis on tige. Vanapagana põhjendus eidega lapsi ei saa, kellegagi peab saama. Eit vihane ja sureb ära. Kaval-Ants annab nõu, kui matuseasutuses küsitakse, et kes naine on ja kust tulnud. Kirikuõpetajaga huvitav vestlus. Kirikuõpetaja ei suuda teda uskuda. Vanapganal hakkab elu minema naise kõrval, saavad lapsi. Kaval-Ants ikka rohkem seob teda endaga, võtab lapse sulasteks- abilisteks. Vanem tütar satub Kaval-Antsu poja silme alla, näeb temas naist. Tüdruk ahvatletakse majapidamisse teenijaks. Noor Kaval-Ants võrgutab tüdruku, viimane jääb lapseootele. Tüdruk suri
Lõpuks hakkab ka Oskar kahtlema abielu võimalikkusest. Oskar on mõistusega armastaja ja Erika on armastaja hävitab mõlemad! Psühholoogiliselt pingestatud romaan. · 1939 - ,,Põrgupõhja uus Vanapagan,, - Mis oli tema viimane romaan. See romaan päästis Tammsaare nõukogude ajast pm. Millest see romaan räägib ja mida ta meile ütleb? TUGEVALT SÜMBOLISTLIK!! Seda võib tõlgendada, kuidas ise tahad. Toetub rahvajuttudele. Kaval-Ants ja Vanapagan. Rahvaluules Vanapagan on negatiivne tegelane =rikas talupidaja, kes püüab petta ausalt töölist Kaval-Ants, kes on positiivne tegelane ning kavaldab Vanapagana üle. Tammsaare kehastab Vanpagana positiivseks ja Kaval-Ants on negatiivne. Lugu algab, et Vanapaganal on põrgus probleemid, sest ühtki hinge ei tule. Vanapgana läheb taevasse Peetruse juurde ja küsib, miks hingi ei tule
Kõik probleemid lahendas ta jõu ja vägivallaga. Siiski ei paneks ma neid omadusi talle pahaks. Ta oli ju ikka... vanapagan. Ja kui hoolikalt mõelda, siis just selline peakski üks õige vanapagan olema. Aga ega tal ainult halbu omadusi olnud. Ta oli heasüdamlik, kohati hoolitsev. Töökas, nagu ikka üks õige Eesti mees peaks olema. Selles teoses olekski vanapagan Jürka prototüübiks tavaline eesti talupoeg. Just sama rumal, sama heasüdamlik, alati optimistlik. Kaval-Ants oli aga täielik Jürka vastand. Ta oli tark, edukas, rikas. Rikkaks ei olnud Ants aga saanud mitte tööga vaid pettustega. Ta oli alati valmis kõike tegema, kui see vaid talle raha sisse tõi. Talle ei olnud raskuseks sõpruse teesklemine ega sellesama "sõbra" kodust minemaajamine. Isegi omaenda põlevas majas ütles ta, et las põleb, raha ju tuleb. Ja ega selline ei olnud ainult Ants, kogu tema suguvõsa oli selline. Kõik nad olid rikkaks saanud kasutades ära teiste usaldust ja sõprust
Endasse tõmbunud -> kõik ümbritsevad inimesed Julge, kartmatu -> karud Juhm, ohmu -> Ants Kergeusklik -> Ants Truu <-> truudusetu Kangekaelne -> õndsus Lisete Nõudlik -> Põrgupõhja Truudusetu -> Jürka ja sulane Kangekaelne -> Juula ja kaksikud Juula Töökas -> koduabiline Hooliv -> lapsed Truu -> Jürka Usaldav -> Jürka Heasüdamlik Kaval-Ants Omakasupüüdlik -> Jürka Ahne -> Jürka Kahepalgeline -> Jürka Valelik -> Jürka Abivalmis -> Jürka Kõrk, üleolev -> parem, suurem, ilusam Kartlik -> Jumal Veenev -> Jürka Manipuleeriv -> Jürka Kirikuõpetaja Heatahtlik -> Jürka, Ants Aus -> Jürka Tark -> Jürka Abivalmis -> Jürka Noor-Ants Isa Kõrk, ülbe -> Noor-Jürka Kartlik -> Maia Vastutustundetu -> Maia laps
Üks oli kirkutegelena, teine aga vanapagan. Suuremat erinevust ei saaks ollagi (vähemalt päritolu poolest). Sarnasus võiks neil olla näiteks ausus, sest kirikuõpetaja peab olema aus ja Jürka oli seda ka, kuigi keegi teda ei uskunud ja arvati, et ta on veits hull. 2) 3 ühiskkondliku probleemi. Kas need on aktuaalsed ka tänapäeva Eestis? · Petmine. Nii see kui Lisete pettis sulasega Jürkat ja Jürka pettis Juulaga Lisetet, kui see, et Kaval-Ants Jürkale koguaeg igasugu asju pähe määris, et sellest ise kasu saada. Eks ka tänapäeval esineb naha üle kõrvade tõmbamist. · See, et inimesi (või siis olendeid) ei aktsepteerita nii nagu nad on. Näiteks Jürka täitsa ausalt rääkis kus ta tuli ja kuidas ta vanapagan on, selle peale soovitati tal aga valetada. 3) Milline roll oli romaanis kirikuõpetajal?
võttis Tiina endale naiseks. Indrek oli jälle võitnud. Tammsaare on öelnud:"Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Hoolimata sellest, et Indrek nägi Vargamäe maadega väga palju vaeva, ei tulnud tal selle koha vastu vähimatki armastust. Peale "Tõe ja Õiguse" on võitjate ja kaotajate rolle ka teistes Anton Hansen Tammsaare teostes. "Põrgupõhja uues vanapaganas" jäid kaotajaks nii Jürka kui ka kaval-Ants. Kaval-Ants rääkis Jürkale igasuguseid jutte, kuidas õndsaks saada ja Jürka uskus teda. Esialgu oli Ants küll võitja rollis, kui ta sai Vanapagana enda heaks tööle panna, kuid teose lõpus jäi kaval-Ants kaotaja rolli, kui tema nimele kirjutatud Jürka maja maha põles. Jürka aga oli läbi teose koguaeg kaotaja rollis. Ants kasutas teda tööloomana enda heaks. Ta ehitas Antsu maale enda rahade eest maja, mille kirjutas naabri nimele. Samuti kaotas
Kaasus 29. juuni 2011. a sõlmisid omavahel müügilepingu OÜ Siil ja OÜ Turvas. Müügilepingu p 2.1 alusel ostis OÜ Turvas OÜ- lt Siil puidutöötlemisseadmeid ja puitu kokku 12 360 euro eest. OÜ Turvas esindajana sõlmis OÜ- ga Siil lepingu nõukogu liige Kaval Ants ja OÜ Siil esindajana sõlmis lepingu juhatuse liige K. Vanapagan. OÜ Turvas nõukogu liige sõlmis nimetatud lepingu põhjusel, et äriühingu tegevuskava kohaselt hakkab äriühing tegelema muuhulgas ka puidu töötlemisega. Kaval Ants ja K. Vanapagan leppisid kokku, et arve antud müügitehingu kohta saadetakse OÜ-le Turvas kuu aja jooksul peale kauba üleandmist. 30. juunil 2011 aasta allkirjastasid Kaval Ants ja K. Vanapagan omavahel kauba üleandmise ja vastuvõtmise akti. 25 juulil esitas OÜ Siil OÜ-le Turvas arve ja palus arve tasuda summas 12 360 eurot 7 tööpäeva jooksul. Arve võttis enda valdusesse OÜ Turvas juhatuse liige Maimu Kili, kes arvet vastuvõttes küll nurises liiga suure a...
A.H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus vanapagan" I lk 5-19 Üksikusse Põrgupõhja talusse tuleb uus peremees Jürka, koos kaasa Lisetega. Väidetavalt saadi luba Põrgupõhja elama asuda taevalt. Said ühelt Leeni-nimeliselt minialt salaja kassipoja. Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine. Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6 Leeni: ,,Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks." II lk 19-28 Pererahvas sai teada, et nad olid kogu aeg Antsu endaga kõnelnud. Läksid Kaval-Antsult koju: vankrilogu, hobusetukas, sahk, lammas, tall, seapõrsas, söödav kraam, lehm; oleksid pidanud nüüd üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi. Karu murdis lehma, vedas padrikusse. Jürka tapab karu kirvega. Koorisid loomad (lehma ja karu) ja raiusid tükkideks. Lehmalt said liha, karult nahka. Nahk võeti h...
rääkis sellest Jürkaga. Tuli välja, et Juula kaksikute isa on Jürka. Kui Lisete suure viha tõttu mehele kätte tahtis maksta, hoidis Juula Jürka poolele ja ta ütles, et ei tunnista Jürka vastu. Lisete jäi Põrgupõhjale, aga ta ei tahtnud ei süüa ega juua ning lõpuks ta suri ära. Pärast seda sai Jürka Juulaga veel palju lapsi ja üleüldse, Jürka elas Juulaga kuni tema (naise) surmani, neil oli teineteisega koos hea elu. 3. Jürkat võib pidada nii Vanapaganaks, kellele Kaval-Ants koti silmini pähe tõmbab, kui ka kristlikuks deemoniks, Kuradiks ning kohati hoopiski lihtsameelseks talupojaks, kelle truudust talukultuurile Ants julmalt ära kasutab. Jürka on mitmeplaaniline. Ta on nii lihtne töömees kui ka üleloomuliku jõu ja võimetega vanapagan. Ta on väga visa töömees. Tema usk on kõigutamatu ja see hämmastab isegi kirikuõpetajat. Jürka säilitab kogu aeg lapseliku lihtsameelsuse (muutub alles siis, kui Ants on võtnud temalt viimase)
Jürka ja Lisete lahkusid, kuid kui nad olid värava juures jooksis minia neile järgi, sest Jürka oli unustanud oma kaelaräti. Koos kaelarätiga andis minia neile ämma teadmata kaasa ka kassipoja. Lisete ja Jürka läksid edasi, kuni kohtasid meest, kellelt said teada, et kui talusse loomi või tööriistu vaja tuleks pöörduda Kaval-Antsu poole. Mehe juhatuste järgi leidsidki nad Kaval-Antsu talu kaheharulise kase juurest, kust tuligi neile aia peale vastu Kaval-Ants, kuid ta tutvustas ennast sulasena. Jürka rääkis oma põrsaloo ära ja Kaval-Ants, ikka sulast teeseldes, lubas peremehe ehk siis enda käest küsida ja kunagi ise Põrgupõhjale ütlema tulla, kas saab või ei. Lisete ja Jürka läksid siis selle teadmisega koju. Kodus jättis Lisete kassipoja Jürka hoolde ja läks ise külla kassi jaoks piima otsima. Lisete läinud, pääses ka kassipoeg Jürka suurest peost minema ja hoolimata pingutustest ei õnnestunud Jürkal teda kätte saada
sümboliseerib Euroopa iganenud poliitilisi süsteeme, millele on vastandina esitatud lihtsate talupoegade tarkus. Teost loetakse eesti poliitilise draama tippteoseks. Ühiskonnakriitiline on ka Tammsaare viimane romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939), mille aine on võetud eesti tuntud muinasjutust Kaval-Antsust ja Vanapaganast. Tammasaare on oma romaani loomisel lähtunud sellest folkloori tegelaspaarist, kuid on vahetanud nende rollid. Tammsaarel esindab rikas peremees Kaval-Ants kurjust ning inimese tööjõu ekspluateerimist teise inimese poolt, lihtsameelne Vanapagan Jürka aga on esitatud ausa töömehena, kes Antsu alatustele vastu ei suuda seista ning on kaotanud oma peremeheseisundi. Romaani proloog kujutab Jumalat, kes on hakanud kahtlema, kas inimese loomine on ikka õnnestunud ja saadab Jürka maa peale rasket missiooni täitma: ta peab tõestama, et inimene võib kõige kiuste elada Jumala käsuseadmiste järgi. Maa peal üllatab kõiki Jürka vankumatu usk
Mõistab, et hoolib Tiinast. 6. Kuidas lõppes Vargamäe kangete Pearu suri enne Andrest, Andres tahtis peremeeste elu? Pearule andestada, kuid taipas seda liiga hilja. Pearu oli kõik teinud, mis oli vajalik. ,,Me oleme head inimesed, tegutseme inimeste heaolu nimel." ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Tegelased : Põrgupõhja Jürka, Kaval-Ants Probleem : · Miks ei tule keegi põrgusse? · Jumal kahtleb oma kätetöös: Kas inimene ja maailm on õigesti loodud? · Jürka peab maapeal tõestama, et on võimalik õigesti elada. · Kui Jürka saab õigesti elatud, saab ka inimene. Ja kui saab, siis on inimene ise oma pattudes süüdi. · Kuidas Jürka tõestab, et inimene saab õigesti elada? Goethe ,,Faust" Tammsaare ,,PUN" Bulgakov ,,Meister ja
MUINASJUTUD Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697. aastal. MUINASJUTTUDE SEADUSED ALGUSE SEADUS iseloomulik, rahulik algus (Ühes kohas elas üks vanamees, kellel olnud üks väike poeg...). KORDUSE SEADUS olulisust rõhutatakse tegevuste kordamise abil (hunt tuli akna alla ... mõne päeva pärast tuli hunt tagasi). KOLMARVU SEADUS eelistatakse arvu kolm ja selle kordusi -kuus, üheksa, kaksteis. (Kolm põrsakest, kolm venda jne). LAVALISE KAKSUSE SEADUS tegevuses on korraga vaid kaks tegelast. VASTANDITE SEADUS tegelased on vastandliku iseloomuga (hea kuri; rikas vaene). TAGAKAALU VÕI LÕPPKAALU SEADUS tähtsaim ilmub viimasena (viimasel lohel on kõige rohkem päid). LÕPU SEADUS rahulik, enamasti õnnelik lõpp, mis selgitab kangelaste edasist saatust. Muinasjutud võivad olla: Rahvapärased - autor on teadmata; Töödeldud teadaolev autor on rahvapärasele muinasjutule lisanud omapoolse nägemuse; Kun...
"Põrgupõhja uus Vanapagan" I - lk.5 - Põrgupõhja talus uus peremees : Jürka + Lisete ; ametnike juures ; küsitakse möödujatelt põrsast --> pakutakse kass --> Kase talus ämm siiski ei luba, kuid minia annab salaja ; Jürka ja Lisete juhatatakse Kaval-Antsu juurde ; tutvumine nö. vale Antsuga ; Jürka jääb kassipojaga üksi --> kass pageb lakka --> Jürka järele --> Lisete tuleb koju ja piima abil saadakse kass kätte II - lk.24 - Ants tuleb Põrgupõhjale --> "päris" tutvumine ; Antsult saadakse loomi ja muud tarvilikku ; karu murrab lehma maha --> Jürka tapab karu ; Antsult saadakse uus lehm ; Jürka hakkab Antsule tööga tasuma --> enda tegemisteks ei jäägi aega ; Kaselt tullakse kassi tagasi nõudma III - lk.37 - Ants annab nõu, et Põrgupõhja peaks poisi kauplema, kuna Jürkal endal pole enam Põrgupõhja jaoks eriti aega ; võetaksegi sulane --> Jürka armukadedus --> paneb küüni ühes sulasega põlema ; Põrgupõhjale tüdruk Juula --> Jürka hakkab öös...
Ivo Uukkivi Janne Reimann 12.b Elust Sündinud 11. oktoober 1965 Tallinnas. On eesti näitleja ja laulja. 1984. aastal lõpetas Tallinna Polütehnikumi. 1992. aastal lõpetas ta Tallinna riikliku konservatooriumi labakunstikateedri XV lennu, mille järel siirdus töötama Tallinna Draamateatrisse. Rollid Eesti Draamateatris 1991 poeg, kunstnik Luigi näidendis ,,Kuus tegelast autorit otsimas´´ 1993 Laurits Mati Undi ,,Tuleinglis´´ 1997 Abel Madis Kõivu ,,Peiarite õhtunäituses´´ 2002 härra Forbright Michael Cooney "Rahauputuses" 2008 Bruderschaft Bogusùaw Shaefferi "Loojangus" 2009 Tarmo Lagle Liivaku näidendis "Sinul on meretäis hirmu" Rollid teistes teatrites 1990 Snug William Shakespeare'i "Suveöö unenäos" (Tallinna riikliku lavakunstikateedri diplomilavastus, Ugala teater). 2002 Jardan Jaak Tombergi ja Andreas W "Aurora tempora...
(,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor Trio"). Käis kokku 6 üldhariduskoolis. ELULUGU (2) Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli. 1968-1972 - Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti erialal. 1972-1995 töötas Draamateatris 1973 - Kirjanike Liit Abielus Riina Kiisaga, tütar Elo Viiding. Sooritas enesetapu 1995. aastal. TEATER Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke: 1972 ,,Kaval-Ants ja Vanapagan" 1977 ,,Niagaara" 1978 Ago-Henrik Kerge ,,Peer Gynt" 1979 ,,Hamlet" 1983 ,,Süütute aeg. Süüdlaste aeg" LOOMING Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all, hilisemad Juhan Viidingu nime all. Luule oli mitmekülgne, tihti muutuv. Keskendus ühiskonna probleemidele. On mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Jüri Üdi Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas ,,Looming".
Lunastuse leidmine ,,Põrgupõhja uus vanapagan" on teos, mis kajastab lihtsa inimese allasurumist ühiskonnas. Teose peategelaseks on Jürka ehk vanapagan, kes on maailma sündinud inimesena. Nimelt on ta sunnitud jätma põrgu järelvalveta, kuna Jumal määras ta sündima siia maailma, et välja selgitada, kas inimesel on ikka võimalik siin maailmas õndsaks saada või mitte. Jürka on lihtsameelne ja kergeusklik talupoeg, kes ei mõista siinsete olevuste kavalaid trikke. Teda veetakse igat moodi ninapidi, kuid ta ise jääb seejuures rahulolevaks ja justkui ei saagi aru miks tema elus õnnetud juhtumid aset leiavad. Jürka kajastab heasüdamliku ja lihtsa inimese kannatusi, kes on lollitatud rikkamate ja kavalamate inimeste poolt. Säärast olukorda võib võrrelda tänapäeva pangandussüsteemiga. Pankurid ei arva, et nad toovad teistele inimestele kannatusi ja ei arva et nad on röövlid, vaid peavad oma tegusi õigustatuks ning...
Hotell Pesa Pr Karin Kõrs 08.11.2010 nr 4-8 / 128 AS KOOLITUS Sõbra tee 120 15.11.2010 nr 5-9/135 13635 TALLINN Seminari korraldamine Saame pakkuda teile 3-päevase seminari korraldust.Saame pakkuda soovitud majutust 21.detsembrist 25nda detsembrini 2010 aastal. Majutuse hinnakalkulatsioon on 12 000 krooni. 3. Lõunasöök 5200 krooni. Konverentsi ruumi teenudsed 1200 krooni. Kohvipausid 560 krooni. Pidulik õhtusöök 7800 krooni. Kogu paketi maksumus 32 000 krooni. Ootame vastust hiljemalt 25.novembriks k.a. Lugupidamisega (allkiri) Kaval Ants Müügiosakonna juhtaja Lisad: *Menüüd * hinnakalkulatsioon Mati Murakas 52732266 Kalda 33 telefon 654 336 internet [email protected] 72713 PAIDE faks 654 736 ...
Voldemar Panso 30. november 1920 (Tomsk- Venemaa) – 27. detsember 1977 (Tallinn) Voldemar Panso oli: Eesti lavastaja Näitleja Teatripedagoog Teatriteadlane Lõpetas: 1941- Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli 1955- Moskvas Teatriinstituudi Töötas: 1941–50 - Draamateatris näitlejana 1965- Noorsooteatri peanäitejuhina 1970- Draamateatri peanäitejuhina 1957- surmani juhatas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit (mille ta ise 1938. aastal rajas) Mõned teosed: "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis" (dramatiseering; Tallinn 1946) "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab" (reisikiri; Tallinn 1957) "Töö ja talent näitleja loomingus" (Tallinn 1965; 2. trükk Tallinn 1995) "Maailm arlekiini kuues" (reisikirjad; Tallinn 1973) "Portreed minus ja minu ümber" (Tallinn 1975; 2. trükk Tallinn 2007) "Päeva...
Autor Teos Zanr Kirjanduslik vool Tegelased Märksõnad Fr. Tuglas ,,Inimese vari" novell impressionism Maret; võõras raisatud armastuse lugu ,,Suveöö armastus" armastusnovell Kustas ,,Toome helbed" novell Leeni Tammsaare ,,Kõrboja peremees" talupojaromaan realism Kõrboja Anna; Katku maa, Villu peremeheküsimus ,,Põrgupõja uus romaan Vanapagan Jürka; maapealne ebaõiglus vanapagan" Kaval Ants ,,Juudit" draama ...
Inimene on saladus Tammsaare teose ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" põhjal Iga inimene on erinev ja omamoodi salapärane. Kunagi ei mõisteta inimese käitumist või mõtlemist täielikult, mistõttu inimene ongi üks suur saladus. Tammsaare teoses ,,Põrgupõhja uus vanapagan" on kirjaniku peamine mõte olnud, kas inimene on nii loodud, et ta suudab elada seaduste järgi ja vältida pärast surma põrgut. Siin raamatus saadetakse Vanapagan maa peale, et tema tõestaks oma eluga, et õndsaks saada on võimalik. Jürka, kes oli siis Põrgupõhja uus Vanapagan, oli väga töökas mees, kuid samas väga kergesti Antsu poolt mõjutatav. Algul Põrgupõhjale kolides oli Jürka elus kõik hästi: oli korralik talu, loomad laudas, töö olemas. Kuid aja möödudes võttis elu teise pöörde. Jürka avastas, et ta naine Lisete petab teda sulasega. Selle teadmisega oli Jürkal raske leppida ja ta põletas sulase ühes oma küüniga. P...
(1962) ,,Peep ja sõnad'' (1967) ,,Väike autoraamat'' (1974) ,,Naksitrallid'' ( mitmed raamatud 1972- 1982) ,,Ninatark muna'' (1980) jpt. Eno Raud on kirjutanud ka lastenäidendeid ning käskkirju multifilmidele . Tema teoseid on tõlgitud muudesse keeltesse ning Raud ise on tõlkinud mitmeid teoseid eesti keelde . Raud on kirjutanud ka mitmeid luuletusi ja ka ümber töödelnud rahvaluule teoseid , seal hulgas näiteks ,, Kaval-Ants ja Vanapagan'' , ,,Kalevipoeg'' , ,,Kilplased'' ja paljud teised . 1974 aastal kanti kirjanik Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu aunimekirja . Eno Raud oli abielus tuntud lastekirjaniku Aino Pervikuga ning neil oli kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud . Eno Raud suri 9. juulil 1996 Haapsalus .
aastad kindlasti mõjutasid nii sotisaalselt kui ka majanduslikult ühiskonda ja selleläbi ka teemasid ja kirjandus stile mida kirjanikud vilesid. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Jürka(vanapagan)= Leppiv, usaldav, lih rammu nagu karul, teose kõpus vallandub tas raev mis terve teose jooksul endas sees on hoidnud ja vaikselt välja kannatanud. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Kaval-Ants= Nagu nimi eeldab, kaval ta on, kui inimest ei tunne ei ole tal kahju toda petta, hiljem areneb tal midagi primitiivse sümpaatia ja kaastunde sarnast kui ta kustub Jürkat elu kergelt lõuni elama tema juures kuid siis raha on tähtsaim, isegi kui südametunnistus iseteadlikult must kui verivorst. Lisete=Vanapagana eit põrgust, ja põrgumoodi tige ka, on näha, et ta on harjunud põrgus oma mõjuka positsiooniga mida ta siin
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT 1) Kohad, ehitised v.a liigisõna (meri, jõgi, tänav, mägi, linn, väljak jne) nt Tartu linn, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Pühavaimu kirik 2) Asutused, ettevõtted v.a liigisõna (muuseum, tehas jne) nt Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Eesti Kontsert 3) Riigid nt Eesti Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Rootsi Kuningriik 4) Isikud, olendid ka kujuteldavad nt Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan 5) Ajalehed, ajakirjad v.a sidesõna (ja, või jne) nt Eesti Ekspress, Pärnu Postimees, Pere ja Kodu 6) Kaubad, sõidukid v.a liigisõna (laev, auto, kakao, leib, sai jne) nt kakao Meie Mark, laev Tormide Rand ESISUURTÄHT 1)Teosed, dokumendid, sarjad kirjutatakse jutumärkides nt ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", ,,Aktuaalne kaamera" 2) Ajaloosündmused nt Jüriöö ülestõus, Teine maailmasõda
1985 parim meesnäitleja (Vennad Lautensackid Ugalas, Likvideerimine Noorsooteatris) 1985 Nõukogude Eesti II filmifestivali parim meesnäitleja (Nipernaadi) 1986 I Balti teatri festivali parim meesnäitleja (Vennad Lautesackid Ugalas) 1988 ENSV teeneline kunstnik 1988 läti filmi aasta parim meesnäitleja (Kõik on korras) 1989 II Balti teatri festivali parim meesnäitleja (Meistriklass Noorsooteatris) 1989 teatriühingu aastapreemia (Meistriklass Noorsooteatris) 2008 Kaval-Ants, kolleegipreemia (Antsude mõtte autor) 2009 Valgetähe III klassi teenetemärk
"Etturid" (1968) "Päris kriminaalne lugu" (1968) "Huviline filmikaamera" (1969) "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) "Telepaatiline lugu" (1970) "Karu maja" (1972) "Konn ja ekskavaator" (1972) "Toonekurg vahipostil" (1974) Luule "Kalakari salakaril" (1975) "Käbi käbihäbi" (1977) "Padakonna vada" (1985) "Kilul oli vilu" (1987) "Kala kõnnib jala" (1997) Rahvaloomingu töötlus "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958) "Suur Tõll" (1959) "Kalevipoeg" (1961) "Kilplased" (1962) "Tark mees taskus" (1971) Kogumikud "Kirju-Mirju" (1969) "Kirju-Mirju 2. osa" (1974) Tunnustused Eesti NSV teeneline kirjanik 1978 Tänan kuulamast !
Jana Jeltsova,10.R Kirjanik Eno Raud sündis 1928 Tartus. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1952.a. eesti filoloogina. Töötas 1952 56 riiklikus raamatukogus, seejärel aastani 1965 kirjastuses lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutselise kirjanikuna. On kantud rahvusvahelisse H.Cr.Anderseni aunimekirja. Kirjutanud umbes 50 lasteraamatut, lastenäidendeid ning mängufilmide stsenaariume. Suri 1996 Haapsalus. Looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorso...
A.H.Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan“ Ahnus, petmine, laenamine. Kaval- Ants on väga omakasuüüdlik inimene ning tema jaoks on kõige tähtsam rikastumine. Suudab läbi pettuste rikkaks saada. Jürka suudab Ants orjastada selle abil, et mängib talle väga head sõpra ja aitab teda kõikides muredes. Inimesed on väga kahepalgelised, inimestega käitutakse nii, kuidas olukord nõuab. Inimesed usuvad liiga kergekäeliselt teisi (Jürka uskus, mida Kaval-Ants talle rääkis). 6. Tennessee Williams „Klaasist loomaaed“ Eneseusk. Inimsed võivad olla sama haprad ja õrnad kui klaasist loomakesed ning ühe hetkega võib kõik puruneda. Laura unistused purunesid, kui ta kuulis, et Jim O’Connor on kihlatud. 7. Aleksandr Puškin „Jevgeni Onegin“ Armastus, kahetsus, valikud. Jevgeni kaotas Tatjana, kuna Tatjana oli abielus(Tatjana tegelikult armastas Jevgenit ikka veel. Nende armastuse jaoks oli juba liiga hilja)
Mikumärdi talu õu. Majast tuleb Mimm Soekarask (Maimu Pajusaar), istub laua äärde einetama. Tuleb tema tütar Silvia (Merike Tatsi), paneb käteräti aiale kuivama. Mimm muretseb kehva majandusliku olukorra pärast. majast tuleb Mikumärdi teenija Maie (Eha Kard), tühi kandik käes, hakkab lauda koristama, räägib Mimmile ja Silviale peremehe linnas käimisest üle hoovi tuleb aluspükstes, kaabu silmini Juhan (Elmar Trink), ümbrusele tähelepanu pööramata, ronib lakka magama. Maie räägib maailma asjadest Mimmile ja Silviale, kes teda narritavad. solvunud Maie tormab minema, Mimm ja Silvia naeravad jalgrattal saabub talumajanduse nõuandja Aadam Seeliohw (Jaak Hein), tutvumine Mimmi ja Silviaga, teenija Emsi (Juta Tints) viib laualt nõud ära. Mimm huvitub talumajanduses. Lahkuvad koos Mikumärdile tuleb pops Jüri Tomusk (Arvi Hallik), vaatab lahkuvale seltskonnale järele, läheb kempsu õuele ilmub Mikumärdi peremees Jaak Jooram (Peeter Kard), pea rät...
SUUR JA VÄIKEALGUSTÄHT Läbiv suurtäht: 1.isiku-ja olendinimed : Nt: Vanapagan,Peeter Esimene, Kalevipoeg. Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud
Lugemiskontroll ,,Põrgupõhja uus vanapagan" 1.Miks Vanapagan Põrgupõhjale saadetakse? 2. Missuguste inimlike hädadega Vanapagan maa peal kokku puutub? 3. Missugune tegelane oli Ants? Kas tegemist on poeetilise liialdusega või on inimesed tõesti sellised? 4. Kumb tegelastest Jürka või Ants oli sulle sümpaatsem? Miks? 5. Kuidas iseloomustad Vanapaganat perekonnapeana? 6. Kuidas tõlgendad teose lõpplahendust? Miks Vanapagan ei saanud teisiti, kui pidi Antsule kätte maksma? 7. Mõtiskle kirjaniku filosoofilise sõnumi üle: vanapagan maa peal õndsaks saamas. 8. Kuidas oli üldse võimalik õndsaks saada? Mis või kes seda takistas? Kas Vanapagan sai Põrgupõhjal õndsaks? 9. Missugune mulje jäi Sulle teose järgi inimese (eestlase) suhtumisest Jumalasse, Kuradisse? 10. Milles seisneb siis Tammsaare ,,Põrgupõhja Vanapagana" järgi inimkonna langemise põhjus? Kas teose süzeelist arendust võiks üldse võrrelda maailmalõpu looga? 1. Vanapagan saadeta...
Hugo Raudsepp ,, Mikumärdi'' Käsitleb kaasaegset külaelu. Probleemid, mis komöödias esile tõusevad, olid kõige aktuaalsemad; suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduvälja koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta maalapp, popsipojast saab peremees. Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitsus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilisest ülikoolist. Ainus ebameeldivus on äsjane popsiseadus; kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Pe...
Esimene raamat" (1979) · "Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982) · "Märgutuled Padalaiul" (1977) · "Ninatark muna" (1980) · "Suvejutte veski alt" (1982) · "Kassid ja hiired" (1985) · "Siniste kaantega klade" (1993) Luule · "Kalakari salakaril" (1975) · "Käbi käbihäbi" (1977) · "Padakonna vada" (1985) · "Kilul oli vilu" (1987) · "Kala kõnnib jala" (1997) Rahvaloomingu töötlus · "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958) · "Suur Tõll" (1959) · "Kalevipoeg" (1961) · "Kilplased" (1962) · "Tark mees taskus" (1971) Kogumikud · "Kirju-Mirju" (1969) · "Kirju-Mirju 2. osa" (1974)
James-lastilik Paul.eerik.rummolik Ülakomaga: Peugeot peugeotlik või nt. Peugeot`lik Bordeaux bordeaux`lane Mihkelmutilik Mihkelmutt`lik Rõhk- esimesel silbil Sekstett tamburiin Fokstrott mandariin Kotlet apelsin Pankrot Taburet Kompvek Valss valsi valssi Seanss seansiseanssi Ki-liide ehk helitud häälikud K,p,t,g,b,d,s,h,š, Suur ja väike algustäht 1. Isikunimed ja tähtkujud nt Skorpion, Kaval-Ants 2. Riigid ja riikide ühendused Soome Vabariik vabariik (on lubatud nii suure kui väikese tähega kirjutada üldosa) Põhja-Korea Vabariik Venemaa Föderatsioon 3. Asutuste ja organisatsioonide nimed Tartu Ülikool- Tartu ülikool ehk on lubatud ka väikese tähega kirjutada Eesti Keele Instituut- eesti keele instituut osaühing Müntri Puulusikad Tallinna tehnikaülikooli Tallinna kolledž
kuningas sümboliseerib Euroopa iganenud poliitilisi süsteeme, millele on vastandina esitatud lihtsate talupoegade tarkus. Teost loetakse eesti poliitilise draama tippteoseks. Ühiskonnakriitiline on ka Tammsaare viimane romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939), mille aine on võetud eesti tuntud muinasjutust Kaval-Antsust ja Vanapaganast. Tammasaare on oma romaani loomisel lähtunud sellest folkloori tegelaspaarist, kuid on vahetanud nende rollid. Tammsaarel esindab rikas peremees Kaval-Ants kurjust ning inimese tööjõu ekspluateerimist teise inimese poolt, lihtsameelne Vanapagan Jürka aga on esitatud ausa töömehena, kes Antsu alatustele vastu ei suuda seista ning on kaotanud oma peremeheseisundi. Romaani proloog kujutab Jumalat, kes on hakanud kahtlema, kas inimese loomine on ikka õnnestunud ja saadab Jürka maa peale rasket missiooni täitma: ta peab tõestama, et inimene võib kõige kiuste elada Jumala käsuseadmiste järgi. Maa peal üllatab kõiki Jürka vankumatu
Läbivalt keskendub tõerääkimise ja silmakirjalikkuse, aususe ja harjumuseks saanud valetamise ning tõekartuse teemale Veljo Käsperi film "Viini postmark". Seda küsimust tõstatab ja puhtinimlikke dilemmasid avab eriti ilmekalt Jüri Järveti kehastatud Martin Rolli karakter tolles filmis. Jüri Müüri ja Grigori Kromonaovi filmis "Põrgupõhja uus Vanapagan" käsitletakse tõe ja õiguse temaatikat kahe vastandliku elukäsituse võtmes. Kaval-Ants õpetab Vanapaganat valetama, öeldes, et ega maa peal muudmoodi hakkama saagi, kui vaid valetades. Ausameelne Vanapagan ihkab üle kõige õndsaks saada ja rügab selle nimel terve elu tööd teha. Nii assotsieerub filmiga tervikuna ka Tammsaare (Valdur Mikita määratlust kasutades "sookuivendamise käsiraamatu") tuntuim tsitaat: "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Kuid eks märkab iga vaataja, et õndsaks see töötegemine lõpuks Vanapaganat ei teinudki.
Eevit ning kutsus naise koos pojaga Kõrbojale elama. Anna hakkas väikesest Villust Kõrbojale peremeest kasvatama. ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" räägib loo sellest, kuidas Vanapagan läheb maale elama, selleks, et õndsaks saada. Jürka ehk Vanapagan oli jõu poolest väga võimas, aga mõistuselt kehv. Ta ei osanud tihtilugu head halvast eristada. Omadustelt oli ta aga väga töökas ja heasüdamlik ning kohati natukene rumal. Jürka naabriks oli aga Kaval-Ants. Ta oli täielik Jürka vastand tark, edukas, kaval ning rikas. Rikkaks oli mees saanud pettusega. Ta tegi kõike ainult selleks, et raha saada. Jürkaga teeskles ta sõprust ainult selleks, et too enda maja ja maa mehe nimele kirjutaks. Jürka oli aga nii kergeusklik, et jäi Antsu juttu igakord uskuma ja lõpuks kaotas ta kõik, mis tal oli. Epiloogis pöördub Jürka tagasi taevasse, lootes, et nüüd saab ta õndsaks. Peetrus aga ei tea, mida teha, sest Jürka on ju siiski vanapagan
Tsaari-Venemaa, Atiik-Rooma, Mägi-Krimm, Kodu-Eesti, Kõrg-Tatra, Väike Tütarsaar, mineviku Eesti, muusika Praha, mitte-Euroopa, mini-Lasnamäe, Eesti lipp, Rooma õigus, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Tallinna värav, Tallinna kilud, Rootsi laud, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, peipsi siig, koloraadio mardikas, tori hobune, olümpia Ateena, paavst Johanne Paulus II, Milli Mallikas, Kibe Käsi, Kaval-Ants, Vanapagan, Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Püha Vaim, Koidulaulik, Igavene Juut, Rahva Hääl, Eesti Loodus, ,,Luikede järv", Fotod kirjutatakse jutumärkides: ,,Sügisel pargis" Mängud samuti :"Kull ja kanad" Veebruarirevolutsioon, Juuniülestõus, Jüriöö ülestõus, Madisepäeva lahing, 4.mai liikumine, XVII saj Inglise kodanlik revolutsioon, Stalini lahing, Hispaania pärilussõda, Tartu rahu,
R. lasteluulele ("Kalakari salakaril", 1974; "Käbi käbi-häbi", 1977; "Padakonna vada", 1985; "Kilul on vilu", 1987) on omane leidlik mängulisus ja lapse keeletaju virgutav koomiline sõnalooming. Tähelepanu võitis urbanistlikku elulaadi arhailise loodusliku elutundega vastandav novell "Puujumal" (1971). R. on avaldanud veel reisilugusid Karjalast ja Lapimaalt "Rein karuradadel" (koos A. Pervikuga, 1962), "Põdrasõit" (1965), eesti folkloori ja vanema kirj. ainete töötlusi lastele "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958), "Suur-Tõll" (1959), "Kalevipoeg" (1961, proosaümberjutustus) ja "Kilplased" (1961). Ta on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid: "Ninatark muna" (lav. 1968), "Pusapratipundara printsi kingitus" (lav. 1985) jt., mängufilmi- ja animafü-mide stsenaariume. R. teoseid on (1991. a, seisuga) ilmunud 27 keeles; "Naksitrallid" I on kantud H. Chr. Andereeni au-nimekirja (1974).
Eno Raud Julia Chicherina 11.A klass 2015 a. Eno Raud (15.02.1928 – 09.07.1996) • Eesti lastekirjanik • Sündis Tartus 15. veebruaril 1928 • Varjunime Eno Sammalhabe Haridustee • Õppis Tallinna jaTartu koolis ,Tallinna Õpetajate Seminaris • 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töö • Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus • 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana • hiljem vabakutseline kirjanik Looming • Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid • Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu • Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju Loomingu žanrid • Proosa (“Naksitrallid”, “Sipsik” jne.) • Luuletused (“Eriline herilane”,”Kala kõnnib jala” jne.) • Rahvaloomingu töötlus (“Kaval Ants ja Vanapagan”, ”Suur Tõll” jne.) • Kogumikud (“Kirju- Mirju”,”Kirju-Mirju 2. osa”) Naksitrallid(Esimene raamat,1 osa) Ükskord said jä...
Retsensioon ,,Truu naine" Vaatasin 9. juunil etv2-e arhiivist William Somerset Maughami komöödiat ,,Truu naine," mis oli salvestatud aastal 1982. Komöödia lavastas Gunnar Kilgas. Inglise keelest eesti keelde tõlkis Ants Viir. Helirezissööriks oli Britta Jaanimägi ja kuntsnikuks Tiiu Übi. Osades olid Kersti Kreisman (Constance), Aarne Üksküla (John), Mati Klooner (Bernard), Ita Ever (pr. Culver), Külliki Tool (Martha), Maret Mursa (Marie-Louise), Tõnu Aav (Mortimer), Helle-Reet Helenurm (Barbara) ja Ain Jürisson (Bentley). Peategelaseks lavastuses oli Constance - intelligentne, kaval, rahulik, ennastvalitsev naine. Tema abikaasaks oli edukas Londoni arst, kellel oli salasuhe Constance parima sõbranna Marie-Louise-ga. Kui afäär tuli päevavalgele vabandas Constance mõlemad petturid hädast välja ja edasi taotles ta täielikku iseseisvust. Selle Constan...
Ilusaid mõttekäik ja ütlemisi "Tõest ja õigusest" Kui lõpuks kogu protsessist ei ühte- ega teistpidi midagi välja ei tulnud ja kui Andres kõige üle üsna rahulikus ja nukras meeleolus järele mõtles, siis pidi ta paratamatule otsusele tulema: tema jäi oma õigusest ilma ainult selle pärast, et oli teda nõudnud tõe põhjal. Oleks tema ühes Jussi ja Matuga algusest peale kohtu ees kohe tunnistanud, et nemad leidsid surnud koera oma maa pealt, liiatigi veel piirist eemal, siis oleks kohtus asjast hoopis teine mulje saanud ja Pearu oleks pidanud temale koera välja maksma. Nüüd aga arvas kohus Andrese koera ja Pearu tedrepojad, keda koer hävitanud, umbes üheväärseks. Andres oli löödud: ta ei suutnud tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. Kaotas mõlemad. "Aga mis on see inimese elu- nagu rohi vikati ees" Seda ütles Oru Pearu Mäe Marile ühel oma viinastel "selgushetkedel"....
"Ajude mäss" 1926 "Relvad vastamisi" 1929 "Lambavarga Näpsi lorijutte" 1938 *ROMAAN "Hulgus" 1927 Kirjaniku teosed DRAMAATIKA *KOMÖÖDIA "Luupainajad" 1924 Katkend kriitiku artiklist P e e t Va l l a k u n o v e l l i ,, M a a n a i n e " k ü l a r e a l i s m o n m õ n u s a l t n e u t r a a l n e ma t e r j a l ( mi t t e ko h u s t a v, a u ka r t u s t mi t t e äratav) intertekstuaalsele remiksile. Muidugi on lavastajahärra postmodernismi Kaval-Ants, kes armastab klassikuid oma pillide järgi tantsima panna. Aga isegi vana Will Shakespeare pole sellise metoodilise järjekindlusega l ä b i r a p i t u d k u i v a e n e P e e t - p o i s s . Va l l a k u t r e t s i t e e r i t a k s e , jauratakse, ümisetakse, eteldakse, räpitakse, karjutakse ja nii edasi. Andrus maimik Katkend kriitiku artiklist
annaabi.ee 
