· kaasa aidata kaubavahetusele ja tehnoloogia integratsioonile, suurendades toodete ja teenuste ühtesobivust · tõsta toodete kvaliteeti ja usaldusväärsust, ning seda mõistliku hinna eest · suurenda turvalisust nii tootmis- kui tarbimisetapil · kaitsta loodust ning vähendada jäätmehulka · pakutava käepärasem ja lihtsam kasutamine · toodete nimetuste vähendamine, mis viib kausaalselt hinnalanguseni · suurendada toodetega varustatuse efektiivsust lihtsustada hooldamist · Kasutajad usaldavad enam tooteid ja teenuseid, millel on rahvusvahelise standardi tugi. 2. Mida see annab ettevõttele? · Standardid kujunevad kasulikuks kokkulepetel välismaa klientidega. Klientidel on ISO standardit omavat ettevõtet lihtsam usaldada, sest standardi nõuded on kõigile ühtselt arusaadavad.
2 konfessioonide vahel. Tüüpiliseks ilminguks on deism: Jumal on maailma perfektsena loonud, seejärel aga ei sekku enam selle käiku. Matemaatika ja vaatluse metoodika kasutamine viivad läbimurdele loodusteadustes. Kõige tähelepanuväärsemaks näiteks on siin NEWTON. Tema Mehaanika (1687) on ulatuslik kvantitatiivne looduse seletus, mis funktsioneerib rangelt kausaalselt ja ilma asjatute hüpoteesideta. Sellesse aega langeb suur hulk teaduslikke avastusi. Edu loodusnähtuste seletamisel toob kaasa usu progressi. Ühiskondlikult iseloomustab seda ajastut kodanluse esilekerkimine. mis soodustab majanduslikku arengut. Seda protsessi saadab liberalism: See on majandusteooria, mis nõuab vaba kaubandust ja konkuretsi. Selle deviisiks on: "Laissez faire, laissez passer." (Lasst machen, lasst gehen.)
ta on inimesesarnane eneseteadvusega olend, samuti iseloomustab teda sisemine konflikt kolm-jaotuse näol. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Jumala olemasolu tõestamiseks on 4 klassikalist tõestuseviisi, nt ontoloogiline tõstusviis, mida esindavad Canterbury Anselm (idee juurde täiuslikust olendist kuulub ka tema eksistents) ning Aquino Thomas (jumal on olemine ise). Jumala olemasolu võimalik tõestada kausaalselt, küsides, mis põhjustas asjade olemise st keegi pidi olema esimene; kineetiliselt mis pani asjad liikuma?; kosmoloogiliselt küsides, mis tekitas korrapärase maailma? 4. Mis on teodiike? Teodiike tähendab jumala õigustamist, religiooni filosoofias omab kohta kurjusest rääkides. Moraalse kurjuse seisukohast võib leida, et kurjus on inimeste vaba tahe, loodusliku kurjuse osas leiab nt Leibnitz, et võimalikest maailmadest on loodud parim maailm. 5
ja pos. vabaduse näol pole tegemist kahe erineva vabaduse liigiga. Vabaduse diskussiooni saab analüüsida ühte tüüpi vabaduse kolme eri aspekti kaudu: S(ubjekt) on vaba C-st (takistustest), tegema A (taotlusi, sihte) 6. Erimeelsused vabaduse takistamise küsimuses: Liberaalid: Vabaduse piiramine ainult siis, kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt, kuid siiski kausaalselt (nt vaesed kapitalistlikus ühiskonnas ei ole vabad) 7. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest: milline on vabaduse staatus teiste väärtuste hulgas (tõde, õiglus) ja kas vabadus kaalub need üle? 8. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? : Mõttevabadus peab
*Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks. *Nt, "see maal on kunstiteos." See Liberaalid: Vabaduse piiramine ainult siis, kui keegi kavatsuslikult takistab. on liigitavas tähenduses liiane väide, sest "maal" juba eeldab, et artefakt on kunstiteos (NB! Sotsialistid: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt, kuid siiski Diffey ei nõustu). kausaalselt 5.Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Libertaarid/liberaalid pigem eitavad: vabadus on piiratud ainult siis, kui keegi anti-essentsialismi põhisisu: sihilikult,kavatsuslikult takistab. Institutsionaalne kunstiteooria: 1)kunsti saab defineerida
S on vaba C-st, tegema (saavutama) A S: Kes/mis on vaba? (st toimija, subjekt) C: Millest vaba? (st takistused, piirangud) A: Mida tegema? (st taotlused, sihid) 5. Iseloomustage erimeelsusi vabaduse takistamise/piiramise küsimuses? Liberaalid/libertaarid (Hayek) pigem eitavad: Vabaduse piiramine ainult siis kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid/egalitaarid (Cohen, Sen) pigem jaatavad: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mojutavad kaudselt, kuid siiski kausaalselt (nt vaesed kapitalistlikus ühiskonnas ei ole vabad). 6. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip? Negatiivne vabadus: Vabadus on kitsenduste (piirangute, sekkumise jms) puudumine. Oled N-mõttes vaba, kui sind keegi ei sunni, ega takista su tegemisi. N-vabadus avaldub vastuses kusimusele: “Millises ulatuses tuleks subjektil – isikutele voi isikute rühmal – võimaldada teha seda või olla see, milleks ta on suuteline, ilma teiste inimeste sekkumiseta?” (Berlin 1998) 7
Kriitika: 1) Erinevuskaalutlus 2) Unikaalsuskaalutlus 3) Erinevate kontekstide kaalutlus 4) Erineva polaarsuse/valentsuse kaalutlus 5. Iseloomustage generalismi ja tema liike. Generalistid on printsiipide leidmise osas märksa positiivsemalt meelestatud. Teos on väärtuslik vastavalt tema instrumentaalsele võimele kaasata esteetilist kogemust ning leidub vähemalt kolme liiki tunnuseid (ühtsus, komplekssus ja intensiivsus), mis kausaalselt selle kogemuse eest vastutavad ja millele osutamine ei toimi mitte kunagi mingil muul viisil kui ainult positiivselt. 6. Iseloomustage kunsti hindamise voorusteoreetilist mudelit. Aristotellikul ehk voorusteoreetilisel mudel. On niihästi igal looduslikul kui ka inimese poolt tehtud asjal otstarve, mis ühtlasi tähendab, et neil asjadel on sisseehitatud väärtuse omistamise mehhanism: iga asi on hea vastavalt sellele, kui edukas on ta oma otstarbe täitmisel. 7
ning eesõigustega. Samuti toetati põllumajandust (kui tööstusliku tootmise tähtsat tooraineallikat) näiteks imporditollide kehtestamisega. Tänapäevase majandusteaduse areng sai alguse just vastuste otsimisest küsimusele, mis on rahvusliku rikkuse aluseks. Ühed pidasid selleks kaubandust, teised põllumajandust, kolmandad lihtsalt inimtööd. Merkantilistide tähelepanu keskpunktis oli krematistika, raha sünnitamine raha poolt. Majandusprobleemidele läheneti mitte normatiivselt vaid kausaalselt (nähtuste vaheliste seoste otsimine). Uurimisobjektiks oli ringlus. Hüljati keskaegne skolastika ja dogmaatika majanduse uurimise alal. Merkantilistid ei loonud ühtset, terviklikku majandusteooriat, vaid esitasid esmajoones tolleaegsete riikide poliitilisi traktaate, üksikuuringute tulemusi. Nad püüdsid välja töötada niisugust abinõude süsteemi, mis oleks tsentraalsel riigivõimul võimaldanud kõige paremini korraldada majandust riigis.
Kui määratleda Jumalat sellena, siis esineb ta nii ka jumalaeitaja teadvuses. See suurim ei saa aga olla üksnes inimlikus teadvuses, vastasel korral oleks võimalik mõelda midagi veel suuremat. Järelikult peab see olema ka tegelikkuses. Idee suurimast ongi jumalikku päritolu. Olematu ei oleks mõeldav" (vrdl. Parmenides). Thomas (1225-1274) ei rahuldunud ontoloogilise jumalatõestusega, arvates, et mõeldavusest ei järeldu olemasolu. Põhjendab Jumalat aristootellikult-kausaalselt. 1. Argument: Liikumatu liigutaja "On kindel ja ilmne meie meeltele, et maailmas mõned asjad liiguvad. Mis liigub, seda peab miski muu liigutama. ... Sel põhjusel peab paratamatult jõudma esimese liigutajani, mida miski muu ei liiguta; ja igaüks saab aru, et see on Jumal." 2. Argument: Põhjuslikkus "Tajutavate asjade maailmas leiame mõjutavate põhjuste järjestuse. ... Nii peab vältimatult möönma, et on olemas esimene mõjutav põhjus ja sellele annab igaüks nime Jumal." 3.
aspekti kaudu. S on vaba C-st, tegema A. S: Kes/mis on vaba? (agest, toimija) C: Millest vaba? (takistused, piirangud) A: Mida tegema? (taotlused, sihid) 6. Milles seisneb liberaalide/libertaaride ja sotsialistide/egalitaaride erimeelsus vabaduse takistamise/piiramise küsimuses? Liberaalid: Vabaduse piiramine ainult siis, kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt, kuid siiski kausaalselt. 7. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest/staatusest? Milline on vabaduse staatus teiste väärtuste suhtes? Kas vabadus kaalub nad üles? 8. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? Sest keelatav seisukoht võib-olla tõene; väära seisukoha keelamisega takistatakse mõistmist tõde. Tõde muutub dogmaks. 9. Kuidas põhjendab Mill vabadust? Tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme suhtes vastu tema tahtmist jõu rakendamine
Erineva polaarsuse kaalutlusele saab vastata nii, et mõned tunnused panustavad väärtust üksipäini, teised ainult kombinatsioonis muude tunnustega. 5. Iseloomustage generalismi ja tema liike. Pöördumatu generalism omistab teatud omadustele pöördumatu valentsuse. Teos on väärtuslik vastavalt selle instrumentaalsele võimele kaasata esteetilist kogemust ning leidub ühtsus, kompleksus ja intensiivsus tunnused, mis kausaalselt selle kogemuse eest vastutavad ja millele osutamine ei toimi mitte kunagi mingil muul viisil kui ainult positiivselt. Pöörduv generalism- positiivse valentsusega tunnused võivad eraldi võttes mõnikord vahetada konkreetses teoses oma valentsi, muutuda negatiivseks. Annuleeriv generalism tegemist pole sellega, et konkreetses teoses võivad negatiivsed omadused positiivsed omadused üles kaaluda. Positiivsed omadused on interaktsioonis ja mõni neist võib muutuda negatiivseks väärtuseks
5. Iseloomustage generalismi ja tema liike. Generalistid on printsiipide leidmise osas märksa positiivsemalt meelestatud. Kriitiku eesmärgiks pole panna teos vastuvõtjaile meeldima, vaid põhjendada ja seletada, miks see on väärtuslik. Teos on väärtuslik vastavalt tema instrumentaalsele võimele kaasata esteetilist kogemust ning leidub vähemalt kolme liiki tunnuseid (ühtsus, komplekssus ja intensiivsus), mis kausaalselt selle kogemuse eest vastutavad ja millele osutamine ei toimi mitte kunagi mingil muul viisil kui ainult positiivselt. Sellist vaadet hakati hiljem (vt Conolly & Haydar 2003) kutsuma pöördumatuks generalismiks, kuna see omistab teatud omadustele pöördumatu (ühesuunalise) valentsuse. Pöörduv generalism – selle idee järgi võivad positiivse valentsusega tunnused eraldi võttes mõnikord tõepoolest vahetada konkreetses teoses oma valentsi, muutuda negatiivseks, analoogiliselt
Poliitikateadus koosneb järgmistest valdkondadest: · Poliitiline filosoofia · Poliitiline sotsioloogia · Võrdlev poliitika (Comparative Politics) · Avalik haldus (Public Administration) · Rahvusvahelised suhted Poliitiline süsteem Küberneetika Morbert Wiener (1894 1964) 'Cybernetics or control and Communication in the Animal and the Machine (1948) Kr kybernetes 'tüürimees' Oluline pööre teoorias lubas analüüsida protsesse mitte ainult kausaalselt, vaid ka reflektiivselt. Üldine süsteemiteooria Ingl general system theory Üldise süsteemiteooria põhiideed: · Tervikut (süsteemi) saab vaadelda kui elementidest koosnevat organismi, mida ümbritseb keskkond · Tervik tähendab enamat kui tema osade summat tuntud ka sünergiaefektina 2 Süsteem (kr systema 'ühendus, tervik') koosneb elemtidest ja seostest
Seega on võimalik, et A on a põhjuseks. KAASMUUTUSTE MEETOD Juhtum Antetsedentsed Fenomenid asjaolud 1 A+ BC a+b 2 Ao BC aob 3 A- BC a-b Seega A ja a on kausaalselt seotud. JÄÄKIDE MEETOD Antetsedentsed Fenomenid asjaolud ABC abc B on põhjuseks b-le C on põhjuseks c-le Seega A on a põhjuseks. (Vt veebis nt: http://en.wikipedia.org/wiki/Mill's_Methods
S:Kes/mis on vaba?(st agent, toimija), C:Millest vaba? (st takistused, piirangud). A:mida tegema? (st taotlused, sihid). 6. Milles seisneb liberaalide/libertaaride ja sotsialistide/egalitaaride erimeelsus vabaduse takistamise/ piiramise küsimuses? Liberaalid/libertaarid kalduvad vastama eitavalt:vabaduse piiramine ainult siis kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid ja egalitaarid kalduvad vastama jaatavalt: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt kuid siiski kausaalselt. 7. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest/staatusest? 1.Milline on vabaduse staatus teiste väärtuste suhtes(tõde, õiglus).Kas vabadus kaalub nad üles.Libertaar R.Nozick:vabadus on tähtsam kui õiglus:teatavate õiglusprintsiipide ülalhoidmine (nt kõigile võrdselt mingid hüve) nõuab sekkkumist indiviidie vabadusse.I.Berlin- Ei tasu naiivselt eeldada, et väärtused sobivad omavahel hästi kokku. 8
endis omab vaid siis mõtet, kui meil on ka võimalus, kõik selleks teha, et seda täita. See tähendab, kui me oleme vabad seda järgima. See on selle lause mõte: Du kannst, denn du sollst! Sa suudad, sest sa oled kohustatud ! Praktiline mõistus sunnib meid, tahte vabaduse ( mille olemasolu teoreetiline mõistus ei suuda kunagi tõestada) kui tõsiasjaga arvestama. Teatud seaduse paljas vorm ei ole meeltele objektiks. See ei kuulu järelikult ilmingute hulka (mis omavahel on kausaalselt seotud). Kui tahe on sellest puhtast vormist määratletud, siis peaks selline tahe suutma tegutseda sõltumatult ilmingute seadustest, sõltumatult kausaalsusest. Tahe, mis on määratletud sellisest seadusest, peab olema vaba. See kõik võib tahtevabaduse põhjendusena hästi kõlada; Kuid viib aga siiski tulemuseni, mis esimesel pilgul tundub paradoksaalsena. Vötame praktilise juhtumi: Inimene on varastanud. Varguse väline külg kuulub ilmingute valdkonda. Samuti kuuluvad samasse
kaudu. S on vaba C-st, tegema A. S: Kes/mis on vaba? C: Millest vaba? (takistused, piirangud) A: Mida tegema? (taotlused, sihid) 1. Milles seisneb liberaalide/libertaaride ja sotsialistide/egalitaaride erimeelsus vabaduse takistamise/piiramise küsimuses? Liberaalid: Vabaduse piiramine ainult siis, kui keegi kavatsuslikult takistab.Sotsialistid: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt, kuid siiski kausaalselt. 2. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest/staatusest? Milline on vabaduse staatus teiste väärtuste suhtes? Kas vabadus kaalub nad üles? 3. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? Sest keelatav seisukoht võib-olla tõene; väära seisukoha keelamisega takistatakse mõistmist tõde. Tõde muutub dogmaks. 4. Milles seisneb Milli vabaduse ehk kahjuprintsiip ja kuidas ta seda õigustas?
sekku enam selle käiku. -) 1620 kui esimesed inimesed Ameerikasse randusid, oli see aeg, kust edasi kolisid paljud suurimad Euroopa ajud just sinna ning tänapäevaks veel ongi kogu jõud sinna koondunud. -) Matemaatika ja vaatluse metoodika kasutamine viib läbimurretele loodusteadustes. Kõige tähelepanuväärsemaks näiteks on siin Newton. Tema Mehaanika (1687) on ulatuslik kvantitatiivne looduse seletus, mis funktsioneerib rangelt kausaalselt ja ilma asjatute hüpoteesideta. -) Ühiskondlikult iseloomustas seda ajastut kodanluse esilekerkimine, mis soodustas majanduslikku arengut. Seda protsessi saatis liberalism: majandusteooria, mis nõuab vaba kaubandust ja konkuretsi. -) Virginia Bill of Rights (USA 1776): "Kõik inimesed on looduse poolest vabad ... ja neil on ... kaasasündinud õigused, nimelt õigus elule ja vabadusele, millega kaasneb võimalus
Kui kohustuste rikkumisega on tekitatud teisele lepingupoolele kahju, võib kahju kandnud isik nõuda tekkinud kahju hüvitamist, VÕS § 115 alusel. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui lepingulist kohustust ei oleks rikutud või õigusvastaselt kahju tekitatud. Sisuliselt tuleb seetõttu hüvitada kahjulikud tagajärjed, mis tekkisid kausaalselt kohustuse rikkumise või õigusvastase kahju tekitamise tulemusena Kahju hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kahju on tekkinud, kui kahju tekitaja vastutab tekkinud kahju eest( kahju tekitaja tegevus oli õigusvastane) ning kui esineb põhjuslik seos kahe eelneva tingimuse vahel. Kahju hüvitamist võib nõuda kogu tekkinud ulatuses. Kuna laenuleping on oma olemuselt kestvusleping, siis lepingu pooltel on kohustuste olulisel rikkumisel tulenevalt
ostmiseks) või (ka) mitte-vabaks? "inimese ilmajätmine hädavajalikust on suurem sekkumine vabadusse kui see, kui tal takistatakse kogumast ülearust. " Bertrand Russell (1994: 85) Kuidas vastata? Liberaalid/libertaarid (Hayek) pigem eitavad: - Vabaduse piiramine ainult siis kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid/egalitaarid (Cohen, Sen) pigem jaatavad: - Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt, kuid siiski kausaalselt (nt vaesed kapitalistlikus ühiskonnas ei ole vabad). Kas tegemist on ratsionaalselt lahenduva probleemiga? Kas ühed eksivad ja teistel on õigus? Või on pigem tegemist maailmavaatelise küsimusega? b) Ähvardused?: "Isik on mittevaba siis ja ainult siis, kui mingitema tegevuse sooritamine on kellegi teiseisiku tegevuse poolt võimatuks tehtud. "Hillel Steiner (1974) Järelikult, ähvardamine, ebameeldivus jmsei piira ega vähenda vabadust.
54 üleandmisega. See, mis saadi, tuleb tagastada vastavalt lepingust taganemise sätetele (VÕS §§ 189- 191). Kahju hüvitamise nõue Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui lepingulist kohustust ei oleks rikutud või õigusvastaselt kahju tekitatud. Sisuliselt tuleb seetõttu hüvitada kahjulikud tagajärjed, mis tekkisid kausaalselt kohustuse rikkumise või õigusvastase kahju tekitamise tulemusena (VÕS § 127 lg 4). Kahju tekkimisest tuleneva kohustuse tekkimise eeldusteks on: 1. kahju olemasolu kannatanul; 2. kahjutekitanu teo õigusvastasus ning kahjutekitanu süü. 3. põhjuslik seos tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel; Endise olukorra taastamine (ehk restitutsioon) võib toimuda kahel viisil: rahasumma maksmise teel
54 üleandmisega. See, mis saadi, tuleb tagastada vastavalt lepingust taganemise sätetele (VÕS §§ 189- 191). Kahju hüvitamise nõue Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui lepingulist kohustust ei oleks rikutud või õigusvastaselt kahju tekitatud. Sisuliselt tuleb seetõttu hüvitada kahjulikud tagajärjed, mis tekkisid kausaalselt kohustuse rikkumise või õigusvastase kahju tekitamise tulemusena (VÕS § 127 lg 4). Kahju tekkimisest tuleneva kohustuse tekkimise eeldusteks on: 1. kahju olemasolu kannatanul; 2. kahjutekitanu teo õigusvastasus ning kahjutekitanu süü. 3. põhjuslik seos tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel; Endise olukorra taastamine (ehk restitutsioon) võib toimuda kahel viisil: rahasumma maksmise teel
*Läbi riigieelarve finantseerimine on põhiseaduslik nõue - § 154 ja § 157 nt maamaks, füüsilise isiku maksustatavast tulust 11,4%-i on üks olulisim tuluallikas. Riigieelarve seadus kirjeldab rahaliste vahendite eraldamist: sihtotstarbelised ja eelarvelsite eraldiste fond. *Mille poolest erievad maksud ja rahatrahvid? Riiklikud ja kohalikud maksud? *Eelarvekoostamise põhimõtted? Riigi ja erasektoris? Ei tohi ajade segi universaalsuse (erinevad kuluartiklid ei ole kausaalselt seotud erinevate kuluartiklite külge) ja kõikehaaravuse põhimõtet? 1 *Millised nõuded kehtivad täiendavalt kohalike eelarvete koostamisele? Tuua 4 näidet! NB! Valla ja linnaeelarve seadus. § 8 prim. *Eelarve koostatakse lihthäälte enamusega, mitte koosseisu enamusega. *Mis poliitika on regionaalpoliitika ja kes on selle põhisubjekt (riik ikka)?
annaabi.ee 
