Aktisonäridevahelinelepingreguleerib: ühingutegevusalajaühingulühema- japikemaajalisieesmärke; juhtorganitemoodustamisekorda; väljumisevõimalusi (Exit); uuteaktsinäridekaasamisegaseotudküsimusi. TsÜS §33 – Hääleandmine; lg 4 Kokkuleppe sõlmimine hääle andmise kohta on lubatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkuleppe rikkumine ei mõjuta antud hääle kehtivust. Aktsionäridevahelises lepingus võib nt ettevõtte pikaajalise strateegia eesmärgil kokkuleppida, et aktsionärid hääletavad teatudviisil. Samas aga, kui aktsionär otsustab hääletuse käigus ikkagi hääletada teisiti, on see hääl (nt vastupidine) kehtiv vaatamata varasemale kokkuleppele. Tehingu lõpuleviimise memorandumis: deklareeritakseeeltingimustenõuetekohasttäitmist; fikseeritaksetehingu hind lõplikult; fikseeritaksetehingulõpuleviimisekuupäev...
Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja loodi rahvusväeosad. 1922.a. kujundati Nõukogude Venemaa ümber NSV Liiduks. Liit ühendas 6 Nõukogude Vaqbariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene; Aserbaidzaan, Armeenia ja Gruusia) 1924-1945 ühentati vallutuste teel veel 9 riiki. Stalini võimu tekkides säilis vormiliselt liidu süsteem, kuid vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele. Kehtestati talupoegadele toitlusmaksuga. Taastati eraettevõtlus. Kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) Kaasamine väliskapitali ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital). rahareform (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga). Stalini eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal. Stalini ajal kujunes NSVL-s välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile.
aastal. Et Venemaa kodusõda ja Esimene maailmasõda olid Venemaa majanduse hävitanud, pidi Nõukogude Venemaa tegema majanduspoliitikas reformi; otsustati minna üle nepile. Uue poliitika eesmärk oli tugevadada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust. NEPi meetmed Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive) kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) rahareform (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused
väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. Locarno konverents, 1925 mis aitab kaasa pingelõdvendusele. Saksamaale seisnes lepingute olulisus Reinimaa säilitamises. Kirjutati alla järgmistele lepingutele: 1) Reini tagatispakt - Saksamaa garanteeris Saksa-Prantsuse läänepiiri puutumatuse; Reini jõe piirkond jäi demilitariseerituks Nõukogude Venemaa nepi tagajärjed 1921: Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele. Talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada.Taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive) Stalini võimuletulek tõi kaasa olulised muudatused riigi majanduspoliitikas. 1928.a.-ks oli NEP likvidee-ritud ning algas industrialiseerimine (tööstuse, eriti suurtööstuse eelisarendamine, rõhuga masinate ja relva-de tootmisel) ja kollektiviseerimine ehk
a) sõjakommunismile omased jooned, hinnang Kõigi töötasu peaaegu võrdustati, välja arvatud juhtivatel töötajatel. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad valitsuse arvates ei vajanud, ära andma, rahapalka ei makstud, toiduaineid ja tarbekaupa jagati tasuta, kaotati korteriüürid, tasu transpordi, posti, hariduse, kultuuri jne eest. b) nepi iseloomulikud jooned, hinnang 1. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele 1.1 talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada 2. taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive)kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) 3. väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel
Norra on kuulub kindlalt kaasaegse rahvastiku tüübi hulka. Religioon: Norras on ametlik protestantlik evangeelsel luterlusel põhinev riigikirik. Kuigi kirik ja riik ei ole rangelt eraldatud, on 1964. aastal tehtud põhiseaduse muudatuse kohaselt kõigil elanikel õigus vabalt usku valida ja sellesse kuuluda. Üheksa kümnest etnilisest norralasest on Norra riigikiriku liikmed. Norra pöördumine ristiusku algas umbes aastal 1000, kui tänu kaubanduslikele sidemetele ja viikingiretkedele tekkis kokkupuude kristliku Euroopaga. Samuti aitas kristlusel traditsioonilise norra mütoloogia ja saamide loodusekummardamise kõrval esile tõusta anglosaksi kirikust ning Saksamaalt ja Taanist lähtuv misjonitegevus. Kultuur: Norra on pika ajalooga noor rahvusriik eriti meresõidu vallas. Hoolimata sellest, et Norra oli 400 aastat Taaniga kokku liidetud, säilitas ta oma tugevad
õigus ja anti ratsureile (kaubanduslikule seisusele), kes sel teel said riigis suure tähtsuse. Sedasama eesmärki taotles ka teine Gaius Gracchuse samm: maksude kogumise andmine Väike- Aasias Rooma maksurentnikele. Peale selle asutati vaesema talunikkonna huvides Itaaliasse mõningad kolooniad. Samuti kavatseti asutada kolooniaid väljapoole Itaaliat, ja nimelt Aafrikasse, hävitatud Kartaago asemele. Maajagamise komisjoni tegevus algas uuesti. Tuginedes rahvamassidele ja kaubanduslikele elementidele, muutus Gaius 123 a. eKr faktiliselt riigi piiramatuks valitsejaks ja valiti 122. a. uuesti rahvatribuuniks. Nobiilid, kartes tema vastu avalikult välja astuda, otsustasid tegutseda teisiti. Nende nõuandel esitas üks rahvatribuunidest seadusprojekti 12 koloonia asutamiseks Itaalias, igas 3000 kolonisti, vabastades neid igasugustest maamaksudest. Senat kiitis seadusprojekti heaks. Sellega tahtsid Gaiuse vaenlased õõnestada ta mõju rahva keskel.
28. Kas Saksamaal oli turumajandus natside võimu all? Ei, sest natside võimu all Saksamaal oli diktatuur, mis oli välistanud igasuguse turumajanduse. 29. Kuidas ja miks eristuvad teineteisest sõjakommunism ja NEP? Miks NEP likvideeriti? Sõjakommunism: kõigi töötasu peaaegu võrdsustati, välja arvatud juhtivatel töötajatel. Talupojad pidid suure osa oma viljast valitsele andma, sest valitsuse meelest polnud neil seda tarvis. NEP: mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, talupoegade toiduainete äraandmiskohustus asendus toitlustusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada, taastati eraettevõtlus, rahareform. Likvideeriti, sest NEP polnud piisavalt efektiivne ning see asendati sõjakommunismiga 30. Miks võitis võimuvõitluse pärast V. Lenini surma J. Stalin? Sest Stalin kõrvaldas kõik oma oponendid. 31. Mis oli industrialiseerimise eesmärk? Mille arvelt toimus see NSVL-s? Suurtööstuse edendamine
Teises peatükis olen keskendunud ASEANi ning ELi vahelistele suhetele ning samamoodi olen välja toonud nende omavaheliste suhete eesmärgid. ELi ning ASEANi omavahelistel suhetel on pikaajaline taust. ELi ja ASEANi suhted põhinevad 1980. aasta koostöölepingul ning hõlmavad poliitika-, tehnika- ja kaubandusvaldkonda. Teises peatükis olen suurt tähelepanu pööranud eelkõige Euroopa Liidu ning ASEANi poliitilistele ning kaubanduslikele suhetele. Kuna nende kahe omavahelised suhted said alguse juba üle kolmekümne aasta tagasi, siis see tähendabki, et neil on juba tekkinud üsna tugevad ja kindlad omavahelised suhted. Töö koostamisel olen kasutanud erinevaid allikaid. Kasutanud olen nii Lembo Tanning´u raamatut ,,Eesti ja Euroopa Liidu majandus", kust sain üsna kasulikku infot antud organisatsiooni kohta ning ka ühte võõrkeelset allikat, kust sain infot ASEANi ajaloolisest taustast.
klassipajuk jne. · Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa: jätkuva majanduslanguse ja näljahädad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat) Kroonlinna madruste enamlaste vastase mässu jne. 1.2. Uus majanduspoliitika NEP 1921.-1927/28.a.: (Vt. ka õpik lk.99) · Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile, mida iseloomustavad: mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive) kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks)
nälga suri ca 4 miljonit inimest rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat); suruti maha II Uus majanduspoliitika NEP (novaja ekonomitseskaja politika) 1921-1927/28 · Nep-iga mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele (varasem poliitika - sõjakommunism) · talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejäägid turustada · taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtted, kooperatiivid) · kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) · väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel
Kaubanduses oli täielik riigi monopol, mis omakorda suurendas musta turu levimist. Tänu inflatsioonile, kadus raha praktiliselt käibelt. Toimus ka tagavarade vägivaldne äravõtmine talupoegadelt, mis viis omakorda näljani, sest ei olnud enam mida maha külvata. See asi lõpetati, sest majandust valitses kaos, inimesed olid näljas ja puhkes epideemia. Asemele tuli NEP. NEP uus majanduspoliitika Sellega korraldati ümber majandussüsteem ja poliitiline elu. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada. Toimus turusuhete igakülgne arenemine rahvamajanduses ja täielikku isemajandamist kõigis majandusharudes. Kasutusele võeti turumajandus, taastati eraomandus välja arvatud pangandus, suurtööstus ja väliskaupandus. Teostati rahareform, millega lasti käibele uus rahaühik, mis oli kindlustatud kullastandardiga. Väliskapitali kaasati ettevõtetes. Samas säilitas riik
Alles surmalaagrite vabastamisel tuli kohutav tõde päevavalgele. 8. Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel 8.1 Sõjakommunism Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine, hakati looma ühismajandeid, natsionaliseeriti tööstusettevõtted, jätkus majanduse langus ja näljahäda, talurahvamässud. 8.2 NEP NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, maal seati sisse põllumajandusmaks, taastati eraettevõtlus ja soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut, kasutati riigikapitalismi vorme (südikaadid isemajandavad ettevõtted), kaasati väliskapitali ettevõtlusesse (Saksa, USA, GB kapital), rahareform (uus raha seoti kullastandardiga). 8.3 Nõukogude Liidu moodustamine NSVL moodustamisele eelnesid mitmed koostöö
1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg nälga suri ca 4 miljonit inimest rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat); suruti maha II Uus majanduspoliitika NEP (novaja ekonomitseskaja politika) 1921-1927/28 · Nepiga mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele (varasem poliitika - sõjakommunism) · talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejäägid turustada · taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtted, kooperatiivid) · kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) · väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks)
nn klassipajuk jne. Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa jätkuva majanduslanguse, näljahädad ja talurahvamässude laine. · Uus majanduspoliitika (NEP): Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud 1921 sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile: · Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele. · Talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada. · Taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive). · Kaasati väliskapitali ettevõtlusesse (poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks). · Teostati rahareform (uus raha- tservoonets seoti kullastandardiga; see lõi eeldused
Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa jätkuva majanduslanguse, näljahädad ja talurahvamässude laine. 2.1.2.Uus majanduspoliitika (NEP): Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud 1921 sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile: - Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele. - Talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada. - Taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive). - Kaasati väliskapitali ettevõtlusesse (poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks). - Teostati rahareform (uus raha- tservoonets seoti
Uurimistöö teemal ,,Saksa ettevõtted Eestis" käsitleb Saksamaa ettevõtete olukorda Eestis: hinnanguid Eestis olevale majandus- ja investeerimiskliimale; kuidas on toimunud muutused ning firmade probleemid Eestis. Esimeses peatükis on juttu Eesti majandusliku finantstasakaalu ja krediidireitingu arengu kasvust. Teises peatükis on kirjutanud autor Eestimaa ja Saksamaa kaubanduslikest suhetest ja kuidas erinevad asutused aitavad mõlema maa omavahelistele kaubanduslikele suhetele kaasa. Kolmandas peatükis on uuritud euro kasutuselevõtu eeliseid ja puudusi. Neljandas peatükis on formuleeritud Eesti ja Saksamaa majanduslikud kokkulepped. Viies peatükk käsitleb Eesti majanduskliimat Saksa ettevõtete seisukohalt 2000. aastal, kui vähetuntud Eesti riik Saksa investoritele oli, Eesti ja Saksamaa omavahelisest kaubanduslikust ja majanduslikust arengupotentsiaalist. Kuuendas peatükis on Eesti majanduskliima Saksa ettevõtete seisukohalt 2007. aastast kuni 2010
Uruguay läbirääkimiste vooru tulemusena kirjutati Marrakechis (Maroko) 15. aprillil 1994. aastal alla vooru lõppaktile, mille enam kui 2200 lehekülge hõlmava resultaadi üheks osaks oli ka Intellektuaalomandi Õiguste Kaubandusaspektide Leping, mis sai kõige ulatuslikumaks seni sõlmitud intellektuaalumandi alaseks rahvusvaheliseks lepinguks. TRIPS leping pöörab, nagu nimigi ütleb, põhiliselt tähelepanu intellektuaalomandi õiguste kaubanduslikele aspektidele, jättes sekundaarsesse rolli teose autori moraalsed õigused. TRIPS lepingul on märkimisväärne osa WTO liikmesriikide seadusandluses. See sätestab miinimumnõuded, mida intellektuaalomandi õiguskaitse vallas tuleb järgida. 17 Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe 3.3 TRIPS lepingu ülesehitus
vabaraiigi piirides olevad mõisad ja maad, ühes kõigi nende päraltolemiste ja kõlbulise põllumajanduselise invetaariga, olgu viimane mõisa omaniku, pidaja ehk rentniku päralt." Maaseaduse alusel tuli võõrandada ja arvata riigi maafondi enamik aadlimõisaid koos elusa ja eluta inventariga, kaasa arvatud ka tööstusettevõtted. Võõrandatud maa nähti ette jaotada talupoegadele väikemajapidamistne apõlisteks kasutamieks, hariduslikele, omavalitsuslikele, ühistegelikele, kaubanduslikele ja tööstuslikele asutustele pikaajalisekt kasutamiseks. Mõisate metsad jagamisele ei kuulunud, need läksid riigi omandiks, samuti maavarad. Maareoformi teostamine. Maaseaduse alusel võõrandatai ja arvati riigi maafondi 96,6% suurmaaomandist. Seega moodustas kogu maafond 54,2% Eesti territooriumist. Põhilise osa võõrandatud maast moodustasid aadlimüisad 82,5%, endised riigimõisad moodustasid 10,2%, põllupankadele kuulus 2,9%, kirikute mõisad moodustasid 2,3% ja
10. sajandil suhted idanaabritega halvenesid ja 1030.a tegi Jaroslav Tark sõjakäigu Eestisse ning rajas Tartu kohale tugipunkti ehk Jurjevi. Kuid seda vaid lühikeseks ajaks. Ühiskond ja inimeste tegevusalad - Keskmises rauaajas kujunes külaühiskond. Tõenäoliselt elasid linnustes ülikud, kelle rikkuse aluseks oli kaubandus ja röövretked. Linnuste juurde rajatud asulates tegeleti muu hulgas käsitööga. Linnuste asend olulisemate teede ja jõgedeääres viitab kaubanduslikele sidemetele. Tegeleti käsitöö ja põlluharimisega. Eestlased muinasaja lõpul rahvaarvu hinnanguline suurus, ühiskonnastruktuur (ülikud, nn vabad inimesed, orjad), suhted naabritega, tegevusalad ja kaubandus. Eesti haldusjaotuse kirjeldamine: kihelkonnad ja maakonnad (peab teadma ka kaheksat tähtsamat muinasmaakonda). 12-13 saj Rahvaarvu hinnanguline suurus - 150 000 elanikku Ühiskonnastruktuur - Ühiskond oli hierarhiline ja varanduslikul ebavõrdne.
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 3. Külastajate rahulolu: 2003. aastal kasutati teenustest kõige rohkem piirkonna teid (96%), peatuskohti (89%), prügikaste (84%), infostende (82%) ja käimlaid (76%). Üldiselt hinnati puhkeala teenuseid (rajatisi) ja ümbruse seisukorda heaks. Parimaks teenuseks (rajatiseks) hindasid puhkeala külastajad tuletegemis- ja peatuskohti. Halvim hinnang anti erivajadustega inimestega arvestamisele ja kaubanduslikele teenustele (kioskid, kohvikud). Üldiselt vastas puhkeala külastus ootustele, harrastusvõimaluste osas hinnati arenguruumi kõige suuremaks ja oluliselt külastust häirinud asjaolusid ei olnud. RMK puhkealade võrreldav külastaja rahulolu indeks oli 2003. aastal 4,11. 2006. aastal kasutati teenustest kõige rohkem piirkonna teid (94%), peatuskohti (85%), prügikaste (77%), viidastust (77%), infostende (75%) ja käimlaid (70%). Üldiselt hinnati
jätkasid Babüloonia valduste ülevõtmist ning kaldealaste sõjavägi ei saanud nendest jagu. Kõige selle tõttu hakkasid Babüloonias endas tekkima liikumised, mis tervitasid võõramaist kuningat. Pärsia väed hakkasid läbi lõikama Babüloonia kaubateid nii idas kui läänes. Nabuna'idi katse avardada Babüloonia kaubateevõrku sõjaretkega Araabia naabermaadele ei andnud erilisi tulemusi. Kokkuvõtlikult oli Babüloonia kaubanduslikele ringkondadele kasulikum saada Pärsia koosseisu ning selles peitub ka Babüloonia langemise peamine põhjus. Babüloonia võõramaalastest asunikud, nagu juudalased, foiniiklased ja süürlased. Juutidel ning juuda preesterkonnal tekkis koguni legend, mille järgi saab paganast kuningas Küros messiaks. Sel moel kujunes olukord, kus pea kogu Babüloonia elanikkond ootas Pärsia võitu Babüloonia üle ning aastal 539 vallutaski Pärsia kuningas Küros Babüloni
kõikide tema tulemustega. Sellised Saksa rahvuse meeleolud kuid need olid enne sõda peaaegu üldised pidid näima seletamatute mõistatus-tena neile, kes ei osanud olukorda sügavamalt analüüsida. Kujutas ju just nimelt Saksamaa enesest suurepärast näidet riigist, mis tekkis puhtalt poliitiliste faktorite jõul. Saksamaa põhituumik Preisimaa tekkis tänu tema poegade imelisele kangelaslikkusele ja üldsegi mitte tänu finantsoperatsioonidele või kaubanduslikele tehingutele. Saksa impeeriumi tekkimine ise oli imeliseks autasuks sõjalise vapruse ja tugeva poliitilise juhtimise eest. Küsitakse, 78 kuidas võis ometi juhtuda, et nimelt saksa rahvas lubas oma poliitilistel instinktidel haigestuda, sest siin pole asi mitte üksiku-tes lahutatud ilmingutes, vaid just nimelt milleski üldises. Sootulukesed meelitasid kogu rahvast, haigus võttis paha-loomuliste paisete kuju, mis lõid välja kord siin, kord
annaabi.ee 
