Pole hea, kui varjutus loomade peale paistab Varjutuse ajal tuleb mingit olulist tööd alustada KUUVARJUTUS Maa on Päikese ja Kuu vahel Nähtav poolel maakerast, toimub 2-5 korda aastas Kestab pikemat aega ~107 minutit Täielik Kuu läheb täielikult Maa varju Osaline Kuu läheb osaliselt Maa varju Saab ennustada päikesevarjutuse järgi KUU LÄBIB `SÕLME KOHTA' 2 KORDA KUUS, KUID KUI SEE JUHTUB TÄISKUU AJALE, SIIS TOIMUBKI VARJUTUS. KUUGA KATTUMINE Kuu katab oma teel kas tähti või planeete Neid saab ette ennustada Astronoomid saavad uurida varjutava keha mõõtmeid ja liikumist Noor Kuu kattumine Plejaadide täheparvega (Sõelatähed) KUU FAASID Kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu Poolkuu Kasvav kuu Täiskuu Kahanev kuu Poolkuu Vanakuu Kuu millest on näha parem pool kasvab, J- kujuline (juurde) Kuu millest on näha vasak pool kahaneb, K- kujuline (kahaneb) KUU FAAS SÕLTUB SELLEST, MILLIST
Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,suletus,sarnasus ja hea jätk. Omadused-püsivus,valivus ja mõtestatus(olulised on ka kogemused,hoiakud,emtsioonid)/ Isikutaju-teise inimese tajumine, mõistmine,hindamin(mehhanismid-stereotüpiserim,identifitseerim, projitseerim. ja empaatia)/ Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid, orienteeruda ruumis.Ruumilikust tajutakse sügavustunnuste (binokulaarne nägemine,tausta perspektiiv,kattumine) abil./ Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta.Peale reaalse liikumise on ka näiv e. strboskoopiline liik ja esilekutsutud e. indutseeritud liik./ Ajataju-annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev./ Tähelepanu-filtreerib kogu meelte kaudu tuleneva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele.TP jaotab tajuvälja FIGUURIKS (objekt,millele keskendutakse) ja FOONIKS(see,mis ümbriteb objekti)
MED. I 8 MEDITSIINILINE KEEMIA keemiline side CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I 9 MEDITSIINILINE KEEMIA keemiline side 7. - side, - side. Side on seda tugevam, mida suurem on orbitaalide kattumisaste. Sidet iseloomustavad järgmised parameetrid: · küllastatus kattuda saavad ainult 2 orbitaali · suunalisus orbitaali kattumine toimub alati selles suunas, kus on võimalik max. kattumine - siis tekib tugevam side orbitaalid omavad kidnlat kuju ja kindlaviisilist ruumilist orientatsiooni · polaarsus Kuna kattumine on võimalik ainult vägagi kindlas suunas, on ka keemiline side ruumis samuti kindlas suunas orienteerunud. Erinevat tüüpi kovalentseid sidemeid eristatakse lähtudes orbitaalide kattumise iseloomust:
leeliseid Tihedus · > 1 g/cm3 (va Li, Na, K) · on seda väiksem, mida väiksem on metalli aatomi aatommass ja mida suurem on aatomraadius · < 5 g/cm3 kergmetallid (leelismetallid, Ti, Mg, Al) · Ülejäänud raskmetallid Kõvadus Leelismetallid on pehmed ja kergesti lõigatavad Kergesti kriimustuvad Au, Sn, Pb Kõige kõvem Cr Sõltub puhtusest ja eelnevast töötlusest (lisandid suurendavad kõvadust) Metalliline side Elektronkihtide kattumine Elektronide siirdumine teise tuuma mõjualasse Väliskihi elektronid vahendavad kõikide aine aatomite vahelist vastastikmõju (vrdl kovalentne side) Elektronpilv Enamik metallide tüüpilisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest Vabad laengukandjad annavad ainele hea soojus- ja elektrijuhtivuse Plastilisus metalli kihid võivad üksteise suhtes nihkuda, ilma et metalliline side katkeks (elektrongaas hoiab metalli katioone koos ka nende muutunud asendis)
Metallide korrosioon ja korrosiooni kaitse Kristen Volkov KBp-12 VKHK Metallide korrosioon ja korrosiooni kaitse Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub suurel määral niiskusest. Terase kokkupuutumine õhuga, mille suhteline niiskus on ligikaudu 60%, põhjustab korrosioonilaikude teket. Kui õhu niiskustase jääb vahemikku 60 kuni 100%, on korrosiooni areng märksa kiirem. Õhuniiskuse hoidmine tasemel 45-50% kaitseb raudmetalle korrosiooni eest.
võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni. Hübridisatsioon 2s ja 2p orbitaalide segunemine. Sp3 (neli orbitaali on hübridiseerunud. Üks s ja 4 p-orbitaali.)109,5o, sp2 (kolm orbitaali on hübridiseerunud. Üks 2 ja 2 p-orbitaali) 120o, sp (kaks orbitaali on hübridiseerunud. S ja p.) 180o side orbitaalide kattumine toimub aatomituui ühendaval sirgel. -side kattumine toimub aatomituumasid ühendavast sirgest eemal. Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari. Esineb ja - side. Kolmikside keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Esineb üks ja kaks -sidet. Galvaanielement seadis, milles rediksreaktsioonide tulemusena vabaneva energia arvel
Rike3)Väntvõlli kaelte kulumine ja laagriliudade kulumine. Tunnused: 3.1- Kloppimine mootori töötamisel, eriti mootori põõrete tõstmisel. 3.2- Õlirõhu langus. Rike4)Kolvisõrme ja puksi kulumine kepsu ülemises peas. Tunnused: 4.1- Terav kloppimine mootoriploki ülaosas.Milline kolvisõrm - Eemaldage kordamööda kõrgepinge juhe küünlajuhe.Millisel silindril kadus kloppimine siis kui küünlajuhe oli eemaldatud seal ongi viga. Rike5)Kolvi ja põlemiskambri kattumine tahmaga. Tunnused: 5.1- Mootori ülekuumenemine ja mootor ei tööta korralikult. 5.2- Kütusekulu suurenemine. 5.3- Kaldumine detonatsioonile(detonatsioon: Põlemis kiirus silindris on ca. 20m/s detonatsiooni korral 2000m/s). 5.4- Höögsüüte esinemine. Rike6)Kolvi purunemine. Tunnused: 6.1- Tugev müra, millele järgneb mootori kinni kiilumine, kuna töötas pikalt detonatsiooniga. Rike7)Praod silindri plokis või plokikaanes. Tunnused: 7.1- Jahutusvedeliku välja immitsemine. 7
MALMI JA TERASE KORROSIOON Nimetus korrosioon tuleneb ladina keelest (corrodere) ja tähendab puruks närimist, söövitust. Korrosiooni all mõistetakse metallide keemilist hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Argielust on tuntud nähtused raudeseme roostetamine, vask- või pronksesemete tumenemine ja kattumine roheka kihiga, metallipindade läike kadumine ning tuhmumine. Need on kõik korrosiooninähtused. Korrosiooni puhul söövitub metallipind ja kattub mitmesuguste ühendite kihiga. Raua pinnale tekkiva rooste põhiühend on 4Fe + 3O = 2FeO Raua roostetamist soodustavad mitmed tegurid. Niiskes õhus ja vees raud korrudeerub; kuivas õhus ja vees, milles ei ole õhuhapnikku lahustunud raud ei korrudeeru. Raua korrosiooniks on vajalikud õhuhapnik ja niiskus
territooriumivaldajal ja alles siis nõrgematel võistlejatel. Mari koetakse pesalohku ja kaetakse pärast viljastamist kruusaga - see töö jääb samuti ainult emase mureks. Seejärel siirdub emasforell samade asjaosaliste saatel järgmist pesalohku kaevama. Jõeforellide pulmapeol kujunevad välja kindlad rühmad, partnerite vahetust tuleb harva ette. Jõeforelli mari vajab normaalseks arenguks väga hapnikurikast vett. Kui jões voolukiirus langeb, ähvardab pesi mudaga kattumine ja see toob kaasa marja hukkumise. Koelmute vähesuse korral võidakse valmis pesad hilisemate kudejate poolt laiali lõhkuda. Vastsed kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist alles 2...6 kuu pärast, algul toituvad nad kividel olevatest vetikatest. Täiskasvanud jõeforellide toidulaud on kirju. Nad toituvad õhu- ja veeputukatest ja nende vastsetest, kalamarjast, väikestest kaladest, vihmaussidest ning isegi konnadest ja hiirtest.
orbiiti, on Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Planeedi liikumistee ehk orbiit on ellips ning planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas. Planeedid liiguvad kahel viisil: esiteks tiirlevad nad ümber Päikese ja teiseks ka pöörlevad. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega ja enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Varjutus on ühe taevakeha sattumine teise varju (kuuvarjutus) või ühe taevakeha kattumine teisega (päikesevarjutus). Varjutuse tingimuseks on Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Selline olukord sõltub nii taevakehade liikumisest kui ka nende mõõtmetest ja omavahelisest kaugusest. Maa ja Kuu orbiidi tasandid on teineteise suhtes väikese nurga all, mille tõttu enamikel juhtudel jääb täiskuu Maa varjust (või Maa Kuu varjust) eemale. Varjutus on aga võimalik vaid siis, kui Kuu asub ekliptika,
· Kaugus. Üheks kauguse tajumise viisiks on disparaatsus ehk tajukujundi erinevus kummaski meeleorganis. Oluliseks objektide kaugusest teavitavaks tunnuseks on liikumisparallaks ehk kiiruste vahe kahe liikuva keha projektsioonides silma võrkkestal, mis on tingitud erinevast vaatekaugusest ning võimaldab hinnata objektide sügavustunnuseid. Tuntumad sügavustunnused on lineaarperspektiiv ja kattumine. Tekstuurigradient- suuremal vaatekaugusel olevate pinnaosade projektsiooni detailide tihenemine, mille põhjal vaatleja hindab esemete kaugust. Samuti on kaugemal asuvad asuvad objektid paksemast õhukihist tingituna sinakama tooniga. Sügavustunnused erinevad mõju poolest. Disparaatsus, kattumine, liikumisparallaks on ehk mõjusamad. Erinevate tunnuste kombineerimine tagab sügavustaju täpsuse. · Värv
3) kiirgus: aatom läheb ergastatud olekust põhiolekusse, kiirgub -kvandi gamma osakeste laeng 0; mass 0 üldvõrrand: ’ ______________________________________________________________________________________________ KEEMILINE SIDE keemiline side on ühise elektronpilve abil moodustuv osakestevaheline side. side tekib vaid siis, kui orbitaalide kattumine on küllaldane. keemiline side tekib, kuna molekulid on madalama energiaga kui aatomid. keemilist sidet iseloomustavad suurused: keemilise sideme pikkus r0 – kaugus aatomituumade vahel molekulis või kristallis. sideme pikkus sõltub selle kordsusest, kordsuse kasvades side lüheneb ning tugevneb. sideme pikkus kasvab rühmas ülevalt alla samatüübilistes ühendites sideme pikkuse kasvades sideme energia väheneb
libisemine müosiini suhtes olema optimaalne. Kui filamendid on teineteisele liiga lähedal, hakkab jõuarendust takistama aktiinifilamentide omavaheline kattumine ning müosiinifilamentide seostumine Zliiniga. Kui aktiinifilamendid on üksteise suhtes liiga välja venitatud, ei ulatu müosiini pead aktiiniga kontakti looma. Ristisillakeste arvu langedes langeb ka lihase kontraktsioonijõud. Venitamist sellisel määral võib esineda hüpermobiilsete liigeste korral. Oluline on ka sarkoplasmaatilise retiikulumi ja T-torukeste funktsioon - palju kaltsiumit suudetakse vabastada ning kui efektiivselt tagasi haarata, et lihas saaks kiirelt lõõgastuda.
suurema protsendi Netopalk - rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse Brutopalk - töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega Mitteaktiivne rahvastik tööealised, kuid mittetöötavad inimesed st koduperenaised, õpilased, invaliidid ja nn heitunud Heitunud inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida Struktuurne tööpuudus - tööjõu kvalifikatsiooni ja töötajate ning tööandjate geograafilise asukoha mitte kattumine nõudlusega tööturul Reaalkapital tootmises kasutatavad masinad ja seadmed, tooraine ja muud mitterahalised vahendid Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarvetel olev raha ja väärtpaberid Merkantilism 15.-17.sajandi Prantsuse majandusteaduse koolkond, mis pooldas riigi aktiivset osalemist majanduses, eeskätt väliskaubanduses Keinsism inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas
lahendaades arvutil Schrödingeri võrrandi. (kaustik) 21. Valentssidemete teooria põhimõisted: võrrelge omavahel - ja -sidemeid ning selgitage hübridisatsiooni näidete abil. Valentssidemete teooria kirjeldab sidemete moodustamist kvantmehaanikast lähtudes ja võimaldab põhimõtteliselt arvutada ka energiaid, sidemte pikkusi ja murkasid. Vastavalt kvantmehaanikale saab elektroni paiknemist molekulis kirjeldada vaid tõenäosuslikult. Mida väiksemad orbitaalid, seda suurem kattumine ja mida suurem kattumine, seda tugevam side. 1s.orbitaalide kattumise tagajärjel moodustub -side, mis hoiabki nt H2 molekuli koos. Elektrontihedus, mis vastab -sidemele, paikneb mõlema aatomituuma ümber (ja vahel) ning on sideme telje suhtes silidrilise sümmeetriaga. Orbitaalide külgepidi kattumine annab -sideme, kus orbitaalid kattuvad kahes kohas ülal- ja allpool sideme tasandit, p-orbitaalil on sideme tasandis sõlmpind. side on nõrgem kui side, kuna orbitaalide
(vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal) pool. Nägemisristmik jaotab silmadest saabuva informatsiooni (nägemisvälja) vasakuks ja paremaks pooleks ning saadab vasaku poole info parema ajupoolkera kuklasagarasse ja parema poole info vasakusse kuklasagarasse. Otse ees vasak ja parem nägemisväli kattuvad. Mitmetel loomadel (näiteks jänesel) selline vasaku ja parema silma nägemisvälja kattumine puudub. Mille poolest erinevad kepikesed ja kolvikesed? Kuidas nad asetsevad silmapõhjas? Kolvikesed (circa 6mln, asukoht fovea ja reetina keskel), keskendunud värvi ja teravuse tajule Kepikesed (125 mln, asukoht reetina välisserval). Ülesandeks nägemise tagaminekehvades tingimustes ja liikumise tuvastamine. Kepikeste valgustundlikkus realiseerub fotopigmentide opsiini + retinaali = rodopsiini (kr rhodon roos) molekulide abil
Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid. Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2
Eelduseks on piisava hulga usaldusväärsete statistiliste andmete olemasolu. 4. Loetlege tõrgete põhjusi ja tooge põhjuste juurde selgitavaid näiteid! Tõrgete põhjuseid: Istude muutmine Detailide omavahelise asendi muutumine Ühenduskohtade jäikuse kadumine Koostöötavate pindade omavahelise kontakti muutumine Detailide deformeerumine Elastsuskadu Nõetumine ja kattumine katlakiviga õhtul maja ette pargitud auto hommikul enam kuidagi käima minna. Starter suudab mootorit vaevu-vaevu ringi ajada, kuigi eelmisel õhtul tundus akuga kõik korras olevat. Põhjus : Kütuse põlemisel mootori silindrites tekib muu hulgas ka päris palju veeauru, mis paisatakse koos heitgaasidega läbi summuti atmosfääri. Külmal talvel lühikesi sõite tehes ei jõua summuti aga pahatihti täies pikkuses üles soojeneda. Nii hakkab veeaur summuti
Eelduseks on piisava hulga usaldusväärsete statistiliste andmete olemasolu. 4. Loetlege tõrgete põhjusi ja tooge põhjuste juurde selgitavaid näiteid! Tõrgete põhjuseid: Istude muutmine Detailide omavahelise asendi muutumine Ühenduskohtade jäikuse kadumine Koostöötavate pindade omavahelise kontakti muutumine Detailide deformeerumine Elastsuskadu Nõetumine ja kattumine katlakiviga õhtul maja ette pargitud auto hommikul enam kuidagi käima minna. Starter suudab mootorit vaevu-vaevu ringi ajada, kuigi eelmisel õhtul tundus akuga kõik korras olevat. Põhjus : Kütuse põlemisel mootori silindrites tekib muu hulgas ka päris palju veeauru, mis paisatakse koos heitgaasidega läbi summuti atmosfääri. Külmal talvel lühikesi sõite tehes ei jõua summuti aga pahatihti täies pikkuses üles soojeneda. Nii hakkab veeaur summuti
tähendusvõi mõte) (d) Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju (meeleelunditelt saadava info on tajumise puhul tähtsad ka varasemad kogemused) Liigid: Isikutaju (teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist), Ruumitaju (saame ruumilise pildi), Binokulaarne (kahe silmaga nägemine), Tausta struktuur (paiknemistihedus), Lineaarne perspektiiv (nt peedgel kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele palju ligimal kui lähedal asuv objekt), Kattumine (Lähmal asetsevad objektid katavad osaliselt või täielikult), Liikumistaju (infot objektide liikumise kohta), Näiv (stroboskoopiline liikumine), Esilekutsutud (vaadelda objekti liikuval taustal, siis tundub, et just see objekt liigub), Ajutaju (võime eristada sündmute kestust, kiirust ja järgnevust) 5. Isikutaju mehhanismid Tunnuste ülekandmine e stereotüpseerimine- isik asetatakse mingisse katagooriasse ning seejärel omistatakse talle selle
ansse on territooriumivaldajal ja alles siis nõrgematel võistlejatel. Mari koetakse pesalohku ja kaetakse pärast viljastamist kruusaga - see töö jääb samuti ainult emase mureks. Seejärel siirdub emasforell samade asjaosaliste saatel järgmist pesalohku kaevama. Jõeforellide pulmapeol kujunevad välja kindlad rühmad, partnerite vahetust tuleb harva ette. Jõeforelli mari vajab normaalseks arenguks väga hapnikurikast vett. Kui jões voolukiirus langeb, ähvardab pesi mudaga kattumine ja see toob kaasa marja hukkumise. Koelmute vähesuse korral võidakse valmis pesad hilisemate kudejate poolt laiali lõhkuda. Vastsed kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist alles 2...6 kuu pärast, algul toituvad nad kividel olevatest vetikatest. Täiskasvanud jõeforellide toidulaud on kirju. Nad toituvad õhu- ja veeputukatest ja nende vastsetest, kalamarjast, väikestest kaladest, vihmaussidest ning isegi konnadest ja hiirtest.
Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Mis on korrosioon? - See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Igapäevaelus korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Kunagine nuga Tähtsaimad korrosiooniliigid on: 1) Keemilini korrosioon 2) Elektrokeemiline korrosioon 3) Biokorrosioon lKeemiline korrosioon Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides
Peaaegu kõik metallid reageerivad mittemetallidega (hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt) 3) Oska nimetada metallide korrosiooni esilekutsuvaid tingimusi, tea korrosiooni liike,korrosiooni kiirust mõjutavaid tegureid. 4) Tea, kuidas on metalle võimalik kaitsta korrosiooni eest. Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2
Katalüüs - Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine (tavaliselt suurendamine) katalüsaatori abil. Katalüsaator - Katalüsaator on keemias aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, kuid vabaneb pärast reaktsiooni lõppu endises koguses. Inhibiitor - Reaktsiooni aeglustav aine. Ensüüm - Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid( nendele on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus). Sigma-side - Sigmaside kov. side, mille korral aatomorbitaalide kattumine on suurim aatomituumi ühendaval sirgjoonel.(tugevam side, kui piiside) Pii-side - Piiside kov. side, mille korral aatomorbitaalide kattumine on suurim kahel pool aatomi tuumi ühendavat tasapinda. Kaksikside - Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari. Kolmikside - Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Aromaatne side kaksikside ei ole lokaalne.
Korrosioon Referaat Tallinn 2009 Sissejuhatus Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosiooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Metalli korrosiooni kiirus sõltub metalli iseloomust,
Üleujutused Silva Orav ja Mari-L is Sila tso Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Tekke põhjused Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel
Tsingitud raudpleki pinnal (Zn - Tinatatud raudpleki puhul (Fe Vaskneet ja raud (Fe - Cu) Fe) korrodeerub Zn. - Sn) korrudeerub Fe. korrudeerub Fe. Kõikidel juhtudel korrudeerub metallide pingereas eespool asuv metall. Korrosioon mõjutavad tegurid 3 Üheks levinumaks korrosiooniprotsessiks on raua roostetamine, see tähendab teras- või malmesemete kattumine roostekihiga. Rooste on küllalt keerukas ja olenevalt tingimustest ka erineva koostisega ainete segu, milles raudoksiidide ja vee vahekord on muutuv. Üldkujul võib rooste koostist avaldada järgmise valemiga : pFeO * qFe2O3*rH2O. Kuivas õhus raud ei roosteta, samuti ka vees, milles pole lahustunud hapnikku. Raua kokkupuutel veega, mis on kontaktis õhuga toimub raua korrosiooniprotsess kiiresti õhuhappiniku ja süsinikdioksiidi lahustumise tõttu vees.
Konfliktide allikad organisatsioonis Organisatsioonis on mitmesuguseid konfliktide allikaid, millest juhid peaksid teadlikud olema, et konflikte võimalikult varakult ära tunda ja nende üle kontrolli saavutada. Levinumad konfliktiallikad on: 1. diferentseerimise tulemusel tekkinud divisjonide ja funktsioonide erinevad eesmärgid, siia kuuluvad ka liini- ja staabiorganisatsiooni vahelised konfliktid; 2. ülesannete iseloom: võimupiirkondade kattumine, ülesande üheaegne seotus mitme funktsiooniga ja tulemuste hindamise kord; 3. ressursside nappus. Peale konflikti allikate peab juht teadma ka konflikti kulgemise protsessi. Lou R. Pondy on koostanud konfliktimudeli. Vastavalt sellele on esimeseks faasiks konflikti latentne faas: konflikt on varjatud kujul olemas, kuid ta ei avaldu veel. Konflikt muutub aktiivseks alles pärast seda, kui organisatsiooni strateegias või struktuuris
Redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses, toimub kaks reaktsiooni: 1. metalli aatomite oksüdeerumine 2. oksüdeerija tarvitab ära vabanenud elektronid. Summaarselt toimub reaktsioon: 4Fe + 302 + nH20 => 2Fe203*nH20 Mittehappelise lahuse puhul on oksüdeerijaks hapnik, happelise puhul vesinikioonid (sest neid on lahuses rohkem kui hapnikku) Fe + 2H+ = Fe2+ + H2 6. Korrosiooni tõrje: 1. Metalli isoleerimine väliskeskonnast ( Alumiiniumi kattumine oksiidi kihiga mis väldib edasist oksüdeerumist, värvimine, lakkimine, emailimine) 2. Metalli katmine teise metalli kihiga (tsinkimine, kroomimine, tinatamine) 3. elektrokeemiline kaitse kaitstav seade ühendatakse juhtmega aktiivsemast metallist raudplaadiga, aktiivsem metall oksüdeerub ja müüda juhet liiguvad vabanenud elektronid kaitstavale seadmele, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektori täieliku oksüdeerumiseni.
(üritatakse teisele üle kanda alateadlikult enda iseloomujooni). Esineb ka oreooliefekt, st inimese hindamine eelteadmiste põhjal (kui eelnevalt on isikust hea mulje, kaldume temas märkama ka head) b) Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajume sügavustunnuste abil: binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv (kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele lähemal kui lähedal asuvad objektid) ja kattumine (lähemal asuvad objektid katavad osaliselt või täielikult kaugemal asuvaid objekte). c) Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise tajutakse ka näivat ehk stroboskoopilist liikumist ja esilekutsutud ehk industreeritud liikumist. d) Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestvust, kiirust ja järgnevust. TÄHELEPANU Filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele
vesinikust paremal. Metallide korrosioon • Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise Aeglustada saab aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli mitmel viisil: osaline hävin keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. 1. Metalli pinna • Korrosioon on raua roostetamine, vase katmine värviga, kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. lakiga. 2. Pinna katmine • Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, tsingiga pinnases), mõjuteguritest, temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest. • Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad.
Iga metall võib välja tõrjuda teise metalli selle soola vesilahusest, kui ta paikneb soola moodustavast metallist vasakul. http://www.chemicum.com/?video=50&lan=EE Metallide korrosioon Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, Aeglustada saab kivimi, koe või materjali, enamasti metalli osaline hävin mitmel viisil: keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda 1. Metalli pinna tumenemine jne. katmine värviga, Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, lakiga. pinnases), mõjuteguritest, temperatuurist (kõrgemal 2. Pinna katmine temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest tsingiga kiirgusest. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad.
paigutuda nõnda, et see tõukumine oleks minimaalne (maksimaalsele kaugusele teineteisest). ▪ Eristatakse sidet moodustavaid (, bonding pair) ja sidet mittemoodustavaid elektronpaare (, lone pair). Tõukumine nõrgeneb järgmises järjekorras: , , . -side ja -side ning hübridisatsioon ▪ Side on seda tugevam, mida suurem on orbitaalide kattumisaste. Kattuda saab ainult 2 orbitaali. Orbitaali kattumine toimub alati selles suunas, kus on võimalik maksimaalne kattumine. ▪ Lähtudes orbitaalide kattumise iseloomust saab eristada erinevat tüüpi kovalentseid sidemeid. ▪ -side (loe: sigma-side) – kõige tugevam, orbitaalide kattumine toimub aatomituumi ühendavat sirget mööda. Üksikside on alati -side ning kordsete sidemete koostises on alati üks -side. ▪ -side (loe: pii-side) – orbitaalide kattumine toimub kahel pool aatomituumi ühendavat sirget.
Uurimistöö teemal: Korrosioon Haljala Gümnaasium 2009 Mis on korrosioon? · Korrosioon (ladinakeelest corrodere) on metallide aatomite oksüdeerumine ümbritseva keskkonna toimel. (vesi, nii kuiv kui ka niiske õhk, erinevad gaasid, lahused jms.) · Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. · Korrosioon sõltub keskkonnast, temperatuurist, mõjuteguridest jms. · Metallide korrosioon on loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. · Korrosioon on redoksreaktsioon, kus metallide aatomid oksüdeeruvad olles ise redutseerijad. · Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht, kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. · Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui
Küllastatavus üks aatom saab moodustada vaid teatud piiratud arvu kovalentseid sidemeid; valents aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arv antud ühendis (molekulis); maksimaalne kovalents maksimaalne kovalentsete sidemete arv, mida antud elemendi aatom saab (põhimõtteliselt) moodustada. · Kovalentse sideme suunalisus Kovalentse sideme peamised tüübid: side orbitaalid kattuvad ühes ruumiosas, tuumi ühendava sirge suunal; - side kattumine toimub kahes ruumiosas kahel pool tuumi ühendavat sirget; sideme kordsus kahe aatomi vaheliste kovalentsete sidemete arv. Molekuli kuju - on määratud - sidemete suunaga molekulis. hübridisatsioon ühe ja sama aatomi eri tüüpi orbitaalide ühtlustumine -sidemete moodustamisel, molekulis moodustavad sidemeid hübriidsed (segatüüpi) orbitaalid. hübridisatsioon molekuli kuju näited
Taju 1. Millised on sügavustaju monokulaarsed tunnused? Tunnused: · Interpositsioon ja kattumine · lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus · Varjud ja valgusnurk · Õhuperspektiiv · Tekstuurigradiendid · Tuttav suurus · Suhteline suurus + lineaarne perspektiiv + tekstuurigradient · Liikumistunnused Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Silma läätse kumeruse muutumine ehk akkomodatsioon. Silma jõudvas optilises voos on eristav parameeter, mis määrab kujutise suurenemise kiiruse alusel, kui palju on aega kokkupuuteni veepinnaga.
SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS 3 2. TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID 4 3. KORROSIOONIKAITSE 5 4. KORROSIOONITÕRJE 5 5. KORROSIOONI VÄHENDAMINE 6 6. KORROSIOONI EEMALDAMINE 6 7. KOKKUVÕTE 7 8. KASUTATUD KIRJANDUS 7 1. SISSEJUHATUS Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosiooni tulemusena metallid hävinevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. 2. TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised:
Küllastatavus – üks aatom saab moodustada vaid teatud piiratud arvu kovalentseid sidemeid; valents – aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arv antud ühendis (molekulis); maksimaalne kovalents – maksimaalne kovalentsete sidemete arv, mida antud elemendi aatom saab (põhimõtteliselt) moodustada. • Kovalentse sideme suunalisus Kovalentse sideme peamised tüübid: σ– side – orbitaalid kattuvad ühes ruumiosas, tuumi ühendava sirge suunal; π- side – kattumine toimub kahes ruumiosas – kahel pool tuumi ühendavat sirget; sideme kordsus – kahe aatomi vaheliste kovalentsete sidemete arv. Molekuli kuju - on määratud σ- sidemete suunaga molekulis. hübridisatsioon – ühe ja sama aatomi eri tüüpi orbitaalide ühtlustumine σ-sidemete moodustamisel, molekulis moodustavad sidemeid hübriidsed (segatüüpi) orbitaalid. hübridisatsioon molekuli kuju näited
jooksul või siis, kui kriitilised tegevused, ohud või muud elutähtsa teenuse osutamist mõjutavad olulised asjaolud muutuvad. KRIITILISUS = aeg teenuse katkemiseni x katkestuse ulatus Poolkvantitatiivne riskianalüüs · Eestis praeguse seisuga enim rakendatud · Riskianalüüsi tavapärasteks väljunditeks on: Riskitabelid ja riskimaatriksid Tagajärjepõhised ohualad Üleujutuse ja üleujutusohuga seotud risk · Üleujutus on veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutuseks ei peeta kanalisatsioonisüsteemidest põhjustatud üleujutust. (vähemalt 30 mm ühe tunni jooksul) Üleujutusriski haldamine (juhtimine) · Üleujutus on üks vähestest riskitüüpidest, mille kohta on olemas Euroopa Liidu direktiiv Üleujutusdirektiiv · Seega üleujutusriskide hindamise kohustused tulenevad nii eelnimetatud direktiivist kui ka hädaolukorra seadusest
Moodustub molekul mittemetallile Üldiselt kaks või enam Tekivad ioonid mittemetalli Aktiivne metall ja mittemetall(id) III. Kovalentne side Kovalentne side on levinuim keemiline side! See moodustub ühise elektronpaari abil: kumbki aatom annab väliskihilt ühe paardumata elektroni elektronpaari, elektronpaari aluseks on vastavate elektronide orbitaalide osaline kattumine, elektronpaar jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber. Valents näitab ühe aatomi poolt moodustavate kovalentsete sidemete arvu ehk on tingitud väliskihi paardumata elektronide arvust. · vesiniku valents on üks; · hapniku valents on kaks (tema väliskihis on kaks paardumata elektroni ja kaks elektronpaari); · lämmastiku valents on kolm (tema väliskihis on üks elektronpaar ja kolm paardumata elektroni);
1.6 Akude rikked ja TH 1 Rikked: · kiire ise tühjenemine-vähesel määral tühjenevad akud ise. Normaalselt on see 20 päeva- 10% ulatuses. + 200C uue aku. Korral kasutatud aku 25% Põhjused- Elektrolüüt on saastunud, aku pealis pind märg. · Plaatide lagunemine- sulfateerumine, korrosioon, temp. Kõikumine , elektrolüüdi langus, vibratsioon. · Sulfateerumine aku plaatide kattumine pliisulfaatiga. Põhjused- elektrolüüdi madal tase. Pooltühi aku, saastunut elektrolüüt. TH- korrata täislaadimis ja maha laadimine 2 korda peaks kordama. · Lühis- vibratsioon, mõrad, maha pilamine, aku põhja pudenenud aktiivained. · Plaatide kaardumine- Suure käividus voolu tarbimine. · Elementide mahajäävus (purkide)- Aku töövõime määrab ära kõike nõrgem element. Mahalaadimiss ja täislaadimis tsükkel 2X.
Ühe objektina näeme neid kujutisi seetõttu, et aju liidab nad üheks tervikuks tausta struktuur - taust koosneb paljudest osistest, millel on oma asend, paiknemistihedus jne. Tihedus näib muutuvat kauguse suunas (mida kaugemal, seda tihedam). lineaarne perspektiiv - kaugemal asuvad objektid paistavad üksteisele palju ligemal kui lähedal asuvad objektid. kattumine - lähemal asetsevad objektid katavad/varjavad osaliselt või täielikult kaugemal asetsevaid objekte. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Aluseks on kujutise liikumine silma võrkkestal. Näiv ehk stroboskoopiline liikumine nt kui üksteise kõrval asetsevaid prine kordamööda sisse lülitadam siis näib nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt.
kaugenedes progreseeruvalt üksteisele lähenevat. Selline joonte koondumine loob 2D pildis sügavustunnetuse. Õhuperspektiiv - valgus hajub atmosfääris liikudes, eriti siis kui atmosfäär on tolmune/udune. Kaugemal olevad objektid kaotavad kontrastsust ja tunduvad hägused. Pildil olevate objektide kontrastsuse vähendamine jätab mulje, et need objektid on kaugemal. Tekstuurigradient - tekstuuri tugevus/tihedus väheneb kaugemal paikevatel objektidel. Kattumine - lähemal olev objekt katab mingi osa kaugemal olevast objektist. Varjutus - 2D pinnad ei jäta varje. Varjude olemasolu vihjab 3D objekti nägemisele. Objekti identiteet - me saame hinnata objekti kaugust reetinal oleva pildi suuruse põhjal. Seda saab teha siis, kui teame objekti tegelikku suurust. Sügavusteravus - kui üks pildi regioon on terava tekstuuriga ja teine regioon on hägusa tekstuuriga, siis tunduvad need regioonid erineva sügavusega.
läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Metalli korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Kuna 90% kõikide metallide aastatoodangust moodustab raua tootmine, siis edasi vaatlemegi
,70 C CH 3CH = CHCH 3 + CH 3CH 2 OH + Br - · Reaktsioon algab etanolaatiooni atakiga -CHBr- rühma naabersüsiniku juures paiknevale vesinikule, mis seotakse prootonina, ning sellele järgneb Br- iooni eraldumine molekulist. Reaktsioonil moodustub ka mõningane kogus CH3CH2CH=CH2. Alkeenide omadused · Süsinik-süsinik -side on suhteliselt nõrk, kuna p-orbitaalide kattumine on väike. · Alkeenide erinevus alkaanidest tuleneb ka sellest, et kaksikside (-side) põhjustab negatiivse laengu koondumise sidemele, s.t nukleofiilset tsentrit, mida saab atakeerida elektrofiil. · Alkeenidele on omased elektrofiilsed liitumisreaktsioonid kaksiksidemele, kus -sideme asemel moodustub kaks -sidet. 9 Alkeenide omadused · Halogeenimine:
Üleujutus Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Kuidas tekivad Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad
12. 7.Mis on kristallvõre defekt? Igasugune kõrvalkalle ideaalsest võre korraparast. 8.Millised on difusiooni kiirust mõjutavad faktorid? Difundeeruva osakese suurus, dif. mehhanismist, temp, aine kristallmodifikatsioon 9.Joonistage võimalikud metallide tsoonistruktuurid? 1)valentstsoon on vaid osaliselt täidetud elektronidega2)täis valentstsoon ja normaalolekus tühi juhtivustsoon kattuvad osaliselt.3)Ja 4) On sarnased: Kõik olekud valentstsoonis on täidetud, puudub kattumine juhtivustsooniga, valents ja juhtivsoon on eraldatud keelatud tsooniga. Erinevus 3) ja 4) vahel seisneb keelutsooni laiuses. 10.Kuidas on määratud valgusosakese e footoni energia? kus h -- blancki konstant, -valguse lainepikkus, -valguse sagedus. 11. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kahefaasilises alas? Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kahefaasilises alas?v= 112.Analüüsi piiramatu lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammi Kui mõlema komponendi
Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. Kogemuste osa tajumises nimetatakse apertseptsiooniks. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, projitseerimine ja empaatia. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Need on binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv ja kattumine. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv ehk stroboskoopiline liikumine ja esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev. Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks ja fooniks. Tähelepanu omadused on maht, jaotuvus, koondamine, püsivus ja ümberlülitatavus.
ja vajaliku efektiivsusega rakendada ettenähtud otstarbeks. Kehtib reegel, et mida keerulisem on seade, seda ebatöökind- lam ta on (esineb rohkem rikkeid). Rusikareegliks on ruut- sõltuvus: 2x keerulisem = 4x halvema töökindlusega. Tõrgete põhjused Istude muutumine Detailide omavahelise asendi muutumine Ühenduskohtade jäikuse kadumine Koostöötavate pindade omavahelise kontakti muutumine Detailide deformeerumine Elastsuskadu Nõetumine ja kattumine katlakiviga Materjali väsimine Ist Istu muutumist iseloomustab liikuvates ühendustes lõtku suurenemine Liikumatutes aga pingu vähenemine kuni lõtku tekkimiseni Detailide..... Omavahelise asendi muutmisega kaasneb samatelgsuse, rööpsuse, ristseisu või telgede vahekauguse muutumine, mille tulemusena tekkivad lisajõud ja pinged põhjustava detailide vigastusi ja purunemisi Jäikuse... Kadumist iseloomustab kinnituste
vegetatsiooniperioodil avaldab olulist mõju mugulasaagi kujunemisele ja selle kvaliteedile. · Veepuudus enne õitsemist- vähem mugulaid. Veepuudus pärast õitsemist- väiksed mugulad. · Kartuli transpiratsioonikoefitsent on 240- 720, keskmiselt 400. Vesi · Vett kasutatakse fotosünteesil ja jahutamisel. · Ühe kg mugulate moodustumiseks kasutab taim 80-100l vett. · Läbi taime aurab 41% veest ja mullapinnalt 59%- seega oluline põllupinna kattumine pealsetega. · Vaovahe laiuse, mahapanekutiheduse mõju mugulasaagile · Vaovahelaius Mugulad tk/ha Saagikus · 70cm 30 000 26.6 · 60 000 32.6 · 90cm 30 000 19.9 · 60 000 23.6 · 140cm 30 000 20.5 · 60 000 24.2 » Kasvuaegne hooldamine · Peamise kasvuaegsed hooldustööd: · Mehaaniline umbrohutõrje - äestamine,
annaabi.ee 
