· Vibratsiooni võngete arv ja tugevus tuleb valida vastavalt segule ja katte paksusele rulli tootja soovitusel. ( kattekiht kürge sagedusega, paksud kihid alates 8cm madala sagedusega) · Mitte sõita liiga suure kiirusega on hädaoht ,,pesulaua" moodustumiseks. · Tõusudel ainult ülesmäge sõites tihendada vibratsiooniga, allamäge staatiliselt. Kui segu temperatuur on alla 100kraadi, siis ei tohi enam vibroga töötada vältimaks killustiku purunemist, kattekihtide liitumise kahjustumist, struktuuri purunemist ja järgnevate pragude tekkimist. Samadel põhjustel rullida õhukesi katteid piiratud vibratsiooni mõjuga ja väheste käikude arvuga või hoopis ilma vibratsioonita. Liiga tihedalt kokkusurutud poorsetel segudel tekib hädaoht, et kõrgetel temperatuuridel intensiivse tihendamise juures tekib katte pealispinnale bituumenirikas kiht. See tekitab liigse rasvasuse ja libeduse.
Olukorrast väljapääsuna vaadati üle varustuskanalid. Silla talasid hakati tootma Lätis asuvas tehases. Tootja andis ehitajatele lubaduse saata üheksa tala kuus. Uueks tööde lõpptähtajaks määrati 1981. aasta IV kvartal. Sellega olid ehituse suuremad varustusprobleemid lõppenud. Aeg-ajalt esines lühemaajalisi tööseisakuid, kuid see oli sedavõrd suure objekti puhul tavapärane. Viimane sillatala saadi paika 9. juulil 1981. Edasi oli vaja lõpetada silla kattekihtide panek, teostada kõnniteede- ja kaitsekonstruktsioonide montaaz, vedada vajalikud kaablid ning lõpetada soojatoru ehitus. Mida lähemale tähtajale, seda kiiremaks tööde tempo muutus. Novembris teatati ajalehes Edasi uue silla juures tehtavast tormilistest tööst nii sillal kui juurdesõiduteedel. Töötati seitse päeva nädalas. Silla valmimise eel tekitas suurimat poleemikat peale- ja mahasõiduteede ning jalakäijate liiklemise küsimus
ioonjuhtivuseks. Anoodil anioon oksüdeerub: 2Cl--2e-Cl2 Katoodil katioon redutseerub: Na++e-Na. Vesilahuste elektrolüüs: NaCl vesilahuses toimub katoodil mitte Na+ ioonide, vaid vee redutseerumine: 2NaCl + 2H2O Cl2 + H2 + 2NaOH. Näide: 100.Elektrolüüsi kasutamine: Keemiliste ühendite ja lihtainete saamisel. Tööstuses: H,Cl,F ja halogeenide tootmisel; metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmisel ja puhastamisel lisanditest (elektrometallurgia); Õhukeste metallist kattekihtide saamiseks metallesemete pinnale, et saada korrosiooni- ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); Leeliste ja raske vee tootmisel; Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine; Orgaaniliste ühendite elektrosünteesis. Al elektrokeemiline tootmine: Sulatatud boksiidist 1000 oC; boksiit Al2O3 on lahustatud krüoliidis AlF3.3NaF ning viidud Fe vanni, mis on katoodiks. Anoodidena kasutatakse süsielektroode. Vedel Al koguneb elektrolüüsivanni põhja, anoodil eraldub CO2
41. Kirjelda asfaltbetoonsegu vastuvõttu ehitusplatsil 4.l.Segu temperatuuri m66tmine. Segu kasutusk5lblikkuse ja toodeldavuse hindamisel on eelk5ige vaja teada kasutatava segu temperatuuri ning kasutatava sideaine omadusi, mist5ttu segu temperatuuri tuleb kontrollida igas objektile saabunud veokis vahetult enne segu kallutamist laoturisse. M55tevahendina tuleb kasutada kiirtoimivat tapset ja usaldusvaarset termomeetrit. Saadud tulemust tuleb v5rrelda antud segu jaoks ettenahtuga. Ohukeste kattekihtide ehitamisel peab paigaldamistemperatuur olema v5imalikult k5rge. 4.2. Segu hindamine vaatluse teel Segu vaatluse teel hindamine eeldab hindajalt piisavalt kogemusi. 4.2.l.Valisel vaatlusel laitmatu segu: · on iihtlaselt must ja 5malt laikiv asub tasase segukoonusena veoki kastis (arvestada tuleb veokaugust ja teeolusid ) ei ole naha bituumeniga katmata osiseid laoturisse valamisel suitseb kergelt ei eristu killustikupesasid ega klompunud peenmaterjali
täiendavate viimistluskihtide lisamist. (5) Sildade omakaalu määramisel tuleb kindlaks määrata teekatte, ühendusdetailide ning teetarvete ja -seadmete kaalu suurim väärtus, arvestades nende võimalikku algset kõrvalekallet projektist ja muutumist aja jooksul, mis on põhjustatud · vajadusest viia silla kattekihid ja sillale viiva tee kattekihid ühele kõrgusele (et ei oleks astet); · sõidutee pealmiste kihtide paksuse erinevusest projekteeritud paksusega võrreldes; · uute kattekihtide ja/või kommunikatsioonide lisamisest eksplua- tatsiooni käigus. Projekteerimise alused 38 1.3.2 Kandepiirseisund Insenertehnilised seadmed (1) Tsiviilhoone ruumides, kus insenertehnilistest seadmetest põhjustatud koormus on väiksem kui EPN-ENV 1.2.4 "Kasuskoormused" kohane koondatud koormus, tuleb see koormus lisada kasuskoormusele. Kui selline koormus avaldab mõnele elemendile olulist mõju (näit. veepaak
4. Hapnikhapete anioonid anoodil ei oksüdeeru, oksüdeeruvad vee molekulid; 5. Hapnikuta hapete puhul oksüdeeruvad anoodil anioonid; 6. Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad tema ioonid lahusesse 116. Elektrolüüsi kasutamine. Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) orgaaniliste ühendite elektrosüntees. 117. Korrosioon: mõiste, liigitus. Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. · keemiline korrosioon · elektrokeemiline korrosioon · biokorrosioon · erosioonkorrosioon 118
1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja Vajab reaktsiooni toimumiseks välist pingeallikat puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); n Ag elektrood on positiivne anood 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine n Cu elektrood on negatiivne katood metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja n Reaktsioon kulgeb elektrolüüsi ahelas vastupidiselt galvaanilisele ahelale kulumiskindlust või dekoratiivset välimust 2Ag + Cu2+ = 2Ag+ + Cu (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine;
2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja kahjustavad isegi roostevabu teraseid. puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); · Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja pinnaveed, muld, turbamuld, reoveed. kulumiskindlust või dekoratiivset välimust · Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet.
2. Aine mass on võrdeline selle aine molaarmassiga ja pöördvõrdeline reaktsiooni üksikaktist oasvõtvate elektronide arvuga. M=MIt/zF Elektrolüüsi kasutamine: 1. Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine, 2. Tööstuslik rakendus: · H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine, · Metallide tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia), · Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnane (galvanotehnika), · Leeliste ja raske vee tootmine, · Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine, · Orgaaniliste ühendite elektrosüntees. Korrosioon materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Korrosioon sõltub: · Keskkonnast (õhk, vesi, pinnas), · Mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid),
elektrokeemilise ekvivalendiga k. m = kIt = kQ I-voolutugevus, n moolide arv, t aeg, F- Faraday arv, const Aine mass m on võrdeline selle aine molaarmassiga M ja pöördvõrdeline reaktsioonist osavõtvate elektronide arvuga z. m = MIt/zF 1. Elektrolüüsi kasutamine 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) Orgaaniliste ühendite elektrosüntees. 2. Korrosioon: mõiste, liigitus Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Paljud metallid korrodeeruvad, sest nad oksüdeeruvad kergesti õhu toimel andes oksiide,
· galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 13. Tardkivimid eriliigid, kasutuskohad Süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Nad on tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega.
4. KUUMKATMINE kaetakse metall mõne teise sulametalliga 5. GALVANISEERIMINE metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht 6. PLAKEERIMINE kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht 7. LAKKIMINE JA VÄRVIMINE lihtsaim ja ohutuim, kõige odavam ja ehitusel enim kasutatav 8. KONSERVEERIMINE metalli pind kaetakse mingi õli või rasvataolise kihiga. 33. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 34. 13. Tardkivimid- eriliigid, kasutuskohad 35. Tardkivimid tekivad vedela magma hangumisel. Koosnevad kvartsist, põldpaost, tumedast mineraalist. 36. 1. SÜVAKIVIMID Tekkinud sügaval maakoore all suure rõhu juures. Jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Tihedad, tugevad, raske töödelda 37. 2. PURSKEKIVIMID tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel.
• Parem- ja vasakpoolne poolraam • Hüldosilindri ühendamise kõrv • sfääriline pea • Ühendus sõrmed • Toend tõukuriga ühendamiseks • Raami kõrv • Tugi • Sfääriline pesa • Sirm • Parem-, keskmine- ja vasakpoolne tera • Kulumisplaat • Ristmikud • Kaldtoe toru • Tala Tööohutusnõuded buldooseriga ehitamisel • Kaevise kaevandamine ja kattekihtide eemaldamine võib toimuda juhikinnitatud või kooskõlastatud ee passi või tehnoloogilise kaardi (edaspidi ee pass) järgi • Ee passis sõltuvalt kasutatavatest seadmetest tuleb näidata: 1) astangu kõrgus, nõlva nurgad, tööastangu ja vajadusel ohubermi laius 2) võimaliku varisemisala piirid 3) kaevandamise suund ja laadurseadme manööverdusskeem 4) kasutatavad seadmed 5) kaevesammu ehk siseku laius
kroomimine, hõbetamine) et vältida korrosiooni; metallesemetest koopiate valmistamiseks (galvanoplastika). 25 Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) orgaaniliste ühendite elektrosüntees. 117. Korrosioon: mõiste, liigitus Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. • keemiline korrosioon • elektrokeemiline korrosioon • biokorrosioon
111. Elektrolüüsi kasutamine. Elektrolüüsi kasutatakse metallesemete pinna katmiseks teise metalliga (nikeldamine, kroomimine, hõbetamine) et vältida korrosiooni; metallesemetest koopiate valmistamiseks (galvanoplastika). Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) orgaaniliste ühendite elektrosüntees. 112. Korrosioon: mõiste, liigitus Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. • keemiline korrosioon • elektrokeemiline korrosioon • biokorrosioon • erosioonkorrosioon 113
koopiate valmistamiseks (galvanoplastika). Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 29 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) orgaaniliste ühendite elektrosüntees. Näide: Al elektrokeemiline tootmine 117. Korrosioon: mõiste, liigitus.
·Kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; ·Galvaniseerimiselsadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; ·Plakeerimisepuhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; ·Lakkimine javärvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; ·Konserveerimisepuhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. Metallkatetel on veel lisaks elektrokeemiline toime. Kui kaks metalli asetada elektrolüüti, siis hävineb negatiivsema potensiaaliga metall, kaitsdes samal ajal positiivsema potensiaaliga metalli.Näiteks, kui kokku viia raud (-0,44) ja tsink (-0,76), siis tsink oma hävinemisega kaitseb rauda. Seepärast kaetakse terasplekk ja torud kõige sagedamini just tsingiga. 16
Naatrium, Kaalium, Magneesium ja Alumiinium. . Ülepinge: () on lagunemispinge ja süst-s moodust GE emj vahe (=Elag-EGE). Elektrolüüsi abil toodetakse: 1)H2, Cl ja Fl ning halogeemühendeid; 2)Me (Na, K, Mg, Al, Ni, Cu jne), nt Al toodetakse sulast A13O4*nH2O+Na3AlF6 (t°>940°C, pinge 4,2-4,5V) 3)leeliste ja raskevee tootmine 4)vesinikperoksiidide jt peroksoühendite saamine 5)õhukeste metst kattekihtide saamine (galvaanotehnika). 35. Faraday I seadus: elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevusega (I) ja elektrolüüsi kestusega (t) seega elektrolüüti läbiva elektrihulgaga (It). Faraday II seadus: võrdsete elektrihulkade (It) mõjul elektrolüüsil eraldunud erinevate ainete masside (m1 ja m2) suhe võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatise suhtega (m1/m2) = (M1/z1) / (M2/z2)
· galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. Metallkatetel on veel lisaks elektrokeemiline toime. Kui kaks metalli asetada elektrolüüti, siis hävineb negatiivsema potensiaaliga metall, kaitsdes samal ajal positiivsema potensiaaliga metalli 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. Populaarseim neist graniit.
hõbetamine), et vältida korrosiooni; metallesemetest koopiate valmistamiseks (galvanoplastika). 115. Elektrolüüsi kasutamine. Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine; Tööstuslik rakendus: 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) orgaaniliste ühendite elektrosüntees. Näide: Al elektrokeemiline tootmine Sulatatud boksiidist 1000 oC; boksiit Al2O3 on lahustatud krüoliidis AlF3. 3NaF ning viidud Fe vanni, mis on katoodiks
Lagunemispinge: (Elag) on elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Ülepinge: () on lagunemispinge ja süst-s moodust GE emj vahe (=Elag-EGE). Elektrolüüsi abil toodetakse: 1)H2, Cl ja Fl ning halogeemühendeid; 2)Me (Na, K, Mg, Al, Ni, Cu jne), nt Al toodetakse sulast A13O4*nH2O+Na3AlF6 (t°>940°C, pinge 4,2-4,5V) 3)leeliste ja raskevee tootmine 4)vesinikperoksiidide jt peroksoühendite saamine 5)õhukeste met- st kattekihtide saamine (galvaanotehnika). Mis eesmärkidel ja kuidas töödeldakse puitu kemikaalidega: Keemilise töötluse eesmärk on sisestada puitu seent surmav kogus kemikaali. Mõned ained suurendavad hüdrofoobsust. Pinnaviimistlusmaterjalid sisaldavad sideainet, lahustit, pigmenti ja fungitsiidi (kaitse hallitusseente vastu: nt Pb, Sn, Zn, antiseptikud). Jaotatakse: 1) surve- ja vaakumimmut.: a)täisrakuprotsess (vaakum-õhk-vaakum) b)säästlik immut. (rõhk-rõhk-
· kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 11. Tardkivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged
See protsess on energiamahukas: seetõttu on NaOH aine, millesse on kaudselt akumuleeritud energiat. Elektrolüüsi abil toodetakse: 1) H2, Cl ja Fl ning halogeenühendeid; 2) (liht)metalle (Na, K, Mg, Al, Ni, Cu jne), nt Al toodetakse sulamist A13O4 nH2O + Na3AlF6 (t° > 940°C, pinge 4,2-4,5V) 3) leeliste ja raskevee tootmine 4) vesinikperoksiidide jt peroksoühendite saamine 5) õhukeste metallist kattekihtide saamine (galvaanotehnika). 40. Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist. Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse ? Miks on enamikel juhtudel saadav oksiidikiht värviline ? Faraday seadused käsitlevad elektrolüüsi: Faraday I seadus: Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates keemilistes reaktsioonides tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga
laetud osakeste migratsioon elektroodil, Elektrodialüüs kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist Elektrolüüsi abil toodetakse: H2, Cl ja Fl ning halogeenühendeid; (liht)metalle (Na, K, Mg, Al, Ni, Cu jne), nt Al toodetakse sulamist A13O4 nH2O + Na3AlF6 (t° > 940°C, pinge 4,2-4,5V); leeliste ja raskevee tootmine; vesinikperoksiidide jt peroksoühendite saamine; õhukeste metallist kattekihtide saamine (galvaanotehnika). 41. Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist. Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse ? Miks on enamikel juhtudel saadav oksiidikiht värviline? Faraday seadused käsitlevad elektrolüüsi: Faraday I seadus: Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates keemilistes reaktsioonides tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga (laenguga). M=K*q=K*int(0>t)idt
metalli koostisse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid; metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht; metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht; metall kaetakse mõne teise sulametalliga; metalli pinnale pihustatakse mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht; metalli pind kaetakse mingi õli- või rasvataolise aine kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli ära 55 keskkonna kahjulikest välismõjudest. Miks on vaja korrosioonikaitsega tegelda? Põhjus on selles, et igal aastal hävib korrosiooni tagajärjel 8...10% kogu maailma aastasest terasetoodangust. See on tohutu kogus metalli. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1
korrosioonikindlama metalli kiht · Plakeerimine - kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakteeritakse sageli puhta alumiiniumilehega. · Lakkimine ja värvimine - kõige lihtsam, odavam ja ehitusel enim kasutatav 18 · Konserveerimine - metalli pind kaetakse mingi õli või rasvataolise aine kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. Metallkatetel on veel lisaks elektrokeemiline toime. Kui kaks metalli asetada elektrolüüti, siis hävineb negatiivsema potensiaaliga metall, kaitstes samal ajal positiivsema potensiaaliga metalli. ( ,,Ehitusmaterjalid", Helmut Pärnamägi , lk 27-28) 2.10 Poorbetooni valmistamine, omadused. Põhitooraineteks on- tsement, lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv. Tinglikult koosneb
annaabi.ee 
