o Eesti Selts Belgias auliige 2006 o Ordenid o 1999 Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass o 1999 Kreeka Auordeni suurrist o 2001 Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst o 2004 Riigivapi III klassi orden o 2004 Läti Vabariigi Kolme Tähe orden o 2006 Maarjamaa Risti ordeni kett o 2006 Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist o 2007 Soome Vabariigi Valge Roosi orden o 2007 Gruusia Kuldvillaku Orden o 2007 Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett o 2008 Riigivapi ordeni kett o Keeled o eesti, inglise, saksa, hispaania
2004 Läti Vabariigi Kolme Tähe orden 2006 Maarjamaa Risti ordeni kett 2006 Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist 2007 Soome Vabariigi Valge Roosi orden 2007 Gruusia Kuldvillaku Orden 2007 Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett Mõjuka analüütiku ja särava esseistina, aga ka luuletajana on Ilves avaldanud palju artikleid nii Eesti, aga eriti välisajakirjanduses. Ilves oli ka tiigrihüppeks nimetatud Eesti totaalarvutiseerimise programmi idee autor ja vedaja. Toomas Hendrik Ilves on abielus meditsiiniharidusega Evelin Int-Lambotiga, kelle armastusest on sündinud neile tütar Kadri Keiu (2003). Kuid mehe eesmisest abielust psühholoog Merry Bullockiga on tal
Tema isa oli siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees, kes suri 1652. aastal. Pärast isa surma jätkas Vermeer tema tööd kunstikaupmehena. 29. detsembril 1653 sai Vermeer Püha Luuka gildi liikmeks. See gild ühendas maalikunstnikke. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Johannes Vermeer ristiti kalvinistlikus kirikus. 1653 läks ta üle katoliku usku ja abiellus katoliiklase Catharina Bolenesi (Bolnesiga). Abielu sõlmiti lähedalasuvas Schipluideni külas. Vermeeri jaoks oli see hea abielu, sest tema ämm Maria Thins oli märgatavalt rikkam kui ta ise. Tõenäoliselt oligi abielu tingimuseks pöördumine katoliiklusse. On küll kaheldud, kui südamest katoliiklane ta oli, aga tema maalil "Katoliku usu allegooria", mis valmis 16701672, on kujutatud usku armulaua sakramenti. Pärastpoole koliski kunstnik oma ämma juurde elama.
--Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) --Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007) --Soome Vabariigi Valge Roosi orden --Gruusia Kuldvillaku Orden (üle antud president Mihheil Saakasvili riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007) --Thbilisi ülikooli audoktor (8. mail 2007) [8] --Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett (üle antud kuningas Juan Carlos I riigivisiidi ajal Hispaaniasse 8. juulil 2007) --Eesti Riigivapi ketiklassi teenetemärk (2008) --Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist (üle antud kuninganna Beatrix riigivisiidi ajal Eestisse 14. mail 2008) --Gruusia Püha Jüri Võidu Orden (üle antud president Mihheil Saakasvili töövisiidi ajal Eestisse 20. jaanuaril 2010) --Pressivaenlane (2010)
“Õiguste deklaratsioon” (Bill of Rights), mis määras kuninga ja parlamendi võimu piirid, samuti pandi kirja seadused, mis välistasid trooni satumist katoliiklaste kätte. Sellega pandi paika Inglismaa parlamentaarse monarhia põhijooned sajanditeks ning kuna tegevus toimus veretult hakati seda kutsuma “kuulsaks revolutsiooniks”. 15) “Õiguste deklaratsiooni” põhimõtted, ● määras kuninga ja parlamendi võimu piirid. ● välistas trooni stumise katoliiklase kätte. 16) ● Charles I - Rahva survel astus sõtta Hispaania ja Prantsusmaa vastu, et kaitsta protestantidest usukaaslasi mandril (sõjad osutusid kulukaks ja edutuks.) Samuti algastas Inglise kodusõja. ● Oliver Cromwell - Lõi Inglise kodusõjas kuninga väed laiali ning lasi välja kuulutada vabariigi, nimetades end lordprotektoriks, võttis kuninga positsiooni ja 1653. aastal saatis parlamendi laiali, asuted riiki sõjaväe toel juhtima.
Eestisse 19. oktoobril 2006) * Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007) * Soome Vabariigi Valge Roosi orden * Läti üliõpilasorganisatsiooni Austrums auliige * Gruusia Kuldvillaku Orden (üle antud president Mihheil Saakašvili riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007) * Thbilisi ülikooli audoktor (8. mail 2007) [10] * Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett (üle antud kuningas Juan Carlos I riigivisiidi ajal Hispaaniasse 8. juulil 2007) * Eesti Riigivapi ketiklassi teenetemärk (andmise otsus 2007, üle antud 2008) * Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist (üle antud kuninganna Beatrix riigivisiidi ajal Eestisse 14. mail 2008) * Leedu Vytautas Suure ordeni kett (2008) * Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist (2009) * Gruusia Püha Jüri Võidu Orden (üle antud president Mihheil Saakašvili töövisiidi ajal Eestisse 20. jaanuaril 2010)
Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) Soome Vabariigi Valge Roosi orden Läti üliõpilasorganisatsiooni Austrums auliige Gruusia Kuldvillaku Orden (üle antud president Mihheil Saakašvili riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007) Thbilisi ülikooli audoktor (8. mail 2007) [10] Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett (üle antud kuningas Juan Carlos I riigivisiidi ajal Hispaaniasse 8. juulil 2007) Eesti Riigivapi ketiklassi teenetemärk (andmise otsus 2007, üle antud 2008) Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist (üle antud kuninganna Beatrix riigivisiidi ajal Eestisse 14. mail 2008) Leedu Vytautas Suure ordeni kett (2008) Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist (2009) Läti Vabariigi Kolme Tähe ordeni kett (2009)
tõenäoliselt ka kaubahoov. On tõestatud, et Tallinnas oli tollal vene kirik koos kalmistuga. Kui aga venelastel oli oma kirik- kaubaladu, võis see olla ka skandinaavlastel, kellega eestlastel olid veel tihedamad sidemed. Kõik skandinaavlaste misjoniüritused Eestis ja teisedki eeldused vaid kinnitavad arvamust, et eestlaste keskel ja Tallinnas pidi enne taanlaste tulekut olema siiski eestlastest ja skandinaavlastest kristlasi. Kui oli kristlasi, pidi olema ka pühakoda, sest rooma-katoliiklase jumala-austamine on ikka seotud sakraalehitistega. Muistendid kiriku ehitamisest levivad enamikus oma kihelkonna piires, ent muistendid Oleviste kirikust ja selle ehitamisest on levinud laialt. Neid on kirja pandud 45 kihelkonnast kokku 91 teisendit. Üldiselt on nende sisu, et Kalev ehitab kirikut, kuid kuuldes hüütavat oma nime, kukub Oleviste tornist alla surnuks. Sellesisulisi muistendeid on leida ka liivlaste, kuid eriti rohkesti skandinaavlaste seas
On tõestatud, et Tallinnas oli tollal vene kirik koos kalmistuga. Kui aga venelastel oli oma kirik-kaubaladu, võis see olla ka skandinaavlastel, kellega eestlastel olid veel tihedamad sidemed. Kõik skandinaavlaste misjoniüritused Eestis ja teisedki eeldused vaid kinnitavad arvamust, et eestlaste keskel ja Tallinnas pidi enne taanlaste tulekut olema siiski eestlastest ja skandinaavlastest kristlasi. Kui oli kristlasi, pidi olema ka pühakoda, sest rooma-katoliiklase jumala-austamine on ikka seotud sakraalehitistega. Muistendid kiriku ehitamisest levivad enamikus oma kihelkonna piires, ent muistendid Oleviste kirikust ja selle ehitamisest on levinud laialt. Neid on kirja pandud 45 kihelkonnast kokku 91 teisendit. Üldiselt on nende sisu, et Kalev ehitab kirikut, kuid kuuldes hüütavat oma nime, kukub Oleviste tornist alla surnuks. Sellesisulisi muistendeid on leida ka liivlaste, kuid eriti rohkesti skandinaavlaste seas
teatakse: "Principia". Seda tuntakse kui suurimat teaduslikku raamatut, mis eales kirjutatud. 5 6. veebruaril 1685 sai Suurbritannia kuningaks James II. Võimule tulles oli tal nii anglikaanide kui katoliiklaste toetus. Hiljem umbusaldas ta protestante ning märas ainult katoliiklasi kohtunikeks ja riigiametnikeks. Iga kord kui Oxfordis või Cambridges koht vabanes, määras ta sinna rooma katoliiklase. Newton oli protestant ning nägi selles agressiooni Cambridge vastu. Pärast James II pagemist Prantsusmaale valiti Newton ühena kahest liikmest Parlamenti 15. jaanuar 1689. Newton oli oma kuulsuse tipul-ülikooli liider ning maailma üks suurimaid matemaatikuid. Seoses parlamenti valimisega resideerus ta peamiselt Londonis ning hakkas linnaelu vastu senisest suuremat huvi tundma. Pärast teist närvivapstust aastal 1693 eemaldus Newton teadusest. Newton ise arvas, et selle
Siiski piirasid kuningavõimu mitmed olulised tegurid: hugenotid olid Nantes'i edikti järgi saanud endale niivõrd suuri privileege, justkui riigi riigis (neil olid oma parlamendid, omavalitsused, sõjavägi jne); suurfeodaalid olid kohati oma valdustes ikka veel iseteadvad ja mõjukad ning Pariisi parlament ja generaalstaadid omasid veel suhteliselt olulisi õiguseid, näiteks maksude kehtestamise oma. Henri ajal nende probleemidega kuigivõrd tegeleda ei jõutud, kuna ta tapeti fanaatilise katoliiklase poolt ning tema alaealise poja Louis XIII valitsusaja esimestel aastatel hakkas keskvõim hoopis nõrgenema. Kuid asjaolud muutusid, kui riigi tegelikuks juhiks sai kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu (pildil), kes asus keskaparaadile allutama kõiki kohalikke võimukeskusi. Richelieu oli ka edukas: hugenottidelt võeti enamik nende privileegidest ja kuigi see põhjustas kodusõja, siis suudeti see suuremate probleemideta võita (selle
Elulugu, looming Vürsti poeg, aadlitiitel, kõrge seisus, head majanduslikud tingimused. Esimene poeg perekonnas. Sündis Albi`s (L-Pr.) Alustas kõige kõrgemate hulgas ja lõpetas kõige madalamate hulgas. Isa pöörane taltsutamatu mees, armastas kummalisi jahirituaale, tserkessi sõdalast mängida. Isa ükskõiksus. Lodeva moraaliga teenijatüdrukud ja talunaised huvitasid teda. naistemaailm - ema tagasihoidlik, õrn, hoolitsev. Osutas ülimat tähelepanu (katoliiklase sügav süütunne?) Poeg kehva tervisega.. Põdes haigust, mida polnud kunagi täpselt kindlaks tehtud! nõrgad luud, kängus kasv, (päriliku süüfilise tundemärgid???) Süüfilist põdesid ka Manet, Guy de Maupassant prostitutsiooni kuulsaim kroonik. Süüfilis oli haaranud 25% Prantsusmaa elanikkonnast. Hakati diagnoosima alles 20 saj. algul, ravi penicilliiniga avastati alles 1940-tel. 15% surmajuhtumitest süüfilis. Leiab kutsumuse kunstis. 1881 (17
aasta 24. novembril leidis aset venna Richardi sünd kolm aastat hiljem, mis lõppes aasta hiljem viimase surmaga. See kõik veenis Alphi ja Ad?le'i selles, mida nad olid kartnud juba algusest peale.Pärast lühikest leinaaega asusid abikaasad lahus elama, kuigi ühe ja sama katuse all, ning elujõuline atleetlik krahv ei vaevunud varjama oma pettumust nõrgukese ellujäänud poja üle, samal ajal kui tema naine lämmatas oma kallist poissi tähelepanuga, mida ajendas katoliiklase sügav süütunne. 5 Henri varane maal oma emast (1881). Pärast pöördelisi sündmusi Prantsusmaa, kui kapitalistliku suurriigi poliitikamaastikul kergeuskliku Napoleon'i 1870.aasta juulis sõja kuulutamine Saksamaale, ülestõus Pariisis ning linna Kommuuniks kuulutamine otsustas Ad?le, et läheb koos Henriga kooliajaks Pariisi ning tuleb puhkuse ajaks Le Bosci tagasi.Järgmisel aastal pidi Henri hakkama koolis käima
väikesed, kuid arvavad siiski, et kõik käib nende ümber... SUHTELISUS. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778=18.sajand) TAUST: ei olnud aadlik, väikekodanlikust perest, käsitööliste perekond. Ema suri sünnitusel. Sündis Genfis, vabalinnas (iseseisev admin, kapitalistlik linn). Ei varjanud oma sisemist nõrkust=aus. Jäi sugulaste hoolde peale isa põgenemist, kuid teatud ajani sattus kokku katoliiklase Warensiga abi katoliiklikult kirikult. Rousseau õppis koos de Warensiga (kes ei töötanud, aga omas raha...); rikkusau; luksus keelustada, rahakaubandus naturaalmajandus; esemete ja toidu tegelik ülekandmine). Abiellus ja elas naisega, kes elu lõpuni ei oskanud kirjutata, andis oma 5 last lastekodusse... LOOMING: uus, täiesti originaalne nootide kirjutamise viis; võrdsuse idee (kõik on võrdsed, kestahes nad ka ei oleks; kirjutas sellest Suur Pr. Revolutsioon...)
mõistusepärane. Parimaks näiteks peab Roscher siin Friedrich Suurt, kes oli valitsejana nii hiilgav filosoof, väejuht kui ka majandustegelane ning kelle deviis oli: "Valitseja peab olema riigi esimene teener". Habsburgide ja Bourbonide dünastilised liinid Habs: keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga Maximilian I poeg Philipp Ilus, kes oli abielus Hispaania kuninga Fernando II Katoliiklase tütre Juana Nõdrameelsega teised Euroopa tähtsamad dünastiad Burbon- Prantsusmaa Habsburg- Austria, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad Tudor- Inglismaa Hannover- Inglismaa Hohenzollern- Preisimaa olulisemad dünastilised abielusidemed. Personaalunioonid. 1386- Krevo unioon- Poola ja Leedu poliitilise ühinemise algus 1397- Kalmari unioon- Taani, Rootsi ja Norra vaheline. 1592- Rootsi ja Poola vahel 1611- Poola-Leedu ja Venemaa vahel (Sigmund III tahtis ise asuda Venemaa trooniline)
tegutsenud jesuiitide kolleegiumist ja hilisemast ajast piiskop Proffitlichi ning Aleksander Kurtna traagilisest saatusest. Viimase kahekümnendi katoliiklus Eestimaal, mille renessanss algas Hortus Musicuse tegevuse, eesti soost vaimuliku Rein Õunapuu määramisega ametisse, paavsti visiidi ja kultuurilise aktiivsuse tõusuga, on omaette tõsisemat reflekteerimist vääriv periood. Täna on Eestis 7 kogudust, 7 ordut ja üle 3000 katoliiklase. Pisike arv miljardiga võrreldes, kuid ühenduse kogemus ladinliku kultuurisfääri, katoliikliku usutraditsiooni ja Vatikani kirikuriigiga muudab nad kindlasti kogemuse võrra erilisemateks. «Iga katoliku kiriku kardinal, peapiiskop ja piiskop annab paavstile truudusevande, milles on ka järgmised sõnad: «Väärusulisi, kirikust lahkulööjaid ja meie isandale (paavstile) või tema eespool nimetatud järglastele vastuhakkajaid kiusan ma taga kõigest väest ja töötan nende vastu.» 398
intendandid · Absolutism toetub: alalisele sõjaväele, ametnikkonnale, merkantilistlikule majanduspoliitikale Võimule sai Henry IV: · Uus Bourboni dünastia · Algul oli Navarra kuningas · Oli algselt hugenott, võttis hiljem vastu katoliikluse, Nantes'i edikt, usuline ühtlustus · Majanduse ühtlustamine (minister Sully) kodumaise toodangu eelistamine, manufaktuuride rajamine, teede ja kanalite ehitamine · Mõrvati katoliiklase poolt (omas palju vaenlasi, hugenotid pidasid reeturiks, katoliiklased ei usaldanud usuvahetuse tõttu) Võimule sai Louis XIII: · Henry IV poeg · Regendina valitseb Maria de'Medici (ema), kuid peamiselt otsustab tema armuke Richelieu esimene minister, koondas enda kätte ka teisi ametikohti · Tühistati Nantes'i edikt, paljude hugenottide emigreerumine (õigused võeti ära, kuid säilis usuvabadus)
Taanile, Põhja-Eesti – Rootsile ja Lõuna-Eesti – Poola-Leedule 18 *Poola-Rootsi sõda 1600-1629 Ükski neist riikidest ei olnud saavutatuga rahul; Poola ja Rootsi vahekorda komplitseerisid lisaks veel kuningakodade vahelised sugulussuhted, mis viisid leppimatult protestantliku Rootsi troonile Poola kuninga, jäiga katoliiklase Sigismund III. 1600. aastal arenes konflikt Poola ja Rootsi vahel sõjategevuseni, mille tulemusena ühendati võiduka Rootsiga ka Lõuna-Eesti (1625 läks Rootsi kätte Tartu linn). Altmarki rahuleping 1629 fikseeris Rootsi võimu kogu Mandri-Eestis. *Rootsi-Taani sõda 1643-1645 1643-1645 toimus Taani-Rootsi sõda Taani väinade pärast. See sõda lõppes 1645.a. Brömsebro rahuga - muude valduste hulgas sai Rootsi endale Saaremaa *Balthasar Russow
,,kuningas Arturi lood"- Artur on võimas Euroopa valitseja, kelle õukond on rändrüütlite ideaalne vennaskond. Täiuslik rüütel peab olema olnud Arturi õukonnas ja istunud ümmarguse laua taga, mis näitas vendlust ja võrdsust. 44. William Langland, tema teose iseloomustus ja mida tähendab ditaktilist laadi luule. William Langlandi ,,Lugu Peeter Künnimehest". Räägib tõelise kristlases elust kesaegse katoliiklase vaatenurgast. Tegevuseks on tõe otsimine. Didaktiline luule on õpetuslik. 45. Linnalüürika erinevused rüütliluulest. Algselt ladina keelne, esitasid seda skaldid(üliõpilased, rändõpetlased jt.) Muutusid popiks fabliood-lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadestPiitsutati alpust, saamatust, aga ka ülemääraseid himusid ja kirgi. Mõjutusi palju idamaistest juttudest kui ka antiiksetest valmidest. Rüütlikirjandusega
Nõukogu ohvriks langesid paljud ülestõusnud. Hispaanlastele hakkasid vastu göösid, kes jagunesid metsagöösideks ja meregöösideks. Neil kujunes koguni oma laevastik. Vabadusvõitlejad olid oma õiguste eest nõus isegi tammid hävitama. 1581. Aastal kuulutasid Madalmaade põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks ning end Hispaaniast lahulöönuks. Felipe II sõdis aga vahetpidamata ja toetas võitlust protestantide vastu. Sõja kuulutas mees aga inglastele, põhjuseks oli katoliiklase Maria Stuarti hukkamine kuninganna Elisabeth I käsul. 1588. aastal purjetas hispaanlaste hiigelsuur laevastik ,,Armaada" Inglismaa poole. Nädal aega kestis lahingutegevus, kus väiksemate laevadega inglased sundisid Armaada purjetama mööda Inglise rannikut. Võidu tõi inglastele kavalus ja rünnakutaktika Inglise kanalis. Peale lahingut tõusis aga torm ja Hispaania laevastik hävines. Hispaania oli kaotanud võitluse katoliikliku ülemvõimu eest Euroopas.
1) Kuningas Henri IV (1589-1610), esimene Prantsusmaa valitseja, kes paneb aluse Bourbonide dünastiale, ta oli Prantsusmaa hugenottide eestvedaja ja kui ta abiellus kuninga tütrega ja kuna kuninga pojad said kõik surma, siis temast kui kuninga tütre mehest sai Prantsusmaa seaduslik valitseja. Oma elu jooksul vahetab Henri IV ellujäämiseks ja oma võimu kindlustamiseks mitu korda usku (tegelikult hugenot). Henri IV mõrvati ühe äärmusliku katoliiklase poolt. Henri IV Bourbon suudab ületada sisekaose ja tegi lõpu hugenotisõdadele (1562-1598) ning suutis tagada Prantsusmaa hugenottidele inimväärsed elamistingimused. Kui temast saab kuningas siis kindlustamaks oma võimu Pariisis võtab ta üle katoliku usu protestant, kes riiklikel kaalutlustel astus katoliku usku (1593). Ta pääses eluga pärtliöö veresaunast (1572). Usutüli lahendamiseks andis ta välja Nantes' edikti (1598), mida katoliiklased
Ülemmaadest Saône'i jõest läände jäävad alad (edaspidi Burgundia hertsogiriik) ning Madalmaadest Pikardia. Habsburgidele jäid peaaegu tervikuna Madalmaad ning Ülemmaadest moodustunud Burgundia vabakrahvkond (tänapäeval Franche-Comté). Burgundia pärilussõjast sai alguse kaks ja pool sajandit kestnud vastasseis Habsburgide ja Prantsusmaa vahel. Habsburgide valduste pärijaks sai keiser Maximilian I poeg Philipp Ilus, kes oli abielus Hispaania kuninga Fernando Katoliiklase tütre Juana Nõdrameelsega. Sellest abielust sündis 1500. aastal poeg Karl, kes pärast isa surma 1506 päris Habsburgide Burgundia valdused ning 1516. aastal Carlos I nime all ka pärijateta jäänud Hispaania trooni. Pärast vanaisa Maximilian I surma 1519 pretendeeris Karl õnnestunult ka Saksa-Rooma keisri troonile. Nüüd oli Prantsusmaa nii põhjast, idast kui lõunast ümbritsetud Habsburgide võimu alla kuuluvatest maadest. Itaalia sõdade vallandumine
Viigid toetasid 1680ndatel aastatel James VII ja James II (sama isik, peale Mary I, 1558, esimene katoliiklane briti troonil, Soti troonil peale 1567 Mary I) kõrvaldamist Inglise, Iiri ja Soti troonilt. Viigid olid seotud rohkem usuliste teisitimõtlejatega (dissenterite, nonkonformistidega), kodanlusega. 1679-1681 võitsid viigid kaks korda valimised ning kaks korda püüdsid veenda kuningat loobuma pärilikkuse põhimõttest, et vältida katoliiklase tulekut võimule. Toorid olid selle vastu (hoidsid kuninga poole). Toorid olid seotud maa-aadliga, inglise kirikuga. Tol ajal ei olnud veel tegemist kaasaegses mõttes poliitiliste parteidega (registreeritud liikmeskonna, partei-lojaalsuse jms). Traktaatide reaalpoliitiliseks eesmärgiks oli seista parlamendi õiguste eest kuningavõimu vastas. Põhimõtteliselt oli Locke siis sellise seltskonna eestkõneleja, kes kartsid katoliikliku pärija võimuletulekut
eesmärkide teenistusse. Samas on Rousseau suureks panuks tugev individualismi kriitika ja tähelepanu juhtimine negatiivse vabadusega seotud probleemidele. Rousseau püüdis luua alust positiivse vabaduse saavutamiseks. Edmund Burke (1729-1797) Burke oli iirlane, kes 20lt asus elama Inglismaale. Kuigi ta naine ja ema olid katoliiklased, oli ta ise anglikaani kiriku liige. Tolle aja poliitikute kohta oli ta ka suhteliselt vaene. Iiri aktsent ja katoliiklase negatiivne imidzh jäi talle elu lõpuni. Samas oli Burke tulihingeline kuum väitleja ja väga põhimõttekindel. Oli väga mitmekülgne - jurist, kirjanik ja poliitik. Isa oli tal advokaat ning seetõttu oli Burke "sunnitud" alustama juristikarjäärist, see jäi pooleli ning ta asus tegutsema kirjanikuna, poliitikasse läks ta aastal 1760, mil ta hakkas ühe Inglise poliitiku, Sir William Hamiltoni, sekretäriks. 1765. läks põhimõttekindla inimesena Hamiltoniga konflikti ning temast sai
on suurepärane kaitse kohutavalt ambivalentse vahetu kogemuse pealetungi vastu. Senikaua, kui taoline kaitse toimib, ei hakka ma seda maha lõhkuma, kuna ma tean, et patsiendil peavad olema veenvad põhjused, miks ta nii kitsastes piirides mõtleb. Aga kui tema unenäod peaksid hakkama kaitsvat teooriat lõhkuma, siis pean ma toetama isiksust laiemas mõttes, nagu ma ka olen teinud kirjeldatud juhtumi puhul. Samal moel ja samal põhjusel toetan ma katoliiklase hüpoteesi seni, kui see tema jaoks toimib. Mõlemal juhul kindlustan ma kaitsemeetmeid surmaohu vastu, ilma et esitaksin akadeemilist küsimust, kas selline kaitse on viimselt tõde. Ma olen rõõmus, seni kui see toimib ja niikaua, kui see toimib. (DE LASZLO 1990: 44-45) Taolisest mõttearendusest näeme eelkõige muidugi Jungi utilitaristlikku mõttemudelit, mis praktilise kliinilise töö kontekstis on ilmselgelt asjakohane. Samuti ilmneb siin selge tendents
tõi, põhjendades teoreetiliselt oma võitlust katoliikluse vastu, oli vale. Hakakem saksa rahvast kõige varasemast east kasvatama omaenda rahva õiguste eranditu tunnustamise vaimus, lakakem juba lapseeast kõlvatuks muutmast meie noorust, hakakem teda vabastama meie "objektiivsuse" needusest sellistes küsimustes, kus tegemist on oma isikliku "mina" säilitamisega. Siis me veendume lühima aja jooksul, et saksa katoliiklane jääb Iirimaa, Poola või Prantsuse katoliiklase eeskujul sakslaseks, jääb oma rahvale ustavaks. On iseene- sestmõistetav, et kõik see eeldab meil tõeliselt rahvusliku valitsuse olemasolu. Öeldu kasuks annab kõige võimsamaks tõendi meile see ajalooperiood, kus meie rahvas pidi viimast korda ajaloo kohtu ees pidama võitlust oma olemasolu eest, mitte elu eest, vaid surmavõitlust. Selle ajani, kuni ülemine juhtimine oli enam-vähem rahuldav, täitis ka rahvas oma kohust täiel määral. Protestantlik
On ütlematagi selge, et kui ta nägi liginevat hugenotti, haaras teda selline äge katoliiklik usuhardus,.et talle oli mõistmatu, kuidas ta veerand tundi tagasi võis kahelda meie püha religiooni üleolekus. Sest mina, mu härra, olen katoliiklane, kuid jäädes truuks oma põhimõtetele, kasvatas isa mu vanemast vennast hugenoti.» «Ja kuidas lõppes selle auväärse mehe elu?» küsis d'Artagnan. «Väga õnnetult, mu härra. Ühel päeval jäi ta inimtühjal teel katoliiklase ja hugenoti kätte, kellega tal oli juba varem tegemist olnud ja kes ta kohe ära tundsid. Nad ühinesid tema vastu ja riputasid ta puu otsa. Pärast 276 seda tulid nad lähemasse külakõrtsi, kus mina oma vennaga veini jõin, oma kangelasteoga hooplema.» «Ja mida tegite teie?» küsis d'Artagnan. «Lasksime neil rääkida,» vastas Mousqueton. «Siis aga, kui nad hakkasid kõrtsist lahkudes kumbki eri suunas minema, läks minu vend katoliiklast ja mina protestanti varitsema
annaabi.ee 
