Soojusnähtused kasvuhoones Aleksander Andrejev AT112 Soojusnähtused kasvuhoones Kõige tihedam kasvuhoonet kasutatakse taimede ja erinevate viljade kasvatamiseks, selepärast kasvuhoonel on läbipaistev seinad ja lagi , siis taimed saavad valgust ja sellega saab nendel toi muda fotosüntees. Kust aga saab soojust ? Loodan et te juba teate et taimede kasvatamiseks on vaja ka soojust. Kasvuhoone soojendamiseks on üsna palju viisi ja neid on kõige levinum: Sooja veega Elektriga ehk radiaatoriga Ahjaga Päikese soojusega Kuna neid soojendamis
SOOJUSNÄHTUSED KASVUHOONES Andra Tooming Kasvuhoone • Kasvuhoonet kasutatakse erinevate taimede ja viljade kasvatamiseks. Sellepärast on kasvuhoonel läbipaistvad seinad ja katus, et taim saaks valgust ja saaks toimuda fotosüntees. Kust saab soojust? Et taim kasvada saaks on vaja ka soojust. Kasvuhoone soojendamiseks on palju mooduseid. Levinumad on: • Sooja veega • Elektri (radiaatoriga) • Päikese soojusega Millal neid mooduseid kasutatakse? • Sooja vee ja elektriga soojendatakse tavaliselt kui
9. Eva Schuman. 2008. Väikekasvuhoone. Kirjastus Maalehe Raamat. Tõlkinud Leopold Meensalu. Põhjalik, praktiliste juhenditega raamat kasvuhoonest. Käsitletakse kasvuhoone rajamist, mikrokliimat, muldi, substraate, erinevate taimede kasvatamist. 10. Rodoaed. Kasvuhooned nõudlikule harrastajale. http://rodoaed.ee/?s=109 Ettevõte Rodoaed tegeleb kasvuhoonete müügi ning paigaldusega. Koduleheküljel käsitletakse samas ka põhjalikult kasvuhoonet ennast, muuhulgas näiteks kasvuhoone valimist või selle soojustust. Samuti sisaldab informatsiooni talveaedade kohta. 11. Sulev Nurme. Vana aia taimed - õnn või õnnetus. http://www.sulevnurme.org/pages/artiklid/vanapuudaed.pdf Allikas kirjeldatakse, milliseid väljakutseid tuleb ette vanu aedu korrastades. Käsitletakse põgusalt vanu puid, ilupõõsaid, viljapuid- ja põõsaid, ronitaimi, püsikuid ja muru. 12. Märt Riistop. 2004. Ehitagem Puidust. Puit ehituses.
Osad televiisori reklaamid on üsna tüütud, mõni aga väga huvitav ja vaatama kutsuv. Reklaamidest vihkan enim interneti reklaame, sest nad on nii kirevad, hüppavad ette ning ütlevad: ,,Olete võitnud iPhone, klõpsake siia." Minu arvates on reklaami jaoks tähtis sihtgrupp. Näiteks kui keegi tahab müüa BMX-i, siis ei soovitaks tal panna kuulutus ajalehte, vaid internetiportaali. Kui aga keegi soovib osta kasvuhoonet, siis tuleks kuulutus panna ajalehte, mitte internetiportaali. Arvan, et kõige parem piltreklaam on konkreetne, ilusa kujundusega, lühikese jutuga ja mitte liiga pealtükkiv. Parim reklaam teles peaks olema võimalikult lühike, vähese jutuga, mitte odav, kuulsate Eesti näitlejatega, maheda häälega, humoorikas. Kõige halvem reklaam on Top Shop, sest nende reklaamid kestavad tavaliselt pool tundi ja on dubleeritud teistest keeltest.
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS I KURSUS BRIGITA TSIPP KASVOHOONEEFKT Juhendaja: Reet Meerits Kasvuhooneefekt Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud
Viinapuu on üks vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi maailmas. Viinapuu on soojema parasvöötme taim. Ta talub talvel vähest külma, kuid vajab sooja suve. Parim temperatuur kasvuajal on 20 kraadi. Enamik maailma viinamarjatoodangust kulub veini valmistamiseks, kuid neid kasutatakse ka lauapuuviljana ning toodetakse ka mahla, valmistatakse rosinaid. Eestis on viinamarju kasvatatud sajandeid. Algul kasvatati viinapuid mõisate triiphoonetes. 1887.aastast pärineb kirjalik teade väljaspool kasvuhoonet valmivatest viinamarjadest Viljandis. 20.sajandi teisel poolel hakkas viinamarjakasvatus Eesti koduaedades jõudsalt levima. Välistingimustega kergesti kohaneva taimena laieneb viinapuu kasvupiirkond jõudsasti. Euroopa viinapuu ristamisel teiste viinapuuliikidega on saadud sorte, mis lepivad jahedama suvega ja taluvad talvel üsna tõsist pakast. Liikidevahelisi sorte saab kasvatada meist põhja poolgi: Soomes, Rootsis ja Norras. Siiski on Eesti
Maja oli kerkinud 7-korruseliseks ning sisaldas: Lugematul arvul treppe, mis kusagile ei viinud Mõttetuid korstnaid, mis lõppesid laes Koridore, mis moodustasid labürinte Uksi, millest võis õhku astuda Klaasist ustega vannitubasid Tagurpidi seisvaid trepiposte Uksi, mille taga avanesid vaid seinad Uksed, mis viivad ei kusagile Trepid, mis kuskile ei vii Müstiline number 13 Enam-vähem kõik aknad koosnesid 13st ruudust Kasvuhoonet kattis 13 kuplit Tubades oli 13 seinapaneeli Põrandad olid sätitud kokku 13st osast Mitmetes tubades oli 13 akent Kõikidel lugematutel treppidel oli 13 astet Arv 13 kummistas Sarah't selles majas pidevalt, kuid ta oli kindel, et see õnnetu number aitab tal valitseda hingesid, kes talle halba on tulnud tegema, seepärast 1906 Aastaks 1906 oli maja saanud tolle aja kohta lausa hirmuäratavad mõõtmed Pidevalt juurde ehitatud hooned ei ole
seda soojusena. Päikeselt tulenevad kiired neelduvad Maal ning selle tagajärjel tekib soojuskiirgus e infravalgus. Infravalguse allikateks on ka inimene, auto aga ka ahi ning küünal. Infravalgusega on tihedasti seotud Maa suurim probleem, mida rahvakeeli nimetatakse ,,kasvuhoone efektiks". Selle probleemi tuum seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur peaaegu, et ei alane vaid tõuseb pidevalt väikeste pügalate võrra. Meie kodu planeeti tuleks võtta, kui üht suur klaasist kasvuhoonet, mille klaasidest tuleb koguaeg läbi päikesevalgust ning mis neeldub mullas ja kõiges muus rohelises. Valgusenergia muundub mullas aga soojusenergiaks ning kuna muld muutub kuumaks kehaks, hakkab ta kiirgama infravalgust. Klaasil on aga omadus valgust väga hästi läbi lasta, ent ülimalt halvasti infravalgust välja lasta. Soojus jääb kasvuhoonesse ning selle temperatuur hakkab tõusma. Selline on
Luuletus on ainult kahe sõnaline ja vastab pealkirjale eitavalt. Inimene kes end ära ei taha tappa, on rõõmus inimene, nii arvan mina. Kui ta oleks luuletuse pealkirjale vastanud jaatavalt, oleks meeleolu väga kurb, sest siis oleks aru saada, et Paul-Eerik Rummo pole oma eluga rahul. Veel üks väga hea luuletus. Luuletus "Ärkvel" tekitab tunde nagu istuksin ise ka sellises bussis. Võrdlus: raha ja kaduvaid pileteid nagu lendlehti. Epiteet: kaks sinendavat kasvuhoonet. Metafoor: varahommikul sõidan bussiga. Metafoor: lumi, mis langeb niisama, omandab valgusrindes suuna ja rullub vastu esiakent, sularusikas. Luuletus "Seisukord". Luuletus on täis metafoore. Metafoor: kes nüüd on peal see jääb peale. Metafoor: kes nüüd on all see jääb alla. Metafoor: mina jään vahele. Indrek Kadak
hukkunuist on surnud tehistmaterjali põlemisel tekkinud mürgiste ainete tõttu. 10. Loetle ühendeid, mis satuvad kopsudesse suitsetamisel. CO, CO2, HCN, SO2, H2S, NOX, CYHX 11. Milles seisneb kasvuhooneeffekt? Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust (0.4-4 µm), aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud.
Uksi kasutatakse igapäevaselt. Siseruumi alumist korrust kasutatakse igapäevaselt, ülemist korrust kasutatakse väga harva. Siseruumid on suhteliselt väiksed. Sisenedes on 2 esikut, esikust saab siseneda elutuppa, elutoast saab kööki ja magamistubadesse. Väljavoolu torud on maja lõuna poolses küljes ja liiguvad värava suunas. Olemasolevad ehitised : garaaž, saun, kuur, suitsuahi, liivakast, pink. Kõik need on tehtud puidust. Aias on ka kaks kasvuhoonet, millest üks on uuem ja plastikust, teine vanem ning tehtud klaasist. Plastikust kasvuhoones kasvatatakse kurke ning klaasist kasvuhoones tomateid,paprikat ja viinamarju. Teedel puuduvad teekatted. Ukse ees on trepp, mis on tehtud betoonist, käsipuud on puust ja betoon on kaetud kiviplaatidega. Terrasse pole. Kommunikatsoonid: aia taga lõuna pool on elektriliinid. Telekommunikatsioon tuleb elektriliinide kaudu. Veevärk tuleb kaevust
turvast. Kasvukoha temperatuur peaks päevasel ajal olema 20…25º C , öösel 17…18º C. Esimese pärislehe ilmumisel alustatakse taimede pealtväetamisega. Pealtväetisena kasutatakse vees kergesti lahustuvaid mineraalväetisi 0,1-0,2 % lahusena(vt. pakendi pealt). Optimaalseks taimede kasvuajaks loetakse 12-16 päeva, selleks ajaks on arenenud 1-2 pärislehte. Suuremad taimed ei talu hästi istutamist. Enne istutamist on taimi vajalik karastada. Selleks õhustatakse kasvuhoonet ja kastetakse vähem. Istutamine ja kasvuaegne hooldamine- avamaale soovitatakse istutada taimed peale öökülmade möödumist. Taimed istutatakse kuni idulehtedeni mulda, selline istutamine soodustab külgjuurte teket. Taimede vahekauguseks jäetakse 20-30-40 cm ja reavaheks 90- 150 -180 cm. Kilemultši(must, pruun, läbipaistev kile või pabermultš) kasutamisel istutatakse taimed kilesse eelnevalt tehtud aukudesse, kile hoiab mulla niiskust ja temperatuur on kõrgem
OÜ Mustvee Kurk kasvatab kurke ja müüb neid värskena, vähese soolaga ja hapuna. Kuna see tootmisharu on väga konkurentne, soolatakse kurke eripärase retseptiga, spetsiaalse rohtu ja vürtse lisamisega. Ettevõtte asub Mustvees. See koht on alati olnud tuntud oma kurkidega, kliimat ja maa on siin soodsad selle tootmisega tegelemiseks. Praegu on olemas üks kasvuhoone, kuhu mahub 1500 kurketaimi ja vabamaa pindalaga 3000 m2 , kuhu saab ehitada veel 6 sellist kasvuhoonet. Sellega firmal on 7 kasvuhoonet suurusega 468 m 2 , kus kasvab kokku 10 500 kurketaimi. Mustvee Kurk on osaühing, millel on kaks omaniku. Selleks, et plaan ellu viia, on vaja 500 000 kr, millest omakapitali suurus oleks 350 000 kr (iga osaniku osa suurus on 175 000 kr), 150 000 on plaanis võtta pangas laenu üheks aastaks. Suur osa kapitalist (umbes 100 000 kr) koostab olemas olev põhivara. Planeeritav töötajate arv on 10 inimest, nendest 6 inimest on tarbtöölised, mis tegelevad
struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Näiteks põlemine, mille käigus süsinik ühinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni tulemusena süsihappegaasi (CO 2); see on põlemine. Inimeste ökoloogiline jalajälg Kahjulikud küljed - Samas tekitab süsihappegaas kasvuhooneefekti. Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse uuesti tagasi maapinnale. Maa liigne soojenemine põhjustab aga omakorda Arktikas jää sulamist, ning see tõstab vee ja selle mageduse taset. Inimeste ökoloogiline jalajälg Tuumaelektrijaamad – Tuumaelektijaamades toodetakse tuumakütust. Tuumakütuse jäägid on
Tänu suure tarbijaskonna lähedusele ( Tartu linn koos oma 100 000 elanikuga + turistid ja elanikud maakonnast asub 13 km kaugusel) saab toodangut kiirelt turustada ning vajadusel tuua müügipäeval ka lisa kaupa. Oluline ei ole siinkohal konkurentide hulk, pigem oskus jõuda kiirelt turule vajaliku kaubakogusega, hoides oma kulutusi seejuures võimalikult madalal. Jõudmaks esimesena turule on vajalik intensiivistada marjade valmimist. Selleks kasutatakse katteloori ja osalt kasvuhoonet, lisaväärtus on ka põllu asend päevase päikesekiirguse hulga suhtes. Konkurentsieelise tagavad madalamad kulud: geograafiline linnalähedus (madal transpordikulu), peresisene ja läheduses paiknev tööjõud. VI Finantsanalüüs Tabelid 1-3 kajastavad peamisi kulusid, välja arvatud FIE enda tööjõukulud. Põhjuseks on FIEdele kohandatud maksuseadus: kõik mis jääb peale kulude katmist käibest üle on tulu. Seega võib tulu käsitleda otseselt FIE töötasuna
Tehakse õigesti, mõõta. Saab kindlaks teha, peamiselt soojuskaostläbi sooja ja elektri saamiseks kui majale ehitatakse mitu kWh elektrit ja mitu akna, on see näitaja väga kasutatakse onni kõrval olevat sundventilatsioon, vastasel tonni kütteõli on kasutatud oluline.Akna U-väärtust (W/ kasvuhoonet, katusele seatud korral koguneb jahedal ajal seadmete käitamiseks ja (m²K)) mõjutavad: päikesepatareid või hoovis klaaspindadele hulganisti ruumide kütmiseks. Kui akna konstruktsioon ja kõrguvat tuulegeneraatorit kondensatsioonivett. energiakulu jagada suurus; ning kus köögivalamu vesi Liigniiskus põhjustab
Kasvuhoones ei viibi sel ajal kõrvalised isikud. Taimekaitsetöö tegemist alustatakse kasvuhoone kaugemast osast, liikudes väljapääsu suunas. Üle 100 m2 suuruses kasvuhoones on koht töölahuse valmistamiseks ja taimekaitseseadme pesemiseks. Maha valgunud taimekaitsevahendile või töölahusele puistatakse liiva, saepuru või turvast, mis seejärel kogutakse lekkimiskindlasse suletavasse anumasse ja antakse üle ohtlike jäätmete käitlejale. Kasvuhoonet desinfitseeritakse ajal, kui seal ei ole taimi. Taimekahjustaja leviku vältimiseks võib desinfitseerida ka taimedega kasvuhoonet. Kasvuhoones desinfitseerimise ajal olnud taimed viiakse kasvuhoonest välja pärast taimekaitsevahendi ooteaja möödumist. § 7. Kasvuhoones taimekaitsetöö tegemise järgsed ohutusnõuded Pärast taimekaitsetöö lõpetamist kasvuhoone lukustatakse ja uksele pannakse hoiatussilt teabega
13 Valvesüsteemid. Majal puudub signalisatsioonisüsteem. Tuleohutus. Igas korteris on olemas suitsuandurid. Koridoris suitsuandur puudub. 5.3. Rajatised ja tehnosüsteemid Prügimajandus. Krundil on 1 prügikast maja taga Põllu ja Aasa tänava ristmikul. Muud rajatised. Registrisse kantud rajatisi krundil ei ole. Krundil puuduvad laste mänguväljak ja liivakast on olemas majaesisel üldkasutataval maal. Plaaniväliselt on rajatud 4 kasvuhoonet ja 2 statsionaarset grilli majatagustele aiamaadele(Joonis 11.). Joonis 11. Kortermaja Põllu prügikast, taustal plaanivälised rajatised krundil. 14 Tehnosüsteemid. Tabelis 1. on välja toodud ehitisregistrist saadud andmed hoone erinevate tehnosüsteemide kohta. Tabel 1. Hoone tehnosüsteemid. Tehnosüsteemi liik Iseloomustus Elekter 220 V; 380V Vesi Võrk
eeskujul. Kuid peagi hakkas ta kasutama kaamerat, et dokumenteerida mustkunsti etteasteid ja trikke oma Robert-Houdini teatri lavalt. Oktoobris valmis tema esimene triki-film ,,Haihtuv daam". Samal aastal valminud õudusfilmis saavutas ta suurplaani kasutamise ning 3-minutilist vampiiriprojekti võib pidada tema esimeseks suureks filmiprojekstiks. 1897 aastal valmis koduaeda tema enda filmistuudio, mis meenutas välimuselt kasvuhoonet. Oma põhitöö kõrvalt leidis ta aega filminduse jaoks, kus ta tegi üksi ära kõik vajamineva töö, alustades stsenaariumi kirjutamisest, lõpetades rekvisiitide tegemise ning näitlemisega. Ükski tolleaegne filmikunstnik ei tegelenud montaaziga, kuid Méliès sidus oskuskilkult erinevaid stseene kronoloogilisse järjestusse ning nii valmiski tema 7-minutiline ja 20-stseeniline ,,filmieepos" ,,Tuhkatriinu" (1899). (http://webcache.googleusercontent.com/search?
soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995-2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001-2013 oli aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. 2003. aastal alustati lagunenud lähistroopika kasvuhoone asemele uue troopikamaja ehitust, mis valmis2006.aastal. Samal ajal koliti ka Soinaste tänava paljunduskasvuhooned botaanikaaiale lähemale Oa tänavale, kus praegusel ajal asub kaks kasvuhoonet. Alates 1. jaanuarist 2014 liideti botaanikaaed loodusmuuseumiga, tekkis asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed. 4 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID Esindatud on süstemaatika osakond (ühe- ja kaheidulehelised taimed), Eesti looduslikud taimed, püsikute org, Põhja-Ameerika taimed, Euroopa taimed, okaspuud, kiviktaimla, Ida- Aasia taimed, kasvuhooned, rosaarium, elulõngad, ravimtaimed ja pojengid. 2.1 Taimesüstemaatika osakond 1870
mis on selle madala tiheduse tõttu vajalik ja täiendavaid rajatisi vältivana keskkonnale kahjutu. Päikeseenergia kogumine võib olla passiivne või aktiivne. Passiivse kogumise korral projekteeritakse maja, et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust või lihtsamaks viisiks on 4 koguda päikese soojusenergiat. Kõige levinumaks soojakoguriks peetakse kasvuhoonet ja klaasiga kaetud verandaid, samuti tuuakse välja soojust neelavaid põrandamaterjale. Aktiivse päikeseenergia kogumist käsitletakse kas soojuse või elektrina. Soojusena seotakse päikeseenergia erilistes kogujates, mille pind on tume ja annab kuumenedes päikesesoojuse anumas olevale vedelikule. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides, kus kõige kasutavam toimeaine on maakore tavaline element räni. Samuti on katsetamisel
või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Lihtsaim näide on süsinikku sisaldavate ainete keemiline reaktsioon õhuhapnikuga, milles süsinik ühinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni tulemusena süsihappegaasi (CO2). See on põlemine. Selles reaktsioonis eraldub teatud hulk energiat soojusena. Samas tekitab süsihappegaas kasvuhooneefekti. Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. (Lisa, pilt 1) Maa liigne
St juba valguskonkurentsi varajastes staadiumides kujuneb välja suuruseline hierarhia, mis mängib taimekoosluse kujunemisel võtmerolli. (Sepp 2011) 6 2 TOMATITAIMEDELE SOBIV KASVUKESKKOND Tomat on valgusnõudlik ja soojalembene taim. Optimaalne õhutemperatuur on päeval 2224°C ja öösel 1618°C. Temperatuuril alla 10°C tomatitaimede kasv peatub. Normaalseks kasvuks ja arenguks vajavad taimed avarat, hästi tuulutatavat kasvuhoonet. Optimaalseks õhuniiskuseks on 6070%. Muld peab olema huumusrikas, kobe ja nõrgalt happeline (pH 5,56,5). Neutraalsel ja aluselisel mullal on toitumine häiritud ja ilmnevad mitmesuguste ainete puudusest tingitud haigused. Tõusmeperioodist õienuppude moodustumiseni vajavad taimed palju lämmastikku, viljakandeperioodil suurel hulgal kaaliumi. Tomatitaimed vajavad neli korda vähem fosforit kui kaaliumi ning kaltsiumi ja kaaliumist 23 korda rohkem lämmastikku.
päevavalguses Hapnikupuudus mullas takistab seemnete idanemist 17 Enamuse köögiviljade paljundamiseks on sobiv seemnetega paljundamise meetod. Paasiku (2008:34) hinnagul on paljude istikute ettekasvatamine kodustes tingimustes, kui kasvuhoonet pole, kasutu. Sobivamaks peetakse kvaliteetsete istikute ostmist aiaärist. Ettekasvatamist vajavad istikud, mida soovitatakse kasvuhoone puudumisel osta on järgmised: kapsad, tomatid, kurgid, paprikad, füüsalid, arbuusid, melonid jmt. 18 KOKKUVÕTE Taimede paljundamine on Terase (2009:6) väitel aedniku mantra, mis kordub aastast aastasse. Köögiviljade paljundamine, mis valdavalt toimub seemnetega, on
Reavahe 20-25cm. sügavus 1-3cm Seller (pildl juurseller; varsseller) Külmakindel Muld peab olema viljakas Kui ei ole kasvuhoonet, on Reavahede kobestamine Koristatakse enne püsivate 2-aastane Juurdunud taimed taluvad Raskem huumuse- ja mõtekas istikud osta Umbrohutõrje öökülmade saabumist Juurseller on ümarik, öökülma (täiskasvanud taim toiteaine rikkamatel Istutatakse mai keskpaigast Pealtvõetamine Märku annab lehtede
a peetud rahvusvahelise konkursi ülesandeks. Kuna zürii ei osanud valida kahe suurtes joontes sarnase projekti vahel, kujundatigi park kahe auhinna võitnud töö kombinatsioonina. Park avati pidulikult 1993. a alguses. Park ei moodusta tervikut, vaid kujutab pigem aedade kompleksi, mida ühendavad teed, kanalid ja tiigid. Nelinurkne muruplats, 300x300 m, moodustab korrapärase tühiku pargi keskel: ühest servast ulatub plats jõeni, pargi teise serva lõpetavad kaks monumentaalset kasvuhoonet. Muruplatsi ümbritsevad väiksemad, iseseisvad, kuid siiski omavahel seotud aiad, mis muutuvad looduslikust maastikust jõe ääres arhitektuurseteks maastikeks linnapoolses pargiservas. Muruplatsi põhjaserva kujundab rida metsasalusid, kuus väikest klaasmaja ning kuus järjestikust aeda; aiad seovad mineraale, taimi ja aistinguid läbi värviassotsiatsioonide. Punases aias näiteks domineerivad viljapuud, viidates maitsemeelele.
annaabi.ee 
