Ettevõtluse osakond Helari Kitsnik AÜEP 1 LASTE JA NOORTE KAASAMINE JA ARENDAMINE FC BARCELONA NÄITEL Pärnu 2013SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö teemaks on FC Barcelona noorteakadeemia. Valisin FC Barcelona just sel põhjusel, et neid on saavutanud viimasel ajal tohutu edu ning seda just enda noorteakadeemiast edutatud mängijatega. Töö eesmärgiks on välja uurida, kuidas arendab ja kaasab FC Barcelona oma noori kasvandikke. Uurimisülesanded: · säravamad nimed uuritavast noorteakadeemiast · noorte saavutused · mida õpetatakse noortele · kuidas kasvandikke arendatakse Materjali leiame internetist. Töö koosneb otsitud teemadest. Esimeses osas on erinevate loetelude vormistamine juba endale nime teinud kasvandikest ja tulevastest põhikoosseisu vutimeestest. Töö teine osa keskendub FC Barcelona põhimõtetele noorte arendamisel. 3 1. MÄNGIJAD FC BARCELONA NOORTEMEESKONNAST 1.1
3. Kuidas ja kus ta oma 9. sünnipäeva tähistas? Miks? 4. Millised olid pedelli ülesanded? 5. Miks teeskles missis Mann isand Bumble'i saabudes rõõmu? 6. Miks hoidis missis Mann väravat riivis? 7. Kui suur oli vaevatasu Oliveri vanemate leidmise eest? 8. Kuidas mister Bumble oma kasvandikele nime pani? 9. Miks tuli mister Bumble Oliverile järele? Miks ta eestseisuse ette viidi? 10. Miks tundis Oliver vaestekodust lahkudes rõõmu, miks ta nuttis? 11. Kuidas kohtles orbudekodu kasvandikke eestseisus? 12. Milline oli Oliveri edasine tulevik? 13. Kas tänapäeva Eestis on nii õnnetuid lapsi nagu Oliver? 14. Miks satuvad Eestis lapsed lastekodudesse? Kas Eestis on väga vaeseid vanemaid, kes peavad oma lapse ära andma? 4. Sea järgmised kavapunktid õigesse järjestusse. Ava kahe-kolme lausega iga kavapunkti sisu. - Oliver mister Bumble'i ees - mister Bumble'i tuleku põhjus - laste olukord vaestemajas - Oliver eestseisuse ees - pedell Bumble'i külaskäik orbudekodusse
Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne-Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, mis püsis kogu vaimulikkonda ühendava suhtlusvahendina. Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele ja see oli avaldanud muljet juba hilisantiigi kirikuisadele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne-
Seal kogetud ja omandatud mängud, tarkused ja läbielamised on suureks eeliseks kooli minnes nende ees, keda vanemad lasteaeda ei saada ja kes peavad koduseinte vahel edasisteks õpinguteks valmistuma. Koolis panevad õpetajad üsna kiiresti tähele, kes õpilastest on helge peaga ja õpihimulised ning kes ei viitsi tarkuse omandamisele aega raisata. Õppetöösse suhtumine saab alguse kodust. Loeb see, kuidas vanemad on eeskujuks oma järglastele. Vajadusel suudab õpetaja kasvandikke õigele teele suunata. Kuid mida vanemaks lapsed saavad, seda jäärapäisemaks nad muutuvad. Üha vähem kuulatakse teiste soovitusi ja seetõttu on raskem neile selgeks teha, mis on õige ja mis väär. On palju neid, kes rikuvad oma tuleviku sellega, et ei näe nooruses vaeva oma edasise elu planeerimisega. Nad loodavad pidevalt teistele ning ei pinguta ise millegi nimel. Valele teele võib noored viia tihti mittesobiv suhtlusringkond. Võetakse eeskuju nendest, kellest ei peaks
Õppis Tartu Ülikoolis usu- ja filosoofia osakonnas. Südis Riias kirikuteenri pojana, õppis ka seal alguses. Hiljem õppis jah tartus juba. Kultuuriloos teatakse Petsi tänu eestikeelsetele luuletustele. Tema sünnipäeval 14. märts on emakeelepäev. * Ülikool taasavati 1802. Varsti sai see tuntuks ka juba mujal maailmas. Tartu Ülikool oli 19. sajandil tähtsaim baltisaksa vaimuilma mõjutaja eesti- ja liivimaal. Üks nimekamaid ülikooli kasvandikke oli nt Karl Ernst von Baer. *Estofiilid- muust rahvusest eesti keelt ja kultuuri harrastanud isikud. Mõjukamad olid kirikuõpetajad. Nt ka arst ja kirjamees Friedrich Robert Faehlmann. Aga ka Friedrich Reinhold Kreutzwald. *Talurahvakoolide võrgu uuendamine oli alanud juba pärisorjuse kaotamisest, aga domineeris ikka koduõpetus. Kooli läksid need lapsed, kes kodus lugemist ja katekismust selgeks ei saanud. Kihelkonna pastor kontrollis koolitööd ja koduõpetust
Vastupidiselt Juuliusele oli Emmi aga usklik. Juulius õppis Emmit enam ja enam tundma ja ta hakkas teda armastama ning ta nägi siis Emmis arukat inimest. Kui noored armusid, otsustasid nad abielluda. Mamma Neider andis oma õnnistuse, tingimusel, et Juulius käib leeris ära ja nad abielluvad kiriklikult. Armastusest Emmi vastu oli Juulius nõus oma põhimõttele vastu astuma. Juuliusel õnnestus lõpuks saada ka koolmeistri koht. Ta õppis kiirelt tundma oma kasvandikke, kes andsid talle jõudu ja energiat. Juulius tundis ennast koolis koduselt, aga vähem koduselt kui oma enda kodus. Mehe kodu- ja tööelu eemaldasid teda vaikselt sõpradest. Aga a Emmi hakkas iga päev nõudma kinnitust sellest, kuidas Juulius teda armastab ja mamma Neider sekkus pidevalt nende pereellu. Kui Emmi teatas, et nad saavad lapse, ei lõppenud kodused probleemid, nende eest sai Juulius aga varju koolist, kool oli tema pelgupaik. Emmi rasedus kahjuks katkes.
· Avaldas juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja kuidas temaga käituda. Pühajõe mäss: · 1642. a. Osulas aset leidnud sündmus · Sele käigus talupojad hävitasid Võhanud jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks Bengt Gottfried Forselius 1684. a. aastal Tartu lähedal Piiskopimõisasse rajatud õpetajate seminri tööde korraldaja. Õpetas kasvandikke lugema, õpendas rehkendamist religiooni, saksa keelt, raamatuköitmist. Heinrich Stahl Esimese eesti keele grammatika koostaja Johann Hornung Tegi ladinakeelse eesti keelse grammatika. Johan Skytte kindralkuberner, kes tegi ära ülikooli asutamise töö Tartu Ülikool: · Rajati , kuna see oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. · Asutati 1632. a. · Neli teaduskonda Usu, õigus, arsti, filosoofiateduskond. Vaimuelu Vene aja alguses
(Sirp 03.11;2000) 3.4. Laanemets teatriõpetajana 1984. aastal asutas Laanemets koos Elmar Tringiga Kool-Teatri, mida juhendas oma surmani 2000. aastal. Seal õpetas välja palju tänaseid tuntud näitlejaid. Nagu Marko Matvere, Tiit Ojasoo, Ago Anderson, Liisa Aibel, Piret Laurimaa ja Külli Teetamm. Õpilased on palju rääkinud Laanemetsast kui heast pedagoogist, kes ei tõmmanud enda ja õpilaste vahele ranget piiri, kuid suutis oma vaieldamatu autoriteedi ja eeskujuga kasvandikke motiveerida ja inspireerida ning igaühes nende isikupäraseid andeid esile tuua. Tänaseks töötab riiklikus teatris üle kümne kooliteatri kasvandiku. (Kullamaa valla ajaleht, Aare Laanemets 60, 20.02.2014) 4. Kokkuvõte Nagu juba mainisin oli Laanemetsa elu lühike, kuid mitte nagu paljud, jõudis ta endale antud lühikese ajaga teha ära vägagi palju ning olla abiks paljudele nüüdsetele näitlejatele oma õpetuslike tundidega. Nii, et
ettevalmistamisest. Erilist tähelepanu pöörati seejuures noorsoo kasvatamisele ja õppeasutuste rajamisele. Tartu kool sai 1585.a. kolleegiumi õigused. Õpilased elasid internaadis. Jesuiitide kolleegiumid jagunesid õppetegevuse alusel alam- ja ülemastmeks. Esimeses astmes oli viis, teises kolm klassi. Tartus avati viis klassi, mis vastas gümnaasiumi kursusele. Põhiainete õpetamine tomus ladina keeles. 1585. aastal avati tõlkide seminar, kuhu tuli kasvandikke mitmelt poolt. Jesuiidid said aru, et vanade õppe- ja kasvatusmeetoditega pole võimalik protestantismi vastu võidelda. Õpilastele anti tasuta õpetust, õppetöö toimus avarates ja valgusküllastes ruumides, klassid varustati õppevahenditega, õppetöös nõuti õppematerjali selget liigendust, aine jaotamist teemadeks ja alamteemadeks. Iga tund lõppes kordamisega, igal laupäeval tuletati meelde nädala jooksul õpitut, iga kuu lõpul korrati tähtsamaid teemasid
Vene Keisririigis loodud vaid aadlikele, kõrgemast soost rahvale. Lütseumis kehtib funktsionalistlik vaatenurk. Koolipersonal eristab targemaid ja rumalamaid õpilasi. Filmist näiteks 28.-29. Minutil arutlevad õpetajad direktoriga õpilaste käekirjade ja oskuste üle, kes parem ja kes kehvem. Tol ajal puudusid küll igasugused IQ jms testid, mis numbrites inimeste võimekust näitavad, kuid erinevaid teste ja kontrolltöid viidi siiski läbi ja sellepõhjal said õpetajad oma kasvandikke paremusjärjestada. Haridus ja silmaring on väga austatud. Makrotasemel, ehk koolist väja analüüsides on üldine haridussüsteem siiski konfliktiteoreetiline, see avaldub juba pealevaadates selles, et erinevale sotsiaalsele kihile on loodud eraldi koolid. Lapsed on juba varakult eraldatud sotsiaalse klassi alusel, mis annab kihistumisele üha enam hoogu juurde. Käesolevas filmis diferentseeritus ja spetsialiseeritus põhimõtteliselt puudub. Kõik
• Sooline erinevus • Kõrvuti meestega võivad tulevaste valitsejate ja sõjameeste õppeasutustes õppida ka vastava eeldusega naised. Platon usub, et naised suudavad teha seda kõike, mis mehed, lihtsalt veidi madalamal tasemel. • Ka riigijuhtimises on soolised erinevused vähetähtsad • Naiste ja meeste vahelised suhted • Isiklikku vabadust armuküsimustes ei tohi olla • Valitsejate ülesanne on jälgida oma kasvandikke ja hoolitseda selle eest, et nad ei paarituks, kuidas juhtub. • Parimad mehed viibiksid koos parimate naistega, järglaskond peab kõige parem olema • Naised sünnitagu vanuses 20-40, mehed täitku mehekohustused vanuses 25-55 • Kui sünnib laps, võetakse imik ema juures ära ja antakse ammede hoole alla, vigased lapsed hukatakse või jäetakse käsitöölisteks. (VALITSEJAD JA SÕJAMEHED)
Juri oli pikem, painduvam, viimistletuma tehnikaga, ökonoomsemalt võistlev, kuid puudu jäi vastupidavu- sest, sitkusest, karastatusest, võistlejahingest. Aunal oli seda ikka rohkem olnud, mistõttu hiljem 3 nendevaheline konkurents lõplikult Auna kasuks pöördus. Ülikooliaeg Ülikooli astumine tõi kaasa järsu iseseisvumise reziim oli teine, puudus õpetajalik kontroll ja ka uus treener Fred Kudu kohtles oma kasvandikke kui iseseisvaid inimesi. Aun oli juba saavutanud esimese tipu spordis, kuid järgmine oli kaugel mägede taga. Käegakatsutav eesmärk puudus ning noormehe areng jäi seisma. Energia kees üle mujal teda ümbritsevate austajate ringis. Poisikeselik ülemeelikus tõi järgemööda pahandusi, millele pani punkti eksmatrikuleerimine ülikoolist, misjärel mees asus tööle Käärikule. Olümpia lähenemine
thorzofredkadeks (Ternovskaja, Ternovski, 1979). Need sõnad on poola päritolu ning tänapäeval kasutatakse neid harva, nende asemel kasutavad karusloomakasvatajad nimetust ,,hübriidtuhkur" või lihtsalt ,,tuhkur". Enamik kodutuhkruid on just hübriidtuhkrud ehk siis thorzofredkad. Erandiks on ainult albiinotuhkrud (valge karusnaha ja punaste silmadega) nemad on furod. Kadenkova ja Korniolova (2001) kirjutavad, et paljud kodumaised tuhkrupidajad nimetavad oma kasvandikke sõltumata värvusest furodeks, ning kinnitavad samuti, et kogu maailmas on tavaks neid nimetada furodeks. Tõepoolest, paljudes lääne publikatsioonides kasutatakse kodutuhkrutest kirjutamisel nimetust Mustela putorius furo, mis ei ole süstemaatikareeglite järgi päris korrektne; kui on vajadus rõhutada, et tegemist on koduloomaga, siis oleks õigem kasutada Mustela putorius forma furo. Ingliskeelsete riikide sõnakasutuses on kodutuhkru nimetusena kasutusel ferret, aga mitte kunagi furo.
tingimusel, et Juulius käib leeris ära ja nad ikka abielluvad kiriklikult. Juulius armastas tõesti Emmit, just seetõttu oli ta valmis oma põhimõtetele ja tõekspidamistele vastu astuma. Ta oli nõus minema leeri ning tunnistama usku, mida ta ei uskunud. Juulius ja Emmi abiellusid ning lõpuks õnnestus Juuliusel saada koolmeistri koht. Õpetaja töö erines täielikult Reite aiaäri tööst. Ta õppis kiirelt tundma oma kasvandikke, nad andsid talle jõudu ja energiat. Juuliuse kodune elu ja koolis olev elu olid nagu öö ja päev. Ta tundis ennast koolis peagi koduselt, kuid ta ei tundnud ennast nii koduselt oma kodus. Muidugi oli ta abielu väga õnnelik Kuid kodus ei olnud ainult Emmi, ja mis veel, ka Emmi ise polnud alati Emmi, vaid veel üks teine inimene, üks väike ja asjalik naine, kes mõnegi kõnekäänu oli jõudnud oma emalt ära õppida
suhtega, mis muud jäigi tal üle kui anda oma õnnistus, tingimusel, et Juulius käib leeris ära ja nad ikka abielluvad kiriklikult. Juulius armastas tõesti Emmit, just seetõttu oli ta valmis oma põhimõtetele ja tõekspidamistele vastu astuma. Ta oli nõus minema leeri ning tunnistama usku, mida ta ei uskunud. Juulius ja Emmi abiellusid ning lõpuks õnnestus Juuliusel saada koolmeistri koht. Õpetaja töö erines täielikult Reite aiaäri tööst. Ta õppis kiirelt tundma oma kasvandikke, nad andsid talle jõudu ja energiat. Juuliuse kodune elu ja koolis olev elu olid nagu öö ja päev. Ta tundis ennast koolis peagi koduselt, kuid ta ei tundnud ennast nii koduselt oma kodus. Muidugi oli ta abielu väga õnnelik Kuid kodus ei olnud ainult Emmi, ja mis veel, ka Emmi ise polnud alati Emmi, vaid veel üks teine inimene, üks väike ja asjalik naine, kes mõnegi kõnekäänu oli jõudnud oma emalt ära õppida. Tema kodu tõeline käskija aga oli mamma Neider
selgitada. Võis kasutada ka piinamist. Süüdi mõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või eluaegne vangistus, mõnikord ka surmanuhtlus. Cluny kloostri reformid-nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu ja seisid vastu kirikuametite müümisele. 7.Keskaegne haridus ja teadus Kloostrikoolid-Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik:peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kuid polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne-Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel määral. Teistest paremini oli tuntud Platon, kelle
probleeme. Kõige enam on ette tulnud tülisid ja arusaamatusi, lahkhelisid sõprade ja kasvatajatega. (Loog 63-78) 14 9. Kokkuvõte Ükski lastekodu pole võimeline asendama täisväärtuslikku kodu kuitahes head seal olmetingimused on ning kui tahes head ja lahked on hoolekandjad. Ükski hoolekandja pole võimeline tingimusteta armastama kõiki kasvandikke. Seetõttu oli hea teada saada, et sotsiaaltöötajatel pole niisama lihtne määrata lapsi kodust hoolekandeasutusse. Samas on kurb tõdeda, et paljudel juhtudel on see lapse heaolu nimel ainuvõimalik lahendus. Õnneks toetab riik nii lapsi kui ka võimalikke uusi vanemaid, et lapsed saaksid endale kindlasti kodu, mida väärivad. Nii kaua kui neile sobivat kodu ei leita, peavad nad aga veetma aja lastekodus.
aastal vabariikliku rekordi kordamiseni 60 meetri jooksus. Väga paljud noored jõudsid olla edukad ka täiskasvanute klassis. Vabariigi koondise dressi on tõmmanud selga naistest Hilje Uudemets, Emmi Junolainen, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik-Pakkanen, Pille Tõnissoo, Ester Kärner- Laumets, Piia Luksepp, Tiina Beljaeva. Veelgi enamat suutis Deivi Jäärats-Sadeiko, kes jõudis koguni NSV Liidu noortekoondisse. Leonhard Soomi üks andekamaid kasvandikke on kindlasti Rutti Luksepp, Eesti kergejõustikukoondise raudvara. Rutti Luksepp on kaitsnud vabariigi koondise au üle 40 korra ja tulnud sise- ja välisvõistlustel enam kui 30-kordseks Eesti meistriks. Ta on püstitanud mitmeid Eesti rekordeid ja tipptulemusi ning osalenud sise-EM-il 1996. aastal. Rutti parimaks saavutuseks tuleb lugeda 1999. aasta ülemaailmalistel üliõpilasmängudel saavutatud 5. kohta seitsmevõistluses.
Empiiriline kogemus on kõige olulisem ja see kirjutabki selle valge lehe peale. Tema materialismi nimetatakse sensualistlikuks ja see on poolik. Locke'i tunnetusteoorias on olulisem on tema vaated kasvatusele. Kasvatus on üks juhtiv teema valgustussajandil. Essee haridusest. Rajab selle kogemusele ja tunnetusele. ,,Kasvataja peab hästi tundma maailma ja aja ning eriti oma maa kombeid ja tavasid, veidrumisi ja puudusi. Need leiame inglise valgustusaja kirjanike romaanidest. Peab õpetama oma kasvandikke, kuidas luua enesele nii palju kui võimalik." Väline koor ei pruugi olla alati tõde inimese kohta. See jätkub ka 19.saj realismis. Vaated kirjandusele ja kunstile: ,,Ma ei taha milline isa sooviks, et tema pojast saaks luuletaja. Kui pojast saab siiski edukas versisepp, siis mõeldagu sellele, millises seltskonnas ta käima hakkab ja raiskab oma aja ja raha. Õhk on seal meeldiv, kuid pinnas viljatu." Klassitsistlik kunst taandub ja asemele tuleb midagi muud. Klassitsistli
Puskin lütseumis Lütseumis polnud õppeplaan hästi läbi mõeldud, professorite koosseis oli juhuslik, nende enamike ettevalmistus ja pedagoogilised kogemused ei vastanud isegi hea gümnaasiumi nõuetele. Seejuures andis aga lütseum oma lõpetajatele kõrgema õppeasutuse lõpetanu õigused. Lütseum asus keisri suveresidentsis Tsarskoje Selos, Katariina lossi tiibhoones. Esimene direktor V. Malinovski püüdis kaitsta lütseumi õukonna mõjutuste eest range suletuse abil. Kasvandikke lasti välja äärmise vastumeelsusega ja üksnes erandkorras ning sugulaste külaskäike piirati. Neil aastail kasutas Puskin oma luules kujundeid nagu klooster, erakuelu, kiusatused, millega saatan munka ahvatleb. Lütseumi õppekava oli mahukas. Esimesed kolm aastat õpiti keeli, matemaatikat, kirjandust ja retoorikat, ajalugu, geograafiat, tantsimist, vehklemist, ratsutamist ja ujumist. Vanematel kursustel toimus õppetöö ilma range programmita, põhikiri määras kindlaks ainult
ettevalmistamisest. Erilist tähelepanu pöörati seejuures noorsoo kasvatamisele ja õppeasutuste rajamisele. Tartu kool sai 1585.a. kolleegiumi õigused. Õpilased elasid internaadis. Jesuiitide kolleegiumid jagunesid õppetegevuse alusel alam- ja ülemastmeks. Esimeses astmes oli viis, teises kolm klassi. Tartus avati viis klassi, mis vastas gümnaasiumi kursusele. Põhiainete õpetamine tomus ladina keeles. 1585. aastal avati tõlkide seminar, kuhu tuli kasvandikke mitmelt poolt. Jesuiidid said aru, et vanade õppe- ja kasvatusmeetoditega pole võimalik protestantismi vastu võidelda. Õpilastele anti tasuta õpetust, õppetöö toimus avarates ja valgusküllastes ruumides, klassid varustati õppevahenditega, õppetöös nõuti õppematerjali selget liigendust, aine jaotamist teemadeks ja alamteemadeks. Iga tund lõppes kordamisega, igal laupäeval tuletati meelde nädala jooksul õpitut, iga kuu lõpul korrati tähtsamaid teemasid
rahvusliku kunsti tuleviku suhtes... Mingit diplomit polnud ateljeekooli lõpetamisel ette nähtud: ainult omandatud võimed ja saavutatud tulemused said olla hindamise mõõdupuuks. Kunsti õppimise tuum Laikmaa käsitluses seisnes eeskätt vaimsete jõudude treeningus - eesmärgiks omandada võime kujutatavat süvendatud tajumisega, kogu nägemis- ja ruumimeelega haarata. Tuli lahti saada harjumusest näha kujutatavat esijoones kontuuri kaudu ja õppida nägema vormi. Laikmaa õpetas oma kasvandikke töötama pilguga ja mitte niivõrd paberil. Alles siis, kui vorm on läbi uuritud, tema struktuur ja olemus tabatud, tuleb see julge ning kindla käega paberile panna. Töötati ateljeekoolis peamiselt söega, ent kuna õppemeetod pidas silmas eeskätt maalilisust, siis polnud üleminek pastelli või pintsli kasutamisele enam niivõrd sisuliseks probleemiks, kuivõrd puhttehnilise vilumuse saavutamise küsimus. Laikmaa pidas väga oluliseks, et
Idee selle kohta, et kuritegevus leivib ühes suguvõsas, perekonnas enam kui teises, on väga vana. Kuritegeliku käitumise pärilukkuse probleemidega on tegeldud varastes suguvõsaloolistes (genaloogilistes) uuringutes, milles esimesena tuleks nimetada Richard Dugdale (1877) läbi viidud Jukes'i suguvõsa uuringut. Ta tegi kindlaks , et Max ja Ada Jukes'i järeltulijate hulgas on ebatavaliselt palju kurjategijaid, prostituute ja sotsiaalhoolekande kasvandikke. Ta vaatles selle suguvõsa arengut alates 1750. kuni 1870. aastani ja tavastas, et 709 järglasest ligi 20% olid kurjategijad ja üle 40% sõltusid vaesuse tõttu riigi toetusest. Dugdale tegi järelduse, et kuritegevuse kõrged näitjad ja vaesus selles suguvõsas andis tunnistust kriminaalsuse ja sotsiaalse kohanemisvõime pärilikkusest. Samasuguse uuringu viis läbi ka Hendry H. Goddard, kes oli New Jersey nõrgamõistuslike kooli andmisnistraator ning
Alguses tõlgirollis, II asi usualase kirjanduse levitamisega tegeldi. Tegeldi ka laulmisega, Jesuiidi preestrid esitasid vahepalasid. Seminari õpilased on kasut ka luterlikke meloodiaid oma sõnadega. Õpilased tegelesid ka käsitööga ja raamatute köitmisega. Tegeleti ka dokumentide mberkirjutamisega. Seminaris eeldati, et õpib ära kaks keelt. Tõlkide seminaris väike õpilaste arv, korraga maksimum 20 õpilast. Seminarile eestlased ei jõudnud, tõlkide seminari kasvandikke silmas pidades nemad on I , kes hakkavad korraldama näitemänge. Jesuiitide kolleegium sünnib alles 1585 aastal ( 7 okt).Kollegium leiab ka kuninga poolt kinnitamiset. 1584 a lõpus minnakse üle uuele kalendrile. Liivimaal tõsised kalendrirahutused ( Riias). Tartus rae asjaajamine oli vana kalendri järgi, linnainimesed seda järgima ei pidanud. 29 dets 1584 muutus 8. jaanuariks 1585. Segadus kirikupühade tähistamisega. 1585 a leiab trükivalgust katekismus, ek seda
või võtsid eratunde konservatooriumi professoritelt. Ainsate iseõppijatena tuntud muusikute seas neil pillidel meenuvad viiuldajatest John Pori ja pianistidest hiljem Soomes ja Rootsis tuntuks saanud Henno Tooming, kellest edaspidi pikemalt. Haridustaseme järgi võttes keskmise kihi moodustasid puhkpillide mängijad, kelle seas oli nii haritud muusikuid (Karl Kukk, Elmar Pert, Herbert Kulm) kui ka orkestrite kasvandikke ja koolide puhkpilliorkestrites pillimängu õppinud noori muusikuid (Robert Tilgar, vennad Juttused, Hendrik Juurikas, Heino Asper). Erialaliselt kõige raskemas seisus olid trummimängijad – koos džässmuusikaga orkestritesse ilmunud trummikomplektid olid nii suur uudis, et nendel mängimist polnud kelleltki õppida ja nii olid meie esimeste džässbändide trummarid kõik iseõppijad. Huvitaval kombel ei ole
olema õppida Puskinit ning Goethet, kui teie teate, et te ei pane komasid õigel kohal. Punastama peate teie lauldes An allen Gipfeln ist Ruh', An allen Wipfeln spürest du Kaum einen Hauch, kui teie teate, et teil pole paberit iisraeli mehe pulga asemel. Goethe ei leidnud oma Itaalia reisul teatavat paleed, aga komasid ei pannud ta mitte, nõnda et tema võib teile eeskujuks olla mitte ainult lauldes, vaid ka igapäises elus." Nõnda ja ka teisiti õpetas härra Maurus oma kasvandikke ja õpetajaid õhtulauas, aga ikkagi ei suutnud ta kõigile sisendada härra Koovi tundmust. Sellepärast pidi ta aina edasi õpetama ja kord-korralt aina selgemat ja vägevamat keelt rääkima. XVI. Ühel õhtul lõpetas härra Maurus oma õpetliku kõne nõnda ja seda juba eesti keeles: ,,Vaadake, mis teie olete! härra Maurus peab teile komade paleest rääkima, aga Peeterburis on professor Köler suremas haige. Mõistate? Professor Köler! Meie viimane suurmees, eesti rahva õige sõber
annaabi.ee 
