Ülesanne Nr.3 Ülesandes (2) prognoosisite ettevõtluse kulu üldiselt. Nüüd tuleb kuludest eraldada töötasu osa ning arvutada järgmist: 1. Kuu brutotöötasu ja lisanduv tööjõumakse summa. 2. Kuu netotöötasu. Kes alustas tegevust füüsilisest isikust ettevõtnaja, arvutab: 1. Esimese aasta kasumist tuleneva maksukohustuse. 2. Summa, mis peale maksukohustuse täitmist alles jääb. Rahaline prognoos Algkapitaliks oleks 12.000 EUR. Iga aastaga loodetavasti kogu tulu kasvab, kuigi püsikulud kas jäävad samale tasandile või üldse langevad.( See võib olla seotud sellega, et iga aasta ei pea kapitalremondi tegema jne) Esimene aasta Teine aasta Kolmas aasta Neljas aasta Viies aasta KESKMINE 5 AASTA
Logistika ABC analüüs ABC analüüs põhineb 20/80 reeglil 80 % läbimüügist saadakse 20 % toodetelt 20 % klientide arvele langeb 80 % kasumist 80 % kaubavarude väärtusest sisaldub 20 % s ladustatavates tootenimetustes 20% tootenimetuse saamiseks kulub 80% kauba hankimistöödest ABC analüüsi rakendamise võimalused Sortimendi kujundamisel, tootjate ja kaubavarude analüüsimisel ning hankekindluse selgitamisel on otstarbekas toetuda ABC analüüsile. ABC analüüs Analüüsimise tulemusena viiakse läbi rühmitamised ja saadud rühmadele rakendatakse neile sobivaid
Kasum/kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum lühiajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel) Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh. Emaettevõtte omanike osa kasumist (kahjumist) Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes kajastamaks emaettevõtte omanikele kuuluvat osa kontserni kasumist (kahjumist). Vähemusomanike osa kasumist (kahjumist) Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes kajastamaks kontserni ettevõtete vähemusomanikele kuuluvat osa kontserni kasumist (kahjumist).
Kasum/kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt, sh. kasum/kahjum lühiajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel) Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh. Emaettevõtte omanike osa kasumist (kahjumist) Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes kajastamaks emaettevõtte omanikele kuuluvat osa kontserni kasumist (kahjumist) Vähemusomanike osa kasumist (kahjumist) Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes kajastamaks kontserni ettevõtete vähemusomanikele kuuluvat osa kontserni kasumist (kahjumist)
Finantstulud ja –kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Intressikulud 5700 15% 38000-st Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Muud finantstulud ja –kulud Kokku finantskulud ja-tulud 5700 Kasum (kahjum) enne 159536 165236 - 5700 tulumaksustamist Tulumaks Aruande aasta kasum (kahjum) 159536 Sh Emaettevõtte omanike osa kasumist (kahjumist) Vähemusomanike osa kasumist (kahjumist)
Omakapital omanikele kuuluv kapital, osaluse laenud). Debentuur pikaajaline Obligatsioon pikaajaline väärtpaberitega suurus. Aktsia väärtpaber, aktsionärile kuuluva kindlustatud võlakiri. Hüpoteek pikaajaline kapitali osa. Dividendid maksed aktsionäridele kindlustamatta võlakiri. Obligatsioon kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. ettevõtte kasumist. Fondibörs kaubeldakse pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud Omakapital omanikele kuuluv kapital, väärtpaberitega, turg. Esmaturg uued aktsiad. võlakiri. Hüpoteek pikaajaline Järelturg varasemad aksiad. Lihtaktsia muutuv osaluse suurus. Aktsia väärtpaber, aktsionärile
* Taksojuhtide koolitus 3x * Kontoritarbed * Taksojuhtide esmased palgad 5.3 Tööjõud Ettevõtte alguses oleksid palgal 3 taksojuhti. Ettevõtet juhiksime ise. Ettevõtte arenedes palkaksime juurde raamatupidaja ja taksojuhte. 5.4 Personali palgad Tööline Kuupalk Omanikud Sõltuvalt kasumist 3x taksojuhti Sõltuvalt kasumist hiljem kindel palk _______ Sõltuvalt kasumist 6 VI. JUHTIMINE Juhime oma ettevõtet ise, vastavalt seadusandlusele.Nõustajateks on
ostupotentsiaali ja mõjuvõimu järgi (nn võtmefiguur meie sihtgrupis). (Eomois 2001) Joonis 1. 20:80 printsiip (Teearu 2015). 20/80 seadus on rusikareegel, mis peab paika nii logistikas kui ka muudes valdkondades. Selle põhjal osutuvad võimalikuks alljärgnevad eeldused ja oletused (Ossipova 2010): 20% tooteartiklitest moodustab 80% lao väärtusest; 20% klientidest annab ettevõttele 80% käibest ja/või kasumist; 20% tarnijatest annab 80% ostude väärtusest; 4 20% tooteartiklitest moodustavad 80% laos komplekteeritud artikliridadest. 1.2. 80/20 printsiip 80/20 reegel ehk Pareto printsiip ütleb, et 20% juhtumitest põhjustab 80% tagajärgedest. See on väga universaalne printsiip, mida on väga kasulik jälgida ka oma ettevõtluses. (Teearu 2015)
lugupidamise vajadus(heakskiit, tunnustus); 5)kognitiivsed vajadused(teadmised, arusaamine) 6)esteetilised vajadused(sümmeeria, kord); 7)eneseteostusvajadus.Tulumäär väljendatakse protsendina hoiustatud summast(põhisummast) aastase perioodi kohta.Lihtintress makstakse ainult hõiuse põhisummalt.Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku(aktsionääri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Intressimäär näitab mitu protsenti tasu raha põhisummalt tuleb kindlal ajaperioodil maksta selle kasutamise eest.Arvelduskonto koht kust saab igal ajal raha välja võtta. Dividend on see osa etteõtte kasumist , mille ettevõte aktsionäärile välja maksab.
Finantstulud 266 3,73% 224 Finantskulud -178 -2,50% -100 Kasum enne tulumaksustamist 7133 100,00% 1178 Tulumaksukulu 0 0,00% 0 Aruandeperioodi puhaskasum 7133 100,00% 1178 sh emaettevõtja omanike osa kasumist 7180 100,66% 1171 vähemusosaluse osa kasumist -47 -0,66% 7 Tulu aktsia kohta (arvestatud emaettevõtte osa kasumist): Tava puhaskahjum aktsia kohta (eurodes) 2,92 0,75 Lahustatud puhaskahjum aktsia kohta (eurodes) 2,92 0,75 Müügitulu 44144 45843
Investor- väärtpaberite omandaja (ettevõtted, üksikisik) . Lihtaktsia ja eelisaktsia võrdlus Lihtaktsia: omanikul on hääleõigus, saab dividende, suurus ei ole kindlaks määratud. Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub? Dividende makstakse ettevõtte aktsionäridele, sõltub ettevõtte kasumist. Võlakirjad on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule. Tagatisega võlakiri: hüpoteegid, obligatsioonid. Tagatisega debentuurid. Optsioonid Annab õiguse osta või müüa väärtpaberit mingi perioodi jooksul kindlaks määratud hinnaga. Futuurid Olemas kindel tähtaeg, mil tehing sooritatakse, hind ette teada, taganeda ei saa. Optsiooni ja futuuri peamine sarnasus
valmis ka kindel visioon ja eesmärk. 21) AS ja OÜ AS on äriühing milles on aktsiateks jaotatud aktsiakapital(aktsiakapital vähemalt 400 000.-) aga OÜ-s on osadeks jaotatud osakapital(osakapital vähemalt 40 000.-). 22) Ettevõtete eriliigid mittetulundusühingud ja sihtasutused, riiklikud aktsiaseltsid, ühistud, frantsiis. 23) Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend osa kasumist, mille ettevõte aktsionärile välja maksab. 24) Mastaabisääst keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel. 25) Inflatsioon hindade tõus, millega kaasneb raha ostujõu langemine.
29% Ärikulud kokku -45480 100.00% Ärikasum 7133 98.71% Finantstulud 260 3.60% Finantskulud -167 -2.31% Kasum enne tulumaksustamist 7226 100.00% Aruandeperioodi puhaskasum 7226 100.00% sh emaettevõtja omanike osa kasumist 7180 99.36% Tulu aktsia kohta (arvestatud emaettevõtte osa kasumist): Tava puhaskahjum aktsia kohta (eurodes) 2.94 Lahustatud puhaskahjum aktsia kohta (eurodes) 2.94 31/12/2011 31/12/2012 % % 10,389 € 25.74% 14,490 € 30.99% 7,909 € 19.60% 7,185 € 15.37% 735 € 1.82% 821 € 1.76% 19,033 € 47
väheneb, teine suureneb (varade asukoht muutub) ning bilansimahu muutust ei toimu. Toon näite ka: ostetakse sularaha eest põhivara, mille eest tasutakse kohe. Rahakirje väheneb, põhivara kirje suureneb, kuid bilansimaht jääb samaks. Kolmandaks tehingust tulenevad muutused on passiva-kesksed, muutused toimuvad kohustuste ja omakapitali struktuuris. Analoog eelmise näitega, ainult et liikumine toimub bilansi passivapoolel. Näide: tekkinud kasumist otsustatakse osa ümber paigutada sihtfinantseeringuks mõneks suuremaks tulevikuinvesteeringuks reservidesse. Sellisel juhul suureneb reservi kirje ning väheneb jaotamata kasumi kirje. Kuna mõlemad read asuvad bilansi passivapoolel, ei ole bilansi kokkuvõttes liikumist. Viimaseks, neljandaks vastupidiselt esimesele juhule, vähenevad nii aktiva kui passivapool võrdse summa võrra. Ja nagu sa isegi mõistad, muutub selle summa ulatuses bilanss väiksemaks.
Helimees, kes vastutab heli salvestamisele võtete ajal Monteerija, kelle ülessane on monteerida valminud klipid ja töödelta neid vastavalt kliendi soovile Ettevõtte omanikud, juhtkond, personal Pixel Meedia juhtkond suureneb vastavalt ettevõtte arengule ja vajadusele Ettevõtte omanikud, juhtkond, personal Pixel Meedia juhtkond suureneb vastavalt ettevõtte arengule ja vajadusele Kõik sõltub äriplaani ehk idee kasumist tulevikus Ettevõtte omanikud, juhtkond, personal Pixel Meedia juhtkond suureneb vastavalt ettevõtte arengule ja vajadusele Kõik sõltub äriplaani ehk idee kasumist tulevikus Ettevõtte algkapital tuleb idee loojalt ja sellest ehitatakse ülesse firma struktuur Missioon, visioon, eesmärgid Pixel Meedia missioon on luua lihtsamaid ja mugavaid lahendusi erinevatele klientidele. Missioon, visioon, eesmärgid
- tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule Mis võib seda muutumist takistada? 20. Kapitali omanik teenib renditulu, intressitulu, dividende või tulu väärtpaberi hinnavahelt. 21. Laenuandja krediteerib rahakasutajat ja teenib intressitulu. õige 22. Kapitalist saadav tulu on kapitali kasutada andmise eest saadav tasu. Kapitali väljarentimisest saadav raha on tulu, kapitali müügi puhul võiks rääkida ostuhinna ja müügihinna vahe puhul tulust (kasumist) 23. Finantskapitali paigutaja tuluks on dividendid ettevõtte kasumist, laenuandmise intressid, võlakirja kupongimakse. kapitali eest saadavaks tuluks on dividendid, võlakirja kupongimaksed ja intressid rahapaigutuselt. 24. Täna teenitud raha on kallim kui tulevikus saadav raha vaid sellepärast, et tänane ettevõtluskliima on pingelisem ja raha teenimiseks tuleb rohkem vaeva näha. vale. raha ei muuda täna kallimaks otseselt mitte tänane
Finantstulud 224 19% 89 Finantskulud -100 -8% -76 Kasum enne tulumaksustamist 1178 100% 2467 Tulumaksukulu 0 0% -52 Aruandeperioodi puhaskasum 1178 100% 2519 sh emaettevõtja omanike osa kasumist 1171 99% 2518 vähemusosaluse osa kasumist 7 1% 1 2103.a. Suurenes võrreldes eelmiste aastatega varade ja omakapitali osakaal. Samas vähenesid kohu Kasvasid äritulud kui ka ärikulud. Ärikasumi hüppeline kasv oli 2012.a. võrreldes 2011.a. 1,12,2012 31,12,2013 BILANSS HORISONTAALANALÜÜS 2011 2012 2011 2013 % %
maksu 6 Arvestatud tööandja töötuskindl.makset 7 Aktsepteeritud toodangu reklaamarve 7 Aktsepteeritud toodangu reklaamarve KM 8 Kingitud OÜ-le YYY 8 Arvestatud kingituselt TM 20/80 9 Arvestatud intresse saadud laenudelt 10 Müüdud ostjatele toodangut 10 Ostjatele müüdud toodangu KM 11 Laekus A/kontole ostjatelt võla katteks 12a Jagatud aruandeaasta kasumist 5% reservkapitali 12b Jagatud aruandeaasta kasumist 20% dividendideks 12c Aruandeaasta kasumist kantud eelmiste per. jaot. kasumisse 13 Arvestatud dividendidelt tulumaksu 20/80 14 Kantud TKKK-le kõik kulud 15 Kantud TKKK-le kõik tulud 16 Perioodi lõpetamine: toodud välja aruandeaasta kasum (kahjum) Kokku Deebet Kreedit
· Võtta pangast laenu · Võtta laenu võlakirjade müümise teel · Saada raha riiklikest toetusprogrammidest Väärtpaber, aktsia ja võlakiri Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti mälus, mis tõendab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki on aktsiad ja võlakirjad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Eelisaktsia ei anna aktsionärile hääleõigust, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumist osa saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Dividend on ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja
- 5.3 Tööjõud Ettevõtte algusperioodil on tööjõuks: Mina ja Taavi Arus. Edaspidi liituvad ka Henrik Tartlan ning Rene Juuse. Me lepiksime minimaalse palga ning ületundidega juhul kui see oleks möödapääsmatu. Oleme valmis andma endast kõik ettevõtte edukuse nimel. 5.4 Personali palgad Tööline Kuupalk Direktor Sõltuvalt kasumist (~12 000.-) 3t Sõltuvalt kasumist ja tööga hakkama saamisest (~8000.-) Kokku : 36 000.- VII. JUHTIMINE Ettevõtet juhin ise, vajaduse korral asendab Taavi Arus. Nõustajateks on sugulased, perekond, sõbrad ning õpilased. VIII. FINANTSEERIMINE Ettevõtte käivitamiseks läheb vaja 345780kr . Selle hulga kuuluvad: Seadmed, reklaam,
investeering kaupade ja teenuste tootmiseks vajalik põhivara soetamine. nõudehoius on pangas arvelduskonto, millelt saab klient nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. raha mis tahes üldstunnustatud ja korduvalt kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. lihtinress on intress mida arvestatakse laenu põhisummalt. aktsiaväärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist intress tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelegi teisel oma vara kasutada. defitsiit olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise. tulumäär on kapitali väärtus mida teenib firma.(ma pole kindel, ma võin sellega eksida ka) preemiadon lisa kasum mida makstakse kui on tehtud tublisti tööd likviidsussäästude ja muu vara rahaks muutmise hõlpsus, näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel.
I. Muudatused bilansi aktivas 1 Osteti auto sularahas + - 2 Deebitor tasus panka + - Deebitor-lt laekus võlg 3 kassasse + - 4 Kassast viidi raha panka + - Laost väljastati materjal 5 tootmisse + - II. Muudatused bilansi passivas 1 Kasumist eraldati dividendideks + - Mittekonventeeritava kohustuse 2 tekkimine + - Tarnijatele maksti pangalaenu 3 arvelt + - Puhaskasum saadeti 4 reservkapitali suurenemiseks + - Töötasudelt peeti kinni 5
Muusikatööstus ja äri 1.Muusikatööstus on protsess helilooja poolt loodud muusika jõudmiseks plaatidena kauplustesse.Muusika loomise ja plaadi müümise vahele jääb muusikapalale sõnade kirjutamine,esitaja leidmine,stuudiotöö,nootide trükkimine ning plaatide tootmine. 2.muusikapala autorid saavad kogu plaadi kasumist 9%, kõige suurema kasumi saab kauplus. 3.esiteks on piraatlus vargus ja seadusevastane tegevus.Varastatakse loomingut autoritelt ehk nad ei saa oma töö eest tasu. 4.Autorikaitseühingute eesmärk on võidelda piraatluse vastu.Sellega seisavad nad autorite ja esitajate huvide eest, et ei kopeeritaks,levitataks ja müüdaks kaitstud tooteid ilma autori nõusolekuta. 5.Eestis on 13 plaadifirmat.Plaate on Rockist Klassikani. 6
7. Millised on prügilagaasi tekkimise ja lendumise piiramise põhimõtted? 8. Millised on teisese toorme ümbertöötlusesse suunamise peamised takistused? 9. Erkki Nool soovib pandipakendite süsteemi lõpetada? Millist ohtu kujutab see endast Eesti jäätmemajandusele ja kas seda tohiks teha? 10. 2013 valmib Iru prügipõletusjaam, mis hakkab jäätmeid kokku ostma ka Järvamaalt. Selle tõttu ähvardab Väätsa prügilat jäätmepuudus ja kasumist ilma jäämine. Milline peaks olema Väätsa prügila ,,kriisikava", et ellu jääda. Nimeta 10 tegevust ja põhjendust. NB!PS! * eksami küsimused ei pruugi samad olla, eriti need viimased 2 punkti!!! 1. Säästva jäätmekäitluse prioriteedid: - Jäätmehulga vähendamine - jäätmete korduskasutus - Jäätmete taaskasutus - Jäätmete biokäitlus - Jäätmete põletamine - ladestamine prügilasse
Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt -21 503 0 Intressikulud -33 400 -28 392 Muud finantstulud ja -kulud -6 948 -5 729 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 631 593 811 549 Tulumaks -53 164 -56 265 Aruandeaasta kasum (kahjum) 578 429 755 284 Emaettevõtja aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist) 581 877 753 268 Vähemusosaluse osa kasumist (kahjumist) -3 448 2 016 37 3 Anvol OÜ 2013 2012 ( ) 693444 845670 ( ) 161134 175081 181776 103309 , 342910 272283 . - -808636 -31055 -438650 -561116
toidukvaliteeti, sest täis kõht on kõige parem reklaam. Vastavalt nõudluse suurenemisele, suurenesid ka tehtud investeeringud. Kogu perioodi vältel olid kõige väiksemad investeeringud interjööri, sest minu arvates oli see faktor kõige vähemtähtsam võimalikest variantidest, mis suurendaksid käivet. Kokkuvõttes teenindasime 1929 klienti, kellest kõik jäid toidu ja teenindusega rahule. Kuigi klientide täituvuse üle võiks nuriseda( kõigest 17.99%), oli teenitud kasumist (ligi 86 000 krooni) siiski aru saada, et kogu periood oli vägagi edukas. http://www.pizzeria.ee/?join=0895E0FB3AC5 http://www.pizzeria.ee/?join=08930DE74DA4
Võimaldab reali- - seerida kogemus- jäärid Võtmed-kätte- Frantsiis projektid kõveraefektist ja Kasumist Konkurendi Tehnoloogilise asukohast Probleemid osasaamise tekitamine oskusteabe tulenevaid sääste kohalike võimaluse loovutamine Välisturule
nendega seotud teenuste tootmine Kaubad ja teenused: Mobiilid, kõneteenused, sõnumid, internet, helistamine välismaal, lisateenused. Sülearvutid, digikaamerad, lcd-telerid, videokaamerad, hooldus, lauatelefonid, kullerteenus, interneti kasutamine, Turg: Majandusnäitajad emt on turul väga kõva tegija. EMT ainuomanik on AS Eesti Telekom. AS Eesti Telekom ei tegele otsese äritegevusega ning tema majandustegevuse kasum kujuneb peamiselt teiste grupi ettevõtete kasumist. Turul läheb emtl väga hästi. Oste toimub kas esindustest või kataloogi teel või otse internetist. Emt tooted on pidevad nõudluses ning pakkumine suudab sellele ka vastata. Konkurendid: Elisa, Tele 2 Tõõjoud: müügiassistendid, Lõuna-, lääne-, ida regiooni suurkliendihaldurid, suurkliendihaldurid, müügijuhid, igast direktorid jne.. Struktuur, ülesehitus: Palju esindusi üle kogu Eesti.
2. Tootja tuluefekt: 7 x 8 / 2 = 28 25 Millised on Weitzmani kasumi jaotamise meetodi loodetav eelis? Vali üks: a. võimaldab suuremat tööhõivet, kuna palgaks ei maksta kunagi kogu kasumit b. poleks vaja töölepinguid sõlmida ning see võimaldaks hoida kokku paberit c. töötajate madalamad palgad ei tekitaks tarbimisbuumi d. ei võimalda omanikel kiiresti rikastuda 26 Rootsi innovaatiline fiskaalpoliitika puhul on firmadel lubatud: Vali üks: a. 20% oma kasumist kanda amortisatsioonifondi b. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt spetsiaalsesse investeerimisfondi c. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt sotsiaalfondi d. 20% oma kasumist kulutada oma parema äranägemise järgi 27 Jaapani industriaalpoliitika mudeli kohaselt suunavad vastavat poliitikat: Vali üks: a. Jaapani kommertspangad b. Jaapani valitsus Väliskaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumi kaudu c. Jaapani valitsus oma hinnapiirangute kaudu d. vabaturu seadused
täisühingut Kinnitaud majandusaasta Kasumi jaotamise otsuse Ühistu liikmetele võib otsustatakse pärast aruande alusel võib võtab vastu üldkoosolek (ÄS, teha väljamakseid majandusaasta lõppu kinnitatud puhaskasumist ja eelmise aasta § 335). kasumist (TÜS, § 29). majandusaasta aruande põhjal, jaotamata kasumist, millest on vt osaühingut osaniku kasumi osa suurus maha arvatud eelimiste aastate vastab tema sissemakse katmata kahjum, teha
Majanduse KT Vajadused mida peab majanduses rahuldama ettevõte · Füsioloogilised õhk, toit, vesi, seks, uni, seedimine. Dormeo, aktiivia · Turvalisus kaitse keha, tervist, perekonda,töö,vahendid,moraal. Aktimel, suitsuandur. · Armastus ja lähedus, seksuaalne läh., perekond, kuulumine, sõprus. Nissan BMW, durex plesuremax · Lugupidamine enesearmastus, enesekindlus, saavutamine, teiste austamine, teiste austus minu vastu. Riided, kosmeetika · Eneseteadvus moraalsus, loovus, prob. Lahendamine, eelarvamuste puudumine, faktidega leppimine. Kampaania " Sõida kaine peaga!" Ressursid majanduslikud vahendid, varud Tootmisressursid jagunevad: Masinad Reaalkapital Hooned Kapital Sularaha Finantskapital Väärtpaberid Arveldusarved Hulk ...
vanustelt puudelt. Iga järgmise 912 aasta järel saab puult uuesti korki ja puu eluajal 12 korda. Korgi kogumine ei ole automatiseeritud ja see toimub täielikult käsitsi. Maailmas on korgitammeistanduset all 25 tuhat km². Euroopa korgitööstus toodab aastas 340 tuhat tonni korki väärtusega 5 miljardit eurot ja pakub tööd 30 tuhandele inimesele. Veinipudelitele pandavad korgid hõlmavad korgi kogukasutusest 15%, kuid kasumist annavad 66%. Poole maailma korgitoodangust annab Portugal. Portugalis on keelatud korgitamme maha raiuda, välja arvatud vanad varisemisohtlikud puud, millelt enam korki ei saa. Ta kasvab kuni 20 m, kuigi see on tavaliselt rohkem kängus oma kohalikku keskkonda. Lehed on 47 cm pikad. Paljunemine Korgitamme viljaks on tammetõrud mis on 23 cm pikad. Korgitammel on isas ja emas õied eraldi
· turule tulek on raskendatud, kuna konkurendid on suured ja tugevad; · toimib ränk konkurents nii hinna osas kui koha eest turul. Monopol (veevarustus, elekter) · turul on üks ettevõte; · monopoli toodang on unikaalne, seda teeb vaid tema; · turule sisenemine on peaaegu võimatu, kuid ka sealt lahkumine on raske, (Mis juhtuks kui Eesti Energia paneks ühel päeval tootmise seisma?) · monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist. Loomulik monopol - üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga. Konkurentsi kahjustavad nähtused: · Konkurentsi kahjustav koostöö - konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus. · Kartell - üks osa konkurentsi kahjustavast koostööst. Kartell hõlmab konkurentidevahelisi
Kokku: 122 780.- 5.3 Tööjõud Ettevõtte algusperioodil on tööjõuks: Mina ja Maria Stefil. Edaspidi liituvad ka Jüri Nael ning Nikolai Rjabin. Me lepiksime minimaalse palga ning ületundidega juhul kui see oleks möödapääsmatu. Oleme valmis andma endast kõik tantsukooli edukuse nimel. 5.4 Personali palgad Tööline Kuupalk Direktor Sõltuvalt kasumist (~12 000.-) 7 3 treenerit Sõltuvalt kasumist ja tööga hakkama saamisest (~8000.-) Kokku : 36 000.- VII. JUHTIMINE Ettevõtet juhin ise, vajaduse korral asenab Maria Stefil. Nõustajateks on sugulased, perekond, sõbrad ning õpilased. VIII. FINANTSEERIMINE Ettevõtte käivitamiseks läheb vaja 250 000.- (kakssada viiskümend
suhted Aktsionäride vahel kehtib võrdse kohtlemise põhimõte. Antud printsiibi kohaselt saavad erinevused aktsionäride õigustes tuleneda ainult neile kuuluvate aktsiate erinevusest ( ÕE lk 226). Äriseadustik § 273. ütleb, et aktsionär on kohustatud tegema sissemakseid. Sellest tulenevalt ei ole ta kohustatud tegema makseid, mis ületavad aktsia nimiväärtust ja ja ülekurssi. Väljamakseid võib aktsionärile teha ainult puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, kuid millest samaaegselt on maha arvatud katmata kahju, mis on tekitatud eelnevatest aastatest. Aktsionäril on õigus saada osa kasumist vastavalt tema aktsiate nimiväärtustele, kuid väljamakse võib toimuda jaotunult mitmesse ossa. Antud dividendide maksmise kord nähakse ette põhikirjas või siis üldkoosoleku otsusega. Samas säilib aktsionäril kohustus maksta tagasi dividend kui see oli suurem, kui tal oli õigus saada.
ainulitsentsileping) ja all-litsentsi andmise õigus; 3) teose kasutamise viis ja territoorium; 4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg. · Autoritasu maksmise viis (protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summa, protsent teose kasutamisel saadavast kasumist vms), tasu suurus, selle väljamaksmise tähtaeg ja kord määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel. Autorilepingu vorm · Autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Lihtlitsentsi andmine võib olla vormistatud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. · Kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei ole kohustuslik
koostab: valitsuse ja parlamendi koostööna. Nimeta riigieelarve 3 suurimat tuluallikat ja kuluallikat. Tuluallikad: maksud, mittemaksulise tulu, riigilõiv. Kuluallikad: riigivalitsemine, ühishüviste pakkumine, rahalised ülekanded. Isiklikeelarve: 1)Deebetkäive näitab kulutatud summat. 2)Kreeditkäive kontole laekuv raha. 3)Intress ehk kasvik tasu, mida pank maksab hoiustajale. 4)Aktsia väärtpaber, annab õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja varast. 5)Aktsionär aktsiaomanik. 6)Liising järelmaks. 7)Deebekaar pangakaart, millega ei saa võlgu võtta. 8)Krediitkaart (võib minna miinusesse) pank annab krediiti. 9)Käändaja garantii-isik, kes peab ise hakkama laenu maksma tagasi kui laenusaaja ei tee seda.
puhul), *e-maksuamet ja *paberkandjal tuledeklaratisooni esitamine, kohale toimetamine. 14.Juriidilise isiku tulumaksu e. objekt palk,töötasu f. subjekt- väljamakse tegija g. maksustamisperiood- kalendrikuu h. maksumäär 2009.a.- 0% 15. Eestis puudub juriidilise isiku tulu kasustamine. 16. Dividend- ettevõtte kasumist tehtav väljamakse, mis tehakse juriidilise isiku osanikule. Seda saab maksta vaid juriidiline isik. Vastuvõtukulud- külaliste või äripartnerit toitlustamine, majutamine, transpordi ja kultuurilise teenindamisega seotud kulud. Kingitus- kingisaaja tasuta rikastamine. Annetus- heategeva eesmärgiga kingituse eriliik. Erisoodustus- rahaliselt hinnatav hüvitis,mida töötaja saab tööandjalt töösuhetest. (ametitelefoni kasut., puhkusereisid, jõulupeo korraldamine)
erireeglid. 2. Annetused Annetus on seotud heategevusliku eesmärgiga. Maksustamine sõltub annetuse saaja isikust. Kui annetatakse MTÜ-le või SA-le, kes on kantud tulumaksusoodustuse nimekirja, saab annetuse teha maksuvabalt järgmistes piirides: 3% palgafondist (palgafond ei sisalda sotsiaalmaksu ega tööandja töötuskindlustust, samuti ei arvestata antud juhul tööandja makstavat haigushüvitise osa). või 10% eelmise kalendriaasta kasumist. Ühel kalendriaastal saab kasutada ainult ühte piirmäära ja kui see piir ületatakse, tuleb ülejäänud osalt tulumaks maksta. Tulumaksusoodustusega ühingute nimekiri asub siin ja seda uuendatakse kaks korda aastas, seega tasuks alati eelnevalt üle kontrollida. Kui annetusi kogub vahendaja ja annab need täies ulatuses edasi nimekirjas olevale ühingule, siis teatud juhtudel saab kasutada maksuvabastust. Kui see on teemaks, uuri lähemalt siit
57. Arvatakse, et eelarve defitsiit: a. tõstab intressimäärasid b. suurendab töötust c. tõrjub välja välisinvesteeringuid d. ei võimalda kasutada monetaarpoliitikat 58. Milline alljärgnevatest ei ole fiskaalpoliitika vahend: a. kohalike omavalitsuste dotatsiooni suurendamine b. maksude muutmine c. pankade kohustusliku reservi suuruse muutmine d. avaliku sektori kulutuste suurendamine 59. Rootsi innovaatiline fiskaalpoliitika puhulon firmadel lubatud: a. 20% oma kasumist kanda kuludesse b. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt spetsiaalsesse investeerimisfondi c. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt sotsiaalfondi d. 20% oma kasumist kulutada oma parema äranägemise järgi 60. Väljatõrjumine fiskaalpoliitikas on: a. tüütute ajakirjanike väljaviskamine rahandusministeeriumist b. fiskaalpoliitika poolt põhjustatud erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade tõusule c. fiskaalpoliitika poolt põhjustatud kapitali kiire väljavool riigist d
tegemiseks, mööblitööstuses, ehituses ja küttepuudeks. Puidutööstus on Eestis töötava tööstuse kõige kiiremini arenenud haru, toodang on kvaliteetne ning väga nõutud. Maavarade kaevandamiseks ning metsatööstusega tegelemiseks on väga oluline ka kapital töö tegemiseks on vaja osta masinaid ja ehitada tehaseid ning maksta palka inimestele, kes seda tööd teevad. Kõige selle aluseks on raha. Raha saadakse peamiselt müügi läbi tulnud kasumist. Eesti suurimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa. Eestis on kõige nõutum puidutööstusest pärinev kaup, välisriikidesse aga müüakse enamasti põlevkivi. Inimkapital on ressursside hulgas väga oluline. Just inimene on see, kes maavarasi kaevandab, uued metsad istutab, tootmiseks tehaseid ja vabrikuid loob ja kogu toodangu valmis teeb. Lõpuks on ju inimene ka see, kes kõike seda tarbib. Inimkapital aga sõltub erinevaist asjadest, nt
koordineerida peetavate loomade ja viljelevate taimede kaitset Sotsiaalsüsteem Eesti Rootsi Eesti tervishoiu- ja Riigil on väga tugev sotsiaalsüsteem on suundumas sotsiaalsüsteem, seepärast on ka avahooldusele. maksud kõrged Avahoolduse kaudu toetatakse Ettevõtete tulumaks iga-aastasest inimese toimetulekut pärast kasumist on 26,5% haigestumist ja püütakse teda Sotsiaalmaks on 32,42% võimalikult kaua omas kodus hoida, toetades teda erinevate Käibemaks on 25% teenustega nagu koristamise ja toidu kohaletoomise teenusega, koduõendus, eritransport, kodu kohandamine jms. Varem suunati pikaajalised ja enesega vähe hakkama saavad inimesed hooldekodudesse.
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse ...
sissepääs. Palju osalejaid, üks tegija ei määra hinda ega muuda ka koguturu müügikogust, toodang on ühetaoline, turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne (toorpiim, teravili). Monopol konkurentsivorm, kus turul on vaid üks müüja. Turul on ainult üks ettevõte, monopoli toodang on unikaalne, seda teeb vaid tema, turule sisenemine on peaaegu võimatu, kuid ka sealt lahkumine on raske, monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist (veevarustus, elekter). Oligopoolne konkurents konkurentsivorm, mille korral turul valitsevad üksikud suured ettevõtted. Turul on vähe osalejaid, toodang on erinev või ühesugune, turule tulen on raskendatud, kuna konkurendid on suured ja tugevad, toimib ränk konkurents nii hinna osas kui koha eest turul (arvutid, teras, bensiin). Monopolistlik konkurents iseloomustab turgu, kus on palju müüjaid, kelle toodang on küll sarnane, aga mitte identne
enama sotsiaalse klassi vahel. ✣ Karl Marxi idee kohaselt on klassivõitlus tingitud tootmissuhetest: kogu ajaloo vältel on ühiskonnas olnud kaks peamist klassi. ✣ Esiteks ekspluateerijate klass, kellele kuuluvad põhilised tootmistegurid ja ressursid. ✣ Teiseks ekspluateeritavate klass, kes kasutab äraelamiseks rõhuva klassi omanduses olevaid ressursse, kuid jääb ilma oma tööga loodud lisaväärtusest (kasumist), mis koguneb ekspluateerijate kätte. Selle tulemusel tekib rahulolematus ekspluateeritavate klassis, mis omakorda tekitabki tingimuse klassivõitluseks. (VIIDE) Mis on klassivõitlus ✣ Mõiste «klassivõitlus» on saanud marksismis erilise tähenduse. Juba «Kommunistliku partei manifest´is» on märitud, et kõikide eksisteerinud ühiskondade ajalugu on olnud klasside võitlus, mis tähendab, et just klasside
(b) muud kasumid ja kahjumid, mille kajastamist Raamatupidamise Toimkonna juhendid ei reguleeri, kuid mis vastavalt SME IFRSile või IFRSile kajastatakse koondkasumiaruandes (näiteks rahavoogude riskimaandamisinstrumentide ümberhindlusel tekkinud kasumite ja kahjumite efektiivne osa vastavalt SME IFRS peatükile 12 või standardile IAS 39). 32. Koondkasumiaruandes esitatakse perioodi koondkasum, mis koosneb kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi kasumist/kahjumist ning käesoleva juhendi paragrahvis 31 loetletud muudest koondkasumi ja kahjumi osadest. Perioodi koondkasum väljendab ettevõtte omakapitali muutust, mis ei ole tingitud tehingutest omanikega. 33. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena. Näide koondkasumiaruandest on toodud käesoleva juhendi lisas 2. 7 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
Rõiva- ja ehetemoe muutmine Tunti palju tööriistu Õllepruul Tantsijad Lauamäng ORJAPIDAMINE Rangelt võttes seda polnud Inimesi sai omada, müüa, pärandada, laenata ja vabaks lasta Neil samadel inimestel võis olla omand, võisid abielluda vabade naistega, palgata töölisi -> pärisorjus Mittevabade seas egiptlasi, aga enamik sõjavangid Pärisorjad tegid tööd põllul, majapidamises, töönduses TÄNAPÄEV Suur osa kasumist sõltub turismist (Kuningate org, püramiidid) Kenad turismipiirkonnad, muu suhteliselt räpane Egiptus elab minevikus Usk on siiamaani tähtsal kohal (nt naised ei tohi lühikeste riietega kirikusse minna) Mitmenaisepidamine siiani moes Suured perekonnad TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
klass Väärtpaber Väärtpaber on dokument, mis tõestab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Väärtpaberite liigid · omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad · võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad · ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osaleda ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Eelisaktsia Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel. Neil on eelisõigus
Igal tootel on erinevad tingimused ja kriteeriumid kuidas üht või teist toodet ladustama peab. Olgu see siis kas õige temperatuur või niiskus aste või midagi muud. See kõik on aga lisa kulutus. Iga lisa kulutus mis tehakse kauba ladustamisel liidetakse ka toote hinnale juurde, mis pole aga kasulik toote tootjale, sest kui tema kaup on algsest planeeritavast hinnast suurem, siis seda vähem kliente saab seda endale soetada. Seega jääb fima ka kasumist ilma. Siit saab järeldada ka seda, et mida kauem on mingi toode ladustamisel laos muutub ta esialgne hind kordades suuremaks kui selle tegelik väärtus on ja see põhjustab defitsiidi kasumis tootjale, kes peab veel oma hinda alla laskma, et pärast toote ladustamist oleks hind norme piires ja, et kliendil oleks vahendid ka pärast toote ikaajalist ladustamist seda endale soetada. Kui poleks ladusid ja et tootet otse tootjalt poodidesse otse klientidele poeriiulitele viiakse, oleks ka
(EV Konkurentsiseadus §3) KONKUREERIMISE VORMID 1. Täielik konkurents ·. Palju osalejaid; ·. Üks tegija ei määra hinda ega määra ka koguturu müügikogust; ·. Toodang on ühetaoline; ·. Turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne 2. Monopol ·. Turul on 1 ettevõte; ·. Toodang on unikaalne; ·. Turule sisenemine on peaaegu võimatu ja sealt lahkumine väga raske; ·. Monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist 3. Oligopol ·. Turul on vähe osalejaid ·. Toodang on diferentseeritud või ühesugune ·. Turule tulek on raske kuna konkurendid on tugevad ·. Toimub ränk konkurents nii hinna kui koha eest turul (http://e-ope.khk.ee/oo/evoti/turg_noudlus_pakkumine) KÕLVATU KONKURENTS Kõlvatu konkurents on turusuhetes osaleja teod, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega ning millega taotletakse konkurentsieeliste saamist, sealhulgas kuuluvad nende tegude hulka:
annaabi.ee 
