Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaslased". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poegade, tiinus, suguküpsus, erak, felis, turja, imetajad, panthera, ööloom, pisiimetajad, aastaringselt, kass, linnud, hirved, varieerub, veebruaris, lõvi, tiiger, tigris, ahvid, veebruarist, iseseisvus, leopard, serval, kaslased, alfabeetiline, aasia, persica, seltsiv, amuuri, eluaastal, metssead, bengali, kalad, taimetoitlased, lynx, pisemadEsimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kilogrammini 6) Jaanalindusde normaalne kehatemperatuur on 3940°C. Jaanalind on ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast. 1) UNAU Unaul on üsna ebatavaline elustiil. Need imetajad on kohastunud eluks puude otsas, seetõttu on nad kaotanud maa peal liikumise oskuse. Sel lick icon to add picture Click icon to add moel möödub kogu nende elu puudel, kus nad pea alaspidi rippudes lehtedest toituvad, magavad, paarituvad ning oma poegi kasvatavad. Mõnikord istub laisik puu harunemiskohal, et oma lihastele puhkust
AMUURI TIIGER Sisukord 1. Üldine kirjeldus 2. Eluviis 3. Toitumine 4. Paljunemine 5. Erikohastumus 6. Amuuri tiigri iseloomulikumad omadused 7. Suurus 8. Paljunemine 9. Eluviis 10. Lähisuguluses olevad liigid 11. Esinemine 12. Kaitse 13. Huvitavaid fakte 14. Kasutatud kirjandus 1.Üldine kirjeldus SELTS: Kiskjalised SUGUKOND: Kaslased PEREKOND, LIIK JA ALAMLIIK: Panthera tigris altaica Suurim kaasaegne kaslane Amuuri tiiger elab Siberis, kus enamuse aastast katab maad lumevaip. Tiigri territoorium on hiigelsuur, võib ulatuda kuni 1000 m². Kahjuks on ta vabas looduses nii haruldane, et loomaaedades elab palju rohkem tiigreid kui vabaduses. 2.ELUVIIS Amuuri tiiger asustab hiigelsuuri territooriume, mille pindala on isasloomal 800-1000 km², emasloomal tavaliselt 100-400 km²
Et tundrahunt saaks seal elada, peab ta jahti kõikidele seal elutsevatele loomadele. See loom võib elada nädalaid söömata. Ta elutseb sellises maakera piirkonnas, kus inimene teda ei ohusta. Ja selliseid piirkondi on vähe. Polaarkliimas, kus tundrahunt elab, tõuseb aprillis kliima harva üle 30 miinuskraadi. Maa on seal pidevalt külmunud ning suvi on väga lühike. Selle aja jooksul jõuab pinnas väga vähe sulada. Sellises piirkonnas on suutelised elama vaid vähesed imetajad. Seal elavad paljud lemmingid ja polaarjänesed. Metsveised ja põhjapõdrad on tolles kliimas huntide jaoks parim saak. Talvel langeb temperatuur veelgi. Et toitu hankida, liiguvad põhjapõdrad lõuna poole, hundid neile järele. Nii põhjapõdrad kui ka hundid tulevad kevadel tagasi. Hundid elavad tavaliselt väikestes karjades. Sageli võib kohata ka väikeseid perekondi, rühmi, mis koosnevad huntidepaaridest, nende poegadest ja isenditest, kes pole endale veel paarilist leidnud
Jalad: Pikad ja sihvakad, silmapaistvate mõhnadega liigestel, mis kaitsevad jalgu põletuste eest kuumale liivale laskumisel. Jalgadel on kaks varvast. Tald: Kaamelil on kaks suurt padjanditega varustatud varvast (sõrga), mis astumisel lahknevad, et loom saaks liival paremini edasi liikuda. Karvkate: Õrn, villataoline karv peas, kaelal, kurgu all ning küürul, mis kaitseb üksküürkaamelit päikese eest. SUURUS Kõrgus: Turja kõrgus 1,8-2,1 m, küüruga 1,9-2,3 m. Pikkus: 2,25-3,45 m. Saba pikkus: 50-53 cm. Kaal: 450-650 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 4-5-aastaselt. Innaaeg: Varieerub sõltuvalt toidu kättesaadavusest. Tiinuse kestus: 12-13 kuud. Poegade arv: 1. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Elavad kuni 30 isendist koosneva karjana. Toitumine: Kõik kättesaadavad taimed. Eluea pikkus: 17-30 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Kaamellaste (Camelidae) sugukonda kuulub 2 perekonda, kaamel on suguluses näiteks
jaoks üheselt mõistetavaks signaaliks. Kui isane hakkab oma väljavalituga kurameerima, jalutab ta emase eest läbi, pea tahapoole pööratud ning näitab oma kaunist valget kurgualust. Emane ei näita algul isase käitumise vastu üles vähimatki huvi, ent lõpuks siiski soostub. Okaapipojad võivad ilmale tulla igal aastaajal, ent enamik sünde leiab aset siiski vihmaperioodil, kui toitva ema ning hiljem ka poegade jaoks on toitu piisavalt. Sünnituse lähenedes varjub emane tihedasse metsa ning toob varjatud kohas ilmale ühe poja. Poeg tõuseb oma jalgadele püsti 6-12 tunni pärast ning hakkab emapiima imema. Sel ajal pole ta veel oma vanematega eriti sarnane. Võrreldes täiskasvanud looma proprtsioonidega on ta pea väiksem, kael lühem ja jämedam ning jalad pikemad. Pojal on ka must, harjaseline lakk, mis ulatub kaelalt seljale ning mis hiljem kaob. Okaapipoeg hakkab
Kui punahirvel õnnestub kätte saada veetaimi, sööb ta needki hea isuga ära. Sigimine Paaritumine toimud septembri lõpust novembrini ning poegimine mais-juunis. Suguküpsuse saavutamine oleneb elupaiga kvaliteedist, enamasti saavad isasloomad (pullid) suguküpseks 1 3- ja emased 1 2- aastaselt. Kuid füüsiliselt saavad nad täiskasvanuks alles umbes 7-aastaselt. Tiinus kestab 225 245 päeva. Enamast sünnib 1 vasikas, harva kaksikud. Poegimisintervall 1 a. (ent iga-aastaste tiinuste osakaal sõltub keskkonnatingimustest ja võib olla 0 80%). Punahirvedel on 2 paari (kõhtmisi) nisasid. Udar on märgata ainult tiinuse lõppstaadiumis ja imetamisperioodi alguses. Juba 20 min. peale sündimist suudab vasikas oma jalgele. Pojad Pojad on esimesed 2 kuud täpilised, "peegel" tuhmkollakas
Põhiandmed Selts: Kiskjalised Sugukond: Koerlased Perekond ja liik: Alopex lagopus SUURUS Keha pikkus: 46-68 cm. Saba pikkus: 28-40 cm. Kõrgus: 25-30 cm. Kaal: 2,5-5 kg, maksimaalselt kuni 9 kg, isasloom on emasloomast suurem. PALJUNEMINE Suguküpsus: Umbes 1.eluaastal. Innaaeg: Veebruarist aprillini. Tiinuste kestus: 50-55 päeva. Poegade arv: 1-18, keskmiselt 3-5. Pesakondi: 1-2. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Suvel elab erakuna, talvel karjadena. Toitumine: Pisiimetajad, kalad, korjused, mõningad puuviljad. Eluea pikkus: 2-3 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Perekonna teine esindaja on Mandžuurias ja Mongoolias elav korsak. ESINEMINE Elutseb peamiselt põhja pool polaarjoont, ent ka kaugemal lõuna pool, Beringi mere ja Hudsoni lahe kallastel, Gröönimaal, Islandil, Skandinaavia põhjaosas ja Venemaal. Kasutatud kirjandus 1. Kogumik ,,Loomariigis" 2. ,,Laste looduseentsüklopeedia" lk 11, 73 3. EE nr 7 lk 371 Piltide allikad: 1
kaetud aladel või alpiaasadel. Talveks laskuvad nad madalamatesse, vähema lumega piirkondadesse. Paljunemine Innaajal muutuvad isased valgejänesed metsikuteks ja agrevsiivseks. Nad ründavad pea koguaeg teineteist ja kutsuvad esile tülisid, et emasloomade pärast võidelda. Suures osas nende levila aladest toimub esmakordne paaritumine kevade hakul, tundras leiab see asset aga maikuus. Jänese pojad sünnivad umbes 50 päeva pärast viljastumist. Tiinus vältab veidi kauem kui teistel jäneseliikidel, sest pojad sünnivad juba täielikult väljaarenenutena. See suurendab nende ellujäämisvõimalusi külmas ja niiskes keskkonnas. Emasloom ei valmista poegadele ette mingit urgu ning sünnitab nad otse paljal maapinnal. Poegadel on seljas tavapärane karvastik, nad oon võimeised kohe nägema ja mõne aja möödudes ka jooksma. Emasloom imetab poegi korra päevas, tema piim on hästi toitev
JÄÄKARU Suurus Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: Isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paljunemine Suguküpsus: 3-5-aastaselt. Paaritumisperiood: Märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestus: 195-265 päeva. Poegade arv: Tavaliselt 2. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. Eluea pikkus: 15-18 aastat. Toitumine ja jahipidamine Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures,kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalalisi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, pol
kuulmine ja haistmine. Ursonite kurameerimine on äärmiselt huvitav. Partnerid tiirlevad kõigepealt teineteise ümber ning vinguvad ja pruuskavad valjult. Aeg, mil emasloom on viljastumisvõimeline, on väga lühike vaid 12 tundi. Kui ta sel ajal ei viljastu, saabub järgmine jooksuaeg umbes kuu aja pärast. Isaslooma hoolitsus järglaste saamise eest lõpeb kopulatsiooniaktiga. Kohe selle järel ajab emane isase minema ning too ei võta poegade edasisest saatusest karvavõrdki osa. Kevadel toob emasloom ilmale harilikult ühe poja. Pikk tiinusaeg, mis nii väikese loomapuhul on imestustäratav, tagab selle, et poeg on sündides väga hästi arenenud. Ta sünnib avatud silmadega ning oskab kohe kõndida. Ta keha on kaetud pika, tiheda, musta värvi karvastikuga, ent okkad on alguses hästi lühikesed ja pehmed. Nädala möödudes oskab poeg juba ronida. Ta on võimeline emale puu otsa järgnema
Umbes 34 nädala möödudes lahkub emane karjast, et sünnitada üks poeg (kaksikuid sünnib jõehobudel haruharva). Poeg tuleb reeglina ilmale madalas vees ning tema esimeseks mureks on veepinnale tõusmine, et õhku hingata. Juba 5 minutit pärast sündimist oskab poeg nii ujuda kui käia. Ema imetab teda umbes 8-12 kuud, ent poeg jääb tema juurde veel ka pärast võõrutamist, vahel koguni veel päris mitmeks aastaks. Emasloomi võib tihti näha erinevas vanuses poegade seltsis. Toitumine Jõehobu veedab kuni 18 tundi päevas peaaegu üleni vette sukeldunult, et end jahutada. Ülejäänud aja - vaevalt 6 tundi - pühendab ta söömisele. Toidu järele suundub jõehobu alati pärast päikeseloojangut. Kõik karjaliikmed käivad kordamööda vees, pojad teevad seda koos emadega. Mööda tuttavaid ja sissetallatud radu suundub kogu kari pikkamööda kohtadesse, kus pole puudus maitsvast rohust, mida jõehobud oma liikuvate huultega otse maapinnalt haukavad.
Jõekaldasse uuristab ta endale uru, mille suue avaneb vee alla. Ta ei ütle aga ära ka teiste loomade rajatud pesadest, mida ta võib enda tarbeks kergelt ümber kohandada. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne. Emas ja isasloom on koos paaritumise ja poegade kasvatamise ajal. Jooksuaeg on saarmastel muutuval ajal kuna looted võivad emaihus olla 10...13 kuud. Samamoodi ei ole kindel ka poegade sünniaeg, kuid enamasti sünnivad nad mais juunis. Poegi on pesakonnas enamasti 1...3 (harva kuni 5). Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning pesast väljuvad nad esimest korda 1,5...2 kuu vanuselt. Poegi imetatakse kaks kuud. Isasloom kaitseb pesaterritooriumi, kuid ei puutu emaslooma ja poegadega otseselt kokku,
meelelunditena, astlaga tagakeha kasutab skorpion jahipidamisel ja enesekaitseks, tema salvamine pole inimesele ohtlik. Suuava: Hästi väike, skorpion peab oma saagi kõigepealt väikesteks tükkideks murdma, et see siis nahka panna. PALJUNEMINE Suguküpsus: 7.-8. elukuul. Innaaeg: Soojematel kuudel. Tiinuse kestus: Kuni 1 aasta. Emane sünnitab elusad pojad, kes enne taiskasvanuks saamist vahetavad 7-8 korda kesta. Poegade arv: Kuni 30. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Erak. Toitumine: Ämblikud, kärbsed, ööliblikad ja teised putukad. Eluea pikkus: Kuni 5 aastat. ESINEMINE Elutseb Vahemere lääneranniku ligiduses, Hispaanias, Lõuna-Prantsusmaa, Korsikal, Itaalias ja Alzeerias. Tema levila ulatub Alpides kuni 2000 meetri kõrgusele. KAITSE Ta on kõigil oma levila aladel arvukas ning ohus ei ole, kuigi inimesed tapavad skorpione sageli. LISA *Emased ja isased skorpionid on väljanägemiselt peaaegu ühesugused, isane on veidi sihvakam ning pikema sabaga.
Kapibaara (Hydrochoerus hydrocharis) Kapibaara ehk veesiga on poolveelise eluviisiga näriline. Taksonoomia: Riik- Loomad Animalia Hõimkond- Chordata Klass- Imetajad Mammalia Selts- Närilised Rodentia Sugukond- Merisigalased Caviidae Perekond- Hydrochoerus Liik- Kapibaara Hydrochoerus hydrocharis Kapibaara on maailma suurim näriline. Ta on maismaaloom, ent ka suurepärane ujuja ning võimeline isegi sukelduma, jäädes vee alla kuni 5 minutiks. Kapibaaral on massiivne keha ja nurgeline pea, seetõttu näeb ta esmapilgul välja nagu karva kasvanud merisiga. Kapibaarasid kütiti massiliselt liha ja naha pärast ning
Eesti imetajate võrdlustabel Selts ja loomaliik Mõõtmed/kaal Olulisemad Jooksuaeg/ Eluviis Toitumine Kaitse/Jahiloom Muu /talveuni,… eesti ja ladina tunnused Poegade vms/ keeles sündimine Närilised Tüvepikkus 23- Suured silmad, Pojad sünnivad Veedab enamiku Taimtoiduline: Looduskaitse all Talveks kogub Lendorav 25 cm esi- ja mais-juunis. elust puu otsas. seemned, toiduvarusid.
Üldist Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paaritumisperiood: märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestvus: 195-265 päeva. Poegade arv: tavaliselt 2. Harjumispärane eluviis: elavad eraldi. Toitumine: hülged, loomakorjused, taimestik. Eluiga: 15-18 aastat. Esinemine: Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad. Selts: kiskjad Eluviis Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalasi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsetavateks osutavad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täi
Kuningboa surmab oma saagi kehakeerdudega. See ei tähenda, et ta ohvri peenestab. Ta mässib end hoopis ohvri keha ümber ning iga hingetõmbega tõmbab silmuse üha tugevamini pingule. Lõpuks ei saa kinnipüütud loom enam hingata ning lämbub. Andmed Suurus Pikkus: 1-6 m. Kaal: 30-50 kg. Värvus: kaitsevärvus, reeglina langenud lehti meenutav pruunikas ja kreemikas muster. Paljunemine Suguküpsus: 2.-3. eluaastal. Poegade arv: Sünnitab 20-60 eluspoega. Eluviis Toitumine: Kõikvõimalikud pisiimetajad ja linnud, keda ta on võimeline alla neelama. Eluaja pikkus: 20-30 aastat. Elukeskkond Kunungboa elab peamiselt vihmametsades, ent neid on ka leitud kuivadest savannidest. Toitumine Kuningboa toitub mitmetest erinevatest loomadest. Nooruses on boad aktiivsed kütid ning nad püüavad hiiri, tillukesi linde ning sisalikke. Keha kasvades suurenevad ka saaklooma mõõtmed. Täiskasvanud boa on vähem osav ning veedab enamuse ajast maapinnal, kus
UNAU Unau ehklaisik on äärmiselt omapärane loom.Ta elutsed troopilistes vihmametsades,toitub lehtedest ning osa oma elust veedab puuladvas pea alaspidi rippudes. Eluviis:Unaul on üsna ebatavaline elustiil. Need imetajad on kohastunud eluks puude otsas.Ta on tegelikult suuteline jalgadele püsti tõusma, ent kuna tal peaaegu puuduvad arenenud lihased, roomab ta vaid pikkamööda, end küüniste abil edasi tõmmates. Laisikud on ööloomad. Päeval nad magavad, öösiti söövad. Magades paneb unau pea rinnale, seetõttu näeb magav laisik välja nagu rippuv karvakuhil. Toiduotsinguil liiguvad nad väga aeglaselt ning ettevaatlikult, sööki hankides ja valides tuginevad oma
Emane bambuskaru hoiab oma vastsündinud poega õrnalt suus. Vastsündinud pandapoeg 218 grammi PÕHIANDMED Nimetus: bambuskaru Liikide arv: 1 Sugukond: Ursidae (karulased) Selts: Carnivora Õla kõrgus: 120-150 cm Täiskasvanu kaal: 75-160 kg Levik: Kesk-Hiina Elupaik: mägimetsad Toit: bambusevõrsed- ja juured, lillesibulad, mahlakad rohttaimed; väga vähesel määral ka kala ja haruharva pisikesed või veidi suuremad imetajad Ühiskondlik struktuur: üksildane, välja arvatud paaritumisajal Tiinus: 3-5 kuud Poegi tiinuse kohta: reeglina 1, vahel 2, harva 3; ellu jääb vaid 1 Sünnikaal: 95-130 g; harva 150 g Eluiga: kuni 30 aastat (loomaaias) Säilimise staatus: inimtegevuse; jahipidamise ja elupaikade hävitamise tõttu ohustatud liik Kasutatud kirjandus : http://www.hip.ee/080806/esileht/valisuudised/212318_foto.php#33 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/bambuskarud_pandakarud_getter.htm
Hea isu Aafrika elevant sööb päevas umbes 150 kg lehti, oksi puukoort, juuri ja puuvilju. Nii suure toidukoguse tarbimiseks peab ta neljandiku ajast tegelema söömisega. Duss ja mudavann Elevandid jahutavad keha suurte laperdavate kõrvade kaudu, kuid teevad ka "dussi"- imevad lonti vett ja piserdavad seda kehale. Kogenud elevant ulatab lonti hõljutades ja õigel hetkel puhudes igasse kehaosani. Mõnikord püherdavad elevandid mudas või puistavad end üle tolmuga, et katta nahk putukate ja päikesekõrvetuse vastu ja kaitsta auramist läbi naha. Elevandipoeg Elevandipoeg ei pea muretsema toidu pärast, sest ta saab ema piima vähemalt kaks aastat. Mõnikord imetavad teda ka karja teised täiskasvanud emased. Aafrika elevant on suurim maismaaimetaja. Tema õlakõrgus võib ulatada üle 4m ja ta kaalub ligi 7 tonni. Elevandi põhitoiduks on lehed ja oksad, mida ta haarab londiga. Seda tugevat ja samas tundlikku kehaosa kasutab ta hingamiseks ja haistmiseks, samuti joomiseks,
SINIVAAL PÕHIANDMED Pikkus: isased 25m, emased kuni 30m pikkused Kaal: 80 000-130 000kg Suguküpsus: 4.-5. eluaastal, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5m pikkuseks, emased 23m pikkuseks Poegimine: pole uuritud. Emasloomad sünnitavad poja kord 2-3 aasta jooksul Tiinuse kestus: 340-366 päeva Poegade arv: 1 Häälitsused: kaeblikud, madalad, sagedusel 20Hz, saaki jahtides läbilõikavad viled ja piuksatused Harjumuspärane eluviis: elavad rühmadena. Eluea pikkus: 80 aastat KESKKOND Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise
Vombatite saba pikkuseks võib olla 2,5 sendimeetrit. Sugulus Vomvatid kuuluvad vombatlaste sugukonda. Kõik selle sugukonna liigid elavad Austraalias ja ümbruskonna saartel. Tänapäeval eksisteerib kolme liiki vombateid üks neist on näiteks Tasmaania vombat, Vombatite sarnased on ka väikesed karu pojad, austraalia lõuna osas pesitsev Lasiorhinus latifrons, põhjas aga Lasiorhinus kreffii ning väikevombat Wombatula gillespiei. Eluviis ja paljunemine. Vombatite suguküpsus on alles 2. eluaastalt ja innaaeg on sügisel. Tiinuse kestvus 20-22 päeva, pojad veedavad kukrus 6 kuud ja tavaliselt sünnib ainult üks poeg. Vombatid on erakud loomad. Nad toituvad põhiliselt rohust, aga söövad ka juuri, puukoort ning seeni. Vombatid elavad kuni viie aastaseks. Vombatite häälitsuseks on ainult terav urin. Vombati koduks on künklikud kõrbealad ning metsaservad. Ta elab urgudes, mille ise endale kaevab. Urud on vombatite koduks ning pakuvad ohu korral kaitset
kilo vihmausse (Hageström, 2010). Eluviis. Aktiivne nii päeval kui öösel (tsüklitena, mis koosnevad 4,5 tunnistest aktiivsusest ja 3,5 tunnisest puhkamisest pesas). Enamuse oma elust veedab keerukas urusüsteemis, mile kaevab oma esijäsemete abil. Magab püstises asendis, pea esikäppade vahel. Mõnikord naabruses elavatel loomadel täheldatud sünkroonset aktiivsusrütmi. Aktiivsus sesoonne: isased emasloomade otsimse ajal, emased aga poegade imetamise ajal. (MacDonald, Barrett, 1993) Mutt ei maga talveund. Päikese käes hukkub poole tunni jooksul. (Kirk, 1990) Kodupiirkond on isastel sesoonne ja sõltub elupaiga omadustest. 200-2000 m 2. Kodupiirkonnad on väga harva korrapärase kujuga. Territooriumid kattuvad veidi, kuid naabrid koordineerivad lõhna- ja võib-olla ka mõningate helisignaalide abil oma liikumist nii, et nad ei puutu üksteisega kokku. Sigimisperioodil loobuvad isased rangest territoriaalsusest
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Carmen Variksaar HUNT Referaat: Üldökoloogia õppegrupp: LB-1 Professor: Margus Pensa Tallinn 2009 1 Üldiseloomustus Hunt kuulub riiki Loomad (Animalia), hõimkonda Keelikloomad (Chordata), klassi Imetajad (Mammalia), seltsi Kiskjalised (Carnivora), sugukonda Koerlased (Canidae), perekonda Koer (Canis). Kokku kuulub perekonda Canis 7-10 liiki, näiteks: hüäänkoer (Lycaon pictus ), kodukoer (Canis familiaris), rebane (Vulpes vulpes), ja hunt (Canis lupus). Hall hunt (Canis lupus L.) rahvasuus tuntud ka kui susi, võsavillem, kriimsilm, hallivatimees jne, on läbi aegade olnud üks kardetavamaid metsloomi. Kuigi sageli peetakse teda hirmuäratavaks kiskjaks, siis oma
Säga kasutab neid toidu otsimiseks. Seljauim: Keha suurusega võrreldes on see tilluke, vaid 4-5 kiirega. Nahk: Tähniline, harilikul sägal pole soomuseid, seetõttu kutsutakse teda vahel "paljaks sägaks". SUURUS Pikkus: Keskmiselt 1,5 m, erandjuhtudel koguni 5 m. Kaal: Keskmiselt 100 kg, vahel koguni 300 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 4.-5. eluaastal. Kudemisaeg: Maist juulini. Marja hulk: 100 000-370 000. Marja arenguperiood: 2-4 päeva. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Erak, peab jahti öösiti. Toitumine: Kalad, pisiimetajad, konnad ja linnud. Eluea pikkus: Väidetakse, et ta võib elada 60-80 aasta.
ninasarvikud. Enamasti peavad jahti emased, kuna nad on väiksemad ja kiiremad. Isased valavad sel ajal praidi maa-ala. Paljunemine ja areng Lõvid paarituvad looduslikult aastaringselt. Emaste tiinusaeg on umbes 110 päeva, mille lõppedes sünnitavad nad praidist eemal 1-4 kutsikat. [vt Lisa 4] Tavaliselt naaseb emane kutsikatega praidi juurde alles siis, kui nad on kuue kuni kaheksa nädala vanused. Karja emalõvid kannavad poegade eest ühiselt hoolt. Nälja ajal võib juhtisane kutsikatele kallale tungida, kuid praidi emalõvid astuvad kutsikate eest välja. Juhtisased võivad tappa ka emasest sõltuvad kutsikad, et neil hakkaks uuesti innaaeg. Lõvid saavad suguküpseks 5-6 aastaselt, ning elavad looduslikes oludes 10-14 aastaseks, vangistuses kuni 20 aastaseks. Looduses elavad isalõvid harva üle kümne aasta, sest isaslooma elupikkust vähendavad konkureerivad
16 ja 38 cm vahel, sabapikkus on 6-12 cm, mass kuni 760 g (tavaliselt vähem). Tal on pikk vonklev keha ning tema karvkate suvel on ülalt poolt kastanpruun ja altpoolt kollakasvalge, kõrvade servad valged. Talvel on ta üleni või osaliselt valge(v.a must sabaots). Isane on emasest suurem. Sügisene karvavahetus algab kõhult, kust levib edasi külgedele ja seljale ning seejärel üle kogu keha, lõpuks pea. Kevadine karvavahetus algab peast, laieneb üle keha ja lõpuks kõhu. (Euroopa Imetajad, Eesti entsüklopeedia kirjastus). Leviala Selle looma leviala ulatub Püreneedest, Alpidest ja Iirimaast üle kogu Euroopa ning teda leidub ka Gröönimaal. Eestis esineb nii mandril kui ka saartel , kuid pole kuigi arvukas. Kärp eelistab metsatukki, risustunud metsaservi, põõsastikke, jõelamme, põlde jms. (Loomade elu 7. köide Imetajad ) Toitumine Ta püüab kõikvõimalikke närilisi kuni mügride ja hamstriteni. Sageli rüüstab linnupesi, sööb ka
Temperatuuri reguleerimiseks on tal soojust kiirgavad kõrvad ja koon. 5 Vangistuses sööb fennek ka porgandeid, rohelisi ube ja õunu ning mune. Eluiga Eluiga on vangistuses 1014 aastat. Fennekite eluiga looduses pole teada. Paljunemine Suguküpsuse saavutab fennek 1. eluaastal. Enne sünnitust kaevab emane sügava uru ja vooderdab selle karvade, sulgede ja taimekiududega. Poegade arv on 2-4. Tiinus kestab 50 päeva. Seejärel sünnivad väikesed fennekikutsikad, kes on pimedad ja ema hoole all turvalisse urgu. Kutsikakarv on lühike, pehme ja hästi hele, ainult õlgadel tumeda äärisega. 12 päeva peale sündimist hakkavad nende silmad avanema. Seejärel hakkavad nad mängima. 6 Kokkuvõte Fennekite elust looduses on vähe teada. Nende eluviis on öine, kuigi neid nähakse ka päeval
närviganglioni läbihammustamise teel). Mutipesa lõige Toitumine · Toidust moodustavad valdava osa vihmaussid (talvel üle 90%, suvel u. 50%). · lisaks sööb mardika- ja kärbsevastseid, hulkjalgseid ning limuseid · Päevane toidukogus 40 -50 g. · Tunnelid toimivad saakloomade lõksuna, sest neisse kukuvad mullaselgrootud. Sigimine · Jooksuaeg märtsis-aprillis. · Poegib üks kord aastas. · Pesakonnas 3...8 poega. Areng · Tiinus kestab 40 päeva. · Pojad sünnivad maikuus. · Vastsündinud on abitud, pimedad ja karvadeta. · Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2...2,7 g. · Emasloom imetab poegi piimaga 1 kuu · Suguküpsus saabub kümnekuuselt. · Eluiga 3...5 aastat. Koht ökosüsteemis · Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. · Inimene kütib karusnaha saamiseks. · Tekitab inimesele kahju, uuristades käike
Nälja korral võib esineda ka kannibalismi. Sigimine - Jooksuaeg algab novembris ja lõppeb jaanuaris. Sel perioodil liituvad ka kuldid karjaga. Sigimisperioodil võitlevad kuldid emaste pärast üsnagi veriselt ja vägivaldselt. Kuldid kasvatavad vigastuste tõsisuse vähendamiseks endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb konkureeriva kuldi kihvade eest. Tugevaim kult omandab õiguse viljastada kogu karja emised. Tiinus kestab 4,5–5 kuud ning põrsad sünnivad aprillis ja mais. Poegimiseks meisterdavad emised pesad, kasutades kulu, sammalt, oksi. Pesa ehitatakse tavaliselt mõnda tihnikusse või kuusealusesse. Emised toovad ilmale pesakondi suuruses 1–12 (keskmiselt 5–6 põrsast). Emisel on esimesed nisad 3 piimarikkamad kui tagumised, mis tekitab põrsaste vahel konkurentsi. Põrsad toituvad esimesel paaril nädalal ainult emapiimast
Soolakassi eluiga on 14 aastat. Seda liiki võib leida meretasemest kuni 3500 meetri kõrguseni. Ta eelistab rohke taimekasvuga jõgede äärseid alasid, kuid teda leidub ka avatud metsaaladel, savannis ja soodes.Soolakass on osav ujuja ja ronija. ta toitub väikeimetajatest nagu jänesed ja erinevad närilised, samuti sööb ta linde,kalu, kahepaikseid ja roomajaid. Jahti peab ta nii maapeal kui puu otsast. Soolakassi sigimisaeg on detsembrist maini. Kassi tiinus kestab kuni 78 päeva. Pesakonnas on 1- 3 järglast. Emane kass toob oma järglased ilmale kivide all, puu õõnsuses või tihedas taimestikus. Pojad kaaluvad sündides 65-90 grammi. Pojad sünnivad pimedatena ja avavad silmad alles 8 päeva pärast peale sündi. Püsti suudavad nad seista juba 4 päeva pärast peale ilmale tulekut. Ema hoolitseb järglaste eest esimesed 8 kuud , peale seda alustavad pojad iseseisvat elu. Soolakassi levikuala hõlmab suurt osa Lõuna-Ameerikast
kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Isase karu magamisase on lihtne maapinnaõnarus või oksaräga kuhu lumi peale sajab. Emane ehitab oma pesa hoolikamalt, sest tal sünnivad pojad ja tal on vaja poegade eest hoolitseda. 2 1.4. Toitumine Karud on segatoidulised, kelle menüüs moodustavad valdava osa taimed ja raiped. Ära ei ütle nad ka putukatest(sipelgaid ning nende vastseid, mitmete teiste putukate tõuke). Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva, eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama. Peamiselt söövad nad mitmesuguseid marju, naati, kaera jne
näha. Territooriumid, kus sebra elab, on sageli äärmiselt kuiva ja palava kliimaga. Sebra on siiski suutnud niisuguste ebasoodsate tingimustega kohaneda ta on võimeline veeta läbi ajama koguni kolm päeva, kuna joogikohtadeni jõudmiseks peaks ta läbima küllalt pikki vahemaid.Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. Saba on 45-50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg.Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi sünnitavad märad tavaliselt ühe.Sebrade harjumispäraseks eluviisiks on elada perekondlike karjadena. Nad toituvad rohust. Sebrad häälitsevad hirnumisega. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Antiloop Nimetus: harksarvik Liikide arv: 1 Sugukond: Antilocapridae (harksarviklased) Selts: sõralised Õla kõrgus: 81-104 cm Täiskasvanu kaal: 36-70 kg Levik: Põhja-Ameerika
annaabi.ee 
