Selja ja esiosa põhilõige ühtne meetod (0)

1 Hindamata

Sisukord
Sisukord..................................................................................................................................................1
SISSEJUHATUS....................................................................................................................................2
1. Mis on operatsioonisüsteem?..............................................................................................................3
1.1. Android 'i operatsioonisüsteem.....................................................................3
2. Funktsionaalsus [5].............................................................................................................................5
2.1. Koduekraan.................................................................................................. 5
2.2. Seade........................................................................................................... 5
3. Rakendused ........................................................................................................................................7
3.1. Android Marketist......................................................................................7
KOKKUVÕTE.......................................................................................................................................8
Kasutatud allikad:...................................................................................................................................9
SISSEJUHATUS
Valisin referaadi teemaks Androidi operatsioonisüsteemi. Valisin selle, sest kasutan ka ise
palju   Android   operatsioonisüsteemi   ja   uutest   teadmistest   on   palju   kasu.   Android   on
operatsioonisüsteem nutiseadmetel, mida kasutatakse nutitelefonides, süle- ja tahvelarutites,
Google TV’s, käekellades, kõrvaklappides ja teistes seadmetes .
2005. aasta juulis ostis Google ära pisikese tarkvaraettevõtte Android, mis tegutses Californias
Palo   Altos.   Sel   ajal   oli   ettevõttest   vähe   teada   peale   selle,   et   ta   tootis   mobiilseadmetele
tarkvara . Androidi töötajad, sealhulgas Andy Rubin , jätkasid tööd Google'i heaks. 2006. aasta
detsembris   hakkasid   levima   kuuldused,   et   Google   kavatseb   siseneda   mobiiltelefoniturule.
BBC  ja   "The    Wall    Street   Journali"   uurimused
näitasid,   et   Google   soovib   oma  otsimootori  ja
rakenduste   lisamist   mobiiltelefonidele   ning
töötab   kõvasti   selle   eesmärgi   saavutamiseks.
Trüki - ja võrgumeediaväljaanded teatasid peagi,
et   Google   töötab   välja   omaenda   tootesarja
mobiiltelefoni.   Kui   välja   arvata   mõned
uuenduste perioodid, on Android olnud saadaval
21. oktoobrist 2008 litsentsi alusel.  5. jaanuaril
2010   tuli   müügile   esimene   Androidi   kasutav
nutitelefon Nexus One, mida toodab Taiwanis asuv HTC Corporation .
2
1. Mis on
operatsioonisüsteem?
Operatioonisüsteem   on  programmide  kogum,
mis käivitatakse  arvutis  alglaadimisprogrammi
poolt   ning   mis   juhib   arvutisüsteemi   tööd   ja
teenindab  rakendusprogramme.  Rakendusprogrammid    saadavad    operatsioonisüsteemile
nõudeid  mitmesuguste   teenuste   järele  läbi  rakendusliideste.  Kaasaegsete   OS'ide  arendusel
tehakse tööd, et toetada uuemat riistvara, uusi rakendusi ja kaitsta OS'i turvaohtude eest.
1.1. Android'i operatsioonisüsteem
Pärast esmast väljalaset on Androidil olnud palju uuendusi . Need baasoperatsioonisüsteemi
uuendused on olulised selle jaoks, et parandada vigu ja lisada uusi elemente.

Beta avaldatud 5. novembril 2007, SDK (Tarkvara arenduse komplekt) avaldati 12.
novembril 2007.

1.0 Android avaldatud 23. septembril 2008. Tuli ka esimene Androidi
operatsioonisüsteemiga seade, milleks oli HTC Dream (G1). Pilt 1.

1.1 Android avaldatud 9. veebruaril 2009 ja oli ainult T-Mobile G1’le.

1.5 Cupcake avaldatud 30. aprillil 2009 ja see põhineb Linuxi tuuma versioonil
2.6.27.

1.6 Donut avaldatud 15. septembril 2009 ja põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.29.

2.0/2.0.1/2.1 Eclair avaldatud 30. aprillil 2009 ja põhineb Linuxi tuuma versioonil
2.6.27. Vahel nimetatakse 2.1 versiooni nimega Flan, kuid ametlik nimetus on tal
endistviisi Eclair.

2.2.x Froyo avaldatud 20. mail 2010 ja see põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.32.

2.3.x Gingerbread avaldatud 6. detsembil 2010 ja põhineb Linuxi tuuma versioonil
2.6.35.
3

3.x Honeycomb 3.0 avaldati 22. veebruaril 2011. On olemas ka versioonid 3.1 ja 3.2.
3.x Honeycomb on mõeldud tahvelarvutitele. Põhineb Linuxi tuumal 2.6.36.

4.0.x Ice Cream Sandwich avaldati koos Galaxy Nexusega ( Samsung /Google GT-
I9250) 19. oktoobril 2011. SDA avaldati samal kuupäeval. Selle versiooni lähtekood
avaldatakse varsti peale seda, kui Galaxy Nexus poodidesse jõudis. Gabe Cohen
Google'ist teatas, et teoreetiliselt sobib see kõigi Androidi 2.3.x seadmetega, mis hetkel
tootmises on.

4.1.x Jelly Bean avaldati 9. juulil 2012 ja esimene seade millel see peal oli, oli Nexus
7 Pilt 2. tahvelarvuti . Selle versiooni eesmärgiks oli parandada kasutajaliidese jõudlust ja
funktsionaalsust.

4.2.x Jelly Bean avaldati 13. novembril 2012 ja esimesed seadmed millel see peal oli
olid LG Nexus 4 nutitelefon ja Samsungi Nexus 10 tahvelarvuti, mis avaldati 13.
novembril 2012. Algul pidi avaldamine toimuma 29. oktoobril New Yorgis , aga orkaan
Sandy tõttu jäi see ära.

4.3 Jelly Bean avaldati ametlikult 24. juulil 2013. aastal. Erilisi uuendusi polnuld, aga
uuendused sisaldasid kiiremat jõudlust, erinevate appide lisamist erinevatele
kasutajakontodele (administraatori kontolt enda appide jagamine teistele kasutajatele),
energiasäästlikumat bluetooth -i. Veel on ka väiksemad uuendusi.

4.4 KitKat Sellega lubatakse veel mugavamat ja puhtamat Androidi. Ametlikult
saadaval. Avaldati koos Nexus 5-ga 31. oktoobril 2013 Pilt 3. Põhineb Linuxi tuuma
versioonil 3.8.
Pilt 1.[1]
Pilt 2 [2]

Pilt 3.[3]
4
2. Funktsionaalsus [5]
2.1. Koduekraan
Tegemist on sarnase pinnaga nagu Windowsi töölaud. Sellel on enim kasutatavate rakenduste
ikoonid ja otseteed menüüdesse. Koduekraani saab ise kujundada endale vajalike vidinate ja
App' idega . Koduekraanil on staatuseriba, millelt saad ülevaate seadme hetkeseisust. Sellel on
toodud kellaaeg , akukasutus, levi, mobiilse interneti staatus, WiFi . Mõndadel mudelitel saab
andmesidet   sisse-välja   lülitada.    fotode ,   Taustapildi   muutmiseks   tuleb   hoida   näppu
koduekraani   tühjal   pinnal.  Avaneb    menüü    ja   saab   valida   uue   taustapildi,   kas   salvestatud
fotode, seadme algupäraste piltide või rakenduste pakutavate piltide seast.
2.2. Seade
Vanemas Androidi seadmes on seaded peidetud hammasrattaga ikooni alla, värskemas aga
staatuseribal   ikoonina,   millel   on   lülitid   või   nupud.   Android   ühendatakse     internetiga
juhtmevabalt. Seadmes saab Wifi või Bluetoothi sisse lülitada. Saab ka kontrollida mobiilse
interneti   andmemahtu.    Seadet    saab   panna   lennurežiimile.    Uusimad    Androidi   seadmed
toetavad   ka   NFC-ühendust   ehk   lähiväljasidet.   Heliseadetena   pakub   Android   erinevaid
võimalusi    helisid    muuta.   Näiteks   saab   seada   erineva   helitugevusega   tavalise    muusika    ja
meedia mängimise, teadaanded või äratused. Mäluseadetes saab mälukaarti hallata ja jälgida,
kui   palju   vaba   ruumi   on.   Samuti   saab   jälgida   akukasutust.   Rakendusi   saab   hallata   ehk
kustutada    ja   vaadata   nende   mahtu   ja   õiguseid   seadmes   tegutseda.   On   võimalik    asukohta
5
määrata   nii   WiFi   ja   mobiisidevõrgu,   kui   ka   GPS   satelliitide   abiga.   Seadet   võib    koodiga
kaitsta. Keele ja klaviatuuri seadetes saab vahetada keelt ja klahvistikke. Võib sisse lülitada ka
sõnaraamatu, mis hakkab sõnu ära arvama. Nagu tavalise operatsioonisüsteemi puhul, nii ka
Androidi puhul on mõistlik andmetest varukoopiaid teha. Google pakub selleks automaatselt
võimalust.   Tehaseandmeid   on   võimalik   taastada.    Klaviatuur    on   virtuaalne,   ehk    klahvid
ilmuvad ja kaovad õigel hetkel. Funktsioon on sama mis füüsilisel klaviatuuril.
6
3. Rakendused
Eelnevalt paigaldatud rakendused - Android sisaldab eelnevalt paigaldatud rakendusi nagu
telefon, e-mail, kalender, veebibrauser ja kontaktid. Need toimivad nii kasutaja rakendustena
kui ka võtmevõimalustena, mida saavad kasutada teised rakendused. Eelpaigaldatud
rakendused võivad olla osa Androidi tegevusprogrammist või on originaaltootja poolt
arendatud kindla seadme jaoks.
Kasutaja poolt paigaldatud rakendused – Android pakub arengut soodustavat avatud
keskkonda, mis toetab erinevaid kolmada osapoole rakendusi, millesarnaseid pakub Android
Market kasutajatele tuhandeid.
3.1. Android Marketist
Android Market on veebipõhine tarkvarapood, mille Google arendas välja Google Androidi
seadmete jaoks. Rakendus nimega „Market“ on eelnevalt installeeritud enamikele Androidi
seadmetele ja see võimaldab kasutajatel sirvida ja alla laadida sinna riputatud rakendusi, mis
on avaldatud kolmanda osapoole arendajate poolt. Ainult seadmetel, mis järgivad Google
sobivusenõudeid, on lubatud eelinstalleerida Google’i suletud lähtekoodiga Android Marketi
rakendust ja sellele ligipääsu omada. Praeguseks Androidi Marketit enam ei ole, selle asemel
on seadmetel Google Play Store, mis on põhimõtteliselt sama asi, ainult teise nime ja
kujundustega.
7
KOKKUVÕTE
Android on praegu väga levinud ja mitmekülgse tootevalikuga alustades süle- ja
tahvelarvutitest ja lõpetades käekelladega. Androidi operatsioonisüsteem on kõige parem ja
mitmekülgsem tasuta platvorm . Kõik Androidi tooted on enam-vähem sarnased, aga just
koduekraanid võivad eri tootjatel olla väga erinevad. Androidi kasutusloogika on alati sama.
Praegu on suuruseid igale maitsele. Sellest ka hindade suur erinevus. Androidi seadme
ostmisel võib valida odavaima, mille saab kätte juba 100 Euro ringis kui ka endale sobiva
maksimaalse kvaliteediga 1000 Euroga arvestades toote. Google play on rakenduste osas väga
laiahaardeline. Seal on väga palju tasuta kui ka tasulisi rakendusi. Androidi kasutades ei pea
kasutama ainult ametlikult Google play poodi, võib kasutada ka teisi "marketeid". Androidiga
on igapäevased väikesed liigutused mugavad ja käepärased.
8
Kasutatud allikad:
1. http://cdn2.gsmarena.com/vv/pics/htc/htc-dream-3.jpg / 02.11.14
2. http://images.techhive.com/images/article/2012/07/nexus7heade-100000767-orig.png /
03.11.14
3. http://i.i.cbsi.com/cnwk.1d/i/tim2/2013/11/04/nexus-5-35828372-6361.jpg / 03.11.14
4. http://et.wikipedia.org/wiki/Android_%28operatsioonis%C3%BCsteem%29 / 02.11.14
5. Tahvelarvutite käsiraamat 2013, lk 48-53 / 03.11.14
9