.......................................................................... 1 1. Sissejuhatus, üldiseloomustus.............................................................................................2 Värvi variatsioonid......................................................................................................................3 2. Kohupiimavärvid................................................................................................................ 3 1.1. Kaseiin ehk kohupiimavärv......................................................................................... 3 1.1. Kaseiin ehk kohupiimavärv............................................................................................. 3 1.2. Kaseiinipõhine pintsli-ja rullkrohv.............................................................................. 4 1.2. Kaseiinipõhine pintsli-ja rullkrohv.................................................................................
eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite liigid ja omadused. On kahte liiki pahtleid- vedelad ja kuivad. Sise- või välistöödeks pahtlit valides tuleb lähtuda
Mitte värvida toorele või vihma käes märjaks saanud puidule. Töid õlivärviga teostada vabas õhus või väljaspool eluruumides, kuna värvil on spetsiifiline põlevkivi toodetele omane lõhn, mis kaob kuivamisel. Värv on tuleohtlik. Lahtise tule kasutamine ja suitsetamine on käitlemisel keelatud. Töötamisel kasutada kindaid. Toote nahale sattumisel pesta rohke sooja vee ja seebiga ning puhastada piiritusega. Silma sattumisel pesta rohke veega ja pöörduda arsti poole. Tööriistad saab pesta kuuma vee ja pesemisvahenditega. Kulu hööveldatud puitpinnale 150-200 g/m2 või 4-6 m2/kg. Saetud puitpinnale kulu 2-3 m2/kg. 2. Liimvärv: Värv on elastne, ning sobilik pindadele, kus on vajalik saavutada pragudeta pind. Sobib ka reljeefsetele pindadele või ornamentidele, mida on vaja hiljem võib-olla värvist puhastada. Värvi saab vajadusel sooja veega leotades pinnalt uuesti maha pesta. Aluspinnaks võib olla kipsplaat, tapeet, krohvid või kivi
Järvamaa Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Rehveraat MAROKO KROHV Juhendaja: Peeter Savisaar Paide 2010 Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvitehnika. Spetsiaalse lubi kantakse õhukese kihina pinnale ja tihendatakse kiviga. Pind jääb pärast oliiviõliseebiga katmist ja poleerimist läikiv ja väga tihe. Kõige huvitamaks küljeks on selle krohvi juures veekindlus. Marokos krohvitakse Tadelaktiga tüüpiliselt näiteks vannid, valamud, seinad, põrandad, lauapinnad ja keraamilised vaasid. Vannitoas
eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite liigid ja omadused. On kahte liiki pahtleid- vedelad ja kuivad. Sise- või välistöödeks pahtlit valides tuleb lähtuda
.............................................................................................8 2.1. Lagi...........................................................................................................................8 2.1.1. Lae pahteldamine..............................................................................................8 2.1.2. Ettevalmistused värvimiseks.............................................................................8 2.1.3. Lae värvimine................................................................................................... 8 2.2. Seinad....................................................................................................................... 9 2.2.1. Kasutatava toote omadused ja kasutusnõuded..................................................9 2.2.2. Ettevalmistused tööks..................................................................................... 10 2.2.3. Krohvimine.......
Kulunorm Rullmaterjalid elustavad ja ilustavad pindu, heliisolatsioonimaterjal, varjab pinnavigu, kergendab ruumide remontimist. Tapeedi kulunorm tuleb arvutada Töövahendid: Värvirull, liimihari, pintsel, tapeedirull, suugirull, lõikur, plastlabidas, kliistriämber, käärid, nöörlood, tapeedinuga, Liimid: Kuivliimid, valmisliimid 11. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla Puhastage seinad tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela- ja kruvipead alküüdkruntvärviga. Suuremad augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga . Tasandage pind peeneterapahtliga. Plaatide ühenduskohtadesse paigaldage pahteldamise käigus sobilikud vuugilindid, lihvige pahteldatud kohad ja eemaldage lihvimistolm. Pragude täitmiseks võite kasutada ka elastset ning ülevärvimist võimaldavat akrüülhermeetikut. 12. Puitpindade katmine toonitatud läbipaistvate puidukaitsevahenditega
Värvivalikus 45 tooni Stabiliseerib juukseehitust värvitöötluse ajal Kaitseb juukseid kahjulike välismõjude eest Vaid 2 kokkusegatavat osa: värv ja vesinik Värvi segamine: 1:2 (värv : vesinikemulsioon) Parima hallikatvuse saad, kui segad 2 osa moetooni + 1 osa neutraaltooni + 6 osa 5,5% H2O2. (2+1+ topeltkogus vesinikemulsiooni) Pealekandmine ja mõjuaeg: Loomulike, värvimata juuste värvimine: Kanna värv esmalt juuksepikkusele- ja otstele (10-15min) Seejärel juuksetüvele ning lase mõjuda veel 15-20 minutit. Järelkasvu värvimine: Kanna värv esmalt järelkasvule (10 min) Seejärel kanna juuksepikkusele ja otstele ja hoia veel 20 minutit. Õrna värvikäsitluse korral ei soovitata lisasoojusekasutamist. (elektrilised soojendajad kiirendavad keemilisi protsesse) Loputamine ja järelhooldus:
41 säravat tooni, 5 effekttooni Katab järk järgult Ei jäta rante Aminohapped tagavad tugevad ja terved juuksed Katab ilusti halli pH 6,8 Loodud püsima 4-10 pesu Ideaalsed inimestele, kes pole varem oma juukseid värvinud või kes ei taha püsivärvi Hea on see, et ei teki koledat väljakasvanud osa · Igora Vibrance · Igora Vibrance Hydrocare Toonivad vahendid: · Igora Color Gloss Toonib juukseid ja aitab säilitada värvitooni värvimise vahepeal Vahtvärv Mõjuaeg vaid 3 minutit 10 kaunist värvitooni Võib kombineerida kõigi Igora toodetega Estel De Luxe Kreem-värv püsivärvimiseks ja toonimiseks Annab sügavat, eredat ja läikivat tooni Kerge segamine, loob elastset ja pehmet tekstuuri, säästlik kasutamisel Katab 100% halle juukseid Hooldab tänu hromoenergia kompleksile, mis sisaldab vitamiine, hitosaani ja kastani ekstrakti
loputada, kui seda ei nõua pinnale kogunenud mustuse hulk. Nõrgalt aluselised ained pH 8  10 Nõrgalt aluselisi aineid kasutatakse igapäevasel koristamisel lahtise ja kinnistunud mustuse eemaldamiseks. Lahusteid sisaldavad nõrgalt aluselisi aineid kasutatakse suurpuhastusel enne vahatamist või parandusvahatamisel puhul. Nõrgalt aluseline puhastusaine on sobiv mööbli ja värvitud pindade puhastamiseks (need pinnad ei talu tugevamaid aineid). Soovitav on kasutada kaitsekindaid. Vastavalt ettenähtud doseerimisele aine kasutamisel ei ole vaja pindu hiljem loputada. Kui kasutatakse tugevamaid lahuseid suurpuhastuste puhul, siis on vaja pinnad hiljem loputada. NB! Kasutamisel pööra tähelepanu õigele doseerimisele, sest seepe sisaldavaid puhastusaineid on raske loputada. Kui kasutatakse ka puhastusvaha, siis võib juhtuda, et seep ja puhastusvaha hakkavad ladestuma, seda eriti seinte ääres ja põrand muutub halliks.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 VIIMISTLEMINE Õpimapp Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9 Õli 10 Vaha 11 Lakk 12 Värnits 14 Värv 15 3. Abrasiivid ja lihvpaberid 18 Mõistete selgitused
muudab pindade hooldamise lihtsamaks. Pinnad kaitsta enne ruumi kasutusele võtmist. Joonis 10. Kombimasin 1.1.4.1Pindade puhastamine Mustuse liik ja kinnitumisviis mõjutavad meetodite ja vahendite valikut: millist liiki mustus, millisel pinnal: ehitustolm, tsement, puuõli segatuna puurimisjääkidega, lahtine mustus, sõrmejäljed, rasvane mustus, jalgadega sisse kantud mustus. Joonis 11. Plekid PVC põrandal. Foto L. Padu Värviplekid tuleks eemaldada värvimise ajal, samuti liimi plekid, vuugitäiteained jms. Joonis 12. Värviplekid kivipõrandal. Foto L. Padu Ehitustolm sisaldab mingil määral kvartsi, seetõttu ei ole seda soovitav sisse hingata. Kui ruumides on olnud veekahjustusi, siis võib olla hallituse probleemid, nende eoste sisse hingamine võib tekitada allergilisi reaktsioone. Seega oluline hingamisteede kaitsmine. 1.1.4.2 Töövahendid ja –ained Ehitusjärgse koristuse varustusse kuuluvad:
Kiiresti kuivavad, piisavalt tugev, kuid õhuke kile. Metallide värvimiseks tuleb kasutada krunte. Alküüdvärvid  glüftaal või pentaftaalvaikude baasil, odavad, ilmastikule vastupidavad, hea nakkumisega erinevate pindade suhtes. 3 x tugevamad kui õlivärvid, tundlikud lahustite suhtes. Vesiemulsioonvärvid  valged pigmendid vähendavad läbipaistvust (titaan, tsinkoksiid). Ei ole tugevad mehaaniliselt, seina- ja laevärvid. Liimvärvid  kelmemoodustajaks on kaseiin, dekstriin, kondi- või sünteetilised liimid. Krohvi ja betooni katmiseks sisetöödes, nt laevärvid. Kruntvärvid  kasutatakse vahekihina, kui värv ei nakku hästi aluspinnaga, poorsete materjalide värvimisel vähendab põhivärvi kulu, antikorrosiooniomadustega metallide värvimisel. Iseloomulikud omadused kuumakindlatel ja keemiliselt vastupidavatel klaasidel. Kuumakindlad klaasid  Vastupidav järskudele temp muutustele. Tähtis tööstusliku kui ka
· oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht; · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 13. Tardkivimid eriliigid, kasutuskohad Süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Nad on tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad.
...naha, kondi ja kalaliimid on teisikeeli tisleriliim. Tisleriliimi valmistamisel kasutatakse kaheosalist anumat. Alumises lastakse tulekolde kohal tuliseks vesi ning sees paiknevas nõus sulatatakse üles liimi plaadikesed või kraanulid35-55% vesilahusena. Kasutatakse spoonimisel, mööbli restaureerimisel, mööblit riidega kattes. Kaseliim- pulbriline aine, mis sisaldab tehnilist kaseiini, kustutatudlupja, naatrumfluoriidi, petrooliumi. Töölahus valmistatakse pulbri segamisel veega sobiva viskoosuseni (voolavuseni) ja selle kasutusaeg 4-5 tundi muutudes siis sülditaoliseks kallerdiseks. Kasutatakse puidu, plastiku, kartongi, kanga liimimiseks (halli värvusega). Albunliim- pulbriline aine, mida saadakse hüübinud loomavere töötlemisel. Kasutatakse ökoloogilise vineeri liimimisel kuumpressides 100-120o juures. Liim on suurema veekindlusega kui kaseiinliim. Koostisse kuuluvad albumiin, kustutatud ja kustutamata lubi, vesi.
· fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 15. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad- · Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. · Intrusiivsed ehk süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad.
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi tuleb parandada, mida tehaks
ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks.Veeimavusmax 11%. Keskmine survetugevus 45N/mm2. Külmakindlusklass F0, tihedus 2100kg/m3. Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise-ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis. Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks.Veeimavus max 13%. Keskmine survetugevus 45N/mm2. Külmakindlusklass F0, tihedus 2100kg/m3. Auktellis(õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. Tihedus on 1500kg/m3, keskmine survetugevus 35N/mm2, külmakindlusklass F2 (tsüklid 100).VAT kasutuskohad-
kvartsi, siis on klaas läbipaistev. Mäekristallist valmistatud klaas on aga hästi läbipasistev. Kvartklaas on temperatuurikindel (1400oC). Kvartklaasi on raske töödelda. Kui seda klaasi puudutada sõrmega jääb klaasile sõrmejälg. 1000oC juures selline klaas praguneb ja puruneb. Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid.
kvartsi, siis on klaas läbipaistev. Mäekristallist valmistatud klaas on aga hästi läbipasistev. Kvartklaas on temperatuurikindel (1400oC). Kvartklaasi on raske töödelda. Kui seda klaasi puudutada sõrmega jääb klaasile sõrmejälg. 1000oC juures selline klaas praguneb ja puruneb. Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid.
kaebus. Alati on müüjal õigus kahelda selles, kas tekkinud viga on tingitud toote puudulikust kvaliteedist või on tarbija ise toote purunemises süüdi. Puuduse tekkimise põhjuste tõendamise kohustus esimesel kuuel kuul pärast ostu sooritamist on müüjal ning pärast kuue kuu möödumist lepitakse tõendamisega seonduv müüja ja tarbija vahel kokku. Seega, kui ostetud kaubal ilmnevad vead, tuleb tarbijal pöörduda kauplusesse ning selgitada müüjale probleemi ja esitada omapoolne soovitav lahend. Vastavalt võlaõigusseadusele on puudusega kauba korral tarbijal õigus: · Nõuda esmalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uue kaubaga. · Nõuda ostuhinna alandamist või lepingu tühistamist, kui: Müüjal ei ole võimalik kaupa parandada või asendada või parandamine või asendamine ebaõnnestub või müüja ei ole kauba puudust mõistliku aja jooksul kõrvaldanud. Kauba puuduse kõrvaldamisega seotud kulutused nagu posti-, veo-, tööjõu- ja
pooridesse ja jäätub.  Poorsus- avatud pooride mahu ja üldmahu suhe.  Efektiivne tihedus – aine massi ja täismahu (aine ja pooride mahu summa) suhe.  Tegelik tihedus – aine massi ja mahu summa (pooride mahtu ei arvestata) suhe.  NB! Käsiraamatutes antakse lihtainete tihedused tegeliku tihedusena, kaubanduses on kasutusel enamasti efektiivne tihedus. Eripind - pind m2 –tes 1 grammi pulbri kohta, kasutatakse pulbriliste ainete iseloomustamiseks. Eristatakse sisepinda, välispinda ja üldpinda   86. Pulbriliste segude lahutamine.  Tundmatu koostisega segu koostise määramiseks.  Meetodid:  1. Osakeste suuruse järgi  a) sõelumine. Näiteks: fraktsiooniline koostis , % > 1,0 mm 20%. 0,8 – 1,0 mm 15%. 0,4 – 0,8 mm 20%. 0,3 – 0,4 mm 15%. < 0,3 mm 30%.  b) mikroskoopia- mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste
· oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 11. Tardkivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on
krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht. Enne tsemendi tardumise lõppemist pestakse krohvi pinda veega või nõrga soolhappe lahusega. Sel teel uhutakse kivikildude pealispindadelt tsement maha. Terrasiitkrohvi kasutatakse välistöödel. Ta on ilmastikukindel ega vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga. 63) TEHISMARMOR 64) Lihvitud ja poleeritud krohv. See tehakse tugeva sideaine taignast, millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. Tehismarmori saamine on väga töömahukas ja erioskusi nõudev. 65) 34. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad 66) TOOTMINE 67) tootmisel esinevad põhioperatsioonid: 1
terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske 2. oksüdeerimine-metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht 3. fosfaatimine-metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht 4. kuumkatmine-metall kaetakse mõne muu sulametalliga 5. galvaniseerimine-sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht 6. plakeerimine-kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht 7. lakkimine, värvimine 8. konserveerimine-metalli pind kaetakse mingi õli- või rasvataolise aine kihiga 14. Tardkivimid Tekkinud vedela magma hangumisel. Jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt, seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Purskekivimid-tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Teralise või poorse ehitusega ja kerged.
 Konstruktiivsed võtted – puitkonstruktsioonid eraldatakse mittesüttivast materjalist katikutega kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne).  Puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega.  Puidu immutamine tuld tõkestavate ainetega (antipüreenidega). Need 38 muudavad puidu raskeltsüttivaks.  Puidu värvimine tulekaitsevärvidega. Värv tekitab puidule kooriku, õhuhapnik ei ole enam puiduga kokkupuutes.  Puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse puidu pinnale 2—3 mm paksuse kihina. 3.8. Puidu kuivatamine Enne kasutamist peab puitu vajaliku niiskuseni kuivatama. Peamised puidu kuivatamise meetodid on järgmised: Õhkkuivatamine. See toimub tavaliselt välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi
· fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. Metallkatetel on veel lisaks elektrokeemiline toime. Kui kaks metalli asetada elektrolüüti, siis hävineb negatiivsema potensiaaliga metall, kaitsdes samal ajal positiivsema potensiaaliga metalli 16
Sel temperatuuril muutub puidu lagunemise eksotermiliseks. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid: · konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; · puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega; · puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. · puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust; · puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist, lubjast, vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 2.6 Puidu kuivatamine Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada vajaliku niiskuseni
kaliibrist - liiga peen püssirohi v?ib vale galiibri puhul liialt kiiresti läbi põleda. Reegel on lihtne mida peenem pulber, seda kiirem põlemisaste. 2.0.1. MUST PÜSSIROHI. Tavaliselt esineb see kolmes erinevas liigis. Nagu juba eelpool mainitud - mida peenem on pulber, seda kiiremini ta läbi põleb. Pommide puhul on põlemisaste eriti tähtis. Kuna plahvatus kujutab endast järsku gaasirõhu tõusu piiratud keskkonnas, siis on selle tekitamiseks soovitav kasutada just kiirestipõlevat püssirohtu. Allpool on ära toodud kolm enimlevinud musta püssirohu marki koos tavaliselt sama margiga FFF. Ka teised margid ja nende kasutamine olgu ära toodud: MARK KALIIBER VASTAV TULIRELV F 50 v?i suurem mudelkahur, mõned vintpüssid FF 36 - 50 suured püstolid FFF 36 v?i väiksem püstolid, derringerid (tilluke, väiksekaliibriline püstol, sageli ühelasuline). Mark FFF on kiireima põlemisega, kuna väiksem tera annab suurema üldise põlemispinna. Ka
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
kõrvitsaseemned;  teraviljades;  avokaados;  sojaubades jne. Loomseid rasvu leidub:  lihas,  kalas,  piimas ja piimatoodetes,  munakollases, 29  mereandides jne Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida päevas 50-100 g rasvu. KORDAMISEKS 1. Millistest toiduainetest saame rasvu? 2. Kui palju rasvu me päevas vajame? ------------------------------------------------------------------------------------------------ Valgud. Valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine peamine ehitusmaterjal. Inimese organism vajab nii taimseid kui loomseid valke. Taimsete valkude allikad:  teravili ja teraviljasaadused;  köögiviljad, kaunviljad;
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi  tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
