60 0,2m kaugusel autost. 50 40 Müra dB(A) 30 20 10 Järeldus: 0 0 1 2 3 4 Liiga suur müra on ohtlik, põhjustades inimestele erinevaid terviseprobleeme. Suur müra kahjustab sisekõrva teo karvarakke, põhjustades sellega kuulmise halvenemist. Samuti mõjub see halvasti tervele kehale ning võib põhjustada stressi, väsimust, südameveresoonkonna häireid, lihaspinget, impotentsust ning menustratsiooni häireid. Auto summuti juures on müra riskitase äärmiselt kõrge ning selle ligidal on ohtlik ilma isikukaitsevahenditeta viibida. Üllatavalt suur oli riskitase autos, kui raadio mängis. Kaasreisijale mõjuv müra oli suurem kui juhile mõjuv müra
Tigu lähemalt: scala media, mida eraldab scala vestibuli’st Reissneri membraan ja scala tympani’st basilaarmembraan; siin Corti organ 53 Corti organ: * Basilaar- membraani võnkumine karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani lõtv ots vibreerib rohkem madalal sagedusel ja jäik ots kõrgel sagedusel 54 * Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised Seesmised karvarakud: ~ 3 500 rakku; ~ 40 harjast Välimised karvarakud: ~ 20 000 rakku, ~ 140 harjast (tundlikumad nõrkadele helidele?, mõjutavad seesmisi ja teisi väliseid rakke sageduse suhtes selektiivsemaks mõjutades mehhaaniliselt tektoriaalmembraani?) 55 * Kuulmise juhteteed Info seesmistest karvarakkudest ainult lahkneb: 1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga; Info välistest karvarakkudest koondub: ~10
Info seesmistest karvarakkudest lahkneb: 1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga; koondumist pole Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk ~4 kiudu Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis (ganglion: närvirakkude väljaspool aju paiknev kogum). Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemissüsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis) Nervus vestibulocochlearis kuulmisinfo Nucleus cochlearis: siin info jaotus tonotoopiline, neuronite sagedus- spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?? osa kiude vastaspoolkerasse ja osa samasse poolkerasse
Karvarakkude ärritajaks on vedelikuvõnked, mis painutavad karvakesi. Teost väljuvatest närvikiududest tekib teonärv, mis on VIII peaajunärvi (esiku- teonärvi!) kuulmisosa. Poolringkanalid: 3 üksteise suhtes umbes risti asuvat poolkaart, laienenud otsad avanevad esikusse; poolringjuhades asuvad karvarakud, mille ümber on sültjas vedelik ja selles lubjakristallikesed. Kui pea asend muutub, liiguvad kristallid ühtede rakkude pealt teiste peale ja ärritavad seega karvarakke. Esik (vestibulum): laiem, mitmeosaline õõs sisekõrvas, ühenduses nii teo kui poolringkanalitega; esikust väljuvad närvikiud, mis moodustavad esikunärvi (juhib tasakaaluimpulsse, on VIII kraniaalnärvi osa) Vestibulaaraparaat: poolringkanalite retseptorid + esikunär + esikunärvi tuumad ajusillas + väikeaju mõned keskused. Kompimiselund (organum tactus): Retseptoreid palju tüüpe (kerge- ja tugeva surve-, kõrge- ja madala temperatuuri-; venitus-; valu- jne
Teos olev vedelik on perilümf. Scala media, milles paikneb endolümf ja kuulmise sensoorne organ-corti organ. Kuulmisnärv läheb ajju.(helilaine kandub ovaalaknasse-scala vesibuli-scala tympani-ümaraknani, mille liikumine summutab helilaine teos) Basilaarmembraani võnkumine- karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes- harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali Basilaarmembraani 1 ots (lõtv) vibreerib rohkem madalal sagedusel ja 2. ots (jäik) kõrgel sagedusel Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised. Kuulmise juhteteed:info seesmistest karvarakkudest lahkneb:1 rall kontakteerub umbes 20 kuulisnärvi kiuga;koondamist pole Info välistest karvarakkudest koondub:umbes 10 rakku-1 kiud ja lahkneb:1 rakk- umbes 4 kiudu Cordi organist lähtuvate kuulmisnärvide kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis.ganglion on närvirakkude väljaspool aju paiknev kogum. Info jaotus tonotoopiline, neutronite sagedusspetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus. Nucleus
vibratsioon à scala media, milles endolümf ja kuulmisorgan – Corti organ à kuulmisnärv à aju (helilaine: ovaalaken à scala vestibuli à scala tympani à ümaraken, mis summutab helilaine) Tigu lähemalt: scala media, mida eraldab scala vestibuli’st Reissneri membraan ja scala tympani’st basilaarmembraan; siin Corti organ Corti organ: * Basilaar-membraani võnkumine à karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes à * Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised Seesmised karvarakud: ~ 3 500 rakku; ~ 40 harjast Välimised karvarakud: ~ 20 000 rakku, ~ 140 harjast (tundlikumad nõrkadele helidele?, mõjutavad seesmisi ja teisi väliseid rakke sageduse suhtes selektiivsemaks mõjutades mehhaaniliselt tektoriaalmembraani? harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani lõtv ots vibreerib rohkem madalal sagedusel ja jäik ots kõrgel sagedusel * Kuulmise juhteteed
membraani, siis signaal liigub edasi teosse ja teos paikneb baislaarmemraan ning hakkab vibreerima. Selle membraani peal on Cort-i elund – kompleks. Sellel paiknevad karvarakud, mis hakkavad rõhusignaalile võnkuma, panevad vedeliku võnkuma. Endolümf mõjutab karvarakke ja see liikumine on see signaal, mis transduktsiooni käigus muudetakse närvisignaaliks ning kantakse edasi ajju. Kuidas toimub 1. kohateooria – esimene teooria, mis ÕO3 sisekõrvas erineva helide eristamiseks välja pakuti. Helide L3 kõrgusega helide kõrguste eristamise aluseks on signaali eristamine
Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus. Lühidalt: Võnkuvad molekulid jõudnud teo juurde, teos hakkab liikuma vedelik, vedelik paneb liikuma basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal Corti elundis karvarakud hakkavad liikuma sellest liikumisest. Seega, see basilaarmembraan
tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus. 2. Kuidas toimub sisekõrvas erineva kõrgusega helide signaali eristamine? Kohateooria olemasolu selgitab siis nõnda, et helide kõrguste eristamine on neuraalne
5 põhimaitset: soolane, hapu, mõru, magus, umami. Kõik retseptorid reageerivad maitsetele, aga erineval määral. Kuulmine (Heliretseptorid kõrvas) Helilained sisenevad väliskõrva kaudu ja stimleerivad kuulmekilet, mis paneb keskkõrvas asuvad luukesed liikuma. Need edastavad oma võnkumised ovaalakna membraanile, mis põhjustab tigu (sisekõrvas) täitva vedeliku liikumist. Teos toimuv vedeliku liikumine deformeerib basilaarmembraani a stimuleerib karvarakke, mis toimivad heliretseptoritena. Helilaine amplituud (detsibellid) = heli valjus Helilaine sagedus (herts) = heli kõrgus < 20 Hz infrahelid 20 – 20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik) > 20 000 Hz ultrahelid Nägemine Stiimul – valgus. Võrkkestal on kahe tüüpi retseptorrakke – kepikesi (pimedas nägemise retseptorid) ja kolvikesi (aitavad päevase nägemisega). Vasakust nägemisväljast
poolringkanali otsas) harja asendi muutus vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunast. Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund: Pea asendi muutumisel ruumis, või lineaarsel kiirendusel, liiguvad otoliidid (CaCO3 kristallid) koos zelatiinitaolise materjaliga mõjutavad karvarakke, mis aktiveeruvad tasakaalunärv. Asendi tõttu reageerib kotike vertikaalsele ja mõik horisontaalsele kiirendusele Karvarakke on tasakaalu-organis kahte tüüpi, I ja II, mis * paiknevad erinevates piirkondades, kusjuures * mõlemad saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust. * Neil võib olla erinev funktsioon Tasakaalu juhteteed Retseptor-rakud vestibulaarganglion vestibulaar-tuumad ajutüves (info lahkneb veidi)
Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn. kuulmekeeled (u. 24 000). Sisemiste ja välimiste karvarakkude funktsioon. Välimised karvarakud – muudavad energia heliimpulsiks. Enamasti on kahjustatud välimised karvarakud. Retseptorrakkudeks on karvarakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke, välimised paiknevad kolmes reas, sisemisi on ainult üks rida. Ka spiraalelundi karvarakkudel puuduvad omad närvilõpmed, kuid neil on nii eferentsed kui aferentsed närvikiud. Selles paiknevad karvarakud on tugirakkudest ümbritsetud retseptorid ehk kuulmisrakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke. Inimesel on umbes 3500 sisemist ja 12000 välimist karvarakku, mis puutuvad vastu kattemembraani. Karvrakkude karvakeste paindumise tagajärjel tekkinud
6) Tasakaal Tasakaalumeeleelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike ( tähniselundid) . Poolringkanalid - 3 üksteise suhtes umbes risti asuvat poolkaart, laienenud otsad avanevad esikusse; poolringjuhades asuvad karvarakud, mille ümber on sültjas vedelik ja selles lubjakristallikesed. Kui pea asend muutub, liiguvad kristallid ühtede rakkude pealt teiste peale ja ärritavad seega karvarakke. 7) Puutemeel Seotud naha erinevates kihtides paiknevate mehhanosensoritega. 1. Aeglaselt adapteeruvad Merkeli rakud olulised puudutuse lokaliseerimisel. Ruffini kehakesed informeerivad naha ja sügavamate kudete deformatsioonist, mida põhjustab tugev ja püsiv puudutus. 2. Kiirelt adapteeruvad Meissneri kehakesed asuvad karvadega katmata piirkondades(sõrmeotsad, huuled).
* Kuulmise juhteteed Info seesmistest karvarakkudest ainult lahkneb: 1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga; Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk ->~4 kiudu ->Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt ->Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis (ganglion: väljaspool aju paiknev närvi-rakkude kogum). Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemis-süsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis) -> Nervus vestibulocochlearis -> kuulmisinfo Nucleus cochlearis kus info jaotus tonotoopiline, neuronite sagedus-spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus (+ osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?)
Funktsioon on lävespetsiifiline: nõrga helienergia puhul kantakse tagasi rohkem energiat ja basilaarmembraani liikumine võimendub, tugeva heli puhul vastupidi. Nimetatud funktsiooni kadumist seostatakse kiirenenud helivaljuse fenomeniga e. rekruitmendiga kuulmislanguse korral. Välimised karvarakud – muudavad energia heliimpulsiks. Enamasti on kahjustatud välimised karvarakud. Retseptorrakkudeks on karvarakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke, välimised paiknevad kolmes reas, sisemisi on ainult üks rida. Ka spiraalelundi karvarakkudel puuduvad omad närvilõpmed, kuid neil on nii eferentsed kui aferentsed närvikiud. Selles paiknevad karvarakud on tugirakkudest ümbritsetud retseptorid ehk kuulmisrakud. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke. Inimesel on umbes 3500 sisemist ja 12000 välimist karvarakku, mis puutuvad vastu kattemembraani. Karvrakkude
inimkõrv eristada? (Hz) Heli on õhus leiduvate molekulide süstemaatiline võnkumine. Heli levimise kiirus õhus on 344m/s. Inimese kõrv suudab eristada vahemikku 20-20 000 Hz. 9. Mida detsibellides mõõdetakse? Heli valjust NÄGEMINE 10. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega. Nt pea kallutamine paneb liikuma sisekõrva poolringkanalites oleva viskoosse vedeliku, mis omakorda liigutab kanalite ühes otsas olevaid karvarakke. Seosed nägemismeelega: vastavalt poolringkanalite signaalidele kontrollitakse automaatselt silmalihaseid, see tagab pea liikumisele vastavad silmaliigutused 11. Kirjelda valguse olemust ja omadusi? Millist nähtava valguse lainepikkute vahemikku inimsilmsuudab eristada? (nm) Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine
177. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse üldpõhimõte: Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Registreerib ringliikumist. Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nii harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvarakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. želeekuppel 178. Silmamuna ehitus: tagakamber 179
kanalid avanevad, voolab rakkuvabanevad transmitterid kutsub esile AP sensoorsete neuronite kiud kulgevad teo-esikunärvi (VIII kraniaalnärv) koostises. Kuulmisimpulsi karakteristikud: heli kõrgus, tugevus, suund, tämber Tasakaalumeel: tasakaaluelundis kaks funktsionaalset osa- otoliitorgan ja poolringkanalid. Karvarakud moodustavad sünapsid sensoorsete neuronitega, mille aksonid moodustavad vestibulaarnärvi (osa VIII kraniaalnärvist). Ototliitorganis katab sensoorset epiteeli (karvarakke) geelja massi kiht, mille pinnal paiknevad kaltsiumkarbonaadi kristallid ehk otoliidid. Otoliitorgan võtab vastu infot pea staatiliste asendite ja lineaarse kiirenduse kohta. Poolringkanalites paikneb sensoorne epiteel ampullaarselt laienenud osades, on tundlikud angulaarse kiirenduse suhtes. Nägemismeel- silmamuna funktsionaalselt kahes osas: · optiline aparaat (sarvkest, iiris, tsiliaarkeha, lääts, ees- ja tagakamber, klaaskeha)-
Trummiastrik ja esikuastrik on täidetud perilümfiga, teojuha endolümfiga. Trummiastrik ja esikuastrik on omavahel ühendatud teomulgu (helicotrema) kaudu. Trummiastriku baasil on avaus trummiõõnde teoaken (ümaraken). Teojuha ja trummiastriku vahel on basilaarmembraan, mille peal asub Corti elund (spiraalelund). Selles paiknevad tugirakkudest ümbritsetuna retseptorid. Retseptorrakkudeks on karvarakud, mis omavad ainult stereotsiile. Eristatakse sisemisi ja välimisi karvarakke, välimised paiknevad kolmes reas, sisemisi on ainult üks rida. Ka spiraalelundi karvarakkudel puuduvad omad närvilõpmed, kuid neil on nii eferentsed kui aferentsed närvikiud. Spiraalelundi kohal on kattemembraan membrana tectoria. 7 Basaalmembraanil asuvad karvarakud, mille 4-5 µm pikkused jätked kontrakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub
puutetundlikkusest ja temperatuurist. Eri piirkonnad kus rohkem ühetaolisi retseptorrakke kuid ainult ühele maitsele reageerivat piirkonda ei ole. Kehameel – proksimaalsed stiimulid (kudede asend, pea asend, temperatuur) – aisting (soe, külm, puudutus, valu, kõdi) – transduktsioon ehk eri tüüpi rakud kehas reageerivad valule ja puudutusele. Tasakaalu meel ehk sisekõrvas asuvad poolringkanalid sisaldavad viskoosset vedelikku mille liikumine painutab kanalite otsas paiknevaid karvarakke mis tekitavad närviimpulsi. Võrdle kuulmis- ja nägemistaju! Mõlemaga tajume lained – helilained (mehhaanilised) ja valguslaineid (elektromagneetilised). Nägemine on kiirem ja olulisem. Kasutame mõlemat asukoha määramiseks. Nägemises kepikesed ja kolvikesed, kuulmises pole eristatavaid retseptoreid. Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Valgus läheb läbi pupilli ja
-põhimõte 158) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte? Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Registreerib ringliikumist. 82 Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nii harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvarakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele.Tsentraalne osa-väikeaju ussis ja koores. 159) Silmamuna ehitus?(joonis) 83
Tsentraalne osa-väikeaju ussis ja koores. Kus vastu võetakse,kus juhitakse ? -põhimõte 158) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte? Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Registreerib ringliikumist. Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nii harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvarakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele.Tsentraalne osa-väikeaju ussis ja koores. 82 159) Silmamuna ehitus?(joonis) 83
157) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte? 158) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte? Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Registreerib ringliikumist. Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nii harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvarakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. 81 159) Silmamuna ehitus? 160) Silma abiseadeldised? RIPSMED kaitsevad silmamuna SILMALAUD kaitsevad ja niisutavad silmamuna
rakkude jagunemist, suunatakse β-kateniin lagundamisele. Kasvajates on βkateniini tase suurenenud – βkateniini ei fosforüleerita, ei saa seonduda APC’ga Onkogeenid soodustavad rakkude jagunemist (kasvaja kontekstis) Tüviraku kontekstis: tüvirakud sooles ja nahas on reguleeritud Wnt signaalirajaga Karvanääpsu rakud. B kateniini aktivatsioon muudab karvanääpsu raku saatuse epiermise rakust karvarakuks. Kui B kateniin eemaldada, ei teki enam karvarakke. Ehk siis tüvirakud tekitavad ainult epidermi rakke mitte karva rakke. B kateniin nagu lüliti, mis kontrollib millised rakud epiteeli tüvirakkudest tekivad. Wnt signaalidel on samuti stimulatoorsed mõjud rakujagunemisele, neid hoiavad tagasi Wnt raja inhibiitorid nagu DKK ja sFRP. 10. Epigeneetika 83. Milliste mehhanismidega toimub geneetilise info epigeneetiline reguleerimine? RNA interferents – RDR – RNA polümeraas kaheahelaline RNA (dsRNA)
annaabi.ee 
