UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu 1896. a laulupeol Tallinnas oli üle 5000 osaleja VILLEM REIMAN Rahvusliku liikumise liider Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Lõi Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS)- tähtsaks kooskäimiskohaks eesti haritlaste seas 1884. a pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp VILLEM REIMAN
UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu 1896. a laulupeol Tallinnas oli üle 5000 osaleja VILLEM REIMAN Rahvusliku liikumise liider Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Lõi Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS)- tähtsaks kooskäimiskohaks eesti haritlaste seas 1884. a pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp VILLEM REIMAN
Tema katsed luua oma ajaleht luhtusid, temast sai Otepää kirikuõpetaja. Head suhted Jakobsoniga Jakobson: Pidas oma esimese kõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. Kritiseeris teravalt baltisakslaste ülemvõimu, astus välja liigse usuõpetuse vastu. Sakala- kiiresti kõige loetumaks ajaleheks Eestis. Esmärgiks eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. Villem Reiman: töötas kirikuõpetajana, oli rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid. L. Koidula: Eesti esimene naiskirjanik ja luuletaja. Aitas oma isal välja anda Postimeest. Eesti esimese teatri rajaja. Luuletused isamaalised. Kirjutas näidendeid Vanemuise seltsile. I laulupeol esitati tema sõnadele kirjutatud laule. Rahvusliku liikumise suursündmused I üldlaulupidu, Kalevipoeg, laulu- mänguselts Vanemuine, ajalehed, isamaakõned, Eesti
Venestamine kukkus suurel määral Eesti- ja Liivimaal läbi. Vene keele kõnelejate hulk küll suurenes, kuid inimesed ei muutunud venelasteks. Kannatas rahvuslik liikumine ning kultuuritase (näite- ja lauluseltside tase langes tohutult). Positiivseks küljeks oli see, et Baltisakslaste võim nõrgenes. Villem Reiman ja Jaan Tõnisson kujunesid uueks põlvkonnaks. Villem Reiman pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Edendas üle Eesti karskusliikumist, kus jätkus eestimeelne tegevus. Rõhutas põllumajanduse tähtsust eestlaste jaoks. Oli väga venestamise vastane ning üritas rahuslust edendada. Jaan Tõnisson astus välja nii saksastumise, kui ka venestamise vastu. Oli üks esimesi, kes ütles, et eestlased saavad oma riigi valitsemisega ka ise hakkama. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees ning oli ka ,,Postimehe" peatoimetaja. Tema toimetamise ajal oli ,,Postimees" rahvuslaste jaoks väga tähtis.
Kreutzwald Eesti haritlane, ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal siis leida on" Köler maalikunstnik, Eesti haritlane 8. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? 1)Majanduslik arenemine 2)eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3)koolihariduse levik 4)kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5)kommunikatsioonivõrgu avardumine 9. Rahvusliku liikumise tegelased TV 24 ÜL 1 V. Reiman Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele 10. Rahvusliku liikumise üritused ja organisatsioonid TV 24 ÜL 2 11. Mis iseloomustab venestamist 1) valitsemiskorraldust Ametlikuks keeleks sai vene keel, kontrolliti vallavalitsuste ja kohtute tegemist, tugevnes tsensuur 2)koolikorraldust Õppimine toimus vene keeles, uus õppekava ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist.
*pooldas kirikut *1845 hakkas avaldama laulikuid *1857 Perno Postimees *1863 Eesti Postimees *1865 Vanemuise laulu- ja mänguselts *hümni sõnade autor * väga saksameelne *EÜS'ile ,,Kalevipoja" õhtud *1869 korraldas esimese laulupeo Tartus (18.-20.06) *1890 suri Tartus *Johann Köler *Peterburi Eesti patriootide esindaja *keisri õuemaalija *Villem Reiman *edendas karskusliikumist *Fr. R. Kreutzwald *andis välja kalevipoja *Fr. R. Faehlmann *hakkas koguma kalevipoja jutte *tema eestvedamisel loodi ÕES *Lydia Jannsen *Lydia Koidula *"Emajõe ööbik" *kirjuta näidendeid ja pani aluse tänapäevasele teatrile *"Saaremaa onupoeg" *"Säärane mulk" *Karl August Hermann *pärast Jannseni hakkas toimetama Postimeest *tema ajal sai see päevaleheks ETTEVÕTMISED *Laulupidu *18.-20. 06 1969
b) Venestuse vastased, rahvusliku vaimu säilitajad: · Karl August Hermanni ajaleht "Postimees" õhutas kultuurilist arengut · 1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri eragümnaasium. Vaatamata võimude piirangutele said just seal ettevalmistuse enamus Tartu Ülikooli õppimaasunud eestlased Treffneri koolis oli võimalus õppida eesti keeles. · pastor Villem Reimann (1861-1917). Peale TÜ lõpetamist oli Kolga-Jaanis kirikuõpetaja. Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. · suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). 1884 õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. Valge ja sinine arvatavasti hõimlaste soomlaste lipu eeskujul, must pärisorjuse meenutuseks, mida Soomes ei olnud. 4. Venestuse tagajärjed: a) Range tsensuur kirjasõna üle, mistõttu osa ajalehti suleti b) Varasem vilgas seltsitegevus vaibus
Parrot taasavatud TÜ esimene rektor Cimze lõi õpetajate seminari O.W. Masing keeleteadlane, Õ-tähe Looja F.R. Kreutzwald lõpetas teose ''Kalevipoeg'' F.R.Faehlmann arst, alustas teosega ''Kalevipoeg'' J.Köler Palvekirjade aktsiooni kaasalööja, elukutseline kunstnik H.Treffer eragümnaasiumi looja A.Grenztein ajakiri ''Olevik'', ajas venestamispoliitikat V.Reiman venestamisvastane, kirikuõpetaja, edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele C.R.Jakobson ''Sakala'' looja Hurt eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ja ühiskonnategelane Jannsen eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Hermann ''Postimees'' toimetaja
tervise hoidmine on rahvuslik kohustus. Mitmesugused kutseühingud, käsitööliste ühendused, vabatahtlikud tuletõrjeseltsid. See aitas oluliselt kaasa rahva edasisele organiseerumisele. 1888.a. J. Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks. 1890. Kolm rahvarohket laulupidu.1896 laulupidu, kus lauldi isamaalisi laule. Rahva liikumise uue põlvkonna teke 19 saj lõpul. (Liider V.Reiman). Reiman lõpetas usuteaduskonna ja asus töötama Kolga-Jaani kirikuõpetajana. Ta edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Uus organisatsioon- Eesti üliõpilaste Selts 1870. 1870-1940 tegeles Tartus, siis suleti . 1988 avati uuesti Tartus. Teene – eesti keele käibele toomine ja sinimustvalge lipp. Sinimustvalge lipp pühitseti 1884. A Otepää kirikus EÜS lipuks.
Uus rahvuslik tõus Venestamisaeg ei suutnud siiski lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust. Enamik seltse tegutses edasi. Uute seltsidena tõusevad 19. Saj lõpul esile karskusseltsid, mille tegevust suudeti rahvuslikult motiveerida: tervise hoidmine on rahvuslik kohustus. Moodustati ka mitmeid kutseühinguid ja tuletõrjeseltse. See aitas oluliselt kaasa rahva edasisele organiseerumisele. Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liidriks tõusis Villem Reiman. Ta edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Uutest organisatsioonidest väärib esiletõstmist Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). Seltsi liikmed suhtlesid omavahel eesti keeles, mis tollastes oludes polnud sugugi tavaline. 1884. Aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp.
seltse tegustesid edasi. · UUED SELTSID: karskusseltsid, kaitseühingud, käsitööliste ühingud, vabatahtlikke tuletõrjeseltse. · RAHVALUULE KOGUMINE- Jakob Hurda üleskutse 1888. Aastal. · 1890. Aastatel korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu. Jannsen- ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. · Villem Reiman- Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider, kolga-jaanis kirikuõpetajana. Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. · EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS- uus organisatsioon, eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks. Suheldi omavahel eesti keeles, mis tollastes oludes polnud sugugi tavaline. · 1884 pühitseti Otepää kirkus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp. PARROTT-Tartu ülikooli esimene rektor. CIMZE-Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlaste kui ka lätlastele mõeldud
Temast sai tuntud kõnemees. Teamast sai Otepää kirikuõpetaja. 10. Carl Robert Jakobson temast sai suurvürsti tütre koduõpetaja. 1868 aastal pidas ta Vanemuise seltsis oma esimese isamakõne ,, Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg. Asutas ajalehe Sakala. JNE... 11. Sergei Sahhovskoi Marurahvuslasest kuberner, kes hakkas venestamis poliitikat ellu viima Eestimaal. 12. Villem Reiman Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider. Tema edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikukle uurimisele. 1802/04. aasta talurahvaseadused: 1802 · Talupoegade õigus vallasvarale · Keelustas koormiste tõstmine · Mõnevõrra piirati talupoegade müüki 1804 · Talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati · Võidi maad osta ja talu järglastele pärandada · koormise suurust mõõdeti maa väärtuse ja suuruse järgi 1816/19. aasta talurahvaseadused:
Keskvõim püüdis tugevdada vene õigeusu kiriku positsiooni. Rahvuslikku liikumist jäid kandma vaid laulu- ja mänguseltsid, põllumeeste seltsid ja karskusseltsid. 24. Rahvuslik liikumine venestusperioodil. Ado Grenztein ja Villem Reiman. Rahvuskultuuri teke rahvuslik kunst, kirjandus, teater, muusika. Grenztein Uskus, et venelased on tuleviku rahvas ja eestlased peaks venestamisega kokku sulama. Reiman Juhtis karskusliikumist, korraldas kontserte, näitemänge, peoõhtuid ning kirjutas teaduslikke raamatuid eesti aja- ja kultuuriloost 25. Rahvusliku liikumise uued juhid 1890.-1900. aastatel. Rahvusliku liikumise politiseerumine. Liikumine koondus seltsidesse, uued juhid Jaan Tõnisson ja Konstatin Päts 26. Jaan Tõnisson ja tema tegevus ,,Postimehe" toimetajana. Tartu renessanss. Tõnissoni vaadete iseloomustus.
U 20 000 inimest üle kogu Eesti tulid vaatama ja osa saama sellest. · 1878. aastal asutas Carl Robert Jakobson ajalehe ,,Sakala" 3. Periood: Venestusajal uus rahvuslik tõus. · Rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides, mida loodi üle kogu maa. Ärkamisaja vaimu üritati üleval hoida kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega. Koguti rahvaluulet Jakob Hurda eesvedamisel. · Villem Reiman edendas karskusliikumist üle kogu maa. · Eesti Üliõpilaste Selts tegi suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel, seltsi suureks teeneks sai eesti keele kasutuselevõtt haritlaste omavahelises suhtlemises. 4. Rahvusliku liikumise sündmused: · 1864 alustavad Adam Peterson ja Johann Köler palvekirjade kampaaniat. · 1864 delegatsioonil õnnestus kokku saada tsaariga · 1866 kehtestati uus vallaseadus (Vallavalitsus ja vallakohus vabanes mõisniku
Uued seltsid:karskusseltsid, kutseühingud, käsitööliste ühendused, tuletõrjeseltsid-rahva edasine organiseerumine.1888a J.Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks-laialdane vastukaja. 1890ndatel 3 laulupidu, 96a laulupeol osavõtjaid üle 5000. isamaalised laulud-lemmikuks Fr.Pacius-"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", sõnade autoriks Jannsen. Reiman-rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider, töötas pärast ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaanis kirikuõpetajana, edendas karskusliikumist, pani aluse Eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. EÜS-Eesti üliõpilasselts, kujunes Eesti haritlaste jaoks tähtsaks kokkukäimiskohaks rahvusliku liikumise ajal. Liikmed suhtlesid omavahel eesti keeles. 1884 pühitseti Otepääl EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp.
Eestimaa kuberneri Sahhovski eestvedamisel rajati õigeusu katedraal Toompeale. Venestamine tabas rängalt hariduselu. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Uus rahvuslik tõus Enamik seltse tegutses edasi. Tekkisid uued seltsid: karskusselts- tervise hoidmine on rahvuslik kohustus, moodustati kutseühinguid ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo uurimisele. 1884a. Pühitseti Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp. Poliitiline olukord Eestis 20.saj algul ning 1905.a. revolutsioon Tartu ja Tallinna poliitiliste ringkondade võrdlus: Tartu liberaalid Tallinna Konservatiivid (radikaalid) Päevaleht Postimees Jaan Tõnisson Päevaleht Teataja Konstantin Päts
Ametlikuks asjaajamis keeleks sai venekeel. Koolides hakati õpetama vene keeles. Peamiseks usuks sai Vene õigeusk. Uus rahvuslik tõus Karskusseltsid (19. Saj lõpul) tegevust suudeti rahvuslikult motiveerida. Moodustati mitmeid kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. 1888. aastal hakati Hurda üleskutsel koguma rahvaluulet. Villem Reiman Kirikuõpetaja, kes sai rahvusliku liikumise uue põlvkonna juhiks ning edendas karskusliikumist ja pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Eesti Üliõpilas Selts Uus organisatsioon, kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks; seltsis suheldi eesti keeles, mis polnud tollele ajale omane; sinimustvalge lipp oli organisatsiooni lipuks
b) Venestuse vastased, rahvusliku vaimu säilitajad: · Karl August Hermanni ajaleht "Postimees" õhutas kultuurilist arengut · 1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri eragümnaasium. Vaatamata võimude piirangutele said just seal ettevalmistuse enamus Tartu Ülikooli õppimaasunud eestlased Treffneri koolis oli võimalus õppida eesti keeles. · pastor Villem Reimann (1861-1917). Peale TÜ lõpetamist oli Kolga-Jaanis kirikuõpetaja. Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. · suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS). 1884 õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. Valge ja sinine arvatavasti hõimlaste soomlaste lipu eeskujul, must pärisorjuse meenutuseks, mida Soomes ei olnud. 4. Venestuse tagajärjed: a) Range tsensuur kirjasõna üle, mistõttu osa ajalehti suleti b) Varasem vilgas seltsitegevus vaibus
vallandamine Aleksandrikool avati venekeelsena 1893 venestati Tartu Ülikool Jurjevi-nimeline, venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuramäe nunnaklooster 3) Eesti ühiskond venestamise tingimustes EÜS, V. Reiman, rahvaluule suurkogumine 1888.a.: Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liidriks Villem Reiman - edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Eesti Üliõpilaste Selts kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks, 1884 pühitseti EÜS- i lipuks sinimustvalge lipp, loeti ,,Kalevipoega" Jakob Hurda üleskutse 1888 rahvaluule kogumiseks 4) Venestusreformide tulemused: 5) Iseloomusta 3 suunda Eesti poliitilisel maastikul XX saj algul: liberaalid, radikaalid, sotsiaaldemokraatia -.esindajad, ideed, väljaanne, toetajad. K.Päts, J
luterlusse, neid karistati riigi poolt- nt rahatrahv, kõrvaldati ajutiselt ametist või jäädavalt ametist taganemine. 1885-1894 Sm toimus 199 kohtuprotsessi, kus arutuse all luteri kirikuõpetajate teod. Uus rahvuslik tõus Enamik seltse tegutses edasi. Tekkisid uued seltsid: karskusselts- tervise hoidmine on rahvuslik kohustus, moodustati kutseühinguid ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo uurimisele. 1884a. Pühitseti Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp.
1645. a Brömsebro rahu- Saaremaa Taanilt Rootsile 1660.a Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile 1710.a Rootsi aeg lõpeb Rahvuslik liikumine venestusajal Enamik seltse tegutses edasi ning uute seltsidena tõusevad esile karskusseltsid, kutseühingud ja tuletõrjeseltsid. Jakob Hurt kutsus rahvast üles koguma rahvaluulet. 90. aastate korraldati lühikeste vahedega kolm laulupidu. Lauldi isamaalisi laule "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm".Rahvusliku liikumise liidriks tõusis Villem Reiman, tema edendas karskusliikumist ning pani aluse ajaloo ja kultuuriloo uurimisele. Samuti loodi Eesti Üliõpilaste selts, mis kujunes tähtsaks kooskäimiskohaks. Suheldi emakeeles ning 1884. aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS lipuks sinimustvalge lipp. 1883. aastal loodi Hugo Treffenri Gümnaasium ning 91. aastal sai Postimehest päevaleht. Toimetajaks oli C.A.Hermann ja prst Tõnisson Pilet 3 Põhjasõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Põhjasõda (1700-1721) Põhjused: sõda ülemvõimu pärast Läänemerel
Hugo Treffneri eragümnaasium. Seal alustasid õppimist suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud eestlastest. Rasketele oludele vaatamata jätkus eestikeelne tegevus ka venestusajal. Rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides. Agaralt nt osaleti Jakob Hurda 1888 aastal välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reiman. Töötas kirikuõpetajana, koguduse töö kõrvalt jõudis edendada üle kogu maa karskusliikumist ja panna aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts, milles haritlased rääkisid omavahel eesti keeles, mis tollases olukorras polnud sugugi tavaline. 1884 aastal pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp.
Kirjameeste Seltsi I president, rahvaluule ja vanavara kogumine, "Saada suureks vaimult!" C. R. Jakobson (1841-1882), e. Linnutaja, lapsepõlv Tormas, isa köster ja kooliõpetaja, Cimze seminar, köster Tormas, tormakas ja äge iseloom > lahkus Peterburi, 1878 "Sakala" "Kolm isamaa kõnet", 1868-1870 > valguse, pimeduse ja koidu-aeg, jõukas eesti talu, majanduslik iseolemine, terav vastandumine (balti)sakslusele V. Reiman pani aluse eesti ajaloo teaduslikule uurimisele, vedas karskusliikumist, liberaalsete demokraatide mõõdukas tiivas Jaan Tõnisson (1868-1941?), liberaalsete demokraatide mõõdukas tiivas, sünd. Viljandimaal, hernhuutlik kasvatus, TÜ õigusteaduskond, EÜS-i esimees, EkmS, 1896 Postimehe peatoimetaja (kuni 1935), Rahvusliku liikumise mõõduka suuna juht, venestamise ja saksastamise vastu, Nn aatemees, 1898-1918 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees, ühistegevuse propageerimine, 1905 asutas ERE (eestlastele võrdsete õiguste nõudmine,
Pühtitsa (Kuremäe) nunnaklooster Ida-Virumaal. 6. 1880. aastate lõpul asus venestust toetama rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein. 7. Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reiman (1861-1971). Viljandimaal Kõpus talurentniku pojana sündinud Reiman Töötas pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist Kolga-Jaani kirikuõpetajana. Täna erakordsele töövõimele jõudis Reiman koguduse teeniimise kõrval edendada üle kogu maa karskusliikumist ning panna aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. 8. Suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel tegi Eesti Üliõpilaste Selts. Juba 1870. aastal hakkasid äsjasest üldlaulupoest ärgitust saanud eesti soost üliõpilased koos käima. "Kalevipoja" ühislugemise õhtutest kasvas välja eestimeelsete vaadetega noorte selts. 1884. a. juunis õnnistati Otepää kirikus EÜS-i sini- must-valge lipp. Millest sai ka eesti rahvuslipp. ÄRKAMISAEG 1. Rahvaste ärkamise olemus. 2
koolihariduse arendamisega. Eesti soost vaimulikud: Vaimulikud moodustasid kujuneva eesti kõrgharitlaskonna ühe esimese olulise allrühma. Esimesed eestlastest pastorid, rahvusliku meelsusega oli Wilhelm Esenschmidt, Jakob Hurt, Andreas Kurrikoff, Mihkel Jürmann. Pastorite ja abipastorite arv hakkas kasvama 1880. aastatel. Eestlaste seas teoloogia oli väga populaarne, ta oli meditsiini ja juristi all. Suur osa eesti pastoritest olid katiivsed seltsitegelased, toetasid või juhtisid karskusliikumist, soosisid laulu- ja mängukoore, hoolitsesid rahvakooli eest. Sageli olid nad viljakad kirjamehed: kooliõpukute autorid, kalendrikirjanikud, ilukirjanikud, usukirjanduse tõlkijad ja autorid. Uues kirjaviisis ilmus Jakob Hurda Piibel 1889. aastal. Vaba rahvakiriku idee 19. sajandi lõpupoolel: Tekkis päevakorrale küsimus, et kelle kirik luteri kirik Baltimaades on või peab olema. Rahvusliku iseteadvuse tõusu
¤ eestlaste hulgas kasvas venevastasus, kuid leidus ka neid, kes leidsid venestamises positiivseid külgi, eelkõige võitluses aadliga (Ado Grenzstein jt) ¤ venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis VILLEM REIMAN (1861-1917) – oli TÜ usuteaduskonna lõpetanud ning töötas Kolga-Jaanis kirikuõpetajana ¤ suure töövõimega mehena suutis ta üle kogu maa karskusliikumist edendada ning pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele ¤ suured teened rahvuslikkuse säilitamisel on Eesti Üliõpilaste Seltsil (EÜS), mis ühendas noori eesti haritlasi, kes tõstsid omavahelises suhtlemises au sisse eesti keele ¤ 1884. a. juunis õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge (sinine ja valge on hõimurahva soomlaste lipuvärvid, neile lisati must pärisorjuse meenutuseks) ¤ seda sündmust tähistame täna kui oma rahvuslikku sünnipäeva
annaabi.ee 
