Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik Riivo Sinijärv ning ema raamatukogutöötaja Lili-Mai Sinijärv. Tema vanaisa oli Erni Hiir. Tema onu on endine KGB vanemohvitser Randar Hiir. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis ning 1988- 1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust.
Karl Martin Sinijärv Teele Klaassen Sisukord Karl Martin Sinijärv ................................................................................................ 3 Näiteid loomingust….............................................................................................. 4 Luulekogumik "Vari ja viisnurk".............................................................................. 5 Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite
Karl-Martin Sinijärv Referaat Koostaja: Maigi Mihkelson Juhendaja: Õp.Kaja Eenlaid Tartu 2009 Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania",
Karl Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil 1971 Tallinnas Isa keemik ja ema raamatukogutöötaja Aastatel 19771988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis 19881991 Tartu ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. 1988 töötas arendusfirmas "Urania" 1989 ajakirjas Kultuur ja Elu mittekoosseisulise korrespondent 1991-1997 õppis Tartu ülikoolis veel inglise filoloogiat
Karl-Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas Isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. Elulugu 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige
Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige ning Kirjanike Liidu liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi.
KARL MARTIN SINIJÄRV Reelika Tuum G1KT 2012 Autorist Sündinud 4. juunil 1971 Tallinnas Õppinud Tallinna 2. keskkoolis, Tartu Ülikoolis ,,OP!" saatejuht Vanemad Riivo Sinijärv ja LiliAnn Sinijärv Abikaasa Urvega üks tütar ja poeg Loomingust Omapärane luulestiil Futurislik luule võttestik Keeletaju ja kujundileidlikus, ei puutu ka tundelüürika 1990. aastate teisel poolel tuleb luulesse eelkõige kurbust, alla andmist ja stiili pingete lõtvumist ,,Vari ja viisnurk" on väga omapärases kirjastiilis ehk ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Tema teoseid ,,Kolmring", luulekogu (1989) ,,Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) ,,Sürway", luulekogu (1992) ,,Neli sada keelt", luulekogu (1997) ,,Poissmehe kokaraamat", (2000) ,,Towntown & 28", luulekogu (2000) ,,Artutart ja 39", luulekogu (2002) ,,Krümitor 0671", luulekogu (2011) Läheb mööda õhtupoolik, tuleb tavaline öö.
.......................... 13 KOKKUVÕTE......................................................................................................................... 15 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................... 16 KASUTATUD INTERNETIALLIKAD.......................................................................................... 16 Sissejuhatus Minu uurimustöö peategelaseks on Karl Martin Sinijärv. Valisin just tema, sest olin kaudselt ta nime kuskilt kuulnud, kuid temast endast ja ta luulest ei teadnud ma midagi. Siiski hiljem, kui ma juba natuke informatsiooni tema kohta olin kogunud, viisin ma lõpuks ka nime tema näoga kokku. Siis hakkas juba meenuma, et olen teda kord telekas näinud ja samuti ta nime ajakirjas kohanud. Arvan, et tegin õige valiku valides just tema luule
Karl Martin Sinijärve elulugu Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa Riivo Sinijärv töötas keemikuna ning ema raamatukogutöötajana. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas ,,Urania", aasta hiljem aga ajakirja ,,Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl ,,Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast ,,Liivimaa
Nüüdseks on Rooste tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks. ISELOOMUSTUS: Eesti kirjanik ja Rooste hea sõber Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet on öelnud: „Jürgenit iseloomustab lärmakus, uljus, kartmatus teisiti arvata, innukus vaielda, tung võidelda ja mässata. Tema loomus ongi suuresti iseloomustatav sõnaga „käratsev“. Rahutu, püsimatu. Suured tunded süttivad temas lõginal ja põlevad terava leegiga“ Eesti ajakirjanik ja luuletaja Karl Martin Sinijärv on Roostet iseloomustanud järgmiselt: „ Aus ja valju häälega mees; keerab keelt just nõnda nagu tarvis; mõistab inimest ja mõistab iseennast; oskab käratada valjusti ja oskab vagusi olla; teinekord müristab nagu kahurväga ja kolmas kord vaikib nagu nukker nukk..“ LOOMING Jürgen Rooste Luule on ekspressiivne ja voolav, jättes mulje takistamatu hooga sündinud sõnumitest. Tihti leiab tema luuletustest palju irooniat ning Rooste luule põhiteemadeks on
Pärast 1988 - vabakutseline Elulugu II Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige Aastal 1980 oli seotud kuulsa 40 kirja koostamisega (sõnastas kirja esimese versiooni) Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 19921993 Riigikokku Looming tänaseks päevaks Luuletused: 17 Proosad: 9 Näitekirjandus: 2 Lasteraamatud: 7 Artilklid ja esseed: >5 Suurem osa neist tõlgitud teiste keeltesse Luule esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" 1965 luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" 1967 ,,Valge joon Võrumaa kohale" 1972 ,,Ma vaatasin päikese aknasse" 1976 luulekogu ,,Uute kivide kasvamine", 1977 luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik" 1985 ,,Tükk elatud elu" 1991 ,,Öölinnud. Öömõtted" 1998 Luulekogu ,,Kirjutatud" 2000 Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Proosa Esseed ,,Jää ja kanarbik" 1989 ,,Poliitika ja antipoliitika" ,,Kust tuli öö" 1990 (1992)
kursusel. Lugedes poetessi luuletusi, hakkas mind huvitama ka kirjanik ise. 4 1. Elukäik Doris Kareva on Eestis armastatud poetess ja kirjanik. Doris Kareva sündis Tallinnas 28. novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis 1966-1977 Tallinna 7. keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolipäevil tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes, lõpuks pidi ta asuma kaugõppele ning ta lõpetas kooli inglise filoloogina 1983. aastal. Poetess osales 1980. aastate lõpul kirjandusrühmituse ,,Wellesto" tegevuses 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis
kirjandustoimetajana. Alates 1992. aastast on ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kareva sai kuulsaks 1980. aastatel kaunite armastusluuletuste kirjutajana, kuid ta loomingus on ka religioosseid püüdlusi, ilu – ja harmooniaotsinguid jm. Alguspärase loomingu kõrval on ta avaldanud luuletõlkeid. Tal on tütar Maria Lee. Kareva on pärinud ka tunnustusi nagu: Vabariigi Kultuuripreemia luulekogu „Maailma asemel“ eest; Eduard Vilde preemia „Mandragora“ eest; Juhan Liivi luuleauhind 1991.aastal. Eesti teatrilaval on etendatud tema „Mandragorat“ (Tallinna Linnateatris, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30.aprillil 2003). 3 3. Looming Juba varakult tulid Kareva luules esile mõned põhijooned, mille järgi tundis lugejaskond teda
Tõnu Trubetsky Tõnu Trubetsky aka. Tony Blackplait Eesti muusik, kirjanik ja filmilavastaja. Sündinud 24. aprillil 1963 Tallinnas Isa Jaan Trubetsky ja ema Leili Rikk Naised Anu, Maret ja Margit Lapsed Reginleif, Tõnu, Madeleine Õppis Tallinna 7. Keskkoolis 1981. aastal lõpetas ta Tallinna 32. Keskkooli teatriklassi Teenis nõukogude sõjaväes 1991 elas ja tegutses muusikuna Soomes. 1992. aastal naasis Soomest Eestiss 1997. aastal oli Ameerika Biograafilise Instituudi uurimistöönõunik ja juhatuse liige 1987-st aastast Tallinna Noorte Autorite Koondise liige Eesti Kirjanike Liidu liige 1997-st aastast. 1980. aastatel oli Trubetsky üks Eesti punkliikumise eestvedajaid
Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti kirjanikud 1951 a. Eesti Kirjanike Koperatiivi. Asutaja eesotsas oli B. Kangro. Hakati välja andma Eesti kirjanike teoseid. Ilmus umbes 780 teost(270 romaani, 200 luulekogu ja 150 mälestusteost). Eesti Kirjanike Kooperatiiv levitas eesti keelset kirjandust üle terve maa. Antivälja ka kirjanduslikke ajakirju (Tulimuld ja Mana). Kuni 60-ndate keskpaigani ilmus välismaal rohkem eesti keelseid kirjandusteoseid, kui Eestis. 1945 moodustati Välismaine Eesti kirjanike Liit. Teemad, millest kirjutati: kodumaa, okupeerimine, üleelamised, lahkumisteeond, paguluse argipäev, müstika. Pagulaskirjanduse proosa teemad:
kirjandusega. Pealesunnitud asendil ning ülemaailmse pahempoolsuse mõjutusel astusid mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid muutusi kultuuri ja kirjanduselus. Raamatuid ilmus paberipuudusel vähe. Päevalehed andsid välja luulet, lühiproosat ja uudisloomingu arvustust. Tähtsamad teemad luules olid: poliitiline lüürika, sotsialismi ehitav inimene, rindeluule, töö teema, kodu- ja mälestusluule. Ilmus Underi luulekogu ,,Mureliku suuga", Barbarus ,,Relvastatud värsid", Semper ,,Ei vaikida saa". Proosas ilmusid Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda", Mälk ,,Hea sadam", Gailit ,,Karge meri", A. Kivikas ,,Karuskose". Eesti kirjandus ja kultuurielu 1950 ndatel aastatel. 1950. aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Nii näiteks avaldas J. Smuul talle populaarsuse toonud reisikirja ,,Jäine raamat", vestekogu ,,Muhu monoloogid",
elades paistis agronoomiastuudium loomupärasema harimisviisina, kui näiteks tegelemine keele ja kirjandusega. Nõnda jäid filoloogiaharrastused, mis ka tal hinge köitsid, sügavamaks südameasjaks, mitte avalikuks ettevõtmiseks. 1966-1971 töötas Tallinnas ,,Loomingu" toimetuses ajakirjaga ,,Looming", kus aastal 1963 ajakiri trükkis mõned Hando Runneli luuletused. Alates sellest hetkest sai ta aru, et süda kutsub rohkem kirjanduse poole. Aastal 1971 sai temast elukutseline kirjanik Tartus. Aastast 1973 hakkas ta elama Tartus. Teda on korduvalt valitud Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. 1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse ,,Ilmamaa" nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat.
.......................................................6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................8 Lisad.........................................................................................................................................9 Elulugu Doris Kareva on sündinud 1958 aastal Tallinnas, tema isa oli helilooja Hillar Kareva. Doris õppis Tallinna 7. Keskkoolis 1966-1977. Peale gümnaasiumit otsustaas ta õppima minna Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979. aastal lahkus ta ülikoolist seoses suure survega dissidentlikele ringkondadele. Samal aastal läks Kareva tööle kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetusse korrektorina. 1982. aastast alates on Doris Kareva kirjanike liidu liige. 1983 aastal lõpetas ta pooleli jäänud Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina. 1992
On olnud paljude luulekogude koostaja ja tõlkija. Doris Kareva kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Tunnustused Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. Eduard Vilde preemialuulekogu "Mandragora" eest. Juhan Liivi luuleauhind 1991. Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. Maarja Kangro Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelseid teoseid On Eesti kirjanik,tõlkija ja libretist Looming "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006
Kõrvaltegelased, eriti vanaema ja isa, loovad oma väljakujunenud ellusuhtumisega vaatepunktide rohkuse. Tsitaat raamatust ·· ,,Salarajad väänlesid mööda kuusikuid ja kaasikuid, vahetevahel ristusid nad ristiinimeste käiguteedega. Võpsikus liikusid hallid kuueseljad, püssirauad läikisid ja naksusid, higi tõusis otsaette. Koolimaja ukse peale tekkis igal ööl uus paberitükk ähvardusega: Saa vabaks, Eesti meri, saa vabaks, Eesti pind!" Oma esimese luulekogu ilmumise ajal (1965) oli autor 18-aastane. ,,Pilvede püha" ilmus luulekassetis ,,Noored autorid 1964" koos Jaan Kaplinski, Hando Runneli ja Ly Seppeli debüütkoguga. Kokku on temalt ilmunud 10 luulekogu. Esimene proosaraamat, ,,Salamaja piir" ilmus 1974. Viivi Luik on kirjutanud ka lastele: luuletusi ja populaarsed Leopoldi-lood (19741976). Romaan ,,Seitsmes rahukevad" (1985) on tõlgitud soome, rootsi, norra, läti, saksa, prantsuse, hispaania, vene ja katkenditena ka inglise keelde.
Oma elulooraamatu kohta on Doris kirjutanud nii: Elul ei ole lugu, elu on loomine. Kas on nii, et me saame kõik, mida soovime? Kas on nii, et me saame kõik, nagu pälvime? Kas on nii, et meid tabab kõik, mida väldime? Aeg, sina üürikene ja üllatuslooline - elu ei ole lugu, vaid lootus ja loomine. Elulugu Doris Kareva sündis 1958. aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka
Etnofuturistide arvates pole rahvus midagi püha see pole ainus printsiip, mis organiseerib rahvast, kultuuri. Lammutatakse stereotüüpseid arvamusi iroonia, paroodia ja sarkasmi abil. Koomika. Mängulisem suhe rahvaga. Nemad esitavad oma programmi rahvuse tuleviku jaoks. Nn inetu keel kasutatakse kõnekeelt, slängi, roppusi. Oma loomingumeetodi defineerimiseks mõtlesid "Hirohalli" liikmed välja termini - etnofuturism. Sõna autoriks on Karl Martin Sinijärv. Kõige üldisemalt võiks seda paljulubavat ja intrigeerivat terminit määratleda nii: etnofuturism ühendab arhailise, ürgse, meie rahvusele ainuomase etnilise sisu ja moodsa, mõnikord lausa futuristliku vorm. Või siis vastupidi - arhailise vormi (näiteks regivärsi) ja uue, kaasaegse sisu. Loomulikult oli etnofuturismi tekke üks põhjuseks ka sel ajal Eestis tõusnud kõrgendatud huvi oma rahva ajaloo, folkloori
3) Gustav Suitsu elu ja looming Gustav Suits 1883-1956. Sündis 30. novembril Tartumaal, võnnu vallas, koolmeistri peres. õppis Tartu Kroonu Gümnaasiumis 1894-1906. Valdas palju keeli (saksa, vene, prantsuse, soome, kreeka). Andis saksa ja prantsuse keele tunde. 1899 debüüt luuletusega "Vesiroos". Lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Õppis TÜ-s. kirjanduslugu ja esteetikat, lisaainetena soome keelt ja folkloori. Täiendas end Helsingi Ülikoolis. Esimene luulekogu 1905 Soomes "Elu tuli". Lõpetas ülikooli 1910 ja läks tööle Helsingi Ülikooli juurde. 1915. TÜ Eesti kirjanduse lektor. Gustav suits pani aluse eesti kirjandusteadusele. 1944. pages Eestist Rootsi. Maetud Stockholmi metsakalmistule. Luulekogus "Elu tuli" on noorusetemaatikat ""Oma saar ja "Nooruse aeg")(optimism, armatusluule, elujõud), pühendusluulet ("Üks ennemuistne lugu", "Käkimäe kägu"). 1913 luulekogu "Tuulemaa" ajaluule ("Laul Eestist", "Sügise laul", "Soolaugastel",
Eestis juurde tulnud. Contra oli mitu aastat Urvastes postiljon ja esitas ka seda ametit uhkusega. Contra on vabakutseline, teenides raha oma raamatute müügi ning esinemistega kõikjal üle Eesti. Ta esineb koolides, ärimeeste kogunemistel, kontsertidel ning kirjandusüritustel. Selline rahateenimisviis on praegu eesti luuletaja jaoks väga ebatavaline. 1981-1984 õppis Contra Urvaste Algkoolis. Kuldre koolis õppis ta aastatel 1984-1989 ning Antsla Keskkoolis 1989-1992. Aastast 2004 on ta Urvaste Valla Lehe toimetaja. Aastast 1997 on ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige. Eesti Kirjanike Liidu liige on ta olnud aastast 1998. Contra luule on lõbus, laululine ning leidlike riimidega. Tihti kasutab ta oma loomingus Võru murret. Arvatavasti just seetõttu, et kasutab Võru murret ka oma esmase kõnekeelena. Contra loomingust võib leida palju paroodiat ning kalambuure. Lisaks on Contral ka virtuoosne keelekasutus.
aastal assistendi diplomi. 1969.aastal abiellus Jaan Kaplinski Tiia Toometiga, kes on kirjanik ja Tartu Mänguasjamuuseumi juhataja. Peres on kolm poega ja tütar. Esimene poeg Ott-Siim Toomet sündis 1970. aastal. Ta on füüsika- ja majandusteaduse magister.Ta töötab vaheldumisi Aarhusi ja Tartu Ülikoolis. Ott-Siim ja Piret Toomet lahutasid abielu 2002. aastal. Augustis 2003. abiellus Ott Toomet Tiina Straussiga. Teine poeg Lauris Kaplinski sündis 1971. aastal. Praegu tegeleb ta Tartu Ülikooli Raku- ja Molekulaarbioloogia instituudis bioinformaatikaga. Ta abiellus 1991. aastal Kersti Oravaga. Neil on kolm last: Minea (1991), Jerzy-Edvard (1995) ja Karl Aleksander (2000). Kolmas poeg Lemmit Kaplinski sündis 1980.aastal. Ta tegeleb arvutitega, luuletamisega ja kirjastamisega. Käivitas kirjastuse ,,Võluri tagasitulek". Mõned aastad töötas Lemmit Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes IT alal. Nüüd on ta hõivatud trükikunstimuuseumi
............................................................6 Teosed................................................................................................................7 Luulekogumikud...........................................................................................7 Proosa ja lasteraamatud............................................................................8 Luulekogu............................................................................................9 2 Sissejuhatus Käesolevast referaadist võite lugeda Eesti kirjanikust Jaan Kaplinskit. Referaat tutvustab
kirjanikku: 2 teineteisest lahknevat loominguperioodi (1. Alliksaar on tugevalt mõjutatud Arbujatest ja nii arbujalik, et isegi arbujad ise pole nii arbujad. Viib arbujad loogilise lõpuni või äärmuseni ning vaimsed väärtused tõstetakse esiplaanile. 2. periood on arbujate eitus barokne illusionist, programmiline avangardist, luule on paradoksist pillerkaar). ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) ja ,,Luule" (1976) Rummo koostatud. Luulekogu ,,Päikesepillaja" (1997) kogutud käsikirjadest, peaaegu täielik A looming. Üks väheseid luuleraamatuid, mida sajandivahetusel saatis edu (A legend). Sel on suunav tähendus 60ndate situatsioonis, mil oli A tugev mõju teistele luuletajatele, kuid ka hiljem. A luule avaldamise katsed ebaõnnestuvad. Alliksaar on tunnustamata autor. Alustab uutmoodi kirjutamisviis, mis A 60ndate alguse loomingus põhineb
Tee luuleilma aitas Betti Alveril leida hingesugulane ja hilisem abikaasa Heiti Talvik (1904-1947), kes oli "Arbujate" nime kandva luulesõpruskonna vaimne juht ja liider. Nõukogude võim võttis Alverilt kõik, jäi vaid kõige olulisem sisemise vabadus. Luuletaja sattus põlu alla, ta visati kirjanike liidust välja, tema loomingut ei avaldatud. Ometi leidis looja sisemist väge, et taas oma koht kirjandusloos kehtestada. Peale pikka vaikimist avaldas ta 1966 luulekogu "Tähetund", mis pälvis Juhan liivi nimelise luuleauhinna. Raskeletel aegadel tegutses Alver ka tõlkijana. Temalt ilmusid näiteks A. Puskini poeemide ja värssromaani ,,Jevgeni Onegini" eestindused, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud kogu eesti lüürika arengut. Betti Alver suri kõrges vanuses 1989. aastal Tartus ja on maetud Raadi kalmistule.
Virumaa kirjandusauhind (2004) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Vene preemia (2015) Euroopa kirjandusauhind (2016) Looming Jaan Kaplinski tegeles põhiliselt kolme kirjandusliigiga, milleks osutusid proosa, luule ja essee. Luule Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavooluga. Aastal 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi. Proosa 1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat: ,,Jää ja kanarbik" (1989), ,,Kust tuli öö"(1990) , ,,Jää ja
eemaloleva, Stalini laagritesse kadund isa mälestusega." "Tammiku talu Pindis oli aga üpris eriline paik ja temal on mu elus suur tähendus.[...] Tammiku pööning, ait ja raamatukapp avasid minule päris ukse teistsugusesse, alernatiivsesse maailma, kuhu ma kadusin päevadeks ja nädalateks, terveks suveks. [...] Nii Eostes vanatädi juures, Räpinas kui Tammikul rääkisin peamiselt võru keelt, mille niimoodi päris korralikult selgeks sain." Luule Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule. 1967 avaldatud ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata"). Silma paistab loodusetaju. Suhe ajalooga on pigem tõrjuv. Stiil on elliptiline ja metafoorirohke
• Rakvere Teater • lavastaja Jaanika Juhanson • esietendus 10. detsmbril 2010 Tunnustused • 2007. aastal tõlgiti tema luulekogumik „Aja kuju“ rootsi keelde Göteborgi raamatumessi jaoks • Eesti oli selle raamatumessi peaesineja • 2007. aasta juunis sai ta Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära“ • Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest (1991) • Ajakirja "Looming" luulepreemiad (1991,1993) • Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest (1993) • Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) • Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest (2003) • Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest (2006) Näide loomingust Lõpp Doris Kareva Ma ootasin Sind sellel külmal päeval. Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin Sind. Sellel külmal päeval.
Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega: ta sõnastas kirja esimese versiooni. 40 kiri tõi kaasa läbiotsimise ja surveavaldusi. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna ja kuulus Eesti Kongressi ning aastail 19921993 Eesti Vabariigi Riigikokku. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. (2) 5 Looming Luule Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule. 1967 avaldatud ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata"). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti-objekti piiri kustutamise poole
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
