8c klass Juhan Rahvuslik ärkamine Eestis Referaat Juhendaja: õp Keila 2009 SISUKORD 1. Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4 2. Johann Voldemar Jannsen 5 3. Jakob Hurt 5 4. Carl Robert Jakobson 6 5. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6 6. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7 2 SISSEJUHATUS Eestis algas 19.sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Selle eeldused olid mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus. Jutus on veel sellel aja perioodil Eesti tähtsamad tegelased. 3 RAHVUSLIK ÄRKAMINE Eesti arengut 19
suurema hulgaga tagasi mõisa. Rahvast tuli juurde ka Eeru kõrtsi juurest. Kella 8 paiku nähti rahvahulka mõisale lähenevat ja kahelt poolt väravatest sisenevat. Soldatid, kes rehes ööbisid, rivistati mõisa ette üles. Talupojad nõudsid relvade äraandmist ja ohvitseride väljaandmist. Peamine soldatitega kõneleja oli Kaiu teomees Peeter Olander, kes oli ainsana jahipüssiga relvastatud ning oskas vene keelt. Peagi hakati soldatitelt relvi vägisi ära võtma ning algas käsikähmlus. Karistussalk taganes Atla väravate suunas. Vägilasekasvu Kaiu teomees Jüri Tork lõi rusikahoobiga pikali major Laimingi. Selle peale anti soldatitele käsk tuli avada. Maha langesid esimesed surnud ja haavatud, teiste hulgas tapeti ka Jüri Tork ning Mahtra talurentnik Adra Mihkel. Väravate juures tapeti kaigastega kapten Bogutski. Karistussalk kaotas 1 ohvitseri surnuna ja 13 sõdurit haavatuna ning taganes naabermõisa Atlasse ja edasi Kose-Uuemõisa. Mahtras murdsid omapead mõisa jäänud
maade jagamine http://leisi.oesel.ee/~toni/Jaan_Tonisson.jpg http://static.neljas.ee/apps/kalev_media/200809/200x200/280663_33331_teemant.jpg detsembris mõisate rüüstamised Balti kubermangudes kehtestati sõjaseisukord kohale saadeti karistussalgad tsaarivalitsus tühistas järeleandmised algas terror Karistussalk 1905. aastal Eestis http://www.estonica.org/media/files/images/49/4979801977311905karistussalk_jpg_690x518_q95.jpg 19071914 hakati rajama emakeelseid erakoole 1906 Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. Avati uued Vanemuise ja Estonia hooned. Hoogustus poliitiline tegevus piirduti autonoomia nõudega. Iseseisev töö Õ lk 1925 Vastata küsimustele lk 25
Rahvast tuli juurde ka Eeru kõrtsi juurest. Kella 8 paiku nähti rahvahulka mõisale lähenevat ja kahelt poolt väravatest sisenevat. Soldatid, kes rehes ööbisid, rivistati mõisa ette üles. Talupojad nõudsid relvade äraandmist ja ohvitseride väljaandmist. Peamine soldatitega kõneleja oli Kaiu teomees Peeter Olander, kes oli ainsana jahipüssiga relvastatud ning oskas vene keelt. Peagi hakati soldatitelt relvi vägisi ära võtma ning algas käsikähmlus. Karistussalk taganes Atla väravate suunas. Vägilasekasvu Kaiu teomees Jüri Tork lõi rusikahoobiga pikali major Laimingi. Selle peale anti soldatitele käsk tuli avada. Maha langesid esimesed surnud ja haavatud, teiste hulgas tapeti ka Jüri Tork ning Mahtra talurentnik Adra Mihkel. Väravate juures tapeti kaigastega kapten Bogutski. Karistussalk kaotas 1 ohvitseri surnuna ja 13 sõdurit haavatuna ning taganes naabermõisa Atlasse ja edasi KoseUuemõisa.
Esmakordselt tõusid Eesti ühiskonnaelus võimsalt esile poliitilise võimu ja riiklusega seotud küsimused. Nõuti poliitilise enesemääramisõigust ja autonoomiat. 4. Autonoomia osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi elanikkonnast. 5. Terror Poliitiliste vastaste hävitamine, valimatu vägivalla kasutamine 6. Revolutsioon üleminek ühelt ühiskondlik-poliitiliselt korralt teisele. 7. Karistussalk sõjaväe salk, kes peatas mõisate põletamise ja karistas. VIII 1) Maj., rahv., kult. Poliitilisi õigusi kultuur muutus kutseliseks, EÜS, kutselised teatrit, ERM. Majandus- probleemid töötingimustega, olid maad osta saanud, kuid valitses ka maapuudus.
tähtsus Revolutsioonisündmused: Jaanuar 1905 üldstreik Jaanuar 1905 mõisatööliste streik Juuni 1905 petitsioon Oktoober 1905 verine pühapäev Eestis Okt-dets 1905 eesti esimesed erakonnad Detsember 1905 mõisate põletamine 1905 aasta rev ajend: 9 jaanuar verine pühapäev peterburis Rev põhijõud: sots demokraatide juhitud suurtööstustöölised, haritlased ja üliõpilased Karistussalk Autonoomia Terror Revolutsioon muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, ülemisek ühelt kvaliteedilt teisele Petitsioon kollektiivne palvekiri 1905 a rev tulemused: Hariduses: ENKSTG , eesti-, läti- ja saksa keelsed erakoolid, Tööliste elus: tehti töölistele järeleandmisi, parandati töötingimusi(10-tunnine tööpäev)ja sotsiaalolusid. Valitsemiskorralduses: piiramatu isevalitsus asendus konstitutsioonilise duumamonarhiaga
tõsiselt ja kelle arvamusega ta arvestas. Muidu polnud naisi tema jaoks üldse olemas, ta oli nende vastu viisakas, kuid ei mänginud kunagi kavaleri, talle ei tulnud ettegi lükata neile lähemale mõni puuviljavaagen või šokolaadikarp, veel vähem ütelda mingi meelitus. 1905. aastal nähti Eestis suuri lootusi ja suurt pettumust, kui tsaari lubatud vabadused koheselt tühistati. Karistussalkade tegutsemise ajal põgenes Päts Pärnusse, sealt aga juba Grodno kaudu välismaale. Raplas oli karistussalk ka Pätsi tagasleja surma mõistnud. Grodnos elas sel ajal ta vend Peeter Päts ja sealt leidsidki võimaluse läände hüpata Jaan Teemant ning vennad Voldemar ja Konstantin Päts. 1909. aastal kolis Konstantin Päts perega Šveitsi. Šveitsist kolis Konstantin küll peagi edasi Soome, kus sõlmis sidemed Peterburi eestlastega. Abikaasa Wilhelmine suri samal ajal aga Šveitsi tiisikusehaigete sanatooriumis kõigest 31 aastasena. 1917 vangistas Saksa okupatsioonivõim Pätsi kolmandat korda
Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti mis võimaldas omakorda senisest tulemusrikkamalt võidelda kohaliku enamlusega,mis kujutas enesest tõsist ohtu. Traagilisemaks kujunes Saarema mäss 1919 .a. veebruaris.Saarlased olles pikemat aega ära lõigatud mandrist ja vaeveldes majandusraskuste küüsis,olid vastuvõtlikud enamlaste propakandale,mille kohaselt valitsus olevt vaid baltisaksa mõisnike tööriistaks.Valitsuse poolt kohale saadetud karistussalk suutis olukorra normaliseerida,kuid üksnes ulatuslike repressioonide hinnaga.Olles saavutanud res võite enamlaste üle,pidas valitsus võimalikuks kutsuda kokku Asutav Kogu ,mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused.Eesti Esimesed parlamendi valimised leidsid aset 1919.a.aprilli algul ning rahvaesindus kogunes esimeseks koosolekuks 24.aprillil Estonia kontserdisaali.Valimistel saatis edu pahempoolseid erakondi. 5
EKS -Eesti kirjandusselts, rajati 1907a. 17.okt. manifest -(1905) Vene tsaar lubas 1) kodanlikke vabadusi 2) parlamendi http://www.abiks.pri.ee kokku kutsumist Veebruarirevolutsioon -1917a. Vene tsaar loobub troonist Personaalunioon -kahe riigi liit, neil on ühine valitseja EÜS -Eesti üliõpilasteselts Karistussalk -sõjaväe osa, mis surub maha ülestõusu Hernhuutlus -usuline liikumine 18.saj. (vabatsemine) Estofiil -balti-sakslased, kes huvitusid Eesti kultuurist ja keelest Ärkamisaeg -rahvusliku liikumise kõrgaeg (1860-1880) Päästekomitee -organisatsioon, mis kuulutas välja Eesti iseseisvuse (24.II 1918) Nõiaprotsess -kiriklik kohtumõistmine "nõidade" üle
Toiduteraviljast järkus vaid veebruari lõpuni. Leivanorm 1/3 naelani(140g) päevas in kohta. Alles märtsis viljasaadetised Ingl, laenu Soomelt, mitmete lääneriigid avasid kaupade sisseveo. 1918. dets keskpaigaks enamlaste (koordinaator Viktor Kingissepa) poolt kavandatud mässukatset ennetati. Saaremaa mäss 1919 veebr saarlased olid äralõigatud mandrist ka raskustes, võtsid vastu enamlaste propagandat baltisaks mõisnike vastu. Karistussalk normaliseeris repressioonidega olukorra. Kutsuti kokku asutav kogu. 1919 a aprilli algul toimusid esimesed valmised. I koosoleks 23, aprillil Estonias. Võitsid vasakpoolsed: Sotsiaaldem Tööliste Partei, järgnes Tööerakond, Rahvaerakond. K Pätsi juhitud Maaliit sai lüüa. Asutava Kogu esimeheks August Rei, I valitsuse kujundas Otto Strandman. Võeti vastu deklr Eesti iseseisvusest ja määrati vabariigi valitsemise ajutine kord. Maaseadus okt 1919, põhiseadus - 1920 juuli
adjustaadid" (truu mõisateenija tänamatu saatus). Vilde lapsepõlv oli üldiselt muretu mõisateenijate lapsed mängisid alati koos suurtel mõisaaladel. Ainus ebakõla seisnes parunipoja Dodo (või Toto) õeluses, mida ta rakendas nii tööliste laste kui ka tööliste endi kallal ,,Minu esimesed triibulised". See lugu ei põhinevat täpselt siiski päris elu sündmustel. Mõisast hankis ta ka materjali ka ,,Mahtra sõja" kirjutamiseks (karistussalk mõisas). Esimesed õpetused sai Vilde kodust. Korraliku algõpetuse sai metsaülema proualt Auguste Treubergilt (riti saksa keeles). ,,Päris" kooli läks ta alles 10aastaselt Tln Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool (2kl ja tasuline) ehk Kentmanni kool, õppinud seal kaks aastat, lõpetas selle. Probleemid tekkisid kreiskooli sisseastumiseksamitel. Pidi ühe semestri vältel õppima Linna Esimeses Elementaarkoolis (Wietingi koolis) ning siirdus siis
linnatöölistest ning haritlastest. Liikumine propageeris sotsialismi ja rahvusluse sünteesi ning rõhutas autonoomia ja föderalismi põhimõtete rakendamise vajadust nii Venemaa riigikorralduse reformimisel kui sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel. Eesti demokraatliku sotsialismi traditsioonile aluse pannud föderalistide ideelist tolerantsust ning partei juhtimisel demokraatlike meetodite kasutamist toetanud vaateid kujundasid marksismi kõrval austromarksism ja bernsteinlus. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 1905. aasta jaanuaris alanud esimene Vene revolutsioon kujunes pöördepunktiks Eesti ajaloos. Suurt osa impeeriumist haaranud revolutsiooni vallandas järjest laienev lõhe moderniseeruva ühiskonna vajaduste ja Venemaa lootusetult aegunud ühiskonnakorralduse vahel. Sageli stiihilistes vastuhakkudes kulmineerusid vastuolud isevalitsuse ja rahva, ettevõtjate ja tööliste, mõisnike ja talupoegade, impeeriumi koloniaalrezhiimi ja
muutus varustamine järjest raskemaks, pidevates lahingutes olevad väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus · 6. jaanuaril 1919 toimus Eesti vägede vastupealetung. Vabastati Rakvere, Tartu, Narva, Valga, Võru, Petseri · kevadtalvine pealetung lõunarindel: Eesti rinne pidas vastu · veebruaris 1919 Saaremaa mäss- enamlastel õnnestus provotseerida mäss mobiliseeritavate hulgas; mandrilt kohalesaadetud karistussalk normaliseeris olukorra ulatuslike repressioonide hinnaga · aprillis 1919 esimese Eesti parlamendi Asutava Kogu valimised. Eduakd olid pahempoolsed erakonnad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks sai August Rei ja valitsusjuhiks Otto Strandman. · Eesti vägede suurpealetung 1919 mais: Narva alt tungis peale Vene põhjakorpus, mida toetasid Eesti väed dessantidega rannikul; Eesti
8 spetsiaalset karistussalka, neist nelja eesotsas kindralid (Orlov, Meinard, Vendt, Bezobrazov) Erinevad väeliigid ja sõjatehnika (19 000 meest) Kubermangud jaotati osadeks, kuhu saadeti väiksemad salgad. Leebus on hukkamõistetav. Erilist karmust, isegi hävitada talusid. Karistussalkade eriline tegutsemine 1905 detsembris ja 1906 jaanuaris. Kindral Bezobrazov Põhja-Eestis, karistussalkade üldjuht! Tema enda väitel lasi tema karistussalk maha 22 inimest ja ihunuhtlust sai 333 inimest; tagaselja mõisteti surma umbes paarkümmend inimest. Ta pidas sõjaväljakohut, olles ise selle juht. Kohtupidamisel ei peetud kinni isegi mitte välikohtu nõuetest ega antud enda kaitsmiseks mingit võimalust. Von Sievers Viljandis! Viljandi massimõrv (53 inimest). Üle 20 balti-saksa päritolu kindrali ja ohvitseri. Mõisnikud-vabatahtlikud. Kevadel repressioonid
vastuhakkude õhutamine jätkus. Traagilisimaks kujunes Saaremaa mäss 1919. aasta veebruaris. Saarlased, olles pikemat aega äralõigatud mandrist ja vaeveldes majandusraskuste küüsis, olid vastuvõtlikud enamlaste propagandale, mille kohaselt valitsus olevat vaid baltisaksa mõisnike tööriistaks. Enamlastel õnnestus provotseerida mäss mobiliseerivate hulgas. Valitsuse poolt kohale saadetud karistussalk suutis olukorra normaliseerida, kuid üksnes ulatuslike repressioonide hinnaga. Peale võite enamlaste üle kutsuti kokku Asutav Kogu, mis pidi lahendama Eesti tuleviku probleemid. Valimistel saatis edu pahempoolseid erakondi: suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei; sellele järgnes pahempoolse suunitlusega Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks valiti sotsialist August Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandman
poole ning olid ka mõisate rüüstamiste ja hävitamiste initsiaatoriks. Tallinna tööliste esimene rühmitus suundus Tallinnast Kohilasse, teine Tallinna tööliste rühm liikus mööda Tartu maanteed ja kolmas rühm väljus Tallinnast Tallinna–Narva maanteed[4]. Esimene salk ning nendega liitunud kohalikud rüüstasid Kohila ja Rapla ümbruse mõisu, Hageri kiriku juures sattus rüüstajatele peale Tallinnast saadetud karistussalk, kellega kokkupõrkes hukkus 17 inimest. 14. detsembril koondusid ümbruskonnas liikunud mässajate salgad uuesti Raplasse, kust liiguti edasi kolmes jaos: Läänemaale ning üle Järvakandi ja Kehtna Pärnumaale. Teise salk liikus mööda Tartu maanteed kagusuunas ja rüüstasid ja põletasid Harjumaal Aruvallas, Uuemõisas, Kuimetsas, Tuhalas. Kolmas salk rüüstas aktiivselt Harjumaa Jõelähtme, Raasiku ja Peningi vallas.
Ainult ida-india kompanii sai teega äritseda, samuel adamsi juhtimisel tungiti laevadele ja teelaadung loobiti merre. See pani briti valitsuse raskesse olukorda ühelt poolt oldi koguaeg protestidele järgi antud. Karistuseks suleti bostoni sadam, seal keelati koosolekud jne. Virginia jpt osariigid tulid bostonlastele appi. 5. sept 1774 Esimene Kontinentaalkongress Philadelphias (tollane pealinn). 10. mail 1775 Teine Kontinentaalkongress, sel korral oli olukord juba tõsine. Briti väe karistussalk oli üritanud minda Concordi, kuid mässuliste poolt Lexingtonis toimus tulevahetus, millele järgnesid edasised rünnakud brittidele. 15. mail otsustas koninentaalkongress, et tuleb alustada sõda briti valitsusega. George Washington määrati kontinentaalarmee etteotsa. 23. aug 1775 kuulutas inglismaa kuningas Ceorge III ameerika kolooniad mässulisteks. USA iseseisvus seisab kolmel dokumendil. Neist kõige olulisem 4. juuli 1776 Iseseisvusdeklaratsioon. Committee of Five
Talupoeg pidi nüüd ise õppima rahaga ümber käima. Nad hakkasid otsima võimalusi sissetulekute suurendamiseks. 14. Raharendile üleminek suunas talud turumajandusele ja tõi tingimused talude päriseksostmiseks. Oluliseks sissetulekuks sai linakasvatus. 15. Mahtra sõda eesti talupoegade ja sakslaste vahel 14. juuni 1858 a. kuulutati välja talurahvaseadus, milles talupojad olid lootnud loomusrendi kaotamist. 18 mõisa talupojad keeldusid abirahast, . Mahtrasse tuli karistussalk mahtralased otsustasis mitte lasta ennast peksta ning kutsusid naaberkülade talupojad appi. Talupojad jäid vastuhakul alla ning neid karistati peksmisega. 16. 1863 a. kehtestati uus passiseadus. Talurahvas sai keisririigi ulatuses täieliku liikumisvabaduse. Kümned tuhanded eestlased asusid elama Valgamaale, Krimmi, Kaukaasiasse ning mujale. Enamasti siiski Eesti vahetusse lähedusse. 17. 21 -22 aprill 1802 VENESTAMISE AEG 1. Millal asus troonile Aleksander III? 2
Virginia jpt osariigid tulid bostonlastele appi. Esimene ja Teine Kontinentaalkongress. Esimene kongress Philadelphias. Suurbritannia ja Ameerika kolooniate esindajad saavad kokku ja üritavad lahendust leida probleemidele, kuid sellest ei tule midagi välja. Teisel kongressil, pool aastat hiljem, on asi juba tõsine ja Ameerika näeb ainsat lahendust iseseisvaks saamises. Lexingtoni tulevahetus ja George Washington Kontinentaalarmee ülemjuhatajaks. Briti väe karistussalk oli üritanud minda Concordi, kuid mässuliste poolt Lexingtonis toimus tulevahetus, millele järgnesid edasised rünnakud brittidele. 15. mail otsustas koninentaalkongress, et tuleb alustada sõda briti valitsusega. George Washington määrati kontinentaalarmee etteotsa. 23. aug 1775 kuulutas inglismaa kuningas Ceorge III ameerika kolooniad mässulisteks. USA Iseseisvusdeklaratsioon (Benjamin Franklin, Thomas Jefferson ja Viie Komitee),
Osa nendest olid juba eelõhtul pidanud salakoosoleku, kus otsustati sõtta mitte minna. Kuivastust marsiti Orissaarde, sealt Kuressaare peale. Kõikides valdades, millest läbi mindi, kuulutati võim töörahva kätte läinuks. Valdadesse saadeti kirja mobiliseerimiseks saarlaste mässuväkke. 21.02ks Kuressaare all ca 1000 mässulist. Teade mässu puhkemisest jõudis üsna kiiresti AV-ni Tlnas. Mereväelastest ja osaliselt Kalevi malevlastest moodustati karistussalk Klaaniga eesotsas. Salk jõudis kiiresti Kuivastusse ja sealt edasi Kuressarde minnes suutsid mässu maha suruda. Mäss lõppes tagajärgedeta (v.a ligi 200 hukkunut). Pidurdas enamlaste hoogu. Saarlaste meeleolu muutus väga kiiresti valitsustruuks. 1919 suve jooksul õnnestus enamlaste enda kontrolli alla saada Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu EAKN. Tegemist oli legaalse organisatsiooniga. Augustis võttis EAKN selgelt enamliku hoiaku ja nende tegevus lõpetati.
lõppu lisatud keisri nime, siis sellel seadusel seda polnud, tundus, nagu keisri allkiri oleks puudunud. Arvatakse, et tegemist on mingi valevariandiga, mitte õige seadusega. Talupojad ootasid seaduselt eelkõige seda, et nende teokoormisi kergendataks, kuid seda nad seadusest välja ei lugenud. Paljud piirkonnad keelduvad abitegu tegemast. Kui seadus on talurahva hulka jõudnud, puhkevad mitmel pool rahutused. Aprillis-mais on Vaivara, Hageri, Kose rahutud. 5. mail saadetakse Vaivarra karistussalk. Talupoegadele antakse karistuseks peksa. See talupoegade liikumist maha ei rahusta, rahutused levivad, mai lõpuks on Põhja-Eesti rannapiirkonnad, Järvamaa, ning Lõuna-Harjumaa rahutud. Põhiline, mida talupojad keelduvad tegemast, on abitöö. Mahtra talupojad keelduvad samuti abiteost, on veendunud, et see on kaotatud. Käsil on sõnnikuvedu ja talupojad keelduvad sellest osa võtmast. Kerkib esile ka kaks liidrit, üks on Mahtra valla talitaja Hans Tertsius ning Oti Jaan Rosenberg
annaabi.ee 
