Vee karedus Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg tõttu. Kuumutamisel need lagunevad moodustaded vees praktiliset lahustamatud karbonaadid Ca(HCO3)2 →(to) CaCO3↓+CO2↑+H2O Ehitusmaterjalid Paas(CaCO3)-lubja ja tsemendi lähteaine Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. savi→savitellised jt savitooted liiv+lubi. segatakse veega ja kuumutatkse→silikaattellised paas(CaCO3)kuumutmine →kustutamata lubi(CaO) segatakse veega→kustutatud lubi(Ca(OH)2) lubi+liiv+vesi→lubimört paas+savi→tsement(sideaine (pulber)) tsement+liiv+vesi→tsementmört tsement(mört)+kruus ja killustik+vesi→betoon Na2CO3+CaCO3+SiO2→klaas Keskkonnaprobleemid Süsihappegaas on koos vee ja metaaniga(CH4) põhilised kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmasfääris rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja põhjustab kli...
tingitud kehade pinade konarlikusest. Pinna konarnused haakuvad ja takistavad liikumist. Hõõrdejõud tekitab liikumist, kui ka soodustab seeda . Liigitatakse: *Seisuhõõre-paigalseisvate kehade v ahel, aitab kaasa liikuma hakkamisele ja liikumissuuna muutumisele. Väikene-minema ei vea kurvis, kui auto keerab rattad risti siis uue suuna aitab võtta seisuhõõre ratta ja tee vahel *Liugehõõre Sõltub: 1) rõhumisjõust ( mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem hõõrdejõud) 2)pinna karedusest (mida krobelisem pind, seda suurem hõõrdejõud -> suvised ja talvised saapad 3) materjalidest mis hõõruvad *veehõõre: (väiksem, kui liig 10-100X) ratas(palgid alla) *Takistusjõud: tekib keha liikumisel gaasis või vedelikus ( või erinevate vedelike gaaside omavahelises liikumises) Takistusjõud = kiiruse2(ruuduga) 'ga *4 = *2
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord Sissejuhatus- vesi Loodusliku vee jaotamine Probleem: kareda vee omadused (vastus; pesuvahendi molekuli ehitus; pesupesemise põhimõte (1;2)) Mööduva karedusega vee tekkimine Karstikoopad (pildid, võrrand) Katlakivi tekkimine (selgitus, võrrand) Katlakivist vabanemine (video) Katlakivi ja lubjakivi olemus (selgitus, pildid, videod: katlakivist vabanemine) Kaltsiumkarbonaadi tekitamine Jäävast karedusest vabanemine (lahustuvus tabel) Kodune ülesanne Vesiniksoola olemus (kirjeldus, animatsioon) Kas meie looduslik vesi on puhas aine? Kas üle kogu Eesti on vesi ühesuguse koostisega? http://office.microsoft.com/en-us/images/results.aspx?qu=water&ex=1&origin=FX101741979#ai:MP900444790| Vastused Looduslik vesi ei ole puhas aine. Vesi sisaldab mitmesuguseid erinevaid ioone ning seetõttu on tal ka erinevad omadused.
kohtades. kohtades. Hõõrdumine Kokkusurutud Haardunud Kehade pinnad kehadel konarused on konarustega. konarused takistavad haarduvad. liikumist. Millest Millest sõltub sõltub hõõrdejõud? hõõrdejõud? 1. 1. Hõõrdejõud Hõõrdejõud sõltub sõltub pindade pindade karedusest. karedusest. 2. 2. Hõõrdejõud Hõõrdejõud sõltub sõltub rõhumisjõust. rõhumisjõust. Hõõrdumine Pean meeles Hõõrdumine Hõõrdejõuks Hõõrdejõuks nimetatakse
terviserikkeid. Sellepärast ei soovitatagi joogiveeks vett, mille üldkareduseks on alla 3,0 mg-ekv/l. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel, sest seejuures tekivad vees raskesti lahustuvad kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid, mis vee seismisel ning jahtumisel sadestuvad. Et karedusest täielikult võitu saada, on välja mõeldud mitmeid meetodeid. Näiteks on kaltsium- ja magneesiumfosfaadid halvasti lahustuvad. Veele lisatakse fosfaate ning kaltsium ja magneesium settivad välja. Teine variant on katioone vahetavate ioniitide kasutamine, asendades Ca- ja Mg-ioonid näiteks H+- või Na+-ioonidega. Katlakivi põletab läbi veekannude, soojaveeboilerite ja pesumasinate küttekehasid ning ummistab soojusvaheteid
võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelisse kauguse ruuduga. F=G*m1*m2/r2 Gravitatsioonikonstant on arvuliselt võrdne jõuga millega tõmbuvad kaks teineteisest 1m asuval 1kg massiga Keha. 4.raskusjõud on jõud millega maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg 5.hõõrdejõud tekkib siis kui: pinnad on ebatasased ,aineosakeste vahel on tõmbejõud. F h=uN Hõõrde tegur sõltub mõlema kokkupuutuva keha karedusest ja materjalist ning määratakse eksperimentaalsel teel. 6.deformatsioon on keha kuju ja ruumala muutumine välise jõu mõjul. 7.elastsusjõud on deformeerimisel tekkiv jõud ja on võrdeline kujumuutuse suurusega. 8.Hooke: jäikus on arvuliselt võrdne selle elastsusjõuga mis tekkib keha pikenemisel 1 ühiku võrra.
Newtoni 3 seadus ütleb, et jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F = -F Keha inertsuse mõõduks on mass m. Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa mõjutab lähedalasuvaid kehi. F=mg Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist. Fh=N Elastsusjõud tekib kehade deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Keha liikumishulk e. impulss on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega: p=mv Kaks keha tõmbuvad gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline mõlema keha massiga ja pöördvõrdeline nende massikeskmete vahekauguse ruuduga: Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused, nim. inertsiaalseteks taustsüsteemideks.
massikeskmete vahekauguse ruuduga. F=G m¹m²/r²., kus G=6,7*10astmel-11 Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa mõjutab lähedalasuvaid kehi. F=mg Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjaliast.hõõrdejõud on vastupidine keha liigutava jõuga.F=N Keha liikumishulk ehk impulss on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega: p vektor=mv vektor
Nurkkiiruse ühik on radiaan/sekundis. Impulss on jääv. Impulss on vektor. Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Impulsi jäävuse seadus on universaalne. Õõrdejõud mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. Seisuhõõrdumine on siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Hõõrdetegut on müü ( ). Sõltub mõlema pinna karedusest, materjalist ja määratakse eksperimentaalsel teel. Hõõrdumist vähendatakse määrimisega.
Keha kaal- jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit.(tähis P, ühik 1N) Toereaktsioon- aluses või riputusvahendis tekkiv elastsusjõud, mille põhjustab alusele toetuv keha, alati pinnaga risti. Elastsusjõud- jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e. deformeerimisel. Hõõrdejõud- jõud, mille tõttu jääb keha alati seisma, kui talle ei mõju mõni muu jõud. Hõõrdetegur- mõõtühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, materjalist jne. Jäikus- näitab kui suur jõud tekib kehas 1N jõu rakendamisel, et pikenemine oleks 1m. New I. Seadus: Iga keha säilitab oma liikumisoleku, paigaloleku või ühtalse sirgjoonelise liikumise seni kuni ta pole sunnitud teiste jõudude mõjul seda seisundit muutma. Gravitatsioonisedus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja püürdvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. New II
Manomeeter-seade rõhu mõõtmiseks Baromeeter-seade õhurõhu mõõtmiseks Üleslükkejõud-jõud,mis mõjub kehale vedelikus ja gaasis Gravitatsioon sõltub massist(mida suurem mass, seda suurem jõud) ja kaugusest ( mida kaugemal on keha, seda väiksem gravitatsioon) Maa tõmbab mind enda poole = 10*minu mass. Hõõrdejõud on kasulik- keha liigub ja peatub lõpuks, kahjulik - kulumine Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam, seda suurem jõud),pindade kokkupuutepindalast(mida väiksem,seda väiksem jõud) Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud Takistab kehal Keha libisemine Kõige väiksem.Keha liikuma hakkamist teisel kehal veereb mööda teist keha. Nt:pall,ratas. Elastne deformatsioon taastab kuju(vedru,kumm,lihased), plastiline deformatsioon ei taasta kuju(paber,klaas,või,savi)
juhul tekib anuma põhja ja seintele sade- katlakivi. Katlakivi rikub kuumutus nõu, halvendades soojusjuhtivust.Eriti kahjulik on katlakivi teke suurtes kateldes ja veeboilerites,põhjustades ülekuumenemist ning suurt täiendavat energia kulu. Katlakivi võib põhjustada veetorustikes ohtlikke ummistusi. Mittekarbonaatne karedus ehk jäävkaredus ehk püsikaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesiumi- ja kaltsiumiioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Vee kareduse kõrvaldamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid. Esimene neis on vee destilleerimine.Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse ehk vett keedetakse, tekkinud aurud kondenseeritakse jahutamisel teise anumasse
Teatud tüüpi vett hüütakse karedaks veeks, ja need on need veed mis sisaldavad näiteks kaltsiumi-, magneesiumi ja raud(III)ioone. Kare vesi tekitab aga meie kodumasinatele katlakivi, muutes sedasi asjad kasutuskõlbmatuks. On võimalik ehk vee karedus on mööduv, siis öeldakse selle kohta karbonaatne, aga halvemal juhul või olla vesi ka mittekarbonaatne ehk püsivalt kare. On väga hea inimesed on suutnud leida viise kuidas vee karedusest vabaneda, seda siis olenevalt mis liiki karedusega on tegu. Lihtsamatel juhtudel piisab vee keetmisest. Veekareduse eemaldamisel keetmise teel on aga ka suur miinus. Nimelt tekitab see meie olmetehnikale katlakivi. Tegelikuses on, need protsessid, aga pöörduvad,sest looduses on ka võimalik, et tekib vastasuunaline reaktsioon kus vees ja õhus sisalduva süsinikdioksiidi toimel muutuvad pinnases looduslikud kaltsiumi- ja magneesiumiühendid vees lahustuvateks
9.Millal tekib seisuhõõrdejõud,liugehõõrdejõud ja veerehõõrdejõud?- seisuhõõrdejõud: jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale.- liughõõrdejõud: keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda.- veerehõõrdejõud: keha veereb mööda teise keha pinda. 10.Mida iseloomustab ja millest sõltub hõõrdetegur?- iseloomustab pinda- sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. 11.Nimeta deformatsiooni liigid-nihke-, painde-, surve-, tõmbe- ja väändedeformatsioon 12.Mis on jõud, elastsusjõud,elastsusjõu suund.- jõud: füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele kehale.- elastsusjõud: keha kuju muutumisel(deformeerumisel) tekkiv jõud- suund: deformatsiooniga vastassuunaline 13.Sõnasta Hookei seadus,valem,tähis,ühik- kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega- valem: Fe =
m ja m kummagi keha (punktmassi) mass 1kg r kahe keha kaugus 1m G-gravitatsioonikonstant Raskusjõud-üks gravitatsioonijõu vorme. See on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F= mg g= vabalangemise kiirendus 10 m/s. F=G*Mm:R Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist.Hõõrdejõud on vastupidine keha liigutava jõuga. F=N - hõõrdetegur N- rõhumisjõud (pinnaga risti) (F= mg) Elastsusjõud püüab taasatada deformeerunud keha kuju. On alati deformeeriva jõuga vastassuunaline. Deformatsioon on keha kuju muutumine. Keha deformeerub kuna tema erinevad osad liiguvad erineva kiirusega. F =k l F- elastsusjõud 1N k- jäikus, sõltub materjalist, keha kujust 1N: m l- keha pikkuse muut, kas venitamisel või kokku surumisel 1m
esemeid paigal) LIUGE.- tekib kui pinnad libisevad teineteise peal. N: suusad lumel. VEERE.- tekib kui on tegemist veeremeisega. N: ratas. Hõõrdejõud sõltub: RÕHUMISJÕUST mida suurem on rõhumisjõud seda suurem on liikumine. 3 KOKKUPUUTUVATEST PINDADEST materjalist, pindade karedusest, pinnakonarlusest. Hooke seadus väikestel deformatsioonide keha elastsusjõud on võrdeline keha pikenemise või lühenemisega. Valem: Fe = k l Tähised: Fe = elastsusjõud k = keha jäikus[1N/m] l = keha pikenemine või lühenemine. Töö valem: A = F .s mõõtühik: [ J ] (dzaul) Võimsuse valem: N=A/t mõõtühik: [ J/s ]
tõttu on hõbe väikseima takistusega metall. Hõbe sulab temperatuuril 962 °C TINA Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Tina sulamistemperatuur on 232 °C. ALUMIINIUM Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall, mille värvus varieerub hõbedasest mattja hallini, olenevalt pinna karedusest. Alumiinium ei ole magneetiline ning süttib raskelt. Sulamistemperatuur on 660 °C POLÜSTÜREEN Stüreeni polümeriseerumisel saadav polümeer. Polüstürooli töötemperatuur on -40 kuni +70 kraadi,kuid erinevate lisanditega on võimalik saavutada -200 kni +80 kraadine vahemik. Polüstüroolist hakkavad juba +40kaardi juures intensiivselt eralduma erinevad mürgised lendained. POLÜVINÜÜLKLORIID Laialdaselt kasutatav
nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Raskusjõud on gravitatsioonijüud, millega Maa mõjutab lähedalasuvaid kehi. Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist. Elastsusjõud tekib kega deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Hooke’i seadus : Kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega. Deformatsiooniliigid on vääne, surve, tõmme ja paine. Töö on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitub teepikkuse korrutisega. Võimsus on töö tegemise kiirus. Energia on keha võime teha tööd.
kokkupuutepinda, selleks on kaks vimalust: 1) seisuhrdumine - kui mingi jud pab keha paigalt nihutada, kuid hrdumise tttu jb keha paigale; jud peavad olema suuruselt vrdsed ja suunalt vastupidised Fh = -F 2) liugehrdumine - kui keha liigub ja libiseb mda teise keha pinda; alati suunatud liikumisele vastassuunas; on vrdeline pindu kokku suruva juga, st. rhumisjuga Fh = m x N Hrdetegur - kreeka tht m. Hrdetegur sltub mlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. Hrdumise kaks peamist phjust - 1) pindade ebatasasus 2) aineosakeste vahelised tmbejud ELASTSUSJUD Elastsusjud - keha kuju muutmisel e. deformeerimisel tekkiv jud. Suhteliselt vikeste deformatsioonide korral on elastsusjud vrdeline kujumuutuse suurusega. Fe = k x delta l Elastsusjud on suunalt alati deformatsioonile vastupidine. Vrdetegurit k nimetatakse deformeeritud keha jikuseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS
tõttu jääb keha paigale. Keha liigutav jõud peab võrduma hõõrdejõuga ning olema vastassuunaline. Fh= -F 2) Liugehõõrdumine- tekib, kui keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda; hõõrdejõud sõltub pindade omadustest ning pindu kokku suruva jõu suurusest. Mõõtmised näitavad, et liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga, s.t. rõhumisjõuga: Fh= µN=µmg (N- rõhumisjõud; µ-katseliselt määratud hõõrdetegur, sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist) 3) Veerehõõrdumine- Fvh=mv*(N/R) Hõõrdumise põhjused: 1) Pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. 2) Aineosakeste vahelised tõmbejõud. 7.Elastsusjõud ja deformatsioon; Hooke`i seadus; jäikus. Elastsusjõud- keha kuju muutmisel e. deformeerimisel tekkiv jõud. Elastsusjõud püüab keha kuju taastada. On alati deformatsiooniga vastassuunaline. Deformatsiooni liigid: 1) tõmbe- ; 2) painde- ; 3) surve- ; 4)
Kare vesi põhjustab katlakivi teket ja karedas vees lahustub seep halvasti § Pehme vesi peaaegu ei sisalda kaltsium ja magneesiumioone § Vee karedust liigitatakse karbonaatseks ehk mööduvaks ja mittekarbonaatseks ehk jäävaks kareduseks Karbonaatne ehk mööduv karedus... v on põhjustatud kaltsium ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisest vees, mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3na välja. Mööduvast karedusest saab vabaneda keetmise teel Püsiv ehk jääv karedus on tingitud.... v tugevate hapete Ca2+ ja Mg2+ vees lahustuvatest sooladest (nt CaCl2, MgCl2). Keetmise teel kõrvaldada ei saa. Püsiva kareduse eemaldamiseks on mitu viisi · ioniitmeetod · destillatsioon Pehme vesi o Pehme vesi on vihma ning lumevesi. Küllaltki pehme on tavaliselt veel ka järve või jõevesi o Karedad veed on kaevu ja allikaveed, eriti aga merevesi o
Pakendus (taara, foolium, purgid jne) Ehitus (aknad, uksed, kergkonstruktsioonid) Tarbeesemed (köögitarvetest kuni spordivahenditeni) Tänavavalgustid, laevamastid Koduelektroonika korpused Elektriliinid Alnico magnetid mikrofonides Ülipuhast alumiiniumi (99,980% 99,999%) kasutatakse elektroonikas ja CDdes Füüsikalised omadused: suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall, mille värvus varieerub hõbedasest mattja hallini, olenevalt pinna karedusest. Alumiinium ei ole magneetiline ning süttib raskelt. Puhas alumiinium on suhteliselt hea nähtava valguse ning ülihea infrapunakiirguse peegeldaja. Alumiiniumi tihedus 2,7 g/cm3 ja jäikus on umbes 1/3 terase omast ning see on kergesti pressitav, valatav ja freesitav. Alumiinium on väga hea soojuse ja elektrijuht, omades 59% vase soojuse- ja elektrijuhtivus võimest, 3 korda väiksema tiheduse juures. Alumiinium on suuteline olema ülijuht. Alumiinium sulab temperatuuril 933.47 K (660
b) aineosakeste vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulidevahelised tõmbejõud kasvavad märgatavaks. Nii jäävad üsna kõvasti kokku kaks sildeta plii- või klaasplaati. 17. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=µN, kus Fh on hõõrdejõud, µ on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Suurus sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist ning määratakse eksperimentaalsel teel. 18. Hõõrdetegur µ on ühikuta suurus, mis iseloomustab hõõrdejõudude suhet kahe keha ja neid kokku suruva jõu vahel. 19. Eleastsusjõud on jõud, mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Põhjused: raskusjõu kasvamisega peab suurema ka elastsusjõud. Fe= -Kx ( def. On vastassuunaline tema def. jõuga; K on võrdetegur=näitab keha jäikust(nt def
Liugehõõrdumise puhul liigub ning libiseb keha mööda teise keha pinda, sõltub kehade omadustest ja pindu kokku suruva jõu suurusest, alati suunatud liikumise vastassuunas, on võrdeline pindu kokku suruva jõuga 24. Mis põhjustab hõõrdumist? Hõõrdumise põhjusteks on pindade ebatasasus ning aineosakeste vahelised tõmbejõud (siledad pinnad) 25. Mis on hõõrdetegur? Millest sõltub? Hõõrdetegur on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. 27. Kuidas suurendada/vähendada hõõrdumist? suurendada - pinna karestamisega, kokku surudes. vähendada - määrete ja õlitega 28. Mida nimetatakse elastsusjõuks? Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on deformatsiooniga vastassuunaline. 29. Mis on keha elastsusjõud
pinnale (lasta seista ja pühkida siis ära) tuhmi jälje jätab (materjal lahustus liimis). Liimühendused on võimaldanud luua paljusid kergmaterjale, nt kärgplaadid ehituses. Liimitud konstruktsioonide tugevus sõltub: ühenduse pindalast (suurem kokkupude); õigest jõudude jaotusest konstruktsioonile; ühenduste edasisest tugevdamisest (nt tihvtid); liimikihi paksusest (liiga palju pole hea; oleneb pinna karedusest/poorsusest) Kitid on liimid, millele on lisatud pulbrilisi või kiulisi täiteaineid. Sarnased on ka pahtlid. Kui liim peab juhtima elektrit, lisatakse metallipulbrit. Meditsiinis kasutatavad liimid ei tohi loomulikult olla ega muutuda mürgisteks. "Makroflex" jt selletaolised on liimid, millesse on lisatud gaasitekitajat (või on gaas varem rõhu all lisatud), tekib vaht. Lauri Siitam XI R
Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=N, kus Fh on hõõrdejõud, on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (FshF), sel juhul on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul on veerehõõrdetegur).
Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=Gm1m2/r2 Gravitatsioonikonstant G= 6,7*10-11Nm2/kg2 Henry Cavendish-Määras gravitatsioonikonstandi ja Maa massi ning tiheduse. Tegi kindlaks õhu tiheduse ja avastas vesiniku. Raskusjõud- F=m*g g-gravitatsioonikiirendus, vabalangemiskiirendus. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ja materjalist. Ta tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. F= N Elastsusjõud on keha deformeerimisel tekkiv jõud. Keha impulss on massi ja kiiruse korrutis. p=m*v Impulss on vektoriaalne suurus.. Suletus süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Töö on võrdne kehale mõjuva töö ja selle mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. A=F*s. Kui keha ei liigu otse A=F*cos*s Töö on vektoriaalne suurus.
Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=µN, kus Fh on hõõrdejõud, µ on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur µ on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (F shF), sel juhul µ on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul µ on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul µ on veerehõõrdetegur).
määratav tiitrimisel soolhappega metüüloranži juuresolekul: kare vesi 3 - 4,5 mmol/l väga kare vesi > 4,5 mmol/l Ca(HCO3)2 + 2HCl = CaCl2 + 2CO2 + 2H2O Vee mööduv karedus on 1 liitris vees lahustunud Ca ja Mg summaarne MÖÖDUVAST KAREDUSEST SAAB LAHTI: millimoolide hulk. 1. Vee keetmisega: Ca(HCO3)2 → CaCO3 + CO2 + H2O Reaktiivid: 0,1M HCl mõõtelahus, indikaator metüüloranž, uuritav vesi. Töövahendid: Statiiv muhvi ja käpaga, bürett Mohri näpitsaga, koonilised kolvid 2. Ca(OH)2 lisamisega: (tiitrimisnõud), mõõtsilinder
Vali üks: a. astmetreimine, välistreimine b. pikitreimine, välistreimine c. astmetreimine, sisetreimine d. kujutreimine, välistreimine Küsimus 6 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistest parameetritest otse sõltub lõikekiiruse valik lõiketöötlemisel? Vali üks: a. töödeldava materjali omadustest b. lõikeriista kujust c. töötlemisvaru suurusest d. pinna karedusest Küsimus 7 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Määrata terasest (lõikekiirus V=400 m/min) tooriku välistreimiseks vajalik lõikeaeg T (s). Töödeldud välispinna läbimõõt d=252,1 mm ja lõikepikkus on 950 mm. Treimisel on ettenihe s=2,4 (mm/p) ja lõikesügavust=2,3 (mm), vt. joonisel. Lõikeaeg T (s) arvutamiseks kasutage järgmine valem: T=l/(s·N), kus N - spindli pöörlemiskiirus, p/s; l - lõikepikkus, mm.
d. mahalõikamine, välistreimine Küsimus 6 Millistest parameetritest otse sõltub lõikekiiruse valik lõiketöötlemisel? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. töödeldava materjali omadustest Märgista küsimus b. lõikeriista kujust c. töötlemisvaru suurusest d. pinna karedusest Küsimus 7 Määrata Al-sulamist (lõikekiirus V=800 m/min) tooriku välistreimiseks vajalik lõikeaeg T (s). Valmis Töödeldud välispinna läbimõõt d=201,4 mm ja lõikepikkus on 935 mm. Treimisel on ettenihe s=2,9 (mm/p) ja lõikesügavus t=3,0 (mm), vt. joonisel. Hinne 0 / 7 Märgista küsimus Lõikeaeg T (s) arvutamiseks kasutage järgmine valem: T=l/(s∙N),
m keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s) · Elastusjõud tekib keha kuju muutumisel kehas, elastusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. Fe = kl ,milles k jäikus (N/m) Fe elastusjõud (N) I - vedrupikenemine (m) · Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist. Fn sõltub hõõrdetegurist, keha massist, pinna kaldenurgast. Hõõrdetegur sõltub pindade materjalist ja pindade karedusest. · Newtoni I seadus: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju tasakaalu korral on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. F = ma · Newtoni II seadus: Kehale antav kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a = F/m
•Rekr kaudu saab määrata vkr, mis vastab vedeliku voolukiirusele, kus toimub üleminek. Hõõrdekaod suurenevad hüppeliselt. •Katselised lubatud maksimaalsed kiirused: 28.Hõõrdetakistus (seletus, moody diagramm, turbulentse voolamise valem) •Tingitud hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja osakeste omavahelisest hõõrdumisest. Võrdeline teepikkusega. •Turbulentsel voolamisel sõltub Reynoldsi arvust, toru sisepinna karedusest ning läbimõõtust •Kasutatakse Moody diagrammi 29.Kohttakistus (seletus, valem) •Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elemen-tidest. Muutub voolukiirus või suund •Voolu ristlõikepinna muutus •Vool mahutisse või sealt välja •Torustiku suunamuutused •Torustiku koondumised ja hargnemised •Süsteemielemendid 30.Kogurõhukadu, rõhulang (seletus, valem) 31.Bernoulli võrrand ja seletus
Pärast seda vabastatakse spoonipakk survest ja töödeldakse teine serv. Liimivaltsid Liimi pealekandmine liimivaltsidega põhineb kontaktmeetodil. Valtsid on valmistatud terasest ning olenevalt pealekantava liimi liigist on valtsipind sile või rihveldatud. Rihveldatud valtsid soodustavad liimi pealekandmist. Pealekantava liimi kulu reguleerimiseks varustatakse liimivaltsid doseerimisvaltsidega. Liimikulu oleneb spoonipinna karedusest, puidu liigist, liimi viskoossusest ja valtsipinna faktuurist. Doseerimisvaltsi vahekaugus pealekantavast valtsist määrabki kindlaks liimikulu. Liimivaltside pind on kaetud happekindla kummiga. Selle kummi all paikneb elastsema kummi kiht. Valtsid käivitatakse tavaliselt ühiselt ajamilt. Spooni koosteseadmed Spooniribade koostamiseks täisformaadilisteks lehtedeks kasutatakse piki- ja ristisuunalise etteandega koostepinke. Spooniribad ühendatakse vuugipaberi,
Hõõrdejõu suurus sõltub rõhumisjõust – mida tugevamini kehdi kokku suruda, seda rohkem konarused haakuvad. Hõõrdejõud liigitatakse: 1) Seisuhõõrdejõud – võimaldab kehade paigalseisu ja kohalt liikuma hakkamist 2) Liugehõõrdejõud 3) Veerehõõrdejõud (alati väiksem kui liugehõõrdejõud, kui on tegu samade kehadega) FH = μmg μ - hõõrdetegur, ilma ühikuta sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest ja materjalist, tuntud materjalide jaoks mõõdetud ja tabelitesse kantud V ELASTSUSJÕUD Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ning mis on alati suunatud vastupidiselt deformatsiooni esile kutsuvale jõule. Elastsusjõud tekib tõmbel, väändel, survel, paindel ja nihkel. a) Alustes tekkiv elastsusjõud, nim ka toereaktsiooniks b) Riputusvahendis tekkiv elastsusjõud, nim ka pingeks c) Vedrus tekkiv elastsusjõud
huviobjektiks. Alumiinium Üldised omadused Keemiline valem Al Välimus Hõbehall, tahkis Füüsikalised omadused Molekuli mass 26.98 amü Sulamistemperatuur 933,15 K (660 °C) Keemistemperatuur 2792,15 K (2519 °C) Tihedus 2700 kg/m³ Omadused-Füüsikalised Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall, mille värvus varieerub olenevalt pinna karedusest hõbedasest matja hallini. Alumiinium ei ole magneetiline ning süttib raskelt. Puhas alumiinium on suhteliselt hea nähtava valguse ning ülihea infrapunakiirguse peegeldaja. Puhta alumiiniumi voolavuspiir on 711 MPa ning sulamite oma 200600 Mpa. Alumiiniumi tihedus ja jäikus on umbes 1/3 terase omast. Alumiinium on kergesti pressitav,valatav ja freesitav. Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Alumiiniumil on 59% vase soojus- ja elektrijuhtivusvõimest 3
lahuse värvuse muutumiseni kollasest punaseks. Arvutada mööduv ehk karbonaatkaredus tiitrimisel kulunud HCl lahuse ruumala järgi (ühikutes mgmol dm-3 ehk mol · 10-3 dm-3) Katse andmed : VKulunud HCl 2,5 (cm3) CHCl 1,01267 Arvutused: Mööduv karedus = = 12,66 mgmol dm-3 Järelduses: Katse tulemused näitasid, et mööduv karedus on väiksem, kui üldkaredus (kuna üldkaredus koosnebki mööduvast ehk karbonaatsest ja püsivast ehk mittekarbonaatsest karedusest). Samas saime me vee kareduse kordades kõrgema, kui kraanivesi tegelikult olema peaks. Seetõttu arvan, et keegi üritas meie tööd saboteerida, lisades hetkel, mil me ei vaadanud, meie veeklaasi kaltsium, magneesium ja kaalium soolasid. Mööduva kareduse saime 12,66 mis karedusskaalal on 6,33 mg-ekv/l , mis on aga juba ka kare vesi (sellele lisandub veel mitte mööduv karedus) seega minu teooria peaks paika pidama, et keegi saboteeris meie tööd.
puhul olid erinevused empiirilistega juba suuremad. Järeldused toru kardeuste kohta. 1.Toru A tsingitud toru DN 25 Kirjanduse andmetel peaks sellise toru karedus olema 0,15 mm.Katseliselt leitud karedus oli umbes 2,7mm.Katse võib lugeda ebaõnnestunuks. 2. Toru B - tsingitud toru DN 15 5 Kirjanduses on antud toru kareduseks 0,15mm.Katse näitab kareduse piirkonna vahemikuks 0,009-0,096 mm, mis on väiksem teoreetilisest karedusest. 3.Toru C - polüvinüülkloriidtoru DN 15 PVC toru karedus kirjanduses on 0.0015 - 0.007 mm.Meie katsetulemuseks oli ligikaudu 0,01 mm. 4.Toru E - vasktoru DN 15 Kirjandusandmed annavad kareduseks 0.001 - 0.002 mm.Katsetulemused jäid vahemikku 0,00013-0,0325mm. Järeldused kohttakistuste kohta. Ventiili kohttakistus 15 mm diameetriga toru puhul on kirjanduse alustel 10,mõõtmised näitasid aga tulemuseks 30. Kuna selle torustiku osa takistust sai
toru pikkus, m, d- toru diameeter, m, - vedeliku tihedus, kg/m3, w-vedeliku voo keskmine kiirus, m/s, - kohttakistuskoefitsent. Vedeliku voo keskmine kiirus määratakse järgmiselt: kus V- mahtkulu, m3/s, A- vedeliku voo ristlõige m2. Hõõrdekoefitsent ja kohttakistuskoefitsendid ei ole konstantsed suurused, nad sõltuvad vedeliku voolamise kiirusest, vedeliku tihedusest ja viskoossusest, samuti toru diameetrist ning toru seinte karedusest, mis on saadud eksperimentaalandmete üldistamisel kasutades sarnasusteooriat. Vedeliku voo ühtlast liikuist kirjeldab võrrand: kus Eu on Euleri arv, mis väljendab rõhu- ja inertsijõudude suhet: ning Re on Reynoldsi arv, mis väljendab inertsi- ja viskoossusjõudude suhet: 1, 2 on geomeetrilise sarnasuse kriteeriumid. Laminaarsel voomalisel (Re < 2300) ei sõltu torustiku karedusest Turbulentsel voolamisel (Re > 2300) hüdrauliliselt siledates torudes (klaas-, vask-, tsink-,
sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Katse tulemuste põhjal võib järeldada, et analüüsitud kraanivesi oli mõõdukalt kare. Keemiseni kuumutamine vähendas karedust vähe ja vesi jäi mõõdukalt karedaks. Vee keetmine 20 minutit vähendas karedust märgatavalt ja vesi muutus eriti pehmeks, keetmisele lisaks paberfiltrist läbilaskmine eemaldas veest lisaks ligikaudu 40% keetmisel järelejäänud karedusest. Läbi Na- kationiitfiltri lastud veel puudus karedus täielikult filtri efektiivsus suurepärane. Võrreldes laborikaaslaste läbiviidud kraanivee ÜK ja KK mõõtmiste tulemuste keskmisega jäid antud töö tulemused keskmiste tulemuste sekka (erinevus keskmisega alla 2%). Igasuguste vigade tekkimise põhjuseks võivad olla mõningad ebatäpsused katse läbiviimisel, ligikaudsed mõõtmistulemused ja ümardused arvutamisel.
9 energia jäävuse seadus-isoleeritud süsteemis võib energia minna ühest liigist teise, kuid energia hulk jääb seejuures muutumatuks 10 gravitatsioonikonstant-iseloomustab gravitatsioonijõu tugevust(kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga) 11 hõõrdejõud-liikumist takistav jõud 12 hõõrdetegur-ilna mõõtühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarusest, materjalist, aineosakeste vahelistest tõmbejõududest 13 Hooke seadus-selle seaduse kohaselt on elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega, kirjeldab elastsusjõu pikenemist 14 igavene jõumasin-liigub igavesti iseenesest ja teeb tööd (näiteks tõstab mingit koormat), saamata energiat väljastpoolt 15 impluss ehk liikumishulk-füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub keha massi ja tema kiiruse korrutisega
ruuduga: - raskusjõud on gravitatsioonjõud, millega Maa mõjutab enda lähedal olevaid kehi: F=mg - Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. - Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. - Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist F h = * N - Elastsusjõud tekib keha deformeerumisel ja püüab esialgset kuju taastada. - Hooke'i seadus kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega: - Keha liikumishulk ehk impulss on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega: Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Newtoni_seadused · http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton
mõjutab enda lähedal olevaid kehi: F=mg - Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. - Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. - Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist F h = μ* N - Elastsusjõud tekib keha deformeerumisel ja püüab esialgset kuju taastada. - Hooke’i seadus – kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega: - Keha liikumishulk ehk impulss on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega:
molekulide ning toru vahelisest hõõrdumisest. Hõõrdetakistus avaldub valemiga λ v2 ∆p h = l ρ , (5.4) D 2 kus l on toru pikkus, m, D – toru läbimõõt, m, λ – hõõrdetakistustegur, ρ – õhu tihedus, kg/m3, v – õhu liikumiskiirus, m/s. Hõõrdetakistustegur sõltub toru siseseinte karedusest, õhu viskoossusest (temperatuurist) ja voolu liigist (laminaarne või turbulentne). Laminaarsel voola- misel, kui Re ≤ 2300, arvutatakse hõõrdetakistus valemiga 64 vD λ= ja Re = , (5.5) Re ν kus Re on Reynoldsi arv, ν – õhu kinemaatiline viskoossus. Turbulentsel voolamisel, kui Re = 2300…4000, võib kasutada valemit
hõõrdekoefitsent, l- toru pikkus, m, d- toru diameeter, m, ρ- vedeliku tihedus, kg/m3, w- vedeliku voo keskmine kiirus, m/s, ζ- kohttakistuskoefitsent. Vedeliku voo keskmine kiirus määratakse järgmiselt: V w= A kus V- mahtkulu, m3/s, A- vedeliku voo ristlõige m2. Hõõrdekoefitsent ja kohttakistuskoefitsendid ei ole konstantsed suurused, nad sõltuvad vedeliku voolamise kiirusest, vedeliku tihedusest ja viskoossusest, samuti toru diameetrist ning toru seinte karedusest, mis on saadud eksperimentaalandmete üldistamisel kasutades sarnasusteooriat. Vedeliku voo ühtlast liikuist kirjeldab võrrand: Eu=φ ( ℜ , Γ 1 , Γ 2 ) kus Eu on Euleri arv, mis väljendab rõhu- ja inertsijõudude suhet: ∆p Eu= ( ρ w 2) ning Re on Reynoldsi arv, mis väljendab inertsi- ja viskoossusjõudude suhet: ρwd ℜ= μ Γ1, Γ2 on geomeetrilise sarnasuse kriteeriumid. Laminaarsel voomalisel (Re < 2300) λ ei sõltu torustiku karedusest
5 mg-ekv/l. Paljudes kohtades ja olukordades ei oma vee karedus olulist rolli (näiteks tulekahjude kustutamisel, tänavate ja kõnniteede puhastamisel, liuväljade rajamisel). Kuid kare vesi võib põhjustada probleeme näiteks nõude pesemisel (käsitsi või masinaga), pesu pesemisel, enda pesemisel. Pehme vee kasutamisel kulub kaks korda vähem pesuvahendit, sest karedas veel lahustuvad pesuvahendid tunduvalt kiiremini ja pesemisprotsess jääb lühikeseks. Suhtumine vee maitsesse olenevalt karedusest on individuaalne. Maitselävi kaltsiumioonide ja magneesiumi suhtes on erinev. Mõnele tarbijale on vesi vastuvõetav karedusega üle 10 ml-ekv/l. Eriti kare vesi annab kibeda maitse ja avaldades halba mõju esmajärjekorras seedeorganitele. 6 Suure rauasisaldusega vesi Rauarikastest puurkaevudest ammutatud vesi on esmapilgul täiesti puhas ja läbipaistev. Paarikümne minuti pärast muutub vesi
C. Mida nimetatakse keha kaaluks? Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega Maa külgetõmbejõu tõttu mõjutab keha alust v riputusvahendit. Tähis P, ühik [1N] P = mg (kui keha seisab paigal v liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt) II osa 1. Millest on põhjustatud hõõrdejõud? Hõõrdejõud on põhjustatud: Kokkupuutuvate kehade krobelisusest (karedusest) Kokkupuutuvate pindade osakeste vahelisest vastastikmõjust. 2. Millest sõltub hõõrdetegur? Hõõrdetegur sõltub: Kokkupuutuvate pindade töötlusest ja puhtusest Kokkupuutuvate pindade materjalist. 3. Mida nimetatakse hõõrdejõuks? Hõõrdejõuks nimetatakse elektromagneetilise olemusega jõudu, mis tekib kehade vahetul kokkupuutel ja on alati suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Tähis Fh , ühik [1N]
tänavate ja kõnniteede puhastamisel, liuväljade rajamisel). Kuid kare vesi võib põhjustada probleeme näiteks nõude pesemisel (käsitsi või masinaga), pesu pesemisel, enda pesemisel. Pehme vee kasutamisel kulub kaks korda vähem pesuvahendit, sest karedas veel lahustuvad pesuvahendid tunduvalt kiiremini ja pesemisprotsess jääb lühikeseks. Suhtumine vee maitsesse olenevalt karedusest on individuaalne. Maitselävi kaltsiumioonide ja magneesiumi suhtes on erinev. Mõnele 8 tarbijale on vesi vastuvõetav karedusega üle 10 mlekv/l. Eriti kare vesi annab kibeda maitse ja avaldades halba mõju esmajärjekorras seedeorganitele. Suure rauasisaldusega vesi Rauarikastest puurkaevudest ammutatud vesi on esmapilgul täiesti puhas ja läbipaistev
Tänavavalgustid, laevamastid Koduelektroonika korpused Elektriliinid Ülipuhast Al kasutatakse elektroonikas ja CDdes. Alumiiniumipuru kasutatakse värvides metalliläike saavutamiseks ning pürotehnikas. Alumiiniummüntid 1.3.2. Füüsikalised omadused Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall, mille värvus varieerub olenevalt pinna karedusest hõbedasest matja hallini. Alumiinium ei ole magnetiline ja süttib raskelt. Alumiinium on kergesti pressitav, valatav ja freesitav ja on hea soojus-ja elektrijuht. Sulamistemperatuur on 660 kraadi. Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3. 1.3.3. Keemilised omadused Alumiinium peab korrosioonile hästi vastu, kuna oksüdeerumisel tekib õhuke pindmine alumiiniumoksiidi kiht, mis takistab edasist oksüdeerumist. Suure tugevusega
suur. Kaheseksioonilise soojusvaheti puhul tuleks torude pikkuseks 5 m, mis aitab vältida torude läbi vajumist. Lõhidalt, see tähendaks, et kaks vertikaalsete torudega soojusvahetit oleks üksteise peal. Torude üldarvuks sain 88 toru. Roostevabast terasest soojusvahetis jahutatakse oktaani keemistemperatuurist 126 kuni 30 - ni. Aine masskulu 3,273 kg/s. Oktaani jahutatakse veega, mille algtemperatuur on 30 ja rõhk 2 atm. Jahutusvee lõpptemperatuur valitakse, olenevalt vee karedusest, Eestis 45-50 piirides (Mikkel, 2013). Soojusagensise masskulu on 255,77 kg/s. Kasutatud kirjandusLaura Mikkel, V. (2013). Kursuseprojekti juhend soojusvaheti arvutamiseks . Tallinn. Octane. (24. 03 2017. a.). Allikas: Wikipedia: https://en.wikipedia.org/wiki/Octane Shell and tube heat exchangers. (23. 03 2017. a.). Allikas: Thermopedia: http://www.thermopedia.com/content/1121/ Sinnott, R. K. (2005). Chemical Engineering Design. Vol. 6. Fourth edition. UK: Elsevier. Water. (07
annaabi.ee 
