ettevõte võimeline kohe tasuma, st kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga. raha+ väärtpaberid maksevalmiduse kordaja= lühiajalised kohustised Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varast finantseeritakse võõrkapitaliga. kohustised kokku võlakordaja= kohustised + omakapital kokku Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustiste osatähtsust pikaajalises võõr- ja omakapitalis. pikaajaline kohustus kapitaliseerituse tase= pikaajaline kohustus+omakapital Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. ärikasum+ finantstulu intresside kattekordaja= finantskulu
pikaajalised kohustused 88198 lihtaktsiad 38348 akumuleeritud kasum 51129 kokku passiva 255967 Maksevõime parandamine enne raha/kohustused 0,178573 pärast 0,326534 Maksevõime on paranenud Võõrkapitali kasutamine enne pärast Võlakordaja 1,271672 1,367452 Kohustuste ja omakapitali1,571409 suhe 1,860702 Kapitaliseerituse kordaja 0,363633 0,496401 a järgmiselt: mist? Ülesanne B Nelja eelneva perioodi kohta on järgmised andmed: Bilansikirje 2008 2009 2010 2011 käibevarad 12782 14316 16361 17959 varud 5241 6391 7989 8948 lühiajalised kohustused 6391 6519 6839 7030 LaVKk 2,000000 2,196042 2,392309 2,554623
-10 Jooniselt 11 saame välja lugeda informatsiooni intresside kattekordaja kohta. Näitaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. Alates 2015. aastast on antud näitaja miinuses, mis näitab et, ettevõte ei suuda ärikasumi pealt intresikulusid tasuda. Selle näitaja madal väärtus ettevõttes tähendab riski kreeditoritele ja võib tuua ettevõtjale raskusi täiendavate finantsallikate leidmisel. Joonis 12. Kapitaliseerituse kordaja 2010-2015 (autorite koostatud) Kapitaliseerituse kordaja 110% 105% 100% Kapitaliseerituse kordaja 95% 90% 85% 2015 2014 2013 2012 2011 2010 Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte püsivates finantseerimisallikates, ehk käsitleb kapitali struktuuri 28 kõige kitsamas tähenduses.
Näitaja kõrge tase iseloomustab seda, et varasid finantseeritakse rohkem võõrvahendite arvelt. Kreeditoride seisukohalt on eelistatum selle näitaja madal tase. 2. Kohustuse ja omakapitali suhe - näitab laenuvahendite ja omakapitali arvelt finatseerimise suhet. Kohustuste ja omakapitali suhe = (lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused) / omakapital 3. Kapitaliseerituse kordaja - iseloomustab pikaajaliste kohustuste osakaalu kogukapitalist Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital) 4. Intresside katte kordaja - iseloomustab firma võimet ärikasumi arvelt katta intressikulud. Intresside katte kordaja = ärikasum / perioodi intressi kulu Tasuvuse suhtarvud - tasuvus ehk rentaablus Need võimaldavad anda ettevõtte tegevusele üldistava hinnangu. Võimaldavad ettevõtet
#DIV/0! Rahakordaja #DIV/0! #DIV/0! Tootmisvarudega kaetuse kordaja #DIV/0! #DIV/0! Võlakordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibevälde #DIV/0! #DIV/0! Debitoorse võla laekumine #DIV/0! #DIV/0! Põhivara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Koguvara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Kapitaliseerituse tase #DIV/0! #DIV/0! Tegevustulukus #DIV/0! #DIV/0! Koguvarade tulutoovustase #DIV/0! #DIV/0! Omakapitali tulutase #DIV/0! #DIV/0! Koguvarade puhasrentaablus #DIV/0! #DIV/0! Käibe puhasrentaablus #DIV/0! #DIV/0! Lehekülg 8 Bilanss Lehekülg 9 Bilanss Lehekülg 10
Lühiajalised kohustused 70175 67468 67342 Maksevalmiduskordaja 0,204 0,233 0,177 Kapitali struktuuri e pikaajalise maksevōime analüüs näitab ettevōtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevōtte majandustulemusi.Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega.Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogu kapitalis.Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. Tabel 6.4.Võlakordaja 2009-2011 2009 2010 2011 Koguvõlgnevus 151 268 131 400 123 006 Varad kokku 254 435 260 211 262 466
kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid aktsionärid enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et aktsionärid ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja hooletumalt ümber võrreldes sellega kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest. Kapitaliseerituse kordaja Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital ) 2006 2007 2008 Pikaajalised kohustused 416 580 807 632 1 490 067 833 Omakapital 477 814 580 329 225 597 004
kasutamise efektiivsust ja seda, mitu käibe eurot tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevime analüüs Kapitali struktuuri analüüs näitab ettevtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb, kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevtte majandustulemusi. Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogu kapitalis. Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse e koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse - kasumi - kujunemist. Käiberentaablus näitab müügikäibe iga krooni
Kui talu soovib oma tegevust laiendada, on tal vajalike rahaliste vahendite hankimiseks üheks võimaluseks laenu võtmine. Tabel 5. Võlakordaja Kaska-Luiga talus Aasta 2001 2002 Võõrkapital 5777421 12283897 Bilansi summa 13490786 21505383 Võlakordaja 0,43 0,57 Tabel 6. Kapitaliseerituse kordaja Kaska-Luiga talus 16 Aasta 2001 2002 Pikaajalised kohustused 3246136 8019011 Pikaajal.kohust.+ omakapital 9437882 14221464 Kapitaliseerituse kordaja 0,34 0,56 Kapitaliseerituskordaja tõuseb 2002. aastal võrreldes 2001.aastaga, mis näitab
KOGUVARADE KÄIBEKORDAJA näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ja seda, mitu käibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta. KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD Kapitali struktuuri e pikaajalise maksevime analüüs näitab ettevtte kapitali sisemiststruktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevtte majandustulemusi. VÕLAKORDAJA näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. KAPITALISEERITUSE KORDAJA iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogu kapitalis. INTRESSIDE KATTEKORDAJA mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. RENTAABLUSE SUHTARVUD Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse e koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse - kasumi - kujunemist. KÄIBERENTAABLUS
· varude käibekordaja = müüdud toodete kulu/ varude keskmine jääk · põhivarade käibekordaja = müügitulu/ põhivarade keskmine jääk · varade käibekordaja = müügitulu/ varade keskmine jääk 3. Võõrkapitali kasutamise suhtarvude alusel saab otsustada, mil määral ettevõte kasutab laenatud vahendeid ja firma võimet võõrvahedite kasutamisega seotud fikseeritud maksete (intresside jne) tasumiseks. Indikaatorid: võlakordaja; kohustuste ja omakapitali suhe; kapitaliseerituse kordaja; intresside kattekordaja; fikseeritud kulude kattekordaja. Võlakordaja = (lühiajal + pikaajal kohustused)/ varade maksumus Kohustuste ja omakapitali suhe = (lühiajal + pikaajal kohustused)/ omakapital Kapitaliseerituse kordaja = pikaajal kohustused/ (pikaajal kohustused + omakapital) Intresside kattekordaja = ärikasum/ perioodi intressikulu 4. Tasuvuse e rentaabluse suhtarvud annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna
........................................................15 1.5.1 Omakapitali suhtarv..........................................................................................................16 1.5.2 Võlakordaja ......................................................................................................................16 1.5.3 Finantsstabiilsuse suhtarv .................................................................................................17 1.5.4 Kapitaliseerituse tase ........................................................................................................17 1.5.5 Omafinanseerimise kattekordaja .......................................................................................17 1.5.6 Finantsvõimenduse suhtarv ...............................................................................................18 2 EESTIS TEGUTSEVATE ETTEVÕTETE FINANTSSTABIILSUSE HINNANG ........................19 2
Tulemus võiks olla vähemalt 3 ja enam ehk arvnäitaja võimalikult kõrge. Kui arvnäitaja langeb alla 1, ei kata ärikasum intressikulusid. Kriteerium 3 tähendab, et intress ei tohiks moodustada üle kolmandiku ärikasumist ning 2/3 ärikasumist peaks jääma alles omanikele. Kui see näitaja on alla 3-e, siis ei tohiks ettevõte plaanida täiendava laenu võtmist. Intressidele võib kuluda kogu teenitud kasum. 3. Pikaajalise võlgnevuse kattekordaja. Näitavad kapitaliseerituse taset. Samuti Mitu ühikut koguvara on nii pikaajaliste kohustuste katmiseks kui ka kogu võõrkapitali katmiseks, olenevalt millist suhtarvu soovitakse arvutada. Tasuvuse e. kasumisuhtarvud (profitability ratios) Tasuvuse suhtarvud annavad ülevaate firma võimest teenida kasumit ja seega on ühed olulisemad. Ehk kui palju suutis juhtkond iga läbimüügi rahaühikust saada kasumit %-s. Kõrge likviidsus või kapitali soodne struktuur ei pruugi tagada piisavalt kasumit.
20 Üldiselt peetakse mõistlikuks võlakordajat piirides 40% 60%, ehk siis pool varadest on finantseeritud omakapitaliga, pool võõrkapitaliga. Võlakordaja arvestab firma koguvõlgnevust ja näitab, kui palju ettevõtte varast on finantseeritud võõra rahaga ehk võlgadega. Arusaadavalt on firma pikaajalise maksevõime positsioon seda parem, mida madalam on kordaja. 3.3.3 Kapitaliseerituse kordaja Pikaajalised kohustused Pikaajalised kohustused + Omakapital AS STV-l ei ole pikaajalisi kohustusi tekkinud. AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,71 ja 2010. aastal 0,74. Antud näitajatega näeme, pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogukapitalis. AS Starman-i pikaajaliste kohustuste osatähtsus pole oluliselt muutunud. 3.3.4 Rahavood äritegevusest (%) võlgnevusest
Intressikulude kattekordaja = EBIT / intressikulud Happetest = kõrgema likviids. käibevara / lühiajal. kohust. Varude käibekordaja = müük / varud Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara / lühiajal. võlg Likviidsuskordaja = (käibevara varud) / lühiajal. võlg Omandikordisti = koguvara / omakapaital Käibekapital = käibevara lühiajal. kohust. Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara / lühiajal. võlg Võlakordaja = koguvõlg / koguvara Kapitaliseerituse tase = pikaajal. võlgnevus / pikaajal. võlgnevus + omakapital. Intresside kattekordaja = ärikasu + finantstulu / finantskulu. Varade rentaablus (ROA) = puhaskasum + maksud + finantskulu / koguvara Omakapitali rentaablus (ROE) = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid) / keskm. omakapital Kasum ühe aktsia kohta (EPS) = puhaskasum eelisaktsia dividendid / lihtaktsiate arv Rahavoog = laekumine väljamaks Omakapital = käibevara + põhivara - lühiajal. kohustused - pikaajal
f b. Kohustste ja omakapitali suhe mis kajastaba laenuvahendite ja aktsionäride vara arvelt finantseeritud varade suhet. Kohustusete ja omakapitali suhe = (lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused)/ omakapital. Mõnikord võib olla otstarbekas kasutada kohustuste üldsumma asemel ainult pikaajalisi kohustusi. Põhjuseks see et omakapital on pikaajaline ja seetöttu võrdlus väga muutuvate lühiajaliste kohustustega ei pruugi anda advekvaatset tulemust. c. Kapitaliseerituse kordaja mis iseloomustab pikaajaliste kohustuste osakaalu kogu kapitalis. Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused/ (pikaajalised kohustused + omakapital). Iseloomustab seda kui suur osa ettevõtte varadest on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Hindaja kõrge väärtus viitab sellele et rohkem kasutatakse pikaaajalise võõrvahendeid finantseerimisel ja madal tase iseloomustab seda et on rakendatud rohkem omavahendeid. d
kordaja väärtus oleks väike, sest sel juhul kannaksid aktsionärid enamiku firma pikaajalistest finantseeringutest. Kõrge kohustuste ja omakapitali suhte korral võib kreeditore ähvardada oht, et aktsionärid ja juhtkond käivad võõra rahaga riskantsemalt ja hooletumalt ümber võrreldes sellega kui nad oleks omafinantseerimist kasutanud. Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest. Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital ) Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis. Intresside kattekordaja = ärikasum / perioodi intressikulu See kordaja mõõdab ettevõime võimet maksta ärikasumi arvelt intresse. Kattekordajad näitavad kui mitu korda aastased sissetulekud katavad kohustusi, näiteks intresse ja makse.
väiksemad eelneva aasta tasemest. Pangandus- ja kapitaliturud on oluliselt mõjutanud majandusreformide edukust. Kaasaegse, mitmekülgseid finantsteenuseid pakkuva ning konkurentsivõimelise finantssektori tekkele on kaasa aidanud universaalpangandusel põhinev raamistik. Valuutakomitee tingimustes on finantsstabiilsuse säilitamiseks olulise tähtsusega finantssektori tugevus. Seetõttu on Eesti Panga poliitika rahareformijärgsel perioodil olnud suunatud pankade kapitaliseerituse tugevdamisele ning piisavate likviidsuspuhvrite kindlustamisele. Eesti pangandussektoris domineerivad kaks universaalpanka, mille turuosa moodustab kokku ligi 86%. Alates 1995. aastast hakkasid juhtivate pankade ümber moodustuma konsolideerimisgrupid, mis võimaldavad pankadel pakkuda laialdast valikut finantsteenuseid. Tänaseks omavad pangagruppide liikmed ka ca 95% liisingu- ja varahalduseturust ning ca 25% kindlustusturust.
2. KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI SUHE (KOKS) iseloomustab laenuvahendite ja omakapitali ehk lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused . aktsionäride vara KOKS = omakapital arvel finantseeritud varade suhet. Suhtarvu leidmisel võib kasutada vaid pikaajalisi kohustusi, mis on stabiilsema iseloomuga kui lühiajalised. 3. KAPITALISEERITUSE KORDAJA (KK) pikaajalised kohustused . iseloomustab pikaajaliste KK = pikaajalised kohustused + omakapital kohustuste osatähtsust kogu kapitalis. 4. INTRESSIDE KATTEKORDAJA (IKK) mõõdab ettevõtte võimet tasuda ärikasumi arvelt perioodi intressikohustused. Intresside
Omakapitali võlasiduvus (gear) näitab võõrkapitali ja omakapitali suhet. Seda on võimalik leida järgmiselt: D (5.20) GR = , E kus GR omakapitali võlasiduvus. 24 Panganduses käsitletakse maksevõime all panga kapitali adekvaatsust. 25 Üsna tihti arvutatakse võlakordajat ka kui võlgnevuste ja omakapitali jagatist. Statistikaametid kasutavad veel teisigi võimalusi, mida peab enne uurima, kui ettevõtete tulemusi saab võrrelda. Kapitaliseerituse kordaja (capitalization ratio) iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte püsivates finantseerimisallikastes. Pikaajalise maksevõime seisukohalt avaldavad lühiajalised kohustused vähem mõju kui pikaajalised kohustused. Kordaja arvutuskäik on järgmine: LD (5.21) CAPR = , LD + E kus CAPR kapitaliseerituse kordaja, LD pikaajalised võlakohustused.
kohustused. II Tegevustulemuse e. esmase efektiivsuse analüüs - vaatleb, kuidas e/v on kasutanud oma va- rasid esmaste tegevustulemuste kulude ja tulude loomisel. III Kapitali struktuuri suhtarvud - anal. näitab e/v kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb, kui- das nimet. struktuuri muutused on kujundanud e/v majandusstruktuuri. Võlakordaja = koguvõlgnevus / koguvara. Näitab, kui suur osa e/v varadest finantseeritakse laenuvahenditega. Kapitaliseerituse tase = pikaajal. võlgnevus / pikaajal. võlgnevus + omakapital. Isel. pikaajal. kohustuste osatähtsust pikaajal. finantseerimisallikatest. Intresside kattekordaja = ärikasu + finantstulu / finantskulu. Näitab, et e/v võime maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. IV Rentaabluse suhtarvud Rentaablus - kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse anal. näitab, millised tegurid mil- lisel määral on mõjutanud e/v teisese majandustulemuse, s.o. kasumi kujunemist.
Investor saab oma raha kätte siis, kui tal õnnestub fondiosakud järelturul (OTC) mõnele teisele investorile edasi müüa. Fondi aktsiatega kaubeldakse järelturul. Kinnise fondi puhul sõlmib fond haldamislepingu fonde haldava firmaga (management company) ja depoolepingu pangaga, kes hoiab fondi varasid ja teostab kontrolli investeerimispoliitikast kinnipidamise üle (poliitika peab olema fondi põhikirjas fikseeritud). Vahel on fondil ka põhiinvestor (core investor), kes tagab fondi kapitaliseerituse rasketel aegadel. Aktsiaseltsina asutatud fondi põhikiri peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama järgmisi andmeid: fondi tegevuse eesmärgid ja investeerimispoliitika põhiprintsiibid, milles peavad kajastuma investeeringud eri liiki varadesse (aktsiad, võlakirjad, rahaturuinstrumendid, hoiused, kinnisasjad ja muu vara) ning investeerimispiirangud, samuti spetsialiseerumine piirkondade või majandusharude järgi. Kinnised fondid olid Eesti
pädevuses. Seega tarbijakrediidi tegevusloa sisseviimise puhul tuleb arvestada, et ettevõtjate tegevusnõuded on reguleeritud üksnes võlaõigusseaduses (eraõiguslikud), need ei ole Finantsinspektsiooni pädevusalas. See erineb suuresti kehtivatest tegevuslubade lahenditest, mis on kasutusel krediidiasutuste, kindlustusandjate, investeerimisühingute ja fondivalitsejate puhul ja kus tegevusloa fookus on eelkõige kapitaliseerituse tagamisel (koos vastava pädevusnormistikuga Finantsinspektsioonile) (nt krediidiasutus, kindlustusandja) või asuvad tarbijale suunatud tegevusnõuded Finantsinspektsiooni pädevust reguleerivates eriseadustes (nt fondivalitsejad, investeerimisühingud). See 29 Antud juhul ei tuleks tegevusloanõuet käsitleda vormilises mõttes, vaid see peab hõlmama sisulisi nõudeid ja järelevalvehinnanguid nendele
ja loodusvarade piiratus, lahendamist. Alates 2010. aastast on Eesti majanduskasv olnud positiivne ning 2011. aasta lõpu seisuga kasvas Eesti majandus võrreldes 2010. aastaga 7,6%, olles Euroopa Liidu kiireim. Tööjõu tootlikkus hõivatu kohta kasvas 2010. aastal viimase kolme aasta kiireimas tempos, saavutades 69,3% Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest. Keskmisest madalamat tööviljakust tekitab majanduse ebasoodne struktuur ja tootmise madal kapitaliseerituse tase. Maailmapanga riikide ettevõtluskeskkonna võrdlev analüüs ,,Doing Business 2012" paigutab Eesti 183 riigi hulgas 24. kohale ja regionaalset konkurentsi silmas pidades oleme Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas kõrgel 8. kohal. 2011. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 15,97 miljardit eurot, mis tähendab aastast kasvu 7,6%. Kasvu vedas eelkõige töötlev tööstus, mida toetas kaupade tugev eksport, suurima mõjuga oli elektroonika ja seadmete tootmine ja eksport. Perioodil 2004-
annaabi.ee 
