................... 4 1.2.Kettaheite omapärast.................................................................................... 4 2.Gerd Kanter......................................................................................................... 5 2.1.Üldandmed.................................................................................................... 5 2.2.Parimad tulemused....................................................................................... 5 2.3.Gerd Kanteri treenerid................................................................................... 5 3.Lapsepõlv............................................................................................................ 6 4. Maailma TOP-3................................................................................................... 7 4.1. Eesti tuntuimad kettaheitjad on:..................................................................7 5. Kanter sai United Motorsilt uue BMW..................
Gerd Kanter Üldandmed · Sünniaeg: 6. Mai, 1979 · Sünnikoht: Tallinn · Pikkus: 196 cm · Kaal: 121 kg · Käte siruulatus: 207 cm Parimad Tulemused I koht Pekingi olümpiamängudel (68.82 m.) II koht kettaheites Helsinki MM-il (68.57 m.) II koht kettaheites Göteborgi EM-il (68.03 m.) Eesti meister kettaheites 2004-2007 Gerd Kanteri treenerid Vésteinn Hafsteinsson (Island) Ando Palginõmm Helgi Parts Aleksander Tammert seenior Uno Ojand Lapsepõlv Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis
Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole ,,Head inimesed siin lauluväljakul ja kõigis Eesti kodudes!", ,,Hea Eesti rahvas.", ,,Armas rahvas." Sissejuhatus Kõne teema on sõnades ,,Rahva vabaduseihast sai sadade tuhandete ühine hüüd ja ühine laul." ,,Tänase öölaulupeo nimeks on ,,Märkamisaeg" ja meid kõiki palutakse endalt küsida millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? ,, Teema arendus kõne on jagatud osadeks: President mainis oma kõnes ka Gerd Kanteri ölümpiavõitu. Väga oskuslikult on see kõnesse tikitud. Enne räägib vabadusest ja taasiseseisvumisest ja siis sujuvalt läheb üle Gerd Kanteri võidule. ,,Ühisest laulust ja igatsusest sai mõtestatud tegevus vabaduse nimel. Me võitsime ja tegime Eesti taas riigiks. Eesti oskab võita ja meie inimesed oskavad võita. Olgem selle üle uhked nagu oleme täna uhked maailma parima Gerd Kanteri olümpiakulla üle. See on võimas. ,, President räägib vabadusest ja selle hoidmisest.
Ta ka tunnistas oma vigu, mida ta oli nooremana teinud ja sai aru, et see oli loomulik-kõik teevad vigu. Samuti ta tegi vahet heal ja halval. Nii palju kui mina raamatus aru sain, ei ole ta tarbinu alkoholi, ega ka teinud suitsu ja tänu sellele on ka ta tervis väga hea. Veel lugesin raamatust et trenni teeb ta alati hea tujuga ja positiivselt. Ta hoolitseb väga oma tervisest ja teeb õigeid harjutusi selleks, et vältida vigastusi. Gerd Kanteri elust: Gerd sündis Tallinnas. Ta õppis Vana-Vigala põhikoolis. Kooli ajal proovis ta palju erinevaid spordialasid, kuid lõpuks alles 17 aastaselt leidis ta kettaheite ja hakkas seda harrastama. Tema treeneriks sai Islandlane Vesteinn Hafsteinsson. 2000 aastast on ta treeninud pikkamööda ja rahulikult. 2008. Aastal Pekingis võitis Gerd Kanter olümpiakulla. Ta on ka Eesti rekordi autor. Tema eeskujud on: Aleksander Aberg, Georg Hackenschmidt, Georg Lurich, Alfred
Odaviskes ei tunne Noolt samuti ära. Esimene katse 57.39, teine null. Viimane katse toob kullausu jälle tagasi 65.82. 1500 meetris on Nool tänu inglastest treeneritest ettevalmistusele jooksumees ja see lubab tal 4.29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Sebrle 8606 punkti ees. 2004. aastal võistles Nool oma neljandal olümpial, olles Ateena mängudel kaheksas. Gerd Kanter (kettaheide) Peking 2008 Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja. Gerd Kanteri pikkus on 196 cm, kaal 121 kg (2006) ja käte siruulatus 207 cm. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima VanaVigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd PärnuJaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis.
................................................................................... 6 Tunnustused........................................................................................................... 7 Kasutatatud allikad................................................................................................. 9 2 Elulugu Gerd Kanter on sündinud 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja). Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ja asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooliärijuhtimise erialale ja sai diplomi 2001. aasta juunis
Eesti Olümpiavõitjad läbi aegade. Gerd Kanter (kettaheide) Peking 2008 Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.Gerd Kanteri pikkus on 196 cm, kaal 121 kg (2006) ja käte siruulatus 207 cm. Maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha. 28-aastane vägilane Kanter saavutas oma pikima kettakaare kolmandas heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte. Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus).
Kettaheide Kettaheites võidab sportlane, kes heidab ketta kõige kaugemale ja enne ketta maandumist ringist välja ei astu. Heite sooritamiseks antakse igale sportlasele aega 1 minut. Igaühel on kolm katset. Kettaheide kasvas välja antiikolümpiamängude viievõistlusest 708. aastatel eKr. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Aleksander Tammerti isiklik rekord on 70,82 m. Gerd Kanteri isiklik rekord on 73,38 m. Märt Israeli isiklik rekord on 66,98 m. Eha Rünne isiklik rekord on 63,18 m. Tammert on võitnud olümpiapronksi 2004. ja Kanter MM-hõbeda 2005. aastal. Maailmarekord on püstitatud sakslase Jürgen Schulti poolt Neubrandenburgis, milleks on 74.08 m Ketas on kas puust või mõnest muust siledast materjalist, mille ümber on metallist ümar metallring. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt
mõisteti ta mõjuainete kasutamises süüdi . Talle määrati 3-aastane võistluskeeld. Veerpalu, aga otsustas oma sportlase karjääri lõpetada. Loomulikult on üks tähtsamaid asju spordis võit, see mille poole kõik pürgivad, aga samuti on kaotus vajalik.Pole sportlast, kes pole enda spordikarjääri jooksul kogenud kaotust. Paljud andekad atleedid ei jõuagi tippu kuna kaotuse kibedus on nende võimed alla surunud. Mäletades Gerd Kanteri sõnu tahtis tema hoopis korvpalluriks hakkata ning kettaheitmine oli tema jaoks kõigest hobi, kuid siis hakkasid tema tulemused paranema ja ta hakkas sellega tegelema proffesionaalselt. Nüüd on tema isiklikk rekord maailmas kolmandal kohal. Sport on sport, sellega hakkatakse tegelema alati ja arvatavasti ei lõpetata ka rekordite purustamine, kindlasti peaks millalgi olema lõpp tippsaavutustel, aga inimesed leiav ka teisi mooduseid, kuidas võistelda ja ennast proovile panna.
kirja neljandal katsel. Oma esimese ebaõnnestunud katse kohta ütles Kanter, et närvipinge oli päris suur ja kuna ta pidi seal natuke pikalt ootama, siis ilmselt mõtles veidi üle. «Teine katse (64,69 m) oli ka suhteliselt krobeline, aga õnneks ma teadsin, et see tagas vähemalt koha kaheksa hulgas ja siis sai kolmandale katsele minna natukene kergemalt ja sealt tuli ka juba tulemuse parandus (65,10 m).» Kanteri sõnul oli ta enne võistlust hõbemedalile mõelnud ja ilmselt sellest oli ka päris suur pinge peal. «Kui ma selle hõdedakatse tegin, siis käis kehast jõnks läbi ja mingil hetkel isegi tundus, et nüüd tuleb ja et võib isegi kuldne olla.» 9 «Aga pärast Virgilijust, kes on maailma parim kettaheitja, on tänasel päeva päris hea olla teine,» tõdes ta. 4 3.1.1. Kettaheite üldjärjestus5: 1
aastast NATO-sse. Me teeme koostööd teiste NATO-riikidega ning areneme läbi selle pidevalt. Kuna meid on vähe, on suurem võimalus inimesi ühtsena hoida, hea näide selleks on üldlaulupidu. See on aeg, mil eestlased hoiavad üksteiselt käest kinni ning hinges hardus tunne. Lisaks on meilsuurepärased lauljad, kes esindavad riiki ka mujal maailmas: Evert And The Two Dragons, Kerly Kõiv jne… Ka sport iseloomustab eestlasi. Siia võiks näiteks tuua Gerd Kanteri, kellel on ette näidata mitmeid häid saavutusi kettaheites ning Erki Nool on toonud kodumaale kulda ja hõbedat seitsme- ja kümnevõistlustel. Eestlased on naistekandmises maailmatasemel. Kõige selle hea kõrval on ka halba. Ilmselt tuleks alustada väiksest palgast. Kui Eesti keskmine palk 2012. aasta Delfi artikli järgi oli 537 eurot, siis Soomes oli see 2037 eurot ning Norras isegi 2755 eurot. Inimesed ei suuda nii väikese palgaga ära elada. Eestis väheneb pidevalt rahvaarv
aasta augustini. Aastatel 2006–2012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Islandlasest treeneri abiga koostasid nad kuue aastase maailma tippu tõusmise kava. Nagu treener ennustas, tuli esimene tiitlivõistluse medal viie aasta pärast –2 005. aastal hõbe Helsingi MMil. Järgnesid hõbemedal Göteborgi EMil 2006. aastal, kuld Osaka MMil 2007. aastal ja tähtsaim, olümpiakuld, Pekingis 2008. aastal 68.82 meetriga. Praegu juhendab Kanterit Indrek Tustit. Kanteri suurimaks saavutuseks on veel pronksmedal 2012.a. Londoni olümpiamängudelt. Maailma meistrivõistlustel on ta lisaks võitnud kaks hõbe- ja pronksmedalit ning Euroopa meistrivõistlustelt kolm hõbemedalit, viimane neist 2014.aastal Zürichis. Kanter on püstitanud ka viis Eesti rekordit järgmiste tulemustega: 68.50m (2004.a.), 68.61m, 70.10m (mõlemad 2005.a.), 72.30m ja 73.38m (mõlemad 2006.a.). Ta on saanud Eesti parima meessportlase tiitli 2007. a., 2008. a. ja 2011. a
51, parandades senist maailma sisetipptulemust üle kolme meetri (Teemägi 2009:318) ning samal aastal saavutas ka Berliini MM-l auväärse 3. koha, tulemusega 66.88. On spekuleeritud teemal, et Kanter suudab heita kaugele soodsa vastutuule korral, siis Rootsis Växjös heidetud sisemaailmarekord kummutab nimetatud spekulatsioonid ümber. Maailmarekord on 74.08, mille on heitnud Jürgen Schults 1986. aastal (http://www.team75plus.com/636 03.12.09). Et käesolev rekord purustada Kanteri poolt, on loodud Gerd Kanterit toetav meeskond - Team 75 plus. Tiimi loojaks ja juhiks on Raul Rebane. Gerd Kanter on korduvalt valitud parimaks Eesti meessportlaseks. Kanter lõpetas viimase hooaja maailma edetabeli juhina, võitis 28 võistlust järjest. Gerd Kanteri treener on islandlane Vesteinn Hafstensson. 2009 aastal on kõnekaid tulemusi näidanud ka noor naiskergejõustiklane Ksenija Balta. 3.2. Ksenija Balta Ksenija Balta on sündinud 1. novembril 1986. aastal Minskis
«Ma armastasin sakslast» 2009 Ugala teatrijuhi Peeter 0 2006 Presidendilossi pidu 2006 linnugripp mobiiltelefoni 2007 Gerd Kanteri 2006 Pärnu müüb Uue Kunsti Muuseumi hoone maha Tammearu vallandamine
" Nii juhtus ka Gerd Kanteriga Berliini maailmameistrivõistlustel eelmisel aastal. Meie jaoks oli läbipõlemine see, et medal ei olnud kuldne, vaid pronks. Me olime harjunud nägema teda ainult võitmas. Juhtis hooaja tippmargi edetabelit ja oli üritanud mitmel korral purustada maailmarekordit. Tänu vaimsele koormusele jäi oodatu tulemata. Ma arvan, et me eestlastena peaksime rahul olema tulemustega, mida sportlased on saavutanud. Ka Kanteri pronks oli ju siiski medal. Lihtsalt vahel on hetki, mis ei õnnestu nii nagu plaanitud. Spordiga tegelemine ei ole kerge. Tuleb palju vaeva näha. Võidud saavutatakse suure vaeva tulemusena, kuid lõpuks tasub kõik end ära, sest pole midagi paremat saavutada edu ja olla võitja!
Praegu on väga suureks sündmuseks muidugi olümiamängud, kus on võistlustules mitmed medalilootused. 24.02.2010 seisuga on Eesti Vancoveri Olümpiamängudelt juba saanud ühe hõbemedali, selle eest võime tänada meie naissuusatjat Kristina smiguni. Eestlased võisid tunda uhkust, pididki tundma, sest see oli suur sündmus, meie väikese riigi kohta. Usun, et rõõmu olid kõik eestimaa kodud täis ja jututeemat jätkus. Meil on ka peale suusatajate teisi häid sportlasi. Gerd Kanteri võib tuua heaks näiteks. Ta on eestile toonud mitmeidki medaleid ja maailma meistritiitli kettaheites. Uhkusega võib öelda, et eeltoodud näited on vaid vähesed, häid ja mainimisväärseid sportlasi on meil veel palju. Meil on veel mitmeid sündmusi, mis ühendavad rahvast. Meie riik on olnud iseseisev juba 92 aastat. Igal aastal 24. veebruaril tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva. Toimub paraad, kus on esindatud meie sõjaväe paremik. Samuti 21
sunnitud." Nii juhtus ka Gerd Kanteriga Berliini maailmameistrivõistlustel eelmisel aastal. Meie jaoks oli ,,läbipõlemine" see, et medal ei olnud kuldne, vaid pronks. Me olime harjunud nägema teda ainult võitmas. Juhtis hooaja tippmargi edetabelit ja oli üritanud mitmel korral purustada maailmarekordit. Tänu vaimsele koormusele jäi oodatu tulemata. Ma arvan, et me eestlastena peaksime rahul olema tulemustega, mida sportlased on saavutanud. Ka Kanteri pronks oli ju siiski medal. Lihtsalt vahel on hetki, mis ei õnnestu nii nagu plaanitud. Kristiina Smigun-Vähi otsustas pärast spordi plusside ja miinuste kokku liitmist naasta tippsporti. Pärast kaheaastast pausi tulla uuesti tippsporti. Teha seda pere kõrvalt. On kindlasti väga keeruline. Täna me teame, et kahe olümpiakulla kõrvale tuli hõbe. Mõne jaoks ainult hõbe. Kuid olgem ausad, kui paljud meist üldse temasse uskusid. Suusahooaja algus oli kõike muud kui rõõmustav
Egiptus - - 1 1 Iisrael - - 1 1 Moldova - - 1 1 Mauritius - - 1 1 Togo - - 1 1 Venetsueela - - 1 1 ----------------------------- Kokku: 302 303 353 958 Gerd Kanter on olümpiavõitja!Gerd Kanter võitis Pekingi olümpiamängude kettaheitevõistluselt kuldmedali tulemusega 68.82. Hõbemedali teenis 67.82-ga poolakas Piotr Malachowski. Kanteri suurimaks konkurendiks peetud leedulane Virgilijus Alekna sai 67.79-ga pronksi. Parima tulemuse heitis Kanter neljandas voorus. Teine eestlane Aleksander Tammert piirdus kolme katsega ning jäi tulemusega 61.38 viimaseks ehk 12-ndaks. Lõplik paremusjärjestus: 1. Gerd Kanter (Eesti) 68.82 2. Piotr Malachowski (Poola) 67.82 3. Virgilijus Alekna (Leedu) 67.79 4. Robert Harting (Saksamaa) 67.09 5. Yennifer Frank Casanas (Hispaania) 66.49 6. Bogdan Pistsalnikov (Venemaa) 65.88
0101 0011 Kettaheide Berliini MM-il tuli kettaheite maailmameistriks sakslane Robert Harting, kes viimase katse 69.43-ga möödus kahel korral Poola rekordit parandanud Piotr Malachowskist. Gerd Kanteri seeria oli 4 tänavust hooaega arvestades kahvatu, kuid 66.88 oli siiski väärt pronksmedalit. "Asi algas suhteliselt normaalselt. 65.91 tuli suhteliselt kergelt, kuid polnud tehniliselt kõige paremad. Esimesed kaks katset olid sarnased Osaka MMi stsenaariumile ja uskusin, et kolmandas ja neljandas voorus suudan rünnata ja hea tulemuse teha. Aga seda energiat enam ei olnud," kommenteeris Kanter võistluse järel. "Viimastes voorudes ei
Kõige rohkem meeldib mulle kindlasti vaadata kergejõustikut ja tennist, sest ise olen tegelenud tennisega ja samuti meeldib mulle joosta väga. Ma arvan, et olümpiamängud pakuvad ka võistlejatele endale huvi, sest see on hoopis midagi muud kui tavaline võistlus. Kindlasti olid selle aasta Londoni olümpiamängud põnevad, kuid oleksin rohkem tahtnud näha eestlasi seismas kolme paremiku seas medal või medalid kaelas. Samas ei saa mainimata jätta Gerd Kanteri ja Heiki Nabi häid saavutusi. Lõpetuseks tahaksin öelda, et igal asjal on oma aeg ja koht ja et küll varsti näitavad ka eestlased, mis puust nad tehtud on. K okkuvõte Selles referaadis saite teada Londoni olümpiamängude toimumis ajast ja kohast 2012. aastal. Samuti saite ülevaate ka sellest, mis toimus avatseremoonial ja kes esinesid.
Tõsiselt peab imetlema Jüri Jaansonit, kes võitis 42-aastaselt teise olümpiamängude hõbemedali. Võimas! Endrekson, kes võitsi esmakordsel medali, milleks polnud pronks kandis just neli aastat Jüri Jaansonit oma õlul Rekoja platsile. Neli aastat hiljem sai ta aga nautida seda, kuidas teda ennast Raekoja platsile kantakse ja mis peamine ta sai lahti Pronksmehe nimest. Vahest isegi väiksema emotsiooni kui Jaansoni-Endreksoni hõbe pakkus Gerd Kanteri kuld, kuna me kõik ootasime seda. Ateena olümpia lõpes Kanterile pisaratega, nimelt jäi ta esimesena lõppvõistlus ukse taha. Sealt edasi läks kõik aga edasi vaid ülesmäge Kanter võidab 2005. aasta maailmameistrivõistlustelt hõbeda Virgiiljus Alekna järel ning 2006. aastal Göteborgis EM-il taas hõbeda leeddulase järel ning Ateena pronksi Aleksander Tammerti ees. Samal aastal heidab ta uue Eesti rekordi ning kõigi aegade kolmanda tulemuse 73,38. 2007.
paar kettaheite harjutust õpetada. Esimesel võistlusel heitis Gerd ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Plats, Aleksander Tammert seenior, Uno Ojand ja hetkel treenib teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Saavutused 2002 · Münchenis Euroopa meistrivõistlustel koht 12 viskega 55,14 2003 · Pariisis maailmameistrivõistlustel koht 25 viskega 56,63 2004 · Ateenas olümpiamängudel koht 19 viskega 60,05 2005 · Helsingis maailmameistrivõistlustel hõbemedal viskega 68,57
Rumeenia 0 0 1 1 Slovakkia 0 0 1 1 Türgi 0 0 1 1 3 4. Kettaheide. Berliini MM-il tuli kettaheite maailmameistriks sakslane Robert Harting, kes viimase katse 69.43-ga möödus kahel korral Poola rekordit parandanud Piotr Malachowskist. Gerd Kanteri seeria oli tänavust hooaega arvestades kahvatu, kuid 66.88 oli siiski väärt pronksmedalit. "Asi algas suhteliselt normaalselt. 65.91 tuli suhteliselt kergelt, kuid polnud tehniliselt kõige paremad. Esimesed kaks katset olid sarnased Osaka MMi stsenaariumile ja uskusin, et kolmandas ja neljandas voorus suudan rünnata ja hea tulemuse teha. Aga seda energiat enam ei olnud," kommenteeris Kanter võistluse järel. "Viimastes voorudes ei olnud tehnika halb. Lihtsalt jalad olid tühjad ja
Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elamaVigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis GerdPärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja). Aasta : 2008 Spordiala kergejõustik (kettaheide) Tulemus : 68,82 m
Judos: Martin Padar. Laskmises: Anzela Voronova. Sulgpallis: Raul Must. Vehklemises: Nikolai Novosjolov. Vibulaskmises: Reena Pärnat. Tallinna linnavalitsus otsustas meie tublisid medalivõitjaid rahaliselt premeerida. Kreeka-rooma maadluse raskekaalus hõbemedali võitnud Heiki Nabi saab Tallinna linnalt 15 000 ja kettaheites pronksi võitnud Gerd Kanterit 10 000 eurot. Nabi treenerit Henn Põllustet premeeritakse 7500 ja Kanteri treenerit Vésteinn Hafsteinssoni 5000 euroga. Olümpiasangarite tervituspidu leidis aset Tallinnas Vabaduse väljakul kolmeteistkümnendal augustil. Meeleolu lõid orkester Popsid ning Ott Lepland ja tema bänd. Medalivõitjaid olid oma kohaolekuga austamas nii president Toomas Hendrik Ilves kui peaminister Andrus Ansip. Londoni Paraolümpiamängud algasid 29.augustil ja lõppesid 9.septembril Eestit esindasid Londoni Paraolümpiamängudel ujuja Kardo Ploomipuu treener Õnne
Kettaheide Raske ümberkohandumine tõkkejooksult, lisaks komplitseeritud (piiratud) liikumisruum. Ühelgi teisel tehnilisel alal ei tehta nii palju ebaõnnestu-nuid katseid kui kettaheites. Sportlased heidavad 2 kg raskust ketast 2,50 meetrise läbimõõduga heiteringist, kusjuures ketta lendamist kiirenda-takse pooleteiseringise pöördega. Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi tähtsusetu roll. Eriti soositud on vastutuul. Eestis üks parimaid on Gerd Kanter. Gerd Kanteri areng:2000 57.68, 2001 60.47, 2002 66.31, 2003 67.13, 2004 68.50, 2005 70.10 Teivashüpe Kõige atraktiivsem ja samal ajal kõige raskem ala kümnevõistluses. Isegi kõige paremad küm-nevõistlejad on selle kaua vältava ala puhul oma-dega karile jooksnud. Töövahendiks on 4,60 kuni 5,30 meetri pikkune klaaskiust teivas. Soovitus: mida suurem kõrgus, seda raskem ja jäigem tei-vas. Hoovõturada on 30 kuni 40 meetri pikkune. Tähtsaim omadus teivashüppe puhul on julgus ja hea liikuvus
Gerd Kanter: Gerd Kanter (sündis 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. Kanterit treenib Vésteinn Hafsteinsson (Island). Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. LISAD: Olümpia treeningväljakute varemed. Gerd Kanter h
Tema parimateks saavutusteks kronoloogilises järjekorras on 15. koht 2000. aastal Sydneys olümpiamängudel, 2. koht 2003. aastal Pariisis maailmameistrivõistlustel, 2004. aastal 6. koht Ateena olümpiamängudel ja 1. koht Helsingis maailmameistrivõistlustel 2005. aastal. Tallinnas, 1979. aastal, 6. mail sündis Gerd Kanter, kes on Eesti kettaheitja. Võistlustel esindab G. Kanter praegu Tallinna Kalevit, tema treeneriks on hetkel Islandi päritoluga Vesteinn Hafsteinsson. G. Kanteri parimaks saavutuseks on 2007. aastal saavutatud esimene koht Õsakas maailmameistrivõistlustel, kus ta oli osalenud ka varem, 2003. ja 2005. aastal, enne seda on ta kaasa löönud veel Euroopa meistrivõistlustel, kus ta 2002. aastal saavutas 12. koha ja 2006. aastal 2.koha. Korra on ta osalenud ka olümpiamängudel, 2004. aastal Ateenas, kus saavutas 19. koha. Eesti kergejõustiklastest on veel tuntud näiteks Aleksander Tammert, kes sündis 2. veebruaril 1973. aastal, Tartus
Jaagupis keskkooli. Peale keskkooli siirdus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingus Estonian Business Schoolis. Lisaks elukohale Tallinnas on tal ka elupaik Vigala vallas Tiduvere külas. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit, mida teeb ta alates 9. jaanuarist 2007, varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. Kanteri treener on Islandlane Vésteinn Hafsteinsso. Esimene treener oli Gerdil Ando Palginõmm, samuti on tema treeneriteks olnud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. Gerd Kanter võitis esimesena Bigbank Kuldliiga jackpot'i. 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös sisemaailmarekordi tulemusega 69.51. Tema praeguse isikliku rekordi, mis on samuti Eesti rekord püstitas Gerd Kanter 4. septembril 2006 Helsingborgis.
(Andrus Veerpalu, 2012) 4.4. Gerd Kanter Gerd Kanter sündis 6.mail 1979 Tallinnas. Pärast 1.klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. 19 Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta alates jaanuarist 2007 Tallinna Kalevit, varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. (Gerd Kanter, 2012) Joonis 11. Gerd Kante (zimbio.com/pictures/U_M9FVKL7y7/Olympics+Day+12+Athletics/_pKJqoQC8t4/Gerd+Ka nter) 4.4.1. Treenerid Gerd Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm. Sel ajal esindas ta SK Altiuse klubi Pärnus. Ärijuhtimistõpingute ajal oli Gerdi treeneriks Helgi Parts. Nende koostöö jäi aga
mail 1979 Tallinnas. Pärast 1.klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama. Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta alates jaanuarist 2007 Tallinna Kalevit, varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja. 6.2 Gerdi treenerid Gerdi esimene treener oli Ando Palginõmm. Ärijuhtimisõpingute ajal oli Gerdi treeneriks Helgi Parts. Nende koostöö jäi aga lühikeseks kuna treeneri tervis halvenes. Seejärel harjutas ta umbes 6 kuud üksinda. 1998. aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander
veebruaril 1973 Tartus) on Eesti kettaheitja ja treener. 2010. aastal sai ta Spordiseltsi Kalev tegevjuhiks ning hakkas Egiptuse kettaheitja Omar El Ghazaly treeneriks.[1] Aleksander Tammert kandis 2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis avatseremoonial Eesti lippu. Tulemusega 60,20 m sai ta 27.koha[2] ja finaali ei pääsenud. Aleksander Tammert läks 2004. aastal oma kolmandale olümpiale vastu ühe medalisoosikuna. Kevadel Arlingtonis heidetud 68.48 oli Gerd Kanteri järel hooaja neljas tulemus. Kui kaks kanget Virgilijus Alekna ja Róbert Fazekas tundusid tol hetkel küündimatus kauguses, siis pronksmedali nõudlejate ring oli lai. Algselt kettaheite olümpiavõitjaks tulnud Fazekas jäi võistlusjärgsel dopinguproovi andmisel vahele uriiniproovide vahetamisega, teatasid uudisteagentuurid France Presse ja Reuters. Selline temp tähendas seda, et 29-aastane Fazekas pidi jääma ilma kullast ja loovutama selle Aleknale ja Tammert tõusis pronksile.
2002 (kümnevõistlus) hõbe Pavel Loskutov 2002 (maraton) hõbe Eesti sportlased ja nende saavutused Eesti võistkond oli esindatudeest kergejõustikukoondise Göteborgi võistlebEM-võistlustele suurima võistkonnaga. Göteborgis 21 sportlast, suuremad medalilootused on seotud kettaheitjate Gerd Kanteri ja Aleksander Tammertiga Odaviskaja Andrus Värnik ei osale küünarliigese vigastuse tõttu. 2002. aasta maratoni Euroopa meistrivõistluste hõbemedalimees Pavel Loskutov põlve vigastuse tõttu ei stardi. 4 Eesti koondis: Ksenia Balta Madis Kallas Veera Baranova Kaie Kand 5 Argo Golberg Märt Israel Anna Iljustsenko Tarmo Jallai 6 Mirjam Liimask
annaabi.ee 
