Rahvaparteil on 72 liikmes parteid 39 riigis. Eesti parteidest kuulub Rahvaparteisse Isamaa ja Res Publica Liit. Euroopa Rahvapartei fraktsioon on Euroopa Parlamendi suurim, sinna kuulub (2010. aasta augusti seisuga) 265 liiget. Euroopa Rahvapartei asutati 1976. aastal. Liikmed Täieõiguslikud liikmed, kellel on kõik õigused kõigis ERP organisatsioonides ja tegevustes, on Euroopa Liidu liikmesriigid. Assotsieerunud liikmed on tavaliselt ELi kandidaatriikide või EFTA liikmed, kellel on samasugused õigused nagu seda on ka täieõiguslikel liikmetel, kuid nad ei osale otsuste tegemises, mis puudutavad Euroopa Liidu poliitikat ja struktuuri ega selle institutsioonilise süsteemi küsimustes. Kui riik, mis on kandideerinud liikme parteiks Euroopa Rahvaparteis, saavutab automaatselt täisõigusliku liikme koha alates riigi ühinemisest Euroopa Liiduga. Vaatleja liikmes-parteid on tavaliselt riikidest, mis kuuluvad
Sellele järgneb õigusakti väljaandmise aasta kaks viimast nrit, millele järgneb õigusakti tunnustäht. Need tähed on: R määrus D otsus L direktiiv Lõpus on õigusakti järjekorra nr., mis väljendatakse 4 nriga. (kui nr. pole nelja nriga, tuleb ette panna nullid, nt. 0017) 7. Abiprogramm ISPA, tema rakendusvaldkonnad ja finantseerimiskord. Abiprogramm ISPA on ELI kandidaatriikide keskkonna ja infrastruktuuri arendamiseks ette nähtud rahastamise eriprogramm. 75% vajalikust rahast annab Brüssel, 25% paneb juurde abivajav riik kaasfinantseerijana. Tänaseks on ISPA abiprogramm Eesti jaoks lõppenud, kuna Eesti on juba täisliige. 8. Abiprogramm SAPARD, tema rakendusvaldkonna dja finantseerimiskord. Abiprogramm SAPARD on ELI kandidaatriikidele suunatud maaelu ja põllumajanduse arendamise eriprogramm
2. Missugune alljärgnev väide EL regionaalpoliitika kohta on korrektne a) Sihtala all mõeldakse mingit geograafiliselt piiritletud territooriumi, kus rakendatakse regionaalpoliitilisi mmetmeid b) Ühtekuuluvusfondist finantseeritakse ainult infrastruktuuti (taristu) investeeringuid c) EL regionnalpoliitika põhieesmärgiks on vaesemate ja jõukamate liikmesriikide vaheliste erinevuste vähendamine d) Phare programmist toetati ainult kandidaatriikide liitumiseelset ettevalmistust 3. Missugune alljärgnev väide EL majandus- ja rahaliidu kohta on korrektne a) Monetaarpoliitika (rahapoliitika) on liikmesriikide pädevuses, fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) on EL tasandi pädevuses b) Nii fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) kui monetaarpoliitika (rahapoliitika) on liikmesriikide pädevuses c) Nii fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) kui monetaarpoliitika (rahapoliitika) on EL tasandi pädevuses
1993 Kopenhaageni kriteerium. Pandi paika reeglid ehk enne liitumist täitmist nõudvad nõuded ehk kriteeriumid. Need olid liitutda tahtvatele riikidele, et nad saaksid liituda. 1996 Agenda 2000. EL reformi pakett. Selle alusel pandi kandidaatriigid pingeritta. Struktuur: I Tugevama ja laiema Euroopa suunas. II Ühinemiseelse strateegia tugevdamine. III Arvamused 10 kandidaat riigi kohta. El liitumisläbirääkimiste: objektiks ja eesmärgiks oli kandidaatriikide liitumine. Struktuuriks oli kõigepealt sõelumine, kus võrreldi kandidaatriigi seadusandlust olemas oleva Euroopa seadusandlusega. Tehti kindlaks tteatud pidepunktid, kust edasi minna ja mis valdkonnad tuleb täiesti ümber teha. Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel. Julgeolek, sõltumatus, heaolu, prestiiz. Aga muidu Saksamaa kaasamine, majanduslikud ajendid, järgiti teiste eeskuju, vältida isolatsiooni.
Kehtivad seadused mida on kasutatud Natura 2000 rajamisel ja mille alla ta läheb on: Looduskaitseseadus mis võeti vastu 21.04.2004 aasta ja jõustus esmakordselt 10.05.2004 aastal Metsaseadus mis võeti vastu 07.06.2006 aasta ja jõustus esmakordselt 1.01.2007 aastal Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus mis võeti vastu 22.02.2005 aasta ja jõustus esmakordselt 3.04.2005 aastal LifeNature LIFENature on EL liikmes ja kandidaatriikide looduskaitseprojektide rahastamisprogramm, mille kaudu on võimalik nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel taotleda EL kaasfinantseerimist 5075% ulatuses potentsiaalsete Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks. LIFENature alt rahastatakse 3 tüüpi projekte: NA1 ehk elupaikade projektid käsitlevad loodushoiualade kaitse korraldamist. NA2 ehk linnuprojektid käsitlevad linnuhoiualade kaitse korraldamist.. NA3 ehk liigiprojektid käsitlevad mingi kindla liigi kaitset.
Serbia, Kosovo, Albaania, Makedoonia, Montenegro- POTENSIAALSED RIIGID! Idanemine läheb edasi. Mida erinevam on riik Euroopa üldisest standardist, seda pikem on protsess liikmesriigiks saamiseks. Ehk mida problemaatilisem ja halvemas majanduslikus seisus on riik, seda kauem. Problemaatilsied on olnud Portugal ja Hispaania. Eesti liitumisprotsess võttis aega 9. aastat. Algas 1995. ja lõppes 2004. · LAIENEMISPROTSESSI VAJALIKKUS Euroopa Liidu liikmesriikide ja kandidaatriikide laienemismotiivid · EL IDALAIENEMINE KUI VÄLJAKUTSE 13 Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju. 2004. aastal liitus 10 riiki. POLE KUNAGI NII SUURT ARVU OLNUD. Varem oli kõige rohkem 3 liituvat riiki. Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid. Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui varem.
6. Kokkuvõte Lõplikuks kandidaadiks kuhu tasub ettevõttel oma toodet/teenust eksportida kujunes Austraalia. Seda mitmetel olulistel põhjustel. Kõige olulisem põhjus oli internetikasutajaskonna suurus protsent elanikonnast. See on oluliseim faktor kuna äriidee rajaneb konkreetselt internetipõhisel andmebaasil. Teine oluline faktor on turu suurus ja potentsiaal. Lisaks on tähtis ka keele ja kultuuri küsimused. Mõlemad need on viimaste kandidaatriikide seast parimad just Austraalias. Eesti inimesed on head lobitööd teinud Austraalias ning eestlased on suhteliselt "heas kirjas" oma töökuse ja oskuste poolest. Samuti on oluline eelnev kokkupuude valitud maadega. Üks ettevõtte omanikest on viibinud pool aastat Austraalias ja see kinnistab arvamust valida Austraalia just GPS huvipunktide turustamise sihtriigiks. Teise alternatiivse valikuna jäi sõelale Iirimaa. Seda viisavabaduse ja ajavahe puudumise tõttu.
· Euroopa Liidu Nõukogu = [EL] Ministrite Nõukogu = Council of European Union (EU) / Council of Ministers [of the EU] EUROOPA ÜLEMKOGU 49. Euroopa Ülemkogu: koosseis ja põhiülesanded · EL liikmesriikide valitsusjuhid (riigipead) + Euroopa Komisjoni president · Määrab üldise poliitilise arengu suunad. · Aluslepingute muutmine ja täiendamine · Otsustab uute liikmesriikide vastuvõtmise · Otsustab kandidaatriikide staatuse andmise · Otsustab kõige põhimõttelised julge ja välispoliitika küsimused EUROOPA PARLAMENT 50. Euroopa Parlament keda/mida esindab? · Esindab EL kodanikke 51. Euroopa Parlamendi töökorraldus: poliitilised grupid ja komisjonid (NB!!! põhimõtteliselt gruppide ja komisjonide nimesid ei ole vaja pähe õppida!) · Tegelevad vastavalt poliitilisele taustale. Koonduvad poliitilistesse gruppidesse.
häälteenamuse alusel. Ühinemistingimused ja ühinemisega kaasnevad muudatused asutamislepingutes on sätestatud ühinemislepingus, mille peavad ratifitseerima läbirääkijariik ja kõik liikmesriigid (Euroopa Liidu lepingu artikkel 49). Tegelikkuses koostab ja võtab vastu arvamuse liitu astumise avalduse kohta Euroopa Komisjon, hinnates iga riigi olukorda ühinemiskriteeriumidest lähtuvalt. Komisjon võtab arvesse kandidaatriikide endi esitatud teavet, liikmesriikide hinnanguid, Euroopa Parlamendi raporteid ja resolutsioone, muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja finantsasutuste tööd ning ühinemis- ja muude lepingute täitmisel tehtud edusamme. Komisjoni arvamus põhineb tavaliselt analüüsil riigi eeldatavate edusammude kohta tulevikus. Selle hinnangu põhjal teeb Euroopa Komisjon soovituse ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta.
Negatiivsed trendid kajastuvad selgelt Eurobaromeetri uuringutes. 10 · Valimisaktiivsus Euroopa Parlamendi valimistel on veelgi langenud. Kui 1999. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osales vaid 52% hääleõiguslikest kodanikest (liikmesriikide keskmine), siis 2004. aasta valimistel osales alla poole valimisõiguslikest kodanikest (Eestis vaid 38%). · Integratsiooniteemaliste referendumite läbikukkumine. 1990-ndatel on liikmes- ja kandidaatriikide kodanikud korduvalt hääletanud eliidi poolt kavandatud integratsiooniplaanide vastu. Läbikukkunud referendumid: Maastrichti leping 1993 Taanis, Norra liitumine 1994, euro kasutuselevõtt 2000 Taanis ja 2003 Rootsis, Nizza leping Iirimaal (2001), Põhiseaduse Leping Prantsusmaal ja Hollandis (2005), Lissaboni leping Iirimaal (2008). · Massirahutused, mis käivad kaasas Euroopa Liidu tippkohtumistega (nt Euroopa Ülemkogu
EL veterinaaria, keskkonna, fütosanitaaria ja toidukvaliteedi nõuetaga ning loomakaitse ja keskkonnanõuetega. *PHARE programm loodi 1989. aastal. Lühend Phare on tuletatud ingliskeelsest terminist «Poola-Ungari abistamine ning ülesehitus». Tänaseks hõlmavad Phare programmid kõiki Euroopa Liidu kandidaatriike. Phare on peamine instrument, mille kaudu on tulnud senine toetus, ning selle kaudu jätkub ka edaspidi ELi ja kandidaatriikide vahelise liitumiseelse protsessi rahastamine. Phare esmane ülesanne kandidaatriikides on aidata saavutada vajalik tase Euroopa Liidu ühtse seadustiku rakendamiseks. * TACISE programmid on suunatud SRÜ riikidesse ja Mongooliasse. Euro ja selle kehtestamise võimalused Eestis Euro (lühend EUR, tähis ) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades. 1
4 Id.: lk 263 5 Id.: lk 264 7 konkreetsest riigist või asukohast. Liidulaienemise instrument on igatahes limiteeritud, kuna laieneb vaid Euroopa territoriaalsete piiride sees asuvatele riikidele ning eelistatakse nähtavalt väikeriike suurtele. Kuna mitme kandidaadi jaoks võib liitu pääsemine muutuda mõrumaiguliseks, on kogu protsess tasakaalutu. Euroopas pööratakse palju tähelepanu kandidaatriikide kvaliteedile.6 Liitumise eest küsitav „hind“ võib olla liiga kõrge ja ootused ebaselged. Laienemist ei ole võimalik kohaldada kogu maailmale ega eksportida. Tuleb leida alternatiivne väljapääs, millega sätestada oma norm rahvusvahelistes suhetes. Oma normi propageerimise eesmärgiks on see, et teised seda tunnistaksid ja omaks võtaksid, kuid siit tulebki EL-i enesekehtestamise raskus: mitte ükski suurvõim ei ole nõus teiste ettekirjutustega
Neist vanim on 1989. aastal loodud Phare, mis Eestis rakendus 1991. aasta lõpus. Ülejäänud kaks programmi on SAPARD ja ISPA, mõlemale pandi alus 1999. aastal ning nende jaoks on ELi eelarves raha 2000. aastast. Eestisse jõudsid ISPA ja SAPARDi toetused 2001. aasta lõpus. Nii Phare, ISPA kui ka SAPARDi laiem eesmärk on aidata kandidaatriikidel valmistuda liitumiseks ELiga ning seetõttu saavad abi eelkõige eurointegratsiooniga seotud valdkonnad. Konkreetsemalt toetab Phare kandidaatriikide avaliku sektori institutsioonide haldussuutlikkust ning investeeringuid, mis aitavad kandidaatriikidel kohandada oma ettevõtteid ja peamist infrastruktuuri Euroopa Liidu normidele ja standarditele, ISPA suuremaid infrastruktuuriprojekte transpordi ja keskkonna alal ning SAPARD Eesti põllumajanduse kohandamist ELi normidega ja maaelu arengut. Euroopa Liit pakub meile regionaalarenguks raha, mis meie seniste oma summadega võrreldes on mitu korda suurem
Argumendiks tuuakse muuhulgas peamiselt tõusnud hindu ja kallinenud tööjõudu, ent ka tööjõu madalat tootlikust jne. (Sealsamas:157) Tagamiseks Eesti majandusedu jätkumist, peame riiklikul tasandil väga põhjalikult läbi mõtlema kõik võimalikud majanduspoliitilised sammud, mille astumine aitab tagada arengu jätkumist. (Sealsamas:158) Investeeringud on ilmselgelt üks majanduse konkurentsivõime tagamise ja arendamise peamisi eeldusi. Loomulikult kehtib see ka Eesti ja teist EL-I kandidaatriikide kohta, seda enam, et nad on saanud lähiminevikust kaasa paljuski aegunud, turumajanduse tingimustes sageli kasutuks osutunud tootmisbaasi.(Tiits...2003:20) 6 Tänasel päeval Eesti investeerimis potentsiaal on päris kõrge, nii siise kui ka välisinvesteeringute pärast. Selle potenstisaali kasulikku kasutamise jaoks on vajalik määratud tegevuste, strateegiate plaan.
-Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted 7 Läbirääkimiste objekt: - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused
25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas 7 - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted Läbirääkimiste objekt: - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) – lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused 2) määratleda erandid üldistest lepingusätetest 3) määratleda üleminekumeetmete iseloom, arv, ajaline kestvus;
-Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted 7 Läbirääkimiste objekt: - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused
-Võimet võtta endale liikmekohustused, kaasa arvatud kinnipidamine poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkidest. 25.Agenda 2000 * 26. aprill 1996 Komisjoni küsimustik kandidaatriikidele * Aega vastamiseks 3 kuud; Komisjonil õigus esitada täiendavaid küsimusi * 16. juuli 1997 Komisjoni arvamus ehk avis * AGENDA 2000 struktuur - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Piirjoon kandidaatriikide vahel 26.Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) struktuur; (c) põhimõtted 7 Läbirääkimiste objekt: - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, õigusaktide, kohtuotsuste, ühistegevuste, deklaratsioonide jms. kogu Läbirääkimiste eesmärgid: 1) viia EL lepingutesse sisse uue riigi liitumisega seonduvad vajalikud kohandused
konkureerimisvõime tõstmiseks FIFG-kalandusfond- kalanduse arendamise rahastamine EAGGF põllumaj arendus ja tagatisfond- investeeringud ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks ja elukeskkonna parandamiseks. Eelstruktuurifondid: ISPA- viia E li nõuetele, saavutada hea transpordiühendus kandidaat- ja liikmesriikide vahel, tegeleb soovitavalt vaid transpordi ja keskkonnaga. PHARE- liitumispartnerluslepingu saavutamine kandidaatriikide ettevalmistamiseks Elga liitumiseks, stabiilsete institutsioonide olemasolu, inimõiguste kaitse, demokraatia, turumaj konkurentsivõimelisus Els, liitumiseks vajalike nõudmiste täitmine. SAPARD- kesk ja ida eur maade põllumaj ja maaelu antava liitumiseelse abi programm 2000-2006a-ks.Eesti saab 3 viimase käest raha. 41) Eur integratsiooni edasised võimalikud suunad. Laienemine-liit säilitab praeguse integratsiooni taseme kuid
muutmine üldreegliks - 1 OSA Tugevama ja laiema Euroopa suunas - Õigusaktide süsteemi korrastamine ja aktide ümbernimetamine - 2 OSA Ühinemiseelse strateegia tugevdamine * EL Põhiõiguste Harta - lepingu teksti osaks - 3 OSA Arvamused 10 kandidaatriigi kohta * Pädevusjaotuse küsimused * Piirjoon kandidaatriikide vahel * Euroopa Liidust väljaastumise protseduur * Institutsioonilised küsimused 26. Liitumisläbirääkimiste: (a) objekt ja eesmärgid; (b) · majanduse arendamine struktuur; (c) põhimõtted · prestiiz Läbirääkimiste objekt: Ühendatud Kuningriik (1973) - Euroopa Liidu õigustik (acquis communautaire) lepingute, · vältida poliitilist isolatsiooni
seletusi (KS § 91 lg-d 2 ja 3). Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on KS kohaselt eelnimetatud isikutel, lisaks Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes ning Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes. Varem kehtinud kohtuniku staatuse seaduse*10 (KSS) § 21 kohaselt oli ka justiitsministril esimese ja teise astme kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus. Euroopa Liidu kandidaatriikide kohtusüsteeme uurinud eksperdid leidsid, et see võib riivata kohtute sõltumatust.*11 Euroopa Nõukogu 5 Vt nt D. Liiv, M. Sarapuu. Kohtute sõltumatus ja selle piirid tegelikkuses. P. Pruks jt. Kohtute sõltumatus ja kohtusüsteemi toimimise efektiivsus Eestis. Tallinn 2002, lk 2123. 6 K. Merusk (viide 3), lk 116. 7 Kohtuvõimu sõltumatus Euroopa Liiduga liitumise protsessis. Kohtute sõltumatus Eestis. Avatud Ühiskonna Instituut, EL-iga liitu- mise seireprogramm
teenindus, telekommunikatsioon, ringhääling, elektri- ja gaasimajandus). Teatavatele avaliku teenistuse ametikohtadele (sõjaväelased, politseinikud, kohtunikud, maksuametnikud, diplomaadid, metsavahid, prokurörid) võetakse siiski tööle vaid oma riigi kodanikke, sest need on seotud avaliku korra või riigi huvide kaitsmisega. Sotsiaaltöötajaid, raamatukoguhoidjaid, õpetajaid jt avaliku sektori teenistujaid ei peeta riigi esindajateks. EL-i ja Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide vahelistel ühinemisläbirääkimistel lepiti kokku, et 15 vanal liikmesriigil on õigus piirata töö saamist uute liikmesriikide kodanike puhul kuni 7 a pärast ühinemist. Mais 2004 kehtestasid kõik vanad liikmesriigid, välja arvatud Iirimaa, Rootsi ja Suurb- ritannia, piirangud kaheksast Kesk- ja Ida-Euroopa uuest liikmesriigist pärit töötajatele. Suurbri- tannia jättis ka piirangud sotsiaaltoetustele. Kõige rohkem idaeurooplasi ongi suundunud Suurbritanniasse.
ringhääling, elektri- ja gaasimajandus). Teatavatele avaliku teenistuse ametikohtadele (sõjaväelased, politseinikud, kohtunikud, maksuametnikud, diplomaadid, metsavahid, prokurörid) võetakse siiski tööle vaid oma riigi kodanikke, sest need on seotud avaliku korra või riigi huvide kaitsmisega. Sotsiaaltöötajaid, raamatukoguhoidjaid, õpetajaid jt avaliku sektori teenistujaid ei peeta riigi esindajateks. EL-i ja Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide vahelistel ühinemisläbirääkimistel lepiti kokku, et 15 vanal liikmesriigil on õigus piirata töö saamist uute liikmesriikide kodanike puhul kuni 7 a pärast ühinemist. Mais 2004 kehtestasid kõik vanad liikmesriigid, välja arvatud Iirimaa, Rootsi ja Suurbritannia, piirangud kaheksast Kesk- ja Ida-Euroopa uuest liikmesriigist pärit töötajatele. Suurbritannia jättis ka piirangud sotsiaaltoetustele. Kõige rohkem idaeurooplasi ongi suundunud Suurbritanniasse.
kasutamine (et taastuvate ja taastumatute loodusvarade tarbimine ei ületaks lood taluvust; ressursikasutus majkasvu tagamiseks peab saavutatama oluliselt kasvanud ressursitõhususega, majanduse dematerialiseerimisega ja jäätmete vältimisega), jäätmekäitlus (taas ja korduvkasutus). EL ja laiem maailm (EL laieneb ja kkõigusaktide rakend saab olema kandidaatriikide peam ül; kandidaatriikidel võimalus säästvaks majarenguks; rahvah plaanis on oluline, et kkküsimusi arvestataks kõigis EÜ välissuhtluse aspektides). Osalemine ja teabe kättesaadavus (seeläbi luuakse kkpol, sihidvahendid koostöös huvirühmadega). Kkpol peab olema innovatiivne ja otsima uusi võimalusi tööks eri ühiskonnakihtidega (tööstus, tarbijad), neid sidudes ja koostööd edendades
suhtumist oma ellu, küsides nii: „Palun kujutage ette treppi, mille alumine aste on tähistatud nulliga ja ülemine aste kümnega. Trepi ülemine aste tähistab sinu jaoks parimat võimalikku elu, alumine aste aga kõige halvemat elu. Millisel trepiastmel sa enda arvates praegu oled, teades, et mida kõrgem aste, seda parem on elu ning mida madalam aste, seda halvem elu. Milline on sinu praegust elu iseloomustav trepiaste?“ Eurobaromeeter • Euroopa Liidu liikmesriikide ning kandidaatriikide elanike eluga rahulolu ja selle muutusi pildistab Eurobaromeeter, kus küsitakse nii: • „Mõeldes oma elule tervikuna, kas sa oled oma eluga väga rahul, üldiselt rahul, mitte eriti rahul või üldse mitte rahul?“ Rahulolu ja õnnetunne Eluga rahulolu koos õnnelikkusega üritab mõõta Euroopa Elu-ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound, 2011). Eurofondi küsimus õnnelikkuse kohta oli formuleeritud nii:
ringhääling, elektri- ja gaasimajandus). Teatavatele avaliku teenistuse ametikohtadele (sõjaväelased, politseinikud, kohtunikud, maksuametnikud, diplomaadid, metsavahid, prokurörid) võetakse siiski tööle vaid oma riigi kodanikke, sest need on seotud avaliku korra või riigi huvide kaitsmisega. Sotsiaaltöötajaid, raamatukoguhoidjaid, õpetajaid jt avaliku sektori teenistujaid ei peeta riigi esindajateks. EL ja Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide vahelistel ühinemisläbirääkimistel lepiti kokku, et 15 vanal liikmesriigil on õigus piirata töö saamist uute liikmesriikide kodanike puhul kuni 7 a pärast ühinemist. Üleminekuperioodi jooksul saavad kõik vanad liikmesriigid kohaldada uute liikmesriikide kodanike suhtes nende tööturule juurdepääsuga seoses siseriiklikke meetmeid. Üleminekuperiood võib 5 a pärast lõppeda, aga
annaabi.ee 
