Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest pereväärtustest nagu armastus, hoolivus ja turvatunne. Need lapsed on justkui meie kõigi omad
" kiri jõuluvanale Tere,kallis jõuluvana Sulle kirjutab nüüd Kati Istun kodus laua taga Täitsa reipalt.Veel ei maga Tead,Sa tule pisut varem. Ma ei heida miskit ette, aga äkki Une Mati jõuab Sinust jälle ette. Igavesti Sinu kati Jõuluvana, tule juba jõululõhna täis on tuba. Kiirelt - kiirelt päkapikud, kui hiljaks jääd, siis jõulud rikud. Saingi selle mis tahtsin, teist pakki ei teinud veel lahti Saadan Sulle suure musi mitte väikse põseka Saadan jõulu kallistusi teele helge mõttega... Loodan, et me suurest kiirest vahel aega võtame Teineteise hoolimiseks aega, tahtmist leiame. Kelle jäljed valgel lumel, keda näevad lapsed unes? Kes siin istus kes siin astus, linnukesed teavad vastust?! Tere,kallis jõulumees, väike tüdruk on su ees, luba, et ma tantsin veidi, ma sain päkapikult kleidi. Laulu võiksin laulda ka, aga ainult emaga.
Kuidas saab laps aru, et teda armastatakse ja austatakse lasteaias ja rühmas? Olulist rolli mängib selle juures silmside. Avatud heatahtlik pilk otse lapse silmadesse on väga tähtis suhtlemisel lapsega, et rahuldada tema vajadusi. Kuigi siin on üks psühholoogiline nüanss: lapse ja õpetaja silmad peavad olema ühel tasandil. Õpetaja ei tohi vaadata ülevalt alla. Palju lihtsam on väljendada poolehoidu, toetust ja armastust lihtsa puudutusena. Ma ei pea silmas kallistusi ja suudlusi, mõnikord piisab täiesti sellest, et puudutate kätt, silitate pead, sasite juukseid, panete kätt õlale. Näiteks kui õpetaja võtab oma pehme käega lapse arglikku ja mitteosavat käekest ja suunab joonistamisel, või kui laps voolib iseseisvalt plastiliinist kujukest ja õpetaja paneb selle juures pehmelt lapse õlale kätt, tunneb laps toetust, kindlust ja heakskiitu. Suhtlemisel lastega on väga oluline, et oskaksite leida aega suhtlemiseks lapsega
hakkama uues töökohas" või siis ,,sul on õigus nagu alati ja ära üldse mõtlegi mingile muule variandile". Mind see suhtlemistõke ei sega ning ka minu sõbrad on saanud pigem toetust ja julgust minu ütlemisest. 6. Enamuse ajast kodus lastega veedan Vanema tasandil. Olen nii kontrolliv vanem, kes jagab käske ning loeb moraali ja jagab nõuandeid. Samuti leidub minus ka hoolitsevat vanemat, kes teeb pai ja jagab kallistusi. Enamasti jagangi hoolitsust perele ja lähedastele sõpradele. Mulle lihtsalt meeldib kui minuga end hästi tuntakse. Olgu see siis kallistus, hea õhtusöök või mõnus õhtu kaisus. Teen seda kõike ilma midagi vastu soovimata. Abikaasana olen vist olnud kõigil tasemeil. Lapsemeelne koos nalja, flirdi ja mängulisusega. On tulnud ette ka solvumist ja äkkviha, mis kiirelt vaibub. Viimasel ajal olen siiski solvumised ja äkkviha saanud kontrolli alla
Tarbitavad selgroogsed hõlmavad enamjaolt linde, munasid, roomajaid, kilpkonnasid, hirvesid ja mitmeid muid tundmatuid väikseid selgroogseid. Juukseid või luid jääb päikesekarude vahele harva. (viide 2) Nad saavad avatud pähkleid murda oma võimsate lõugadega. Suur osa nende toidust tuleb tuvastada nende hästi arenenud lõhnatajuga. (viide 2) Paljunemine Emased peavad paarituma umbes 3-aastaselt. Paaritumise ajal näitab päikesekaru koos oma paarilisega välja erinevaid kombeid nagu kallistusi, mõnitavaid pilke ja noogutusi. (viide 2) Tiinus on kindlaks tehtud 95nda ja 174nda päeva vahel. Pesakonnad koosnevad ühest või kahest pojast ning igaüks neist kaalub umbes 280 grammi. (lisa 4) Pojad sünnivad pimedate ja karvututena. Esialgu nad sõltuvad täielikult oma emast ja imetavad umbes 18 kuud. Pärast 1-3 kuud, võivad noored joosta, mängida ja tuhlata oma ema ligiduses. Nad saavad suguküpseks pärast 3-4 aastat ja võivad vangistuses elada kuni 30-aastaseks. (viide 2)
noore poisina või keskeas, kuid vanemal eal on kindlasti omad võlud, millest ehk oskavad paremini rääkida vanemas eas mehed ja nende partnerid ise. Märkamatu muutumine on tihti isegi keerulisem kui järsk muutumine. Tihti jäädakse koos vanusega harjumuspäraste rutiinide juurde ilma väikeseid värskendusi enda intiimellu toomata. Haruldane pole see kus vanemas eas ei naudita mitte suguühet vaid intiimsust kui protsessi iseenesest: partneri lähedust, kallistusi, puudutusi, need on olulised inimese erinevas eas nii nooremas kui ka vanemas generatsioonis Harjumuspärased rutiinid on head, vajalikud, kuid tihti on hea, kui ajaga tood aeg ajalt juurde midagi väikest ja uut. Naiste hulk kes oli elanud seksuaalelu viimase nädala jooksul oli väiksem kui meeste oma. Naiste seksuaalne võime on lühem kui meestel. Naistel lõpeb see tegevus alates 50 ndast eluaastast. Arvatakse, et seksuaalelu
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest pereväärtustest nagu armastus, hoolivus ja turvatunne. Need lapsed on justkui meie kõigi omad
Veronika Tsehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest pereväärtustest nagu armastus, hoolivus ja turvatunne. Need lapsed on justkui meie kõigi omad
elavalt, matkides linde, vetevulinaid, päikest; mida iganes...:"sulsulin vulin mulin / tuult ruuli huuli kuulin / ... / ää-öö / müü-möö / lii-laa / lii-lüü". Heaks näiteks on ka sõnamänguline "Kolmas kiri Ingile": "See aasta tuleb kevad teisiti, / tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti, / ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, / tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti. / ... / Kui palju lahkuv päev võib kullata, / sa jagada võid kallistusi: / tiu-tiu!tiu-tiu! Ssu-ssu!" Lisaks on Visnapuule iseloomulik enda mõningane samastamine kevadise õievahus kirsipuuga (visnapuuga, murdes). "Nüüd on lehekuu / õitseb visnapuu. / Olen Visnapuu. / Ssu! Ssu!" Kohati tundub aga kirsipuu õitsemine olevat lihtsalt kevade sümbol, tõestus, et see on tõepoolest kohale jõudnud. ...Ah, Ing! Nüüd tuleb kevade, nüüd sulab jää. Suur kuldne päike kuldseks muudab pori. Vastärgand kärbes, kuulen, ajab jori ja peksab tiivuga. On imehää!
Nii palju naeru, linde lille't hoi! Ja päikest, meeletumalt päikest. Ih ah ah haa! ah haa! Ih ah! Oh oi! Paar prahvangut veel rõõska äikest: mürr mürr! mürr mürr! trahh! trahh! Lööb lahti hõbedase paju koor. Võin teha tuhat tuhat pilli. Tuul, puud ja ööbikud on koor. Saan lututa mo sõrmed sadavilli: tuut tuut! tutt tutt! tuut tuut! Kõik metsad, niidud ainult hullata! Sind magatan siinsääl kui susi. Kui palju õhtu päev võib kullata, sa jagada võid kallistusi: tiu tiu! tiu tiu! Ssu ssu! Ja öö on ainult väike valgusring, mis kiusab, kutsub, igatseb ning veab mind laulikut ja sind mo Ing. Kun peatab, mil seisatab, ken teab? Hoi tii! hoi tii! hoi tii! See aasta tuleb kevad teisiti, tiu tiu! ja teisiti, see aasta teisiti, ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, tiu tiu! ja teisiti ning hoopis teisiti. Neiljas Kiri See õitsmine mind võtab tappa, üks meri vahutav, üks õite torm. Ma olen jõvvetu, ma olen orb ja õitsmine mind võtab tappa.
nooremates see võime kaob ning kõik ümbritsev teisendatakse mõistuspäraseks. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tugevad autoriteedid hoiavad halva eest. Suuremate teadmistega maailma toimumisest kaasneb imestus, kuidas kõik see veel koos püsib. Selles peitubki hariduse tähtsus: faktoloogia asendub üha enam imestusega ja see hämming on mõneti lapsepõlve lõpp ja täiskasvanuea algus. Kas oled mõelnud, mis tunne oleks ilmas olla, kui poleks olnud lapsepõlve? Ema kallistusi, isaga ette võetud suviseid matku ja vanaema sooje pannkooke? Kas su elu oleks siis selline nagu täna? Minu lapsepõlv oli just selline- pannkoogilõhnaline. Lapsepõlves olid mulle loodud tingimused eneseteostuseks ja enesekasvatuseks ning minu vanemate huviks oli oma laste mitmekülgne arendamine. Mul oli võimalus tegleda iluvõimlemise, suusatamise, kergejõustikuga, samuti õppida klaverimängu. Mulle anti vabadus otsustada ja samas ka
Pealegi, kui tüdrukud oleksid ema vastu tõeliselt ükskõiksed, ei näeks me ka igatsust ema läheduse järele, nagu neis intervjuudes. Samas, ükskõik kui mõistvad me ka poleks kui teismeline ajab ikka jäärapäiselt oma rida, ongi seda väga raske mõista. Ehkki pealtnäha suur, võib ta käituda väga vastuokslikult. Ja kuigi meil on mugavam suhelda suure lapsega, ei maksa unustada, et hoolimata jonnakast käitumisest on ta nagu väike laps, kes ootab tähelepanu ja kallistusi. Kui vanemad on ülehoolitsevad tekitab see murdeealises lapses protesti. Ja isegi heades peredes on võimalik olukord, kui vanemate liigne hoolitsus sunnib poega või tütart iga hinna eest iseseisvust saavutama. Psühholoogi sõnul võib hind sellisel juhul aga tõepoolest väga kallis olla. Seepärast tuleb lasta lapsel minna, et ta tagasi tuleks. MIDA TEISMELINE ÜTLEKS OMA VANEMATELE? · Näidake, et te armastate mind. Kallistage mind sageli. · Viibige rohkem kodus
Oluline on ka see, et inimene tunneks, et töö on nagu teine kodu. Nad julgevad töösse kaasata ka oma perekonnaliikmeid. Ning kui on soovi, saavad nad oma vajalike toiminguid ka töökohas teha. Uhkustunnet tekitavad igasugused heateod. Olgu see heategevus või annetused. See näitab, et ettevõte ei keskendu ainult iseendale, vaid ka ennast ümbritsevale keskkonnale. Ka see näitab ettevõtte siirust ning selle tehtud „kallistusi“. Autor leiab, et lugupidamist tehtud töö eest tänuüritusega tuleks teha juba siis, kui inimene seal töötab, mitte viimasel päeval enne pensionit. Iga inimene soovib tunnustust. See ei peaks olema vaid üks kord, kui ta saab sooja kohtlemise osaliseks. Teistega arvestamine Jack Mitchell kirjutab oma teoses, kui oluline on arvestada teiste inimeste ettepanekutega. See ei loe, kas ta on firma juht või tööline. Ta on nimetanud viis printsiipi, mida peab oluliseks
Mõttetu osa. 16. Mitoos - tekib kaks identset rakku (Raku samane jagunemistsükkel). Faasid: Esmane DNAle paralleelahela süntees à nende ahelate lahknemine ning uute rakkude moodustumine. 17.Meioos - Raku jagunemine, mille puhul kromosoomide arv väheneb 2 korda Et seda saavutada vaja, 2 jagunemist: I profaasis toimub ristsiire (crossingover). (sellele eelneb DNA kahekordistumine). ülioluline nähtus ristsiire- homoloogilised krom. armastus. Armastuse puhul vaja kahte osapoolt ja kallistusi. Toimub geneetilise informatsiooni vahetamine. Homoloogiliste kromosoomide lahknemine. II Toimub vaid kromatiinide lahknemine. (mitootiline jagunemine, ilma DNA kahekordistumiseta) 18. Pärilikkuse seadused - Mendeli 1. Seadus: Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse I põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. /dominantsed, intermediaalsed/ Mendeli 2. Seadus: Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub II hübriidpõlvkonnas
Pingeid ning kummalist õhkkonda tekitavad lavastuses ka näitlejate asetsemine seoses üksteisega. On kummaline, et pea kordagi ei ole näha Heddat ning Jörgeni üksteisele kas otsa vaatamas või lihtsalt lähedal olemas. Nende vahel valitseb laval olles pea alati mingi distants, nad oleksid üksteisele justkui võõrad, kes jagavad lihtsalt ühte katusealust. Äsja mesinädalatelt tulnud abielupaarilt ootaks näha õnnetunnet, kallistusi ning sooje tundeid, kuid midagi sooja nende kahe vahel ei ole. Hedda on Jörgeni vastu jäine ning Jörgen näiliselt lepib sellega. Esmakordselt on nende vahel näha lähedust ning füüsilist kontakti, kui Hedda teatab Jörgenile, et ootab tema last. Sellepeale muutub Jörgen justkui poisikeseks ning ta kargab Heddale sülle. Jörgen tundub olevalt siiralt õnnelik, kuid Heddast seda ei paista. Jörgen kallistab Heddat ning on mõtlemas juba erinvaid variante tulevase lapse jaoks, kuid Hedda
Automaatsel või kaalutletud tänuavaldustel ei ole ühesugune mõju. Teie kehakeele ja entusiasmi astme järgi võivad inimesed kergelt kindlaks teha, kas te lihtsalt naeratate võltsilt ja pillute tühje sõnu ega tee tegusid, mistõttu tekkinud side katkeb kiiresti. Sideme loomine võib toimuda lõputul arvul erinevatel viisidel. Tsitaat raamatust ,,Kallista oma töökaaslasi" ,,Ma õppisin ära selle, kuidas jagada armastust ja kallistusi. Kui teate, et konkeetne inimene ei ole embaja tüüp, olgu peale, siis toimib suurepäraselt ka tugev käepigistus. Kuna ma olen vana sportlane, siis meeldib mulle viit visata ja tavaliselt saan ma vastuseks sõbraliku müksu, eriti neilt, kes kunagi on tegelenud võrk- või pesapalliga või kellegi tütar või poeg harrastab meeskonnaspordialasid. Viie viskamine paneb tundma end osana meeskonnast. ,, Luues kellegagi sideme, tunnete sageli selle vahetut mõju.
" Tony Martin, 12- aastane · ,,Ema on naisterahvas, kes ütleb: ,,Mine voodisse!" ja kui ta seda on öelnud, oled Sa hästi vait ja ta unustab Su ära." Aishling Nolan · ,,Emad on inimesed, kes on vihased, kui Sa oled kodus ja kurvad, kui Sind ei ole." Vinay, 12-aastane · ,,Hea on öelda: ,,Emme, ära pabista" aga alati on tema see, kes avastab, et Sa pole oma dokumente kotti pannud." Pam Brown · ,,Ainult ema oskab posti teel kallistusi saata." Pam Brown · ,,Kallis ema. Mitte kunagi ei kuula ta vastuväiteid, mitte kunagi ei lase ta loogikal mõjutada oma südame sooje soove. Laulab terves majas, ikka veel tütarlapse häälega, linnu südamega. Tujuekas, ettearvamatu, helde, taktitu, jonnaskas, mõistmatu ja armas ema." Maurice Wiggin · ,,Ükskõik kui vana ema on, ikka otsib ta oma keskealiste laste juures paremaksmuutumise märke." Florida Scott-Maxwell
Konfliktifaas- võistluslik käitumine, lahkhelid eesmärkidel, ül jaotus, konfliktid juhiga Normaliseerumine- reeglipärane käitumine, teabe jagamine, kompromissid, empaatia Toimimine- efektiivne ül täitmine, rollide tunnetus, abitamine Küpsemine 28.Mehe ja naise erinevad vajadused seksuaalsuhtes Mehed vajavad seksuaalse erutuse tekkeks vähem aega kui naised, piisab alasti naisekeha nägemisest. Naised vajavad pikemat eelmängu, hellitusi, kallistusi. Mehed armastavad silmadega naised kõrvadega. Naiste seksuaalne rahuldus, ka orgasm, on rohkem psühholoogilise taustaga, kui meeste rahuldus, sest mees saab alati rahulduse kui toimub seemnepurse. Vahekord: Eelmäng Suguakt Järelmäng N 5 3 7 M 1 3 0 Tundlikud kohad kehal:huuled, käe sisekülg, Rind, tuharad, kael, jalg, käsi Naised: otsmik , naba ümbrus, selgroog, tupp, kliitor, mehed: juuksepiir, kõht, kubemepiirkond, suguti
· vestlust selle sisu, järgnevust, suunitlust, sagedust, kestust, intensiivsust, ekspressiivsust jne Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 16 · väljenduslikke liigutusi nt näoilmeid, silmi, keha helisid jne. · liikumisi, ümberasetusi, liikumatust, nendevahelist distantsi, liikumiste kiirust ja suundumust, kokkupuutumisi; · füüsilist vastasmõju puudutusi, tõukamisi, kallistusi, käest kinnihoidmist jne · kõige eelneva koosmõju. Nt koosoleku uurimisel võib struktuur olla selline: *auditooriumi reaktsioonid ettekandele positiivne, neutraalne, negatiivne, reaktsioon puudub (ei ole väljendunud) *auditooriumi reaktsioon sõnavõttudele tervikuna - positiivne, neutraalne, negatiivne, reaktsioon puudub (ei ole väljendunud) *auditooriumi reaktsioon ettekandele ja sõnavõttudele tervikuna - positiivne, neutraalne,
". On viis viisi, kuidas lastele armastust väljendada: · Füüsiline puudutus · Sõnaline heakskiit · Lapsele pühendatud aeg · Kingitused · Millegi tegemine lapse heaks Vanemad peavad selgitama välja, milline on just nende lapse poolt eelistatud viis. Sest näiteks puudutusi eelistav laps võib kingitustest koormatuna tunda, tegusid eelistav laps võib liiga tihedaid kallistusi võltsiks pidada. Ülehoolitsemine Hoolitsemiseks võib nimetada kõiki viise, kuidas teiste ja enese eest hoole kantakse. Laste eest tuleb hoolitseda, muidu nad ei jää elama. Nad vajavad süüa, riideid, kaitset, puudutust, tunnustust ja armastust. Kuid kahjuks on paljud vanemad või vanavanemad üleliia hoolitsevad, mis pidurdab lapse arengut. Ülehoolitsemine võrdub järelandlikkusega. Ülehoolitsemise tagajärjed: · Teadmatus, millal on küllalt
Jonnijad seostavad kõike oma kinnisideega, vaidlevad teistele vastu lihtsalt vaidlemise pärast, teistega nõustumine teeks nad väärtusetuks, jonn on tähtsam kui grupi edukus. 1.Mehe ja naise erinevad vajadused seksuaalsuhetes Laiemas tähenduses on seksuaalsuse sisuks inimloomuse põhivajadused, näiteks hoolimis- ja ühtekuuluvusvajadus. Mehed vajavad seksuaalse erutuse tekkeks vähem aega kui naised, piisab alasti naisekeha nägemisest. Naised vajavad pikemat eelmängu, hellitusi, kallistusi; mehed armastavad silmadega, naised kõrvadega. Naiste jaoks on olulisem emotsionaalne side, ilma milleta on raskem täit naudingut saada. 2.Intelligentsuse mõiste ja teooriad. Intelligentsuse mõõtmine. Tuntuimad testid. Eetilised probleemid testimisel. Indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. (Wechsler) Intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust (Spearman)
SAARA Ära muretse. TIM Vaikust. Felix süütab tordil küünlad, pärast mida hiilib Kareen magamistuppa. Elutoas valitseb vaikus ja suur ootusärevus. Magamistoa uks läheb lahti ja Kareen tuleb sealt välja koos pisikese sünnipäevalapsega. FELIX Kullake, palju õnne! KÕIK LÄBISEGI Huraaaa! Palju õnne! Palju õnne sünnipäevaks! Kõik õnnitlevad järge mööda väikest tüdrukut, annavad üle kingitusi ja jagavad lõputult kallistusi. Tim otsib välja fotoaparaadi. TIM On perepildi aeg... Kareen kallistab õrnalt sünnipäevalast ja naeratab ennastunustavalt Timmile. Felix tahab joosta pildi peale, kuid Ann saab viimasel hetkel ta pintsakusabast kinni. 63 KAHEKSATEISTKÜMNES Magamistuba. Ann ja Felix on voodis. Felix paneb tule põlema. FELIX Ma mõtlesin siin, et... Ann kustutab tule.
käitumisega selles vallas. Uurimused emotsionaalse väärkohtlemise iõpilast eritingimusi vajavatel õpilastel. vallas lastekodu tingimustes (Edovald, 2001; Kõrv, 2004) on el on näidanud, et kasvatajad tähtsustasid laste süllevõtmist, pai tegemist, seotud Uuritud on Eesti täiskasvanud elanikkonna suhtumist laste kallistusi jm füüsilise läheduse vorme, kuid vaatlusest nähtus, et tauniva väärkohtlemise erinevatesse liikidesse üldiste moraalinormide tegelikult seda hoolealustele lastele ei pakutud ning kasvataja-lapse suhtumi taustal. Uurimuse tulemused (Kõiv, 2003) näitasid, et täiskasvanud vahelistes suhetes ilmnes emotsionaalne väärkohtlemine. sega suhtusid kõige taunivamalt nii tõsistesse ebamoraalsetesse käitumise
linnaks. Asi oli võrreldamatult hullem, kui pöörata pilk Viinist või, veelgi parem, Saksa Austriast riigi slaavi provintside poole. Küllaldane oli kätte võtta Praha ajalehed ja kohe sai selgeks, kuidas seal suhtutakse kogu sellesse kõrgesse mängu ümber kolmikliidu. Austria slaavi provintsides mõnitati sellist näidet "riiklikust tarkusest" täiesti avalikult. Juba rahuajal, kui veel üldsegi ei lõhnanud sõja järele, kui mõlemad imperaatorid vahetasid sõbralikke kallistusi ja suudlusi, ei kahelnud slaavi provintsides mitte ükski inimene selles, et see liit laguneb kildudeks niipea, kui see tuleb ideaalide taevast patuse maa peale tuua. Möödus mõni aasta ja lahvatas sõda. Milline tugev ärritus haaras Saksamaad, kui sel momendil liitlaslik Itaalia astus kolmikliidust välja, jättes Austria ja Saksamaa iseoma saatuse hooleks ja ühines seejärel, väga lühikese aja möödudes, otseselt vastaspoolega! Kuid nende jaoks, kes polnud
Kui ülemdiakon talle loa oli andnud ja öelnud: «Mine nüüd,» ronis ta kellatorni keerdtreppi mööda üles kiiremini, kui ükski teine seda mööda alla oleks tulnud. Lõõtsutades astus ta suure kella õhurikkasse elamusse. Hetkeks silmitses ta teda harduse ja armastusega, siis kõnetas ta teda mahedalt, patsutas teda käega nagu toredat hobust, kes pikale sõidule läheb. Ta haletses teda ta eelseisva vaeva puhul. Pärast neid esimesi kallistusi hüüdis ta oma abilistele torni alumisel korrusel, et nad alustaksid. Need riputasid endid köite külge, põikpuu kiunus ja päratu suur kellakest hakkas aegapidi kõikuma. Südame põksudes jälgis Quasimodo teda pilguga. Niipea kui tila kella vasega kokku puutus, hakkas kohe võbisema tala, mille küljes ta rippus. Ka Quasimodo võbises kellaga kaasa. «Aa!» karjus ta mõttetult naerma pahvatades. Kõmisev kell hakkas kiiremini võnkuma, ja
annaabi.ee 
