Soome eepos "Kalevala" Mihkel Paloots 9.b Kalevala faktid.[6] Kalevala koosneb 22000 värsist. Esmatrükk 1835. Koostatud Soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal. Tõlgitud enam kui 30 keelde. Eepose autor[1] Elias Lönnrot 9. aprill 1802 - 19. märts 1884 Tuntud soome keele arendaja Eepose peategelased Ilmatar[2] Ilmarinen[4] Neitsilik õhuvaim. Imesepp, taeva looja ja meeshing. Väinamöise ema. Surematu. Kutsuti vahel ka Luonnotar. Väinamöise[3] Nimi tuleb sõnast väinä (väina). Vana ja tark mees. Nõidusliku häälega Sisu kirjeldus.[5] Tegevuse keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski pärast Illustreeriv materjal. [7] [8] Kasutatud materjalid 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Elias_L%C3%B6nnrot (13.11.2017) 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Ilmatar (13.11.2017) 3. https://et.wikipedia.org/wiki/V%...
,,Käsikivimäng" tsüklist ,,Kolm eesti mängulaulu" Looming: Murrangu tõi aasta 1958. Viibis Kihnu saarel ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. ,,Kihnu pulmalaulud" 1959 Tsükkel ,,Eesti kalandrilaulud" 1967 aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Sari ,,Eesti kalendrilaulud" Jaani hobu, tsüklist ,,Jaanilaulud" Kasutab sageli eeslaulja ja koori vaheldumist. ,,Raua needimine" 1972. Teos tenorile, baritonile, segakooris ja samaanitrummile. Tekst pärineb ,,Kalevalast", Paul Erik Rummo ja Jaan Kaplinski täiendustega Kantaat- Ballett ,,Eesti ballaadid" 1980, ühendatud tants ja regilaul. Filmimuusika: Kirjutas muusika filmile ,,Kevade" ja ,,Suvi"
Mõlemad jutustavad kangelastest ja nende tegudest müütilises minevikus, mil jumalad ja jumalannad sekkusid otseselt surelikku ellu. Eeposte tegelasi ning sündmusi kasutasid oma loomingus hilisemad Kreeka kirjanikud ja neile vihjatakse Euroopa kirjanduses tänapäevalgi. Näiteks põhineb James Joyce´i 3000 aastat hiljem kirjutatud romaan ,,Ulysses" ,,Odüsseia" kangelase Odysseuse seiklustele. 4. MAAILMA KÕIGE TALUPOEGLIKUMAST EEPOSEST Kalevalast. "Kalevala" on Elias Lönnroti poolt soome, ingeri ja karjala runolauludepõhjal koostatud soome rahvuseepos. See koosneb umbes 22 000 värsist. Esmatrükk ilmus 1835.aastal, täiendatud versioon 1849. Kalevala tegelased on Ilmatar, Väinämöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. "Kalevala" on lisaks hilisemale soome
-rahvalauluaineline looming: kantaat-ballett ''Eesti ballaadid'' (lavazanr/ ühendatud regilaul ja tants/ läbivaks on saatusemotiiv) -''Raua needmine'' / segakoorile ''Läti burdoonlaulud''/ meeskoorile ja suurelle trummile ''Pikse litaania''/ meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele ''Kalevala XVII runo'' -''Raua needmine'' (kirjutatud tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile/ lähtematerjal pärineb ''Kalevalast''/ sisaldab 97 regivärsivormis rida/ räägib kaasajast, elust ja inimestest -looming põhineb ka eesti luulel -miniatuurtsüklid häälele ja klaverile ''Neli kildu'' / ''Kolm lille''/ ''Kümme haikut'' -kooriteosed meeskoorile ja flöödile ''Kolm mul oli kaunist sõna''/ segakoorile ''Dialektilised aforismid'' -kirjutanud ka poliitilise alatooniga tekste -laulude sõnumis tajutav mure eestlaste tuleviku ja eksistentsi pärast -kantaat ''Lenini sõnad'' ühendkooridele
lille · Kooriteosed Kolm mul oli kaunist sõna · Viisistanud Marie Underi, Gustav Suitsu, Hando Runneli ja Viivi Luige luulet · Kolm laulu eeposest(tekst Kalevipojast) · Meeskooriteos Hamleti laulud · Kasutab sageli liikumist paralleelsetes kvartides, kvintides, oktaavides, kolmkõlades · Raua needmine (1972)- 97 regivärsivormirida, paarkümmend vabas vormis rida, tenor, bariton, segakoor, samaanitrumm , teksti lähtematerjal pärineb Kalevalast. SISU: Raua sünnilugu. Väinämöinen on venet tehes kirvega põlve löönud, ta ei saa ise haava sulgeda ja läheb targa juurde, kes mõistab vere sulgemise sõnu. Tark on unustanud raua sünniloo ja ei saa raua tehtud haava parandada. Väinämöinen jutustab: Ukko lõi 3 ilmaneitsit, kelle rinnapiimast sai raud. Raud suikus soos, kuna sündis sepp Ilmarinen, sepp tagus rauast terariistad, kuid võttis raualt lubaduse , et ta ei hakka kurja tegema.
Missugune ühing see oli? 1838 aastal alustas tegevust Õpetatud Eesti Selts. Tartu ülikooli juures tegevust alustanud ÕES oli esimene eesti keele ja rahvaluule ning eestlaste ajaloo uurimiseks loodud teaduslik ühing. Samuti mitme muu teadusvaldkonna arendamine. 7. Iseloomusta Fr. R. Faehlmanni müütilisi muistendeid (eeskuju, sündmustiku alus, tegelased). Eeskujuks soome ja antiikmütoloogia, sündmustiku aluseks tekke-, seletus- ja kohamuistendite motiive ning tegelasteks ,, Kalevalast ,, ja K.J. Petersoni tõlgitud ,, Soome mütoloogiast ,, pärinevaidmüütilisi tegelaskujusid. ( nt. Vanemuine, Ilmarine). 8. Mida rahvuslik liikumine väärtustas? Rahvuslik liikumine väärtustas rahva minevikku ning vana rahvapärimust. 9. Nimeta rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid. ( 3 ) Missugune oli nende panus? Johann Voldemar Jannsen oli järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja, üldlaulupidude algataja, Eesti hümni sõnade autor, mõiste EESTLASED kinnistaja;
Pandi alus kunsti õppimise võimalustele ja rahvakunstile. 7) Kus võis Eestis õppida kunsti 19-20. sajandivahetusel? A. Laikmaa ateljee koolis 8) Kes oli tuntud isik Eesti kunsti ja seltsielus 20. sajandi alguses? Ants Laikmaa 9) Nimeta ja kirjelda A. Laikmaa portreid? ''Marie underi portree'', ''Autoportree'', ''Lydia Koidula portree''. Impressionismi mõjulised psühholoogilised pastellportreed. 10) Kust võttis A. Gallen-Kallela oma teoste ainestiku? Oma teoste ainestiku võttis Kalevalast, sümbolistika teemad. 11) Nimeta E. Munchi teoseid? ''Karje'', ''Madonna'' 12) Kes oli esimene eestlastest rahvusvaheliselt tuntud kunstnik? Kristjan Raud 13) Milline teema oli oluline K. Raua loomingus? Kalevipoja teema 14) Nimeta ja kirjelda K. Raua joonistusi ja graafikat? '' Inimene ja öö'', ''Pesu'', ''Kalevipoja surm'' . Tegi jõulisi vorme, rasked nurgelised vormid. Sajandivahetuskunst II rida
pildid", ,,Kodutohter" · Pikem jutustus ,,Viinakatk" · Romaan ,,Kilplased" · ,,Reinuvader Rebane" · ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" · ,,Paar sammukest rändamise teed" · Kirjutad luulet alguses saksa, hiljem eesti keeles · 2 luulekogu: ,,Angervaksad" -ei ole algupärane luule, ,,Viru lauliku laulus" - algupärane luule · Põhilisteks teemadeks isamaa, loodus ja armastus · Ood ,,Priiusele" · ,,Kalevipoeg" -materjali ,,Kalevalast", algselt pidi olema proosas, hiljem regilaulus, 1853 ilmus ,,Alg-Kalevipoeg" · 1857-1861 ilmus ÕES toimetisena Lydia Emilie Florentine Jansen (1843-1886) · Esimene naisluuletaja · Pani aluse Eesti teatrile · Aitas organiseerida esimest üldlaulupidu · Sai Koidula nime Jakobsonilt · Päris Vädrast, hiljem kolis Tartusse · Abikaasa oli Eduard Michelson Luule: · 1866. aastal ilmus kogu ,,Vainulilled", põhiliselt tõlkeluule
tiitli. Konkursi ajal kuulnud viiulimängu viib poisi mõttele saades hoopis viiuldajaks. Piiri seadis aga hoopis vanus. 1885A astub ta vastavatud Helsinki muusikakooli. Ta andekus oli niivõrd ilmne, et talle omistati peale muusikakooli lõpetamist riiklik stipendium. See raha võimaldas 2 a enesetäiendamist viinis ja berliinis. 1892A naaseb ta kodumaale. Siit peale algab tal tõeline loomeajastu. Ta kandis noodiridadele iidseid süneid põhjamaiseid, kalevalast, võluveski sampomaast. 90Ndate alõpus toimub tema elus suur muudatus. Soome valirtus kuulutab ta eluaegseks stipendiaadiks. See andis heliloojale vabaneda pedagoogilisest tööst jms tegevustest. Ta sai täielikult pühenduda loomingule. Ülejäänud pika elu veedab ta soomes, mis tõestab veel kord oma kiindumust kodumaasse ja selle rahvasse. Sibelius, looming Tema rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge. Palju on programmilisi teoseid. Muusikas
Maailmasõda ja sellele järgnenud aastad tõid Sibeliuse loomingusse teatava seisaku. Järjekordne suurteos, Kuues sümfoonia tuli esiettekandele alles 1923. aastal. Vahepeal sündis mitukümmend laulu, humoresk viiulile ja orkestrile, viis koorilaulu, lavamuusika ,,Igamehele" ja tellimustööna kolm kantaati. 1924. aastal järgnes ka Seitsmes sümfoonia. Oma viimase sümfoonilise poeemi ,,Tapiola" inspiratsiooni sai ta loodusest, mitte nagu paljudele tol ajal tundus, et ,,Kalevalast". ,,Tapiola" tellis 1925. aastal New York Symphony Society ning selle esiettekanne toimus 1926. aasta detsembris New Yorgis, soome publik kuulis teost alles aasta hiljem. Peale ,,Tapiolat" kestis Jean Sibeliuse loomingus vaikus kuni surmani. Paljud palusid suurmeistrilt veel teoseid ja esitasid tellimusi, kuid tundub et Sibelius hakkas vananema ja väsima, ning seega ta puhkas, puhkas surmani koos oma armastatud naisega ning kodus, mis oli keset helilooja lemmikut - Soome loodust
a) Arutlege, kuidas ,,suures loos" kujutatakse inimesi mitmes mõõdus indiviididena ja erinevas suuruses gruppidena. (Mis määrab kuuluvuse nendesse gruppidesse kas veresugulus, etniline päritolu, mingi tarkus nagu kirjaoskus, vms?) b) Kas ,,suur lugu" on ,,suurte" või ,,väikeste" inimeste lugu? c) Miks ,,suured narratiivid" püsivad? Oma vastuses tooge näiteid Gilgamesist, Iliasest ja lisaks omal valikul kas Oidipusest või Njálli saagast või Kalevalast. Narratiivsus on inimkultuurile omane tunnus. Narratiivid on lood ehk jutustused, mida inimesed loovad ja annavad edasi teistele. Inimesele on vaja luua narratiive, et iseennast ja ümbritsevat mõtestada. Kindlasti on suurte lugude loomine seotud ka aja ja mäluga. Suured narratiivid aitavad säilitada inimesele olulisi mõtteid, andes neid niimoodi edasi järgnevatele põlvedele. Suured narratiivid võivad esitada vaid ühe inimese lugu. Näiteks vanimaks peetava
"Sanctus" segakoorile 1993 "Libera me" op 43 segakoorile "Litaania püha Maarjamaa auks" op 45 baritonile, meeskoorile ja keelpilliorkestrile (Gustav Ernesaksa mälestuseks) Missa nr 4 ("Jõulumissa") op 46 baritonile, segakoorile, plokkflöödile ja orelile 1994 " - Geminorum Kastor", orelisümfoonia op 48 "Uranus" op 49 trompetile, orelile, samaanitrummile ja didgeridoole "Sodiaak" op 50, tsükkel klaverile "Yleiset luomissanat" op 51 segakoorile (tekst "Kalevalast") 1995 "Lõunataevas" ("Tähistaeva tsükkel" nr 2) op 52 tsükkel klaverile "Ganimedes" op 53 laulutsükkel sopranile ja klaverile (Marie Under) "Koduloomade kontsert" meeshäälele ja naiskoorile "Tähistaeva tsükkel" I vihik ("Kassiopeia") klaveripalade tsükkel lastele "Tähistaeva tsükkel" II vihik ("Jõulutäht Kapella") klaveripalade tsükkel lastele 1996 "Kersti õhtulaul" op 59 sooloflöödile "Aurora borealis" ("Põhjataeva virmalised") segakoorile
sümbolitena. - Lõid mõjukad kujundid muinasjuttude ja legendide tegelastest. - Näit: Theodor Kittelsen- “Must surm” (kujutab katkuepideemiat Norras)- Lõi mõjukad kujundid muinasjuttude ja legendide kangelastest. - Gerhard Munthe- “Kosilased – Püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil. - Aksel Gallen- Kallela- “Lemminkäise ema”- Sai inspiratsiooni “Kalevalast” ja rahvaluulekogust “Kanteletar” 10. Kes oli E. Munch? Iseloomustage tema loomingut! *oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks * ekspressionistid kujutasi dkõike dramaatilises valguses. * oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel * kasutati lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ’poriseks’ ning tuhmiseks
-rahvalauluaineline looming: kantaat-ballett ''Eesti ballaadid'' (lavazanr/ ühendatud regilaul ja tants/ läbivaks on saatusemotiiv) -''Raua needmine'' / segakoorile ''Läti burdoonlaulud''/ meeskoorile ja suurelle trummile ''Pikse litaania''/ meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele ''Kalevala XVII runo'' -''Raua needmine'' (kirjutatud tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile/ lähtematerjal pärineb ''Kalevalast''/ sisaldab 97 regivärsivormis rida/ räägib kaasajast, elust ja inimestest -looming põhineb ka eesti luulel -miniatuurtsüklid häälele ja klaverile ''Neli kildu'' / ''Kolm lille''/ ''Kümme haikut'' -kooriteosed meeskoorile ja flöödile ''Kolm mul oli kaunist sõna''/ segakoorile ''Dialektilised aforismid'' -kirjutanud ka poliitilise alatooniga tekste -laulude sõnumis tajutav mure eestlaste tuleviku ja eksistentsi pärast -kantaat ''Lenini sõnad'' ühendkooridele
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride,...
laulud, kus mitmehäälsus on pärit idanaabritelt) · Lõpeb alati teisel astmel · Sarnane Gregoriuse koraaliga · Liigid: · Töölaulud · Tavandi- ehk kombelaulud · Itkused · Karjaselaulud (ühed meloodilisemad rahvalaulud) · Isiklikke tundeid kajastavad lüürilised laulud · Lüroeepilised laulud · Põhja-Eesti regilaulus on mõjutusi Kalevalast Uus rahvalaul · Ehk uusim rahvalaul · Tekke põhjused: · Ühiskondlikud muutused · Kirik · Keele muutus · Uued teemad · Kujunes välja 18.saj lõpul · Ülemineku perioodiks lüroeepilised laulud (hõlmavad enda alla ka ühiskondlikke jooni) · Vaimulik rahvalaul lihtsatel viisidel lauldud koraali tekstid (ainulaadne fenomen) · Lõppriim · Valitseb eepiline sisu ja meeste teemad
tänapäeval. Samuti samaane. Seega on see kultuur küll vist hääbuv, kuid ikka veel elus. Samanismiga tegeleb Eestis näiteks Vigala Sass. Loodususundist ja samanismist on inspiratsiooni saanud kaasaegsed kunstiinimesed. Näiteks eesti heliloojaist Veljo Tormis, kes on kirjutanud muuseas mõned muistsest rituaalist inspireeritud teosed (eriti ,,Pikse loits", mille teksti alus on 17. sajandist pärit loits, aga ka nt. ,,Raua needmine", mille tekst on pärit osaliselt ,,Kalevalast"). VANAD KULTUURRAHVAD JA NENDE MUUSIKA Mesopotaamia Egiptus Assüüria Vana-Kreeka Vana-Rooma Iisrael Inimene, ühiskond, kultuur I, lk. 11, 12: ,,Alates III aastatuhandest eKr hakkas maailma mõnes piirkonnas kujunema tsivilisatsioon nn hästi korraldatud ja kõrge (minu kurs. v.j.) kultuuritasemega ühiskond. Sageli nimetatakse esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks.
Wrighti õhutusel süüvis Ronald kõmri keele saladustesse. Tudengipõlves avastas Tolkien enda jaoks ka soome keele. Ta leidis Exeteri kolledzi raamatukogust soome keele grammatika õpiku, mille abil ta hakkas ründama "Kalevala" originaalkeelt. Ta on öelnud:" Mul oli tunne, et olen leidnud veinikeldri, mis on täissenitundmatute maitsetega suurepäraseid veine." Ta õppis soome keele ära vaid sedavõrd, et sai läbi töötada osa originaalsest "Kalevalast", kuid selle mõju tema keeleloomele oli märkimisväärne. Ta hakkas looma tugevalt soome keelest mõjutatud keelt, mis hiljem ilmub tema raamatutes kui quenya, kõrghaldjate keel. Arvatavasti samal ajal tekkis Tolkienil esimest korda mõte luua Inglismaa jaoks oma mütoloogia. 1913. aasta 3. jaanuaril sai Tolkien täisealiseks. Kell kaksteist tõusis ta voodist ja kirjutas Edithile kirja, uuendades oma armutõotusi. Vastuses teatas Edith oma
2. Millistes teostes rakendas Herhard Munthe oma rahvuslikku kujundusstiili? ,,Allilma hobune", ,,Kosilane" 3. Kust võtsid norra arhitektid eeskuju? Püstpalkkitikutest ja viikinglaevade reljeefidest 4. Ehk oled kuulnud, kuidas on soome arhitekt Eliel Saarinen seotud Eestiga? Tallinna raekoja projekt, Tartu Pauluse kirik. 5. Kust võttis soome maalikunstnik Akseli Gallen-Kalla oma teoste ainestiku? Too mõni näide ,,Kalevalast" ja rahvaluulekogust ,,Kanteletar". Näiteks ,,Lemminkäise ema", ,,Sampo kaitsmine" 6. Nimeta tuntuim venerahvusromantiline maalikunstnik. Nikolai Roerich 7. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Munch? Inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. 8. Kelle teosed on ,,Karje", ,,Madonna", ,,eluring", ,,Tütarlapsed sillal"? Edvard Munch 4. Postimpressionistid I 5. Postimpressionistid II 6. Fovism ja ekspressionism 1
Selts kujunes olulisimaks teadusseltsiks, kus tegeldi eesti maa, rahva (kultuuri) ja mineviku uurimisega, juhiks pikka 8 aega Faehlmann. Oli algusest peale suht estofiilne, alles sajandi keskpaiga järel baltisaksastus "kurja" Schirreni eestvõttel. Selle seltsi tegevus andis eestlastele tagasi tema ajaloo - Kalevipoja näol - idee eeposest oli tulnud Soome Kalevalast, mis avaldati 1835. Publamise koha pealt oli olulisim Eestimaa Kirjanduse Ühing (1842 Tln-s), mille toetusel enti välja: LUB, Monumenta Livoniae Antiqua (I-V), Scriptores Rerum Livonicarum (2 tk), "Ehst- und Liefländische Brieflade". Lisaks tekkisid veel kohalikud seltsid maakonnalinnades (Narvas, Pärnus, Paides jne), uurisid kohalikku ajalugu. 9
7) tõstis seda rahuldustundega esile. Tartu "Vanemuise" selts aga organiseeris 1869 Eesti esimese üldlaulupeo. Püüti välja selgitada mütoloogiliste nimede algupära. Mihkel Veske (1975) meelest oli nime Vanemuine aluseks eesti vanem. 20. Kirjelda Fr.R. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia "panteoni" ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana Kangelased Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Viboane kõik Kalevalast, lisatud eesti etümoloogiad Kangelaste järeltulijad kallewe pojad (Kalev oma nimetu abikaasaga, Kalevipoeg, Kaleviid, ka Sohni); Endel, Ilmarise poeg; Juta, Vanemuise tütar; Koit ja Hämarik Metsa-, vee-, maa- ja õhuvaimud Tugines peamiselt soome folkloorile 21. Mille poolest sarnanevad ja erinevad K.J. Petersoni ja Fr.R. Faehlmanni eesti mütoloogia "panteonid"? Fr. R. Faehlmanni eesti mütoloogia "panteon"
teadvustavad midagi. Muistendid õpetavad ka käitumisreegleid. Aardemuistendites peegeldub muinasjuttudest tuttav unistus igavesest rikkusest. Ajaloolised ja kohamuistendid jutustavad endisaja asustusest, erilistest looduslikest moodustistest, kiriku ehitamisest, vaenuaegadest ja sõdadest. Nn. isikumuistendid loovad pildi neist, kes talupojaühiskonnas on silmatorkavad- mõisahärrad, kirikhärrad, nimismehed jne. · Pilt rahvaluulest muutub Alates Lönnroti "Kalevalast" on rahvaluulet soovitud näha ühe soome identideeti ja kultuurilise eneseväärikuse tugisambana. Praegused uurijad tahavad rahvaluulet näha tema kultuurilisel taustal, looduna ja kujundatuna Soome ja Karjala kohalike, küllaltki erinevate kultuuride poolt, mitte aga enam "kalevalalise" üldnähtusena. · Pulmalaulud Mõrsja ja tema ema puistavad üldiselt südant itkedes. Lahkumise kurbus. Karjala pulmarituaalidel on rohkesti seoseid slaavi traditsiooniga
üle võetud, kuigi eestis neid ei tunta ning samuti on üle võetud kohad, kus sündmused aset leiavad. Ainest sai ta ka varem ilmunud teostest, kus on käsitletud eesti mütoloogiat, kahjuks esineb ka seal vääriti mõistmist ja kirjeldatud tegelased ja sündmused pole eesti mütoloogiale omased. Oletas, et meie jumalasüsteem oli ainujumalakeskne. Rahvaluules on ainestikku, et on olnud vana inimese kuju olemas. Analoogia printsiibi kohaselt võttis tegelased Kalevalast üle (Vanemuine, Ilmarine, Lämmenküne, Viboane). Kalevipoeg oli audentne tegelane, aga teised olid väljamõeldised. Faehlmanni panteon peajumal Vanaisa ehk Taaraga (kelle poegade hulka kuulus Vanemuine) oli tema enda sõnul monotheistlik. Soome mütoloogiast, millele pärast „Kalevala” ilmumist (1835) sai osaks suur rahvusvaheline tähelepanu, üritas Faehlmann koguni kohmakal moel distantseeruda, et luua n.-ö. tõupuhtamat eesti mütoloogiat, mis ühtlasi kinnitaks
Eepose põhiosa motiividest (80-90%) on tuletatud folkloorist, millest omakorda vähemalt kolmveerand eesti oma folkloorist, 12,5% värssidest on tuletatud eesti rahvalauludest. N: esineb Kalevipoeg paljudes regilauludes, hiiupärimuses (Kalevipoeg kui maapinnavorme muutev hiid) ning ka muinasjuttudes. Müütilises geograafias on kasutatud reaalseid Eesti paiku ning ka põhinetud eestlaste vabadusvõitlusele 13. sajandil. Palju inspiratsiooni Kalevalast. Esineb ainult ühes laulus „Suisa suud“, Kalevi(ne) kuju(esileküündivad ülikud, isikud) aga mitmes laulutüübis „Kulla põlemine“, „Hobusemäng“ jpt. Hiiupärimuses Kalevipoeg kui pinnavorme muutev hiid. Ka muinasjuttudes olemas vägilasena. 47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose “Kalevipoeg” koostajad seda teost kokku seades? Proosapärimus on muudetud värsivormis eeposeks. Loodushiidusest on saanud ajalooline kangelane või kultuuriheeros
teadvustavad midagi. Muistendid õpetavad ka käitumisreegleid. Aardemuistendites peegeldub muinasjuttudest tuttav unistus igavesest rikkusest. Ajaloolised ja kohamuistendid jutustavad endisaja asustusest, erilistest looduslikest moodustistest, kiriku ehitamisest, vaenuaegadest ja sõdadest. Nn. isikumuistendid loovad pildi neist, kes talupojaühiskonnas on silmatorkavad- mõisahärrad, kirikhärrad, nimismehed jne. Pilt rahvaluulest muutub Alates Lönnroti "Kalevalast" on rahvaluulet soovitud näha ühe soome identideeti ja kultuurilise eneseväärikuse tugisambana. Praegused uurijad tahavad rahvaluulet näha tema kultuurilisel taustal, looduna ja kujundatuna Soome ja Karjala kohalike, küllaltki erinevate kultuuride poolt, mitte aga enam "kalevalalise" üldnähtusena. SOOME ROOTSIKEELNE RAHVALUULE Gun Herranen Huvi ärkab Soomerootslaste rahvaluule avastati suhteliselt hiljuti. Tähelepanu vääriv osa Soome
Jäänud teatud mõttes difusionistliku, tänapäevase strukturaalantropoloogilise käsitluse vahele. 25.09.2012 Narratiiv. Narratoloogiline areng peaks olema üsna lineaarne. Ontoloogiliselt ei eristata etappe, kas kõigepealt luuakse maailm või inimene või midagi muud... Narratiiv võib olla lineaarne, aga võib olla ka harudega: Müteem (motiiv). Mingi kobar. Läänemeresoome loomislugu: Omajagu läbikirjutatud teema. Põhilised orientiirid. Algab Lönnroti "Kalevalast". Uskus et munastloomine on indo-germaani loomislugu, mis on levinud üle Euroopa ja Aasia (Euraasia). Kaarle Krohn 1903 "Kalevalan Runouden Historia". Lahatakse väga põhjalikult seda loomislugu. Tsiteeris ka eesti keelest. Võrdleb erinevaid versioone, kuna karjala ja ingeri versioonides on tegemist veelindudega ja munad munetakse mätastele. Meenutab kaugemaid soome-ugri müüte. Enn Haabsaar arvab, et see ongi üks sama lugu. 1932 avaldab Krohn veel ühe raamatu.
Ansis Leitans ja eestikeelne nädalaleht Perno Postimees 1857 (Johann Voldemar Jannsen). Võttis esimest korda väljende ,,eesti rahvas". Juris Alunans ajalehe Majas Viesis veergudel ,,Latvija". Luulekeelsed sõnad hakkasid omandama poliitlist tähendust 1880.aastal, mil sellega hõmati juba ka Vitebski kubermangus elavaid latgaleid, kes seni olid ennast identifitseerinud pigem katoliku usu kui läti keele alusel. - Innustatud 1835.aastal avaldatud soome ,,Kalevalast", koostasid kaks Tartu ülikooli artsiteaduskonna eestlasest lõpetajad Friedrich Faehlmann ja Friedrich Kreutzwald eepose ,,Kalvepoeg",mis avaldati aastail 1857-1861 Õpetatud Eesti Seltsi eestvõttel. Andrejs Pumpursil õnnestus 1888.aastal läti rahvuseepos ,,Karutapja"(Lacplesis). - Läti rahuvslik ärkamine: Krisjanis Valdemars, Krisjanis Barons ja Alunans, õppisid Tartu ülikoolis. 1862 Peterburi esimene avalik rahvuslik läti nädalakiri Peterburi
„Kalevipojast“ pole veel midagi kirjas, millest võib järeldada, et idee seda tüüpi teksti kirjutamiseks oli olemas. Faehlmann esitab ühes ettekandes kokkuvõtliku alusteksti 1839, mida Kreutzwald eepose kirjutamisel kasutab. Faehlmann esitleb Kalevipoega kui rahvussangarit. Kalevipoja sangarlikkus saabki eeposes keskseks. Eepost kirjutas Tartu baltisaksa arstide seltskond (sh G. Schultz-Bertram). Bertram käib korra Soomes ja näeb, kuidas soomlased on vaimustunud äsja ilmunud „Kalevalast“ ja toob vaimustuse Eestisse kaasa. Bertramilt pärinevad veresüü ja mõõgamotiivi ideed – need on tegelikult ka loo kesksed motiivid. Eepost pidi hakkama kirjutama Faehlmann, aga kuna ta oli praktiseeriv arst (väga hõivatud) ja selle kõrvalt õpetas TÜs eesti keelt, siis ei jõudnud eepost kirjutama hakata. Kui Faehlmann 1850 sureb, annab Eesti Õpetatud Selts ülesande Kreutzwaldile eepos kokku panna. Kõige enne kirjutab ta valmis proosavariandi sellest loost
taset , selle kaudu ka nende elujõudu ning kultuurivõimelisust olevikus ja tulevikus. Saksa romantikute õpilasena uskus Faehlmann, et ammustel aegadel oli eestlastel tõepoolest oma terviklik mütoloogia, millest sakslaste hävitustöö jättis alles vaid killud. Müütiliste muistendite loomisel võttis ta eeskujuks antiikmütoloogia, sündmustiku aluseks kasutas rahvapäraste tekke, seletus ja kohamuistendite motiive, ,,Kalevalast" ja K. J. Petersoni tõlgitud ,,Soome mütoloogiast" pärinevad aga müütilised tegelased (nt Vanemuine, Ilmarine). Õhutades ÕESi haritud kuulajaskonda eesti rahvaluulet uurima ja lõplikust kadumisest päästma, esitas Faehlmann seltsi koosolekuil peetud ettekannetes need muistendid koos pikema Kalevipojalugude tsükliga kui ehtsa rahvaluule näited. Kõik 8 müütilist muistendit ilmusid ka ÕESi toimetistes ja said seeläbi
annaabi.ee 
