looja, võiks küsida, kes lõi jumala? Mõned usklikud arvavad, et jumal on väljaspool inimese loogikat ja mõistust ning tema teket pole võimalik seletada. Selle põhjal võiks öelda, kui jumala eksisteerimine pole loogiline, ei saa ka olla see loogiline, et tema lõi universumi. Briti teadlane Stephen Hawking kirjutab oma raamatus "Suurejooneline kava", et Suur Pauk oli pelgalt gravitatsiooniseaduse loomulik tagajärg. Mina arvan, et see on üpris mõistlik ning kaldun ka ise seda teooritat uskuma. Kuna füüsikateadus on tänapäeval väga kõrgelt arenenud ja loogiline, siis seetõttu võib seda rohkem usaldada, kui Lennoxi arvamust. Lennox tegi maha Hawkingi väite, mille kohaselt gravitatsiooni olemasolu tõttu oli universumi tekkimine vältimatu. Aga kui arvesse võtta seda, kui kaua on kogu universum arenenud ehk siis ligi 13, 7 miljardit aastat, et saavutada praegune olemus, kaldun just arvama, et gravitatsiooni pikaajalise tegutsemise
Ateenasse, kus seda hakati nimetama aiaks ning Epikurose õpetust "aiafilosoofiaks". Stoitsismi rajas Zenon Kitionist kolmanda sajandi eKr esimesel poolel. Alates umbes aastast 301. eKr õpetas Zenon oma filosoofiat Ateenas. Zenoni ideed olid edasi arendatud küünikute omadest. Hilisemad rooma stoikud keskendusid rohkem arvama, et elu tuleb elada harmoonias universumiga, ning et inimesel ei ole oma elu üle kontrolli. Kaldun isiklikult rohkem Epikuurlaste poole. Kui elus ei oleks rõõme, ning kõik oleks ettemääratud, siis poleks inimeste olemasolul mitte mingit mõtet. Ei tohiks unarusse jätta oma kohustusi, kuna kui keskenduda ainult rõõmudele ja kohustusi eirata, saavad ühel hetkel rõõmud lihtsalt otsa, ent elus on rõõmud tähtsad, kuna ilma nendeta on elu trööstitu ja kurb. Samas stoikude väide, et kõik on ettemääratud, ning inimene ei saa saatuse vastu, meeldib mulle samuti
Nii olen minagi omal nahal tunda saanud seda, kui raske on õppida, kui ei oska õigesti õppida. Inimesed on erinevad ja seega peaks neile lähenema ka õpetamisel erinevalt. Inimeste õppimisstiilid on erinevad ja need on jagatud erinevatesse kategooriatesse. J. Royce'i järgi on olemas teadmiste loomusest lähtuv stiilisüsteem, mis kirjeldab teadmiste hankimise stiile. Ta on jaganud need kolme gruppi: ratsionaalne, empiiriline ja metafoorne. Mina kaldun arvama, et info hankimise osas rakendan ma ise ratsionaalset stiili, mida iseloomustab ratsionaalne mõtlemine, abstraktne arutluse ja võrdlemine. D. Kolbi on välja toonud isiksuseteooriatele rajaneva stiilisüsteemi. Selle alla kuuluvad neli stiili : divergentne, konvergentne, assimilatiivne ja akommodatiivne. Uurides neid stiile, siis kaldun arvama, et kuulun ise pigem kas konvergentse või akommodatiivse stiili alla. Leian, et mõlemast stiilist leidub minus jooni
Peamiselt just seetõttu, et kõik me oleme üsna kangekaelsed ning sageli hakkame teistele vastu juba ainult kiusu pärast. Minu arvates võiks Leemetit võrrelda ka Rehepapiga, sest mõlemad olid väga targad ning justkui juhtisid kogu külaelu. Ainus erinevus kahe tegelase vahel oli see, et Leemetit ei kuulatud, ent Rehepapi iga sõna talletati justkui liimiga ajju. Raamatut lugedes tekkis väga tihti tunne, et Leemet kurdab oma raske elu üle. Kaldun arvama, et just seetõttu, et raamat oli nagu Leemeti kirjutatud. Keelekasutus oli kohati arhailine, kuid minu arvates lisab see just romaanile veidi vürtsi ning aitab paremini sündmustikuga üheks saada. Sisseelamisel mängis kindlasti oma rolli ka tegelaste üsnagi suur hulk ja tõenäoliselt ka nende vanaaegsed nimed. Heaks näiteks on siinkohal Leemeti onu Vootele. Seesama hallipäine, ent tohutult suure elukogemusega vanamees õpetas Leemetile ussisõnu
Kas Toomas Nipernaadi on hea vi halb inimene? Tnaseks olen ma lugenud teose Toomas Nipernaadist ja vaadanud ka filmi temast ja tema seiklustest. Teoses ja filmis Toomas Nipernaadi luiskas palju ja luiskas ka oma ametitest. Kige huvitavam oli see, et kui ta luiskas oma ametist, niteks muinasteadlane, siis ta oskas ka sellesse rolli sisse elada. Luiskamine on halb, kuid Toomas Nipernaadi luiskas oma kasuks ja tahtis ka mingil mral inimestele head. Kohtades, kus Toomas Nipernaadi parajasti viibis, oli ka naisi, kes kergesti jid uskuma tema juttu ja armusid ka kergelt. Toomas Nipernaadi oli pakkunud naistele temaga kaasa tulla, kuid alati juhtus selline sndmus, mis ei vimaldanud naistel temaga kaasa tulla. Ja kui Toomas Nipernaadi lahkus ksi, siis murdis see lahkumine naiste sdameid. ldiselt vin ma elda, et Toomas Nipernaadi oli hea ja samas ka halb inimene. Kuid rohkem ma kaldun arvama, et ta oli hea inimene.
Mille nimel võitles ja suri Hamlet ? Hamlet, Shakespheare teose kangelane oli mees, kes suri tappes Taani kuninga Claudiuse, sest Claudius mürgitas Hamleti isa, kes oli enne Claudiust Taani kuningas. Hamleti võitlust ja surma saab vaadelda kahest aspektist. Üks oleks kui õigluse nimel võitlemine, mis toimus silm-silma, hammas-hamba vastu. Teine aga kui külm kättemaks mõrvatud isa eest. Mina kaldun arvama, et Hamlet võitles ja suri õigluse nimel, kuid ta oli pimestatud raevust ja kättemaksuhimust. Claudiuse kõrvaldamiseks kasutas ta üsna kavalat liigutust näidates kõigile näidendi kaudu, kuidas Claudius mürgitas Hamleti isa. Ma ei kujuta ette, mida ma tunneks,kui keegi mürgitaks minu isa ja asuks vägivaldselt tema asemele. Hamleti emotsioonid võisid lihtsalt kontrolli alt väljuda. Ma pooldan seda, et hamlet võitles õigluse ja kättemaksu eest üheaegselt
õiglusriik? Mina arvan, et Eesti on kahtlemata õigusriik. Eesti riigis on seadused ja seadused on ühe õigusriigi tunnuseks. Meil on olemas ka kohtud, kus vaidlusi tekitavates olukordades otsustatakse, kellel on õigus. Meil on täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim eraldatud, mis on samuti õigusriigi põhitunnuseks. Niiet võib üsna kindlalt öelda, et Eesti on õigusriik. Kuid kas Eesti on ka õiglusriik? Sellele küsimusele enam nii lihtne vastata pole, kui eelmisele. Mina kaldun arvama, et Eesti ei ole õiglusriik. Ma arvan ka seda, et ükski riik ei ole õiglusriik, kuigi paljud riigid üritavad seda olla. Kuna seaduseid on väga raske ja võib öelda ka, et võimatu koostada nii, et alati oleks kõik õiglane. Mõnikord võib juhtuda ka nii, et ühe inimese arust on näiteks mõni otsus õiglane, aga teise arvates on see jällegist ebaõiglane. Seega on raske öelda, kas Eesti on õiglusriik. Kokkuvõteks võib öelda, et Eesti on õigusriik,
Kas koolis on tähtis vaid hinne? Kas head hinded koolis tagavad hea karjääri ja õnneliku elu? Kaldun arvama, et paraku mitte. Usun, et ükski tööandja ei tunne iial huvi, mis hinde ma ajaloo kontrolltöö eest 11.klassi sain. Arvan, et üheskis CVs pole küsimusi mu keskkooli või ülikooli hinnete kohta, pigem arvan, et rohkem tahetakse teada, mis on minu varasem töökogemus ning minu hobid – need on tööandja jaoks hoopis olulisemad, kui on hinded. Kui on tulemas kontrolltöö või mõni muu hindeline töö, siis ikka mõnikord tuubin nii palju asju
Kõigepealt tuleks need kaks mõiset vist lahti seletada, nimelt monarhia on üksikvõim ning vabariik on see kui riigis ei valitse ainult üks inimene, vaid hääleõigust on ka mitmetel teistel (nt:parlamendi liikmetel, rahval vms). Kui nüüd seada küsimuseks ,et kumb neist on parem siis on ka selle vastusega nii nagu paljudel teistel küsimutel ,ehk igaühu jaoks võb olla see vastus erinev, kuna tavaliselt igal asjal on oma plussid ja miinused. Mina kaldun miskipärast vastuseks leidma seda vabariigi varianti, sest kui on rohkematel kui ühel inimesel õigus riigi valitsemisel oma nõuandeid vms välja pakkuda peaks olema ka riigi juhtimine mingil määral lihtsam kuna siis on suurem lootus otsuste vastuvõtmisel mitte eksida. Aga jällegi on vabariigi halb külg see ,et kui igaüks tahab oma ideed ellu viia siis ei pruugi see valitsemine ka kõige kergem olla, kuna tülisid tekib rohkem ja samas ka võibolla mässe.
kujundame Eestit väga palju meie endi näoks. Ajalugu, kultuur ning kombed on need, mis jäävad meile elulõpuni ainult, mis muutub on aeg ja inimesed. Samuti võib ka öelda, et aeg võib Eestit kujundada kas paremaks või halvemaks. Mina isiklikult hindaksin antud tööd hindega neli, võib olla ka väikese miinusega, sest töö oli põhimõtteliselt jaotatud kaheks, räägitigi Eesti halbadest ja headest külgedest, kuid ma kaldun arvama, et neid tegureid on hoopis rohkem, mis kujundavad Eestit meie endi nägu. Hinde põhjuseks on veel see, et töös on minu arvates rääkimata jäetud veidi tähtsamatest asjadest. Aga siiski on igal inimesel oma nägemus sellest, kuidas Eestit rohkem endi näoks kujundada ning omad põhjused ja arvamused. Mina hindan neid väärtusi rohkem minevikust, mis meid selliseks mõnusaks rahvaks on teinud.
Essee. Ülesandeks on kirjutada materjalist esseena oma arvamus seostatuna oma töökogemustega. Kui on kirjutatud artiklis, siis palju inimesi saavad vigastusi oma töökohtadel. Arvan, et riskide seletamine ja mingi koolitusi koraldamine tööandja poolt on väga tähtsad asjad, sest inimeste elu ja tervis peavad olema kaitstud. Minu kogemuse kaudu, saan aru, et mitte kõik inimesed mõtlevad oma turvalisust ja saavad aru kui peamine asi see on. Kaldun arvama, inimesed ei mõtle oma ohutust, sest harva on seotud riskidega ja mõned üldse ei ole kannatanud riskidest. Samuti, mõned tööandjad ei selgeta oma töötajatedel kuidas võivad tekkida ohutused töökohtadel. Kui inimesed ei saa aru kuidas ei kaitsta ja kuidas vältida riske, siis nad on riski pirkonnas. Isegi need, kes töötavad terava esemega, ehitamises, köögis ja nii edasi.
rahadega. Konservatiivne heaolureziim paneb pearõhku töötava inimese heaolule. Töötava inimese palk ja sotsaalhüved peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused.Inimese tööpanus määrab tema heaolu.Naise rolliks ühiskonnas on olla hea koduperenaine, tööl käivad põhiliselt mehed. Selline heaolumudel on näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal. Pooldan konservatismi, sest see soosib kollektiivset heaolu ning selles ei saa vaid riigile loota. Mina isiklikult kaldun pigeb sotsiaaldemokraatliku maailmavaadet eelistama.Seega pean olulisemaks pigem kollektiivi kui indiviidi heaolu. Kollektiivne heaolu tõstab üldist heaolu riigis. Ma usun, et see on ka riigi arengus edasiviivam jõud. Sylva Reivik, 12b
Vastasel korral vähendab see arengumaades veelgi aega ja raha enda elanikkonna toitmisele. Toetamine arstiabiga aitab suurendada töövõimeliste inimeste hulka ning suurendab ka riigi tootmisvõimet. Arengumaades on suureks probleemiks ka halvad loodusolud. Suurt tähelepanu tuleb pöörata haritava maa loomisele. Seda saab teha näiteks niisutades, väetisi kasutusele võttes, metsaraiega, soode kuivendamisega, maaparandusega jne. Siiski kaldun arvama, et neid meetmeid võiksid kasutusele võtta ainult need riigid, kellel looduslik olukord väga hull ei ole, vastasel korral võivad liigse looduse muutmisega kaasnega väga halvad tagajärjed. Näiteks põhjustab liigne metsaraie muldade erosiooni, niisutamisega kasutatakse ära väga palju maailma mageveest, suur aurumine põhjustab muldade sooldumist jne. Neid tagajärgi arvestades poleks mõttekas luua põllumaad
- Saade oli minu jaoks üpriski igav, kuna mulle juhtus kätte igav saateteema. Saates tekkis palju vaidlusi, kuna kõikidel olid põhimõtteliselt täiiesti eriarvamused, ning sellepärast mulle ei meeldinu see, et koguaeg segas keegi jutule vahele, mis segab esiteks saatele keskendusmist ja see pole ka viisakas. Kõige rohkem tundus mulle usutavam Indrek Saare jutt, kuna ta rääkis oma arvamust kõige paremini arusaadavamalt ja ta on ka kõige noorim ja see mõjutab minu arvamust väga.Ise kaldun ka arvama , saate esimesele küsimusele vastama Jah, kuna nii tegid ka saatevaatajad ja päris suure protsendiga jäi JAH vastus peale EI-le(17% EI, 83%JAH). Aga esimese saate küsimuse kohapealt mulle meeldis see, et lõpuks said nad kõik enamjaolt ühelemeelele. Saate teine küsimus kõlas nii: Kas lubada juriidiliste isikute annetused parteidele?- Sellega oli põhimõtteliselt samamoodi nagu eelneva küsimusega, algul oli suur vaidlus ,
lihtsalt puudub kogemus, aimdus või õnn. Põhjuseid on palju ja arvan, et kõik peavad omale ise raja valima. Näiteks mina, kes ma olen alati olnud füüsilises tegevuses teistest maas ja aeglasem, kelle järgi peavad tihti klassikaaslased ootama, arvan, et see ei muuda mu elu palju. Tean, et jah, ma ei lähe olümpiale ja ei võida kulda, kuid olen teadlik ka sellest, et see ei tee minust mitte üks gramm vähem inimest kui nendest, kes kaugust silmad lahti taeva poole vaadates hüppavad. Kaldun arvama, et minus on vastupanuks kehalisele kasvatusele peidus mingil muul alal tegutsev andekas eksemplar.
Iga päev kohtume me sadade ja vahel ka tuhandete erinevate inimestega. Kui me näeks nende vanemaid, siis üsna tõenäoliselt leiaks me neis midagi sarnast, kuid on olemas ka sarnasusi mida me ei pruugigi esmakohtumisel märgata. Üheks neist võib olla musikaalsus ja üheks üsna heaks näiteks on Wolfgang Amadeus Mozart. Kuid kas Mozart päris musikaalsuse oma isalt või oli tegemist hoopis juhusega ja pärilikkusel polnudki nii suurt rolli? Mina kaldun arvama et me mingil määral pärime midagi vanematelt ent Mozarti puhul oli tegu pigem juhusega, kuna tema isa oli helilooja ja Salzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ehk siis Mozartil oli kodus selle aja parim muusikaõpetaja. Olen enam kui veendunud, et isegi kui Mozart poleks tahtnud muusikuks saada ja poleks lapsest saati õppinud seda oleks Leopold sundinud Mozarti muusikat õppima.
vaenlasteks ja soovivad nende lahkumist, kuni selleni, et muulasi alahinnatakse. Teadlased aga ei ehita analse üles ühele küsimusele. See on tendentslik ja eksitav. Teaduslikud uuringud on reeglina mahukad, et mta ja hinnata asju eri aspektidest. Ma ei tea, kas ühe shokeeriva küsimuse pinnal ligi poolte eestlaste piiratuse näitamine muudab eestlaste suhtumist. Kas see, kui sulle demonstreeritakse su rumalust, muudab sind sallivamaks, aitab kujundada austust ja lugupidamist kellegi vastu? Kaldun arvama, et mitte eriti. Sallivus ei ole asi, mida saab käsukorras luua - kuulge, eestlased, alates homsest olge sallivad! Sallivus on pikaajaline protsess, mis eeldab isiklikku positiivset suhtlemiskogemust muulastega. Rohkem kui pooltel eestlastel see paraku puudub. Eestlaste sallivuse kohta on ka risti vastupidine arvamus. Suvel lõpus lugesin lehest artikklit, kus oli küsitud «Kus lpeb demokraatlik sallivus ja kust algab liigne leplikkus, allaheitlikkus
veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil; samuti kaitseb riik oma kodanikku, ka välisriikides viibides ja alati on meil õigus pöörduda kohtusse ning õigusi on meil veel küllalt. Kuid seda kõike saab reguleerida seadustega, millest kodanik kas siis peab kinni või ei see on tema enda teha. Nagu näha, võib riik kodaniku kui ka kodanik riigi jaoks eksisteerida, kuid kaldun siiski arvama, et Eestis eksisteerib kodanik rohkem riigi jaoks, sest rahvas maksab küllaltki kõrgeid makse, riigitoetused on üpriski väikesed, samuti ka palgad ja on ka palju muid probleeme. Kuid meil on ju õigus korraldada oma riigielu, sest Eestis valitseb demokraatia, kus peamine võimu kandja on rahvas.
rõõmsameelne ning viimasel ajal olen jõudnud järeldusele, et ka minu elu eesmärgiks on nauding. Epikurose loodud mõtteviis on mulle igati sobiv. Samuti meeldib mulle mõte, et inimene koosneb aatomitest ning hing ei saa niisama eksisteerida ehk surmajärgset elu pole olemas, mis tähendab, et ma võin teha täpselt nii palju pattu, kui ma tahan ilma, et peaks mõtlema kannatustele põrgus. Kokkuvõttes polegi ma enam stoitsismis nii kindel ja kaldun pigem Epikurose filosoofia poole. Epikuurlaste koolkonnast saadud õpetused muudaks mind kindlasti eneseteadlikumaks, ma oleksin enesekindlam oma tahtmiste suhtes. Ma ei muretseks nii palju negatiivse pärast, kuivõrd püüdleksin positiivse poole.
Ohvrite toomisega ei tasu aga liialdada, kuid kahjuks kiputakse just sellesse ,,ämbrisse" tänapäeval astuma. ,,Ämbrisse" astumisega võib kaasneda väga palju erinevaid suuri probleeme ning piisava ebaõnne korral võima oma maailma sootuks kaotada. Heaks näiteks siinkohal oleks esimese tuumapommi heitmine Jaapanile. Väidetavalt ei teadnud pommi heitjad, et tegu on nii laastavaid tagajärgi külvava pommiga. Kaldun arvama, et lennukipiloodid siiski teadsid, millega tegu, ning USA valitsuse poolt oli mõeldud välja hädavale, et süü veeretada pommi valmistanud inseneride kaela, kes väidetavalt olid kasutanud lõhkekega valmistamisel valesid materjale. Võiks ju arvata, et õpiti vigadest ning tulevikus enam selliseid sajandite pikkuste järelmõjudega pomme ei valmistata, kuid olukord on kordades traagilisemaks muutunud. Alles hiljuti tõi maailma number 1 dokumentaalfilme tootev
tema emaga. Hamlet teadis aga , et ta peab midagi ette võtma. Ta süda ei annaks talle rahu enne , kui tõeline mõrtsukas on paljastatud. Mina saingi aru nii , et Hamlet ei janunenud mitte niivõrd trooni , kuivõrd õigluse järelel. Seega ei saanud Hamlet Claudiust lihtsalt maha lüüa , tehes seeläbi endast lihtlabase mõrtsuka. Hamlet pidi Taanimaale näitama tõelist mõrtsukat. Lihtsam oleks olnud kindlasti käega lüüa ning kättemaksuiha maha suruda , ent ma kaldun arvama , et sellega poleks Hamlet toime tulnud. Teadmine , et õiglus pole jalule seatud , oleks painanud teda kogu tema elu. Kuna Hamlet polnud inimene , kes tõstab ühiskonnahuvisid enese omadest kõrgemale , siis pidas ta õigesti käitumise all silmas seda , mida käskis teha süda , mitte tema riik. Pealegi polnud see elu Hamleti jaoks elu inimene ei olegi ju inimene vaid üleskeeratav nukk , kui ta oma peaga ei mõtle , vaid teeb ainult seda , mida teised talle ütlevad.
tähti ja lihtsamaid sõnu. Kui algajale keelepraktiseerijale anda ette keerukas ja raske lause, siis ei saa ta sellest lausest midagi aru. Sama näide töötab ka vastupidiselt. Keelespetsialistile ei paku pinget lasteraamatu lugemine. Täpselt samuti on ka kunstiga. Kahjuks pean tunnistama, et massimuusikat saab võrrelda lasteraamatuga. Ma ei oska kommenteerida, kas see skeem töötab ka muude kultuurisuundade puhul, sest tunnen ennast kõige kindlamini muusikas. Aga kaldun arvama, et see võib nii olla küll. Suureks mõjutajaks on kindlasti ka keskkond ja geneetilised omadused. Oleks huvitav teada saada, miks Kunda noored eelistavad massikultuur. Kas mõjutajaks võivad olla sõbrad? Vastuse saamiseks peaks teemasse sukelduma psühholoogiliselt. Kui eelnevad lõigud käsitlesid valdavalt muusikat, siis spordist rääkides on põhilisteks eeldusteks treeningute olemasolu kodukohas. Treeninguvõimaluste mitmekesisus tagab noorte võimalused spordivaldkonnas
tema emaga. Hamlet teadis aga , et ta peab midagi ette võtma. Ta süda ei annaks talle rahu enne , kui tõeline mõrtsukas on paljastatud. Mina saingi aru nii , et Hamlet ei janunenud mitte niivõrd trooni , kuivõrd õigluse järelel. Seega ei saanud Hamlet Claudiust lihtsalt maha lüüa , tehes seeläbi endast lihtlabase mõrtsuka. Hamlet pidi Taanimaale näitama tõelist mõrtsukat. Lihtsam oleks olnud kindlasti käega lüüa ning kättemaksuiha maha suruda , ent ma kaldun arvama , et sellega poleks Hamlet toime tulnud. Teadmine , et õiglus pole jalule seatud , oleks painanud teda kogu tema elu. Kuna Hamlet polnud inimene , kes tõstab ühiskonnahuvisid enese omadest kõrgemale , siis pidas ta õigesti käitumise all silmas seda , mida käskis teha süda , mitte tema riik. Pealegi polnud see elu Hamleti jaoks elu – inimene ei olegi ju inimene vaid üleskeeratav nukk , kui ta oma peaga ei mõtle , vaid teeb ainult seda , mida teised talle ütlevad
kindlustunnet, et ma räägin 100% õiget asja, mitte ei aja mingit ümmargust mulli. Tahan alati täpselt teada miks mingid asjad juhtuvad, kas oleks võimalik olnud neid kuidagi teistmoodi suunata ja kas minu teadmised asja lahendamiseks olid piisavad. Seda kõike kuskilt raamatust ei õpi ja siinkohal ongi kogemustel suurim mõju. Iga läbielatud olukord elus on uus teadmine edaspidiseks. Soovin endas veel arendada oskust enda seisukohtade eest tugevamalt seista. Kaldun vahel oma arvamusest loobuma nii öelda ,,rahu" huvides. Vahel on sellest kasu kuid vahel tunnen, et olen liiga kergekäeliselt loobunud. Minu nägemus minu tulevasest karjäärist on üsna selge. Olen otsustanud vahetada senise meditsiini valdkonna juura vastu. Plaanin alustada sellest, et õpingud Tallinna Majanduskoolis saaksid edukalt lõpetatud. Kindlasti plaanin minna edasi õppima. Mind ootab ees advokaadibüroo, kuhu asun tööle esialgu assistendina. Nii saan pakkuda oma teadmisi ja
alguses. Neid riike teataksegi rohkem kui kirja loojaid. Kirjastiilid olid erinevad: Egpitlastel tuntud heiroglüüfid, aga Mesopotaamialastel kiilkiri. Mõlemad kirjad olid väga rasked ja nende õppimine võttis väga kaua aega. Kui mõelda seda praegu, et peaks kumbagi neist õppima, siis ma olen üsnakindel, et mina ei suudaks neid tähti ja mõisteid nende kirjana ära õppida. Kui võrrelda nüüd kumma riigi tsivilisatsioonid on omapärasemad, siis kaldun ma pakkuma ikkagist Egiptust. Kuigi Egiptuse tsivilisatsioonide kujunemine millegi erilise poolest Mesopotaamia omadest ei erine, siis sellegi poolest on väiksed erinevused see ja mulle tundub, et Egiptlased paistsid rohkem silma oma kommete ja saavutustega. Aga võibolla tuleneb see sellest, et Egiptusest räägitakse tänapeval rohkem ja seetõttu see mõjutab minu otsust. ANDRES KOKK 10b
Suurt tähelepanu pööras valitsus tööstuse arendamisele, samas ei jätnud ka põllumajandust tähelepanuta. Rahva heaolu paranes ning 1930. lõpuks kadus tööpuudus. Molotov-Ribbentropi Paktile kirjutati alla 1939. aasta augustis. Eesti riigi võitu või kaotust saab mõista mitut moodi. Mõnes mõttes ta võitis, kuna suudeti hoiduda sellest, et Vapsid saaksid võimule, kuid jällegi kaotasid sellega, et inimeste eluolud langesid kõvasti. Siiski kaldun ma arvama rohkem, et see periood oli väike tagasilöök Eestile, kuna olukord muutus vahepeal diktatuurlikule valitsemisele iseloomulikuks ning keelustati paljud asjad.
saaksime teoreetiliselt 10 aastat hakkama. Raske on endale ette kujutada, kui palju makse jääb riikidel saamata ning kui kergesti on võimalik endale varandus kokku koguda. Riikide erinevate võimuorganisatsioonide jõupingutused tunduvad mõttetud, sest mida raskem on mingil alal elatist teenida, seda suuremad summad seal liiguvad ning seda rohkem on inimesi, kes rahalõhna peale kohale tulevad. Piiride puudumisel valitseks korralagedus ning tõenäoliselt lõpeks see paljudele õnnetult. Kaldun arvama, et kõikjal tegeleksid kuritegelikud rühmitused või organisatsioonid ning kõik võiksid teha, mis neil pähe tuleb. Sellist seisu võib vaid katastroofide, maavärinate või tsunamidega võrrelda. Need on minu arvates ainukesed momendid tänapäeva kõrgelt arenenud maailmas, mil meil on olnud tunnetada seadusetust.
Kui on hästi tehtud on väga hea, rahvale meeldib ja kõik on õnnelikud. Kuid mis halvasti tehtud, sees kipubki halvaks jääma. Levinud vahetegemine kõrgkultuuri ja popkultuuri ehk massikultuuri vahel seisneb selles, et kõrgkultuur on loodud kunstiloomise enda eesmärgil, massikultuur aga on suunatud raha teenimisele. Enamus juhtudel peetakse seda halvaks, aga mis saab halba olla selles kui sa saad enda pingutustega tehtud töö eest veel väärika tasu. Kaldun arvama, et sellise mõttevisi on loonud just need samad, kõrgkultuuri pooldajad, kes kibestunult justkui väidaks, et nemad ei tahakski jõuda materiaalse vabaduse teele. Ega ju kultuur ise ennast ei müü vaid ikkagi rahvas maksab kellelegi, eesmärgiga tootjale veel rohkem motivatsiooni sisendada. Leian, et kultuur on üks osa meie elust, kellel olulisem ja kellel vähem tähtis, kuid ilma kultuurita on raske, sest siis kaovad kombed, moraal, uskumused, väärtushoiakud, teadmised,
Golfi hoovust hoiab töökorras mootor, mis on põhjustatud kergema ehk magedama ja soolasema ehk raskema vee kihtide liikumisest ookeanis. Näiteks, mida enam on Arktikast tulevat magedat vett , kliima soojenemise tõttu, seda vähem on ka soolase vee massi ning seda aeglasemaks jääb ka Golfi hoovus, tuues kaasa Euroopas märgatava temperatuuri languse talvel. Seega kõik tegurid on omavahel ühenduses, püüdes säilitada Maal tasakaalu. Maa on kui üks tervik ja kaldun arvama, et hoovused on küll tähtsad kliimakujundajad ning nad pigem tasakaalustavad maakera kliimat. Siiski usun, et neil on kogu aeg olnud oma rütm ja süsteem, mis ei kao mitte kusagile, kõigest kõigub natuke aastate jooksul. Seejuures aga pooldan enam teadlase David Rindi arvamust: Maale langenud päikesekiirguse hulk on vähenenud ja, et seepärast ei ole maakera keskmine temperatuur enam peaaegu üldse tõusnud.
mõistlik toota liuglaagreid. 2. Roostevabateras (X10CrNi18-15) läbimõõduks 0,10-0,15 mm, arvatavasti on saadud karbonüüli pihustamise teel, kuna pulbri osakesd olid korrapärased ja ümarad. Enamjaolt toodetakse masina osasid, ehitusdetaile, oma hea vormitavuse poolest, kerguse poolest, 3. Feriit (Fe) läbimõõduks 1.0 mm saadud pihustamise teel, kuna tegemist oli korrapäratute kerajate osakestega. Kaldun arvama, et need on toodetud pihustamise teel pöördveskites. Toodaks trafode mähiseid, tema heade magnetiliste omaduste pärast.
,,Elult tuleb õppida elu väljakannatamise kunsti" Tere austatud kuulajad! Olen Marleen ja räägin oma mõtetest teemal kuidas elus hakkama saada. Nicolas Chamfort oli inimene, kes ütles, et elult tuleb õppida elu väljakannatamise kunsti. Seesama prantsuse kirjanik on ka väitnud, et elus tuleks mõõnade vältimiseks vähem mõelda, rohkem tegutseda ja mitte kogu aeg kõrvalt jälgida, kuidas me oma elu elame. Kaldun nõustuma teise mõttega. Julgen isegi öelda, et elus ei tohiks lihtsalt välja kannatada ja oodata, et aeg asjad paremaks muudab. Õnneliku elu nimel tuleb vaeva näha, elu endale elamisväärseks muuta. Õnn ei tule vaikselt ootaja juurde, see on meie oma kätes. Vale on öelda, et keegi pole sündinud ei õnnetu ega ka õnnelikuna, kuid arvan, et siin peitub õnn pigem selles, et inimene on ise endale eduka karjääri üles seadnud, kui selles, et
jälgedes. Millegipärast on perekonnad, kus vähemalt ühel vanemal on kombeks aegajalt( või natukene tihedamini) alkoholi tarvitada, pärandanud selle kombekohase talitluse ka oma lastele. Sama protsess toimib ka vastupidi, vanematel kel pole alkoholiga otsest sinasõprust, pole oma lastele taolist mulikultuurset nähtust ka oma lastele pärandanud. Alati on olemas ka erandeid, kus korralikust perest tulnud laps sattub alkoholi küüsi ja ka vastupidi. Kaldun isiklikult arvama, et probleemile lahendus on pigem perekonnas, kui milleski muus. Vanemad peaksid lapsele selgeks tegema juba 3-4 aastaselt, mis on alkohol ja näitama Säästumarketite ees elavat näidet sellest, mis võib juhtuda, kui oled alkoholiga liiga sinapeale läinud. Mina isiklikult ei tauni noori, kes alkoholi tarvitavad ja tarvitan seda ka isegi. Minujaoks ongi noorus aeg, kus tuleks erinevaid asju proovida ja maailma avastada, sest kui ühel hetkel
keegi ootab sind seal ees. Kui sa tead, et õhtusöök on juba laual ja ahi kütetud. Mitte, et ma niivõrd laisk oleks, et ma ise sellega peale pikka päeva hakkama ei saaks, mind lihtsalt võlub see tunne, kui tuppa astudes on keegi, kes sind ootab, kelle jaoks on sinu saabumine kui sündmus. Kes sinuga hommikupoolikul hüvasti jätab, kui tööle, kooli või mujale minek on. Kes igal õhtul küsib, kuidas päev läks ja on valmis kuulama, kui näruselt su päev möödunud on. Mina kaldun arvama, et kodu pole ainuüksi maja või korter, kodu muudavad koduks inimesed. Ma ei ütle, et üksi elamine oleks millegi poolest halvem kui kaaslasega elamine, kuid minu arvates on inimesed need, kes teevad majast või korterist kodu ja loovad hubasuse. Mulle ei meeldi üksi olla, kellegagi koos elades, kasvõi erinevates tubades viibides tekib teatud turvatunne, mida ma üksi elades igatseks. Mulle ei loe, kas see inimene on igal kodus
Aga kui heaks saavad olud minna, kas lõpmatuseni või tuleb enne piir ette ja koos sellega paratamatud tagasilöögid. Kas siis ikkagi on tarvis unistada paremast minevikust, kui see võib põhjustada hoopis kiiremini haiget saamist ja telliskivi seina tekkimist meie teele? Mis on siis parem, kas unistada lootuses, et veel ei teki seda seina või üldse mitte proovida? Unistuste ulatust ei saa üldiselt piirata, seega on see küsimus üpris raske. Ma kaldun arvama, et unistused on sellegipoolest vajalikud, nii minevikust kui tulevikust ja isegi paremast olevikust, mis sest, et olevik on hetke pärast minevik. Unistused kannavad elu, arendavad seda ja annavad lootust. Kui meil neid poleks, oleks tihti üks suur tühimik me sees ja ka mineviku koha pealt oleks meil tühi minevik ja ilmselt oleks ka tühjad olevik ja tulevik. Need ei omaks enam inimkonna jaoks säärast tähtsust nagu praegu.
Nad on võimelised tegema jutu huvitavamaks, olenemata sellest, kas see kõik on tõsi, mida juurde lisatakse. Kui kuulajaskond näitab huvi üles, saab ka isik, kes peab kõnet, julgust juurde. Ta suudab kuulajaid mõjutada ja seetõttu võivad paljud inimesed võtta vastu valesid otsuseid. Demagoogia võtete oskamine on hea, kuid ka nende tundmine on kõigile kasulik. Kõik, kes oskavad ja teavad, mis on demagoogia, suudavad eristada tõest seda osa, mis ei vasta tõele. Ma kaldun arvama, et inimesed, kes demagoogia võtteid kasutavad, ei ole päris kindlad oma kõnes. Nad kas kardavad avalikkuse ees esineda või lihtsalt valetamine publikule pakub neile naudingut. Ma ei pea kõige õigemaks kõnesid, milles puudub loogika ja ei põhine faktidel. Mõned kõnelejad ei taipa, et nad on demagoogia ohvrid ja sellest tuleneb tahtmatu demagoogia. Nad ei oska oma kõnet üles ehitada, neil on nõrk loogika ja nad ei suuda end emotsionaalselt kontrollida.
Jätkusuuteline Eesti Kirsika Kusnets 12 B 29.okt.2008 Minu isiklik arvamus jätkuvast Eestist oleks kaks põhilist asja tööjõud ja järglased kes viiksid eesti riiki edasi. Tööjõu kohta tooksin ma ka kohe näiteks kuulsa Karl Marx`i lause ,,Omandi puudumine ei võimalda töölistel toota ja luua rikkusi enesele, vaid sunnib müüma oma tööjõudu." Võimalik, et Karl Marx mõtles sellise lausega ainult pisikest eesti riiki ja selle tööjõudu! Aga aeg on edasi läinud siis tuleb seda ka laiemalt vaadata. Kui mõelda keskmise eestlase peale siis ei jää temalgi muud üle kui minna ja müüa oma odavat tööjõudu kuhugi välisriiki. Miks? vastus on lihtne, kuna eesti ostab ka ise odavat tööjõudu. Eestis ei raatsi ees...
süsteemi, kus hästi toimimisest rääkida ei saa. Kool ei tohiks olla koht, kuhu õpilane läheb mõttega, et ta annaks ükskõik mida, et olla praegu ikka veel oma soojas voodis ja mitte kõndida selle kohutava kandilise maja poole. Juba kooli fuajees võib kohata ühte juhtkonna liiget, keda õpilane näeb siiski esimese inimesena koolis, ning juba tema hakkab hariduse omandaja peale karjuma. Kogu olukord jätab militaarse korra mulje, kuigi ma kaldun arvama, et isegi militaarne kord oleks parem. Küsitakse õpilase klassi ja seda, miks ta alles nüüd kooli saabuda on otsustanud. Üsna paljudel õpilastel on ikka väga mõjuvaid põhjuseid ka, kuid juhtkonna liige on võtnud endale juba nii üleoleva hoiaku, et ükskõik mida ka õpilane ka ei ütleks, tuleb täie rauaga vastu rünnata. Liikudes edasi tundidesse võib õpilasele tunduda, et kõik ebameeldiv on nüüd möödas, kuid nähtavasti ta siiski eksib
oska ma öelda, kas talle see ka meeldis, või oli ta nagu robot, tehes pilte vaid nö. enese müümiseks ja/või leiva teenimiseks. Miski paneb mind arvama, et kuna ta oleks võinud ka palju juhu- ja lihttöid teha, elads sellest ikkagi ära, otsustas ta kunstikukarjääri kasuks, kuna see talle eelkõige meeldis. On ju lihtsam elada, tehes tööd mis sulle meeldib ja milles sa hea oled. Kindlasti lihvis ta oma annet palju, kuid kaldun siiski arvama, et kunstnikuks mitte ei õpita, vaid rohkam nagu sünnitakse. Ei pea sündima hea kunstnikuna. Osava ja terasena, kuid peab seda oskama ära kasutama ja ennast arendama. Eriti tänapäeval võime näha, et kunst ei ole vaid tõetruu. Pole ainuõiget ja pole ka vale. Kõike annab kokku sulatada ja müüa. Tähtis on vaid leida ostja ja osata enda teoseid müüa.
kuidas tööd teha ja sellega palka teenida. Ettevõtjaks hakkamisel on ka oma plussid ja miinused. See protsess on aega nõudev ning vajab palju pühendumist. Oma isiksuseomadusi analüüsides näen, et ettevõtjale omaseid iseloomujooni mul vähe. Silmapaistev ja läbilööv ettevõtja on aktiivne, kohusetundlik, avatud, julge, ei karda oma arvamust avaldada ja pigem naudib, kui pelgab tähelepanu keskpunktis olemist. Ettevõtjaks ei sobiks ma sellepoolest, et ma kaldun olema vaikne ja oma ette nokitseja. Mulle ei meeldi tähelepanu keskpunktis olla ja oma arvamuse avaldamine ei ole ka väga meeltmööda, kui mind jälgivad kümnete inimeste silmapaarid. Mulle meeldib teha asju oma ette ja vaikuses. Kui analüüsida, mille poolest ma sobin ettevõtjaks, siis võin välja tuua enesekindluse ja kohusetundlikkuse. Ma olen valmis eesmärgi nimel kõvasti vaeva nägema ja oma aega selleks panustama, et häid tulemusi saavutada
Juhtum on väga keeruline, kuna kogenud juht pole suutnud aastaga mingeid toimivaid muudatusi sisse viia, siis midagi head lühikese ajaga välja mõelda, on raske. Firma on oma traditsioonide vangis, töötajad on jäärapäised ja ei taha muudatusi, nende arust on kõik niigi hästi, nad tegutsesid ikka nii, nagu olid aastakümneid harjunud. Sellises olukorras tekibki kahtlus, kas ongi mõtet üldse üritada, võibolla olekski kõige mõistlikum väärikalt lahkuda. Samas ma kaldun arvama, et midagi saab ikka teha. Kuna Joel on juht, siis peavad teised töötajad kuulama, mida ta arvab ja ka seda tegema. Joel peaks oma sõna rohkem maksma panema. Variandid oleks Kui firmas on kokku 11 divisjoni ja kõik on iseseisvad tulemusüksused ning pealekauba konkureerivad samade klientide pärast, siis on loomulik, et sealt midagi head ei tule. Üksuste juhid peaksid kokku hoidma ja pürgima sama eesmärgi poole, mitte omavahel konkureerima
tiivad, teades et Dorian teda ammulisui kuulab. Huvitavalt kumas kirjastiilist völja autori homoseksuaalsus, varemgi kui ma selles päris kindel olin. Seega on veidi raske piiritleda Harry ja Doriani tegelikku suhet. Ilmselt olid nad siiski eelkõige sõbrad, alles seejärel oli Harry Doriani vaimseks juhiks ja õpetajaks. Kaheldav on, kuivõrd kasulik see lord Henry mõju Dorianile tegelikult oli, kaldun arvama et Doriani hukkumine sai alguse just sealt, kus Basil ei suutnud nende kahe kohtumist vältida. On ammu teada, kuidas inimesed rikuvad oma elu ainult liiga palju mõtlemisega. Meie esivanemad elasid püstkodades, käisid jahil, paaritusid ja ei vaevanud oma pead sellega, kuidas võimalikult hästi elada või rippuda looduse poolt vaid lühikeseks ajaks määratu küljes. Vaid tänu Harryle tekkis Dorianil kinnisidee
Tõsi, unistada tuleb ja alati peab olema mingi kindel siht, mille poole edasi rühkida, kuid alati tuleb arvestada ka reaalseid võimalusi ja olukorda. Tänast Euroopa pilti vaadates on näha aga mitmetes kohtades lahkhelisid ning mõned analüütikud kalduvad arvama, et lähiajal valgub meie maailmajagu ühe rohkem laiali. Kõige mustem stsenaarium Euroopa jaoks oleks arvatavasti see, kui Euroopa Liit peaks lagunema ning üksikud riigid hakkaksid mujalt kaaslasi otsima. Siiski kaldun ma arvama, et teekonnal ette tulevad raskused on ikkagi ületamiseks ning enamus Euroopa tulevikuplaane on siiski küllaltki realistlikud ning väikese õnne saatel ka saavutatavad. Kõigepealt tuleb ikkagi saavutada ühtsus ning alles siis saab edasi mõelda järgmiste unistuste elluviimisele. Euroopa käib jõudsalt edasi teekonnal ühtse liitriigi poole ning tihtilugu viib julge pealehakkamine ka lõpuks võiduni. Nagu Honore de Balzac on öelnud: ,,Geenius on see, kes teeb alati
Kui kuulsin, et näidendis esineb ainult üks näitleja, olin hämmingus, kuid seda vaid etenduse alguseni. See, kuidas Teplenkov suutis üksi ära rahuldada tervet saalitäis vaatajaskonda oli üllatav. Kindlasti nõudis selline tulemus palju tööd ja harjutamist, mida oli näha tegelase ilmekast kõnest ja zestidest. Kuna mina isiklikult ei tegele näitlemisega, siis oleks huvitav teada, kas näitleja harjutas liigutused ja näoilmed selgeks või tulevad need loomulikult. Pigem kaldun arvama teist varianti, kuna Teplenkovil tuli oma rolli väljamängimine väga loomulikult. Kõige rohkem meeldis minule tema pingevaba näitlemine. Arvan, et paljud eesti näitlejad ei suudaks sellise tööga toime tulla. Põnev oli jälgida tegelasi, keda Teplenkov mängis. Väga hästi oli välja toodud tänapäeva inimeste iseloomujooned, mis eriti kajastus siis, kui hotelli administraator küsis helistaja käest:" Kas te saaksite, palun, oodata?". Sellisele
aastal nendeni viidud teated meie iseseisvast uuest riigist ning toetasid meid samuti nii moraalselt kui sõjamoonaga, Johann Laidonär suutis Eesti sõjaväed paigutada nii, et 6. jaanuaril hakati agaralt ja efektiivselt oma alasid tagasi võitma. Tungiti isegi Petrogradi ja Riia alla. Siiski edasi ei mindud, sest põhieesmärk oli saavutatud - Võõrväed olid Eestist välja aetud. Niisiis arvan, et kuigi Eesti iseseisvumine on nii ime kui ka asjade loomulik areng, kaldun siiski rohkem esimese variandi poole. Meie kodumaa pidi iseseisvuma varem või hiljem - siis kui aeg selleks küps on. Kuid tol ajal näis see suhteliselt võimatuna, Aga eestlaed suutsid võidu saavutada koos abiväega ning saimegi endale iseseisva riigi.
Lavastaja suutis kokku panna näidendi, mis paneb tõsiselt mõtlema. Võibolla seetõttu, et lavastaja on psühholoog. Tüki põhimõte oli, et kui keegi peaks kunagi tulema nii jabura idee peale, et raha eest perekond soetada ja need nõudmised viimase piirini viia, siis mis selle tagajärjed oleks. Kõige paremini jäi meelde Ott Sepp Paulo rollis, kuna talle oli järjekordselt antud roll, mis paneb naerma. Kus iganes Ott Sepp on mänginud, olen naerma pahvatanud. Seetõttu kaldun arvama, et asi on inimesese meisterlikuses. Siin näidendis ta peegeldas tsiklimehe elustiili ning hiljem segaduses dzentelmeni. Mulle meeldis, et tsiklimeest mängis ta üpris stereotüüpselt ning paisutas ülegi nahkpükse kandvate meeste käitumist ning mõtteviisi. Teises pooles suutis ta säilitada oma teatud kohmetuse, samal ajal kandes ülikonda. Kahjuks oli tema osa üpris lühike. Peaosa mänginud Jüri Lumiste kehastas meeleheitlikut raamatupidajat, kes vahete-vahel ajas hirmu
Eriline luksus on veel kui lähedal asub meri või mõni muu veekogu, mille kaldal kuulata veekohinat ja vaadata vee liikumist, mis on üks rahustavamaid asju maailmas. Sellisel hetkel, kui kõik see ümbritseb inimest, tekib hinges tunne, et pole paremat kohta kui on nüüd, siin ja praegu. Tekib isu seda kõike teistega jagada ja kuulutada maailmale kui õnnelik parasjagu ollakse. Kas arvutis istudes on ka selline tunne? Kaldun arvama, et mitte. Kus oleks Eestis see õige koht tunnetada rahu ja vaikust? Eesti on pisike riik põhjapoolkeral, kus suved pole kuumad ja talved lumerohked, kuid siiski leidub siin imelisi kohti, kuhu minna ja kus lõõgastuda, et tunda seda vabaduse tunnet. Pisikesed külad mereäärsetes paikades näiteks Pedaspea, kus kaunistavad mereäärt pisikesed suvilad ja mets ning kilomeetrite pikkune liivarand. Mõnusaks kohaks on veel Kabli, kus veetsin paljud suvepuhkused enda lapsepõlves
Kindlasti on probleeme veel palju rohkem. Isegi sellised, mida me praegu ette ei suuda kujutada. Mulle isiklikult meeldiks jääda õpikute juurde, kuigi neid on kohutavalt raske ja tüütu iga päev kaasas kanda. Mulle ei meeldi lugeda õpikuid ja raamatuid kuskilt telefonist, tahvlist või arvutist, sest minu jaoks on neid ebamugav lugeda ja üritan niigi vähendada aega, kus ma istun teleka-,arvuti- või telefoniekraani ees. Ometigi kaldun arvama, et e-õpikud ikkagist tulevad, sest maailm liigub edasi ja Eesti on juba praegu väga e-riik. Samuti veedavad väiksed lapsed aina rohkem aega tehnoloogia ümber ja nende võib tunduda isegi loomulik, et koolis peaks õppima e- õpikutega. Arvan, et e-õpikute mõju rahakotile või koolikotile näeme alles tulevikus, kui e-õpikud on reaalselt kasutusele võetud. Seni kaua peame ootama ja teemat edasi arutama.
valemeid, saame teada loodusvööndidest, aga kui me küsime midagi, mida pole õpikus, aga mis meid tõeliselt huvitab, ei oska õpetaja alati vastata või ütleb, et sa ise uuriksid, sest tunnis pole selle jaoks aega. L.Tolstoi on väga tabavalt öelnud: „Tähtis pole mitte teadmiste kogus, vaid nende kvaliteet. Sa võid teada väga palju, aga samas sa ei tea kõige tähtsamat.“ Miks me siis peame neid reegleid pähe õppima? Kaldun arvama, et juba järgmisel aastal ma ei mäletagi kõike seda, sest minu jaoks ei ole see huvitav. „ Teadmine suurendab teadmatust.“Anaksimen. Kui olin väike, arvasin, et inimesed teavad kõike, et nad oskavad selgitada kõike, mis toimub maailmas. Aga mida vanemaks ma saan, mida rohkem õpin, seda rohkem mõistan, et mitte midagi me ei tea, et kõik, mida inimesed on saavutanud, on väike osa sellest, mis on veel avastamata. Maailmas on nii palju ilusaid ja
Vahel piisab sellest, et täiustada olemasolevat või kasutada juba leiutatut teistmoodi. Äriideedel on erinevad tekkepõhjused "Juhus" - on palju edukaid ärisid, mis on alguse saanud juhusest. Piisanud on sellest, et mõni inimene on täiesti tavalisel päeval korraga avastanud, et tema poolt välja mõeldud asja eest ollakse nõus raha maksma. Tihti on need olnud ka kõrvalseisjad, kes on avastanud et mõne teise inimese poolt väljamõeldu eest oleks kliendid nõus maksma. Kaldun arvama, et ka minu äriidee on juhuse ja kaine analüüsi teke. "Ränk töö" - on ka äriideid, milleni on jõutud ränga ja pikaajalise töö tulemusena. On nähtud vajadust mõne olemasoleva probleemi uue lahenduse järele ja päev päeva ning aasta aasta järel on katsetatud ja proovitud kuni on jõutud toimiva lahenduseni. Näitena võib siin tuua Gilette firma looja, kes polnud rahul sellega, et habemeajamine habemenoaga rongis reisides on väga ebamugav
Öelda, et mingi asi on väärtuslik, tähendab, et seda tahetakse omada, saada või teha. Seega on väärtused suhtelised s.t nad on väärtused kellegi jaoks. Väärtusi saab jaotada mitmel moel, üheks võimaluseks on moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, headus, töökus, väärikus, lugupidamine jt), esteetilised väärtused (ilu, kunst) jne. Samas, eetka kui moraalifilosoofia, esitab meile küsimuse :"Kuidas peab elama?", kas me oskame sellele vastata. Ma kaldun arvama, et sellele küsimusele ei oska me vastata. Me teame küll, kuidas me tahame elada. Eetika seab meile ette normid, mis on ühiskonna poolt paika pandud. See sisaldab nii kirjutatud kui ka kirjutamata seaduseid. Seadused on meile kohustuslikud, kuid normid on ajas muutuvad.Ta seab meile ette moraali reeglid, moraal on aga seotud seadusega. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale
annaabi.ee 
