Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jätkusuuteline eesti (7)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhugi välisriiki Miks?
  • Kuid miks see nii on?
  • Kuidas last edasi kasvatada kui ema palk läbi saab?

Lõik failist

Jätkusuuteline
Eesti
Kirsika Kusnets
12 B
29.okt.2008
Minu isiklik arvamus
jätkuvast Eestist oleks kaks põhilist asja – tööjõud ja
järglased kes viiksid eesti riiki edasi.
Tööjõu kohta tooksin
ma ka kohe näiteks kuulsa Karl Marx `i lause „Omandi puudumine ei
võimalda töölistel toota ja luua rikkusi enesele, vaid sunnib
müüma oma tööjõudu.“ Võimalik, et Karl Marx mõtles sellise
lausega ainult pisikest eesti riiki ja selle tööjõudu! Aga aeg on
edasi läinud siis tuleb seda ka laiemalt vaadata. Kui mõelda
keskmise eestlase peale siis ei jää temalgi muud üle kui minna ja

Jätkusuuteline eesti #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kirsika84 Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
docx

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS?

välistööjõu sissetoomise protsessile või seda takistav. 3 4 2. VÄLISTÖÖJÕU PALKAMISE PÕHJUSED Enne referaadis esitatud küsimusele, kas tööjõud kolmandatest riikidest on lahendus, vastamist tuleks kõigepealt teada saada, mis on peamised võõrtööjõu palkamise põhjused. Üks põhjustest on kindlasti see, et koduriigis ei ole piisavalt tööjõudu. Sellest räägivad ka demograafilised näitajad Eesti statistikaameti poolt, kus tööjõu hulk väheneb kiiremini kui rahvas. Tööealist rahvast on aina vähem, sest rahvas vananeb, ja paljud noored rändavad välismaale. Seoses tööealiste arvu vähenemisega 0,9%, kahanes 2014. aasta esimesel poolel ka hõivatute arv 1%, mis on aasta kohta 62,1%. Võrreldes hõivet kvartalite kaupa kahanemine kiirenes veidi ning kui esimeses kvartalis ulatus langus 0,7%ni, siis teises kvartalis juba 1,2%ni. (Tööturu… 2014)

Ühiskond
thumbnail
6
docx

Noorte ja spetsialistide lahkumine Eestist

riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000 noore ning siia elama asunud veidi üle 9000. Lahkujaid on seega poole rohkem ning see on lisaks madalale sündivusele üks peamisi tööjõu vähendajaid Eesti riigis. Suurem osa lahkuvad Soome aga minnakse ka Rootsi, Norrasse, Inglismaale, Hispaaniasse jne. Lahkumise põhjuseid on küll mõneti erinevaid. Kes läheb õppima, kes niisama lõuna poole elu nautima aga suurem osa siiski lahkuvad, et välisriigis tööle minna ja teenida kõrgemat palka, et oleks võimalik paremini ära elada. Tooksin võrdluseks välja, et miinimumpalk Eestis on 390 eurot kuus, Hispaanias 757 eurot

Ühiskond
thumbnail
5
docx

Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti?

Reili Kardmaa RM11 Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti? Juhtusin mõned päevad tagasi poes kuulma, kuidas laps palus ema, et ostetaks õhtuks magustoitu ka. Ema vastas lapsele, et kahjuks ei saa me mõnda aega magustoitu lubada, kuna vähendati töötasu ning raha selleks lihtsalt ei jätku. Loomulikult pole viisakas teiste juttu pealt kuulata, kuid selline vestlus pani mõtlema, kus või mis ametikohal võiks see ema töötada, kus töötasu vähendati. Kahju hakkas sellest lapsest, kes ema palga vähendamise tõttu ei saa isegi magustoitu lubada. Siinkohal tahangi analüüsida, kas meil on Eestis vähetasustatud töökohti ning, mida annaks ette võtta, et senist palgapoliitikat muuta või täiendada.

Pangandus
thumbnail
4
doc

Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad?

Lota Aadla 12.B klass Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad? Tänase päeva üks suurimaid Eesti ühiskonna probleeme on inimeste lahkumine oma kodumaalt ehk tööjõu lahkumine riigist. See on igapäevane nähtus, kus inimesed lahkuvad kas üksi või koos oma peredega ning see ei puuduta ainult noori vaid erinevas vanuses inimesi. Kuid mis on selle põhjuseks? Kas tõesti Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis inimesed, kes otsivad inimväärset elu, et tulla ots-otsaga kokku? Alustame siiski noortest. Miks noored lahkuvad ja kas see on hea või halb

Ühiskond
thumbnail
12
rtf

Eesti Folkloor

elanud meie keskel juba aastakümneid, ainult et meie suhtumine neisse kui traditsioonilisse folklooriilmingusse oli tõrjuv. Need lood erinevad mõneti senisest klassikalisest arusaamast rahvajutu olemuse kohta. Eesti keeles puudub neid jutte märkiv terminoloogia. Inglise keeles on kasutatud terminit urban legend, rumor, soome keeles kaupungin kansantarina, urbani huhu, nykytarina, modernitarina. Ü.Tedre on kasutanud terminit linnalugu (Tedre 1988, 694). Eesti keeles võiks kasutada ka nimetusi muistend, linna jutt, moodne jutt, kumu. Linn tähendab selles mõistes rohkem linnastunud ühiskonna inimese moderniseerunud maailmavaadet, haridust, kõrget elatustaset ja sellega kaasnevaid sootuks teistsuguseid probleeme, kui oli varem külainimesel. Esimesena on linnalugudest väikese ülevaate teinud Ülo Tedre, kes 1988. aastal L. Virtase kogumikku tutvustas. Eestipoolsed linnalugude näited on Ü. Tedre toonud oma mälule toetudes (Tedre l988)

Kirjandus
thumbnail
29
pptx

Palgapoliitika

turul. Seega töötaja võib võrrelda oma töötasu vaid analoogsetes ettevõtetes tasutava palgaga. Eraettevõttes, mis konkureerib rahvusvahelisel turul, sõltub selle palgatase rahvusvahelisest konkurentsist vastavas valdkonnas. Praktikas tähendab see, et kui töökad ja usinad hiinlased on valmis leppima madalama palgaga viletsamates töötingimustes ja riik lubab ettevõttel tootmistegevust arendada keskkonnakahjudest hoolimata, siis peab Eesti ettevõte leppima sellega ja alandama ka oma kulusid s.h töötasusid. Kui ettevõte seda ei tee, siis kaotab ta turu ning lõpetab tegevuse, mis tähendab ka töösuhte lõppemist töötajate jaoks ühel või teisel viisil. Kui siseturg on avatud rahvusvahelisele konkurentsile ja seda ei kaitsta tollibarjääriga, - siis hakkab rahvusvaheline hinnatase mõjutama ka siseturul tegutsevaid ettevõtteid ning lõpuks

Majandus alused
thumbnail
6
docx

Kas massiimigratsioon rikkastab või ohustab Euroopat?

ole kodu. Kuid tugi ei tähenda seda, et peab täitma kõik nende tahtmised, kuid aidata adapteerida ennast. Kui Euroopa liigub edasi sellises tempos, siis atmosfäär kohalike ja migrantide vahel võib süttida, mis võib omakoroda viia uuteks sõdadeks, ohvriteks ja probleemideks. Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrtsetena oma õigustes. Nii ka põgenikud, kui ka teised inimesed. Tõeline kodanike võrtsus seisneb selles, et nad kõik allusid õigustele. Eesti, Saksamaa ja teised Euroopa riigid on demokraatlikud, kuid kahjuks demokraatia printsiip kaob siis, kui kaob võrtsus.

Eesti ühiskond ja poliitika
thumbnail
3
doc

Kordamisküsimused KT; majandus

Tööjaotus praktiliselt puudub või on väga väike. Naturaalmajandus on positiivne seepoolest, et pole raha. Inimesed saavad ära anda selle, mida vaja pole ja tagasi saavad selle mida vaja on. Näiteks vanasti oligi naturaalmajandus. Talumees Tõnu andis teisele talumehele Peetrile sea ja Peeter andis Tõnule lamba ja kõik olid õnnelikud. 2. Iseloomusta erinevaid ettevõtlusvorme. Riigiettevõte omanik on riik. Eestis riigi käes on Eesti Raudtee, Eesti Energia ning osa ka Estonian Airist. Munitsipaalettevõtte omanik on kohalik omavalitsus (linn või vald). Näiteks linnal või vallal on mingi asutus ja linn annab raha selle jaoks. Näiteks munitsipaalkool. FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) on isik, kes töötab üksi. Näiteks muusikud, kunstnikud, taksojuhid. Nad peavad maksma 21% tulumaksu, 33% sotsiaalmaksu ja 0,6% töötuskindlustust. Osaühing ja aktsiaselts on tavaliselt suured firmad, kus on palju töötajaid ja palju omanikke.

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (7)

krizzuke111 profiilipilt
krizzuke111: Väga palju kirjavigu - autor ei oska enda mõtteid kirja korrektselt panna. Tõde ja mõtteteri on sealt aga võimalik leida.
19:17 06-10-2010
PPaula profiilipilt
PPaula: suhteliselt mõttetu suva plärajära ilma alguse ja lõputa
01:32 16-10-2009
karl225 profiilipilt
karl225: väga sisutihe ja hea materjal
17:57 28-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun