Maateaduse laboratoorne töö nr3 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

LABORATOORNE TÖÖ NR 3. MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL III

LABORATOORNE TÖÖ NR 3. MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL III Eesmärk: Määrata punktide kõrgused, joone AB kalle ja koostada joone AB pikiprofiil. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine. 0,4cm - 2,5m 0,1cm - X m 2,5 x0,1 X= = 0,625cm 0,4 HA= 45 + 0,625= 45,625m HB= 47,5m Metoodika: Ülesande lahendamiseks kasutan kaarti mõõtkavas 1:20 000. Kaardile on märgitud punktid A ja B, nendele punktidele tuleb määrata kõrgused. Punkt A asub kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel. Selle punkti kõrguse saab arvutada interpoleerimise teel, kasutades punkti piiravate horisontaalide kõrgarvusid. Läbi määratava punkti tuleb tõmmata kaardile abijoon, mis oleks risti teda piiravate horisontaalidega. Tuleb mõõta kaugus mööda abijoont punkti piiravast väiksema kõrgusarvuga horisontaalist kuni määratava punktini (0,1cm) ning kaugus mööda abijoont punkti piirava kahe horisontaali vahel (0,4cm). Kaardi alumisel serval on kirjas, e

Geodeesia

3

docx

Laboratoorne töö nr. 4 mõõtmised topograafilisel kaardil III

Laboratoorne töö nr. 4: mõõtmised topograafilisel kaardil III Laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda rohkem kaartidega ja nendel kujutatuga. Samuti harjutada, kuidas leida punkti kõrgust kaardil. 1. Määrata kaardil märgitud punktide kõrgused. Kuna punkt A asub täpselt samakõrgusjoonel, siis saame selle punkti kõrguse lugeda kaardilt: HA= 52,5 m Punkt B asub samakõrgusjoonte vahel, seega tuleb selle punkti kõrgus kaardilt mõõta ja arvutada: HB= Hhoris+ h'; Hhoris = 62,5 mKõrguskasv h'= h h'= 2,5= 1,5 m

Geodeesia

3

docx

Mõõtmised topograafilisel kaardil III

Laboratoorne töö nr. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1. Tuleb määrata antud kaardil punktide A ja B kõrgused. Kuna punkt B paikneb kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel, tõmban horisontaalide vahele abijoone nii, et tõmmatav joon lõikas määratavat punkti ning paikneks kõrgushorisontaalidega risti. Toimin sarnaselt ka punkti A-ga. Määran nii punktil A kui ka punktil B kaks kaugust: punkti kauguse madalamast horisontaalist (a') ja punkti piiravate kahe horisontaali omavahelise kauguse (a) (vt. joonis 1). Kaardi alumiselt servalt leian informatsiooni, et samakõrgusjoonte vahe on 2,5 meetrit (h=2,5m). Otsin kõrguskasvu (h'), mille väärtuse arvutan valemiga h'=(a'/a)*h. Punktide kõrgused leian valemiga HA,B=Hho r+ h'.

Kartograafia

2

docx

Maamõõtmise alused: Laboratoorne töö nr 3

Laboratoorne töö nr 3. Maamõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1 Eesmärk: Punktide A ja B kõrguste määramine. Töövahendid: Võnnu valla kaart, mõõtkava 1:20 000, joonlaud, harilik, kalkulaator. Punkti A kõrgus: 54 Punkti B kõrgus: 65 Kirjeldus: Punkti A asub kahe erineva kõrgusarvuga joone vahel, punkti A saab leida interpoleerimise teel. Selleks tuleb tõmmmata kahe kõrgusjoone vahele abijoon mis oleks risti kõrgusjoontega. Tuleb määrata kaugus väiksema kõrgusarvuga horisontaalist(kõrguskasv) ja kaugus kahe horisontaali vahel. Mõõtmised tehakse kaardi mõõtkava arvestamata. Punkti A leidmiseks tuleb korrutada kõrguskasv kahe kõrgusjoone kõrguse muuduga ja jagada kaugusega kahe horisontaali vahel. Punkt B asub kõrgusjoonel ja selle saab vastavalt kõrgusjoone väärtusele. Ülesanne 2 Eesmärk: Joone AB kalde määramine. HB −HA ∆ h AB i= = SAB SAB 65−54 i= =0,019 590

Maamõõtmise alused

4

docx

Mõõtmised topograafilisel kaardil III

LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Kõrgused, reljeef. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine Töövahendid: kaart (M 1:20 000), joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Metoodika: Ülesanne 1. Punkt H a =140, nagu võib näha kaarti peal. Ülesanne 3.1 Punkti A kõrguse määramiseks leian talle lähemad samakõrgusjooned ja mõõdan nende vahemaa joonlauaga cm-s võimalikult risti läbi punkti A (3,1cm). Samakõrgusjoonte lõikevahe on 5m. Järelikult 3,1 cm on looduses 5m. Mõõdan joonlauaga punkti kauguse lähimast samakõrgusjoonest (0,7cm). Leian kui palju see on looduses. 0,7∗5 3,1 cm – 5 m x= =1,13 3,1 0,7 – x m Järgmiseks liidan saadud tulemuse punktile lähima samakõrgusjoone korgusega (155) ja saan punkti A kõrguse. H a 1 = 155+1,13

Geodeesia

1

docx

Punktide kõrguste määramine

Laboratoorne töö nr. 5 Koostas 28.10.09 Juhendas Ene Ilves 1. Punktide kõrguste määramine. Mõõtkava on 1:20000, see tähendab, et 1cm=200m. h=2,5m AB=4,3cm=X m X=860m a= 1,0cm=2,5m a´=7,5cm=x =1,875 Ha=65-1,875=63,125=63,12m. Ha=63,12m Hb=75,0m 2. Joone AB kalle määramine. Kaldenurk: Kalle protsentides: Kalle promillides: 3. Joone AB pikiprofiili koostamine. Lõik CM M A-1 0,65 130 1-2 1,05 210 2-3 0,87 174 3-4 0,95 190 4-B 0,78 156 =4,3 860 

Geodeesia

3

pdf

Geodeesia I laboratoorne töö nr 4 kõrgused, reljeef

LABORATOORNE TÖÖ NR 4. Kõrgused, reljeef 1. Ülesanne: Leida punktide kõrgused Punkt B on horisontaalil, ka punktide 1–4 kõrguse võtsin horisontaalidelt. Punkti A kõrguse leidsin ristkorrutisest: 0,2*2,5/0,3+42,6=44,27 m (arvestades, et 0,3 cm plaanil on 2,5 m looduses). Kõikide punktide kõrgused on toodud tabelis 4.1. Tabel 4.1. Punktide kõrgused Punkt H A 44,27 1 45 2 47,5 3 50 4 52,5 B 55 Leidsin kohe ka joonlaua abil joonte pikkused kaardil. Pikkused looduses leidsin korrutades pikkused kaardil 200-ga, kuna kaart on mõõtkavas 1:20 000, st 1 cm vastab 200 meetrile. Tabel 4.2. Joonte pikkused Joone nr Joone pikkus kaardil (cm) Joone pikkus looduses (m) A-1 0,2 0,2*200=40 1-2 0,4 80 2-3 0,4 60 3-4 0,3

Geodeesia

56

docx

Eelarvestamise kursusetöö

Katuse katmiseks kasutatase tuulutust mittevajavad kattematerjale. 14 5. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE Tabel 1: Detaileelarve [2] Materjali Masinate Tööjõu Hind Ajanorm ühikhind ühikhind ühikhind kokku Kood Töö nimetus Maht Mahuühik (h) (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) 1 VÄLISRAJATISED 111 Ettevalmistus ja raadamine Kändude juurimine ja 1 4,0 52,0 1111 teisaldamine kuni 50 m kaugusele tk

Eelarvestamine

Kommentaarid (0)