omakorda toodetakse šokolaadi. KAKAOVÕI • tervetest kakaoubadest eraldatud helekollakas rasv, mille maitse on mahe ja pehme • Valmistamine toimub külmpressmeetodil, mille käigus looduslikud toitained säilivad kõige paremini. • pehme koostis, magus lõhn, nahka pehmendavad koostisosad ja väga hea imenduvus teevad sellest populaarse toote ka kehahoolduses. • suurimaks kakaovõitoodete tootja on Palmer’s • kasutatakse ka šokolaadi, kakaopulbri, ravimite, määrete ja kosmeetikatoodete valmistamiseks • Valge šhokolaadi peamine koostisosa ŠOKOLAAD • kakaopuu vilja seemnetest valmistatav toiduaine • valmistatakse röstitud kakaoubadest töötlemise käigus saadavast kakaoubade massist, kakaovõist ning suhkrust, piimašokolaadi puhul lisatakse koostisesse ka piimtoorainet • põhitüübid: tume šokolaad, piimašokolaad, valge šokolaad • tuntumad tootjad : Kalev Fazer, • Ferrero, Cadbury
Vastavalt valitud tehnoloogiale on võimalikud alternatiivsed protsessid ja seadmed. Mõningaid huvitavamaid või laiemalt kasutust leidvaid neist alternatiividest järgnevalt ka põgusalt tutvustatakse Antud ainetöö mahu mõistlikuse huvides on jäetud näitamata ja järgnevalt ei käsitleta kakaovõi deodoriseerimist ning kakaooa tuuma, kakaomassi, kakaokoogi ja kakaopulbri alkaliseerimist. Samal põhjusel on küll skeemil näidatud, kuid jäetud kirjeldamata tumeda sokolaadi omaduste kujunemise juures vähemolulised etapid pasta valmistamine, toote pakendamine ja ladustamine (joonisel 3. tähistatud katkendjoonega) Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 8 3.1. Kakaooa puhastamine
valmistamise kaks operatsiooni korpuse valmistamine ja korpuse töötlemine (drazeerimine). korpustena kasut. pähkleid, rosinaid, mandleid. Drazeerimine toimub draz.eerimiskateldes, mis kujutavad endast kaldu asetsevaid ja aeglaselt pöörlevaid anumaid. Sinna pandud korpuseid töödeldakse suhkru-tärklisesiirupiga, puistatakse üle tuhksuhkru või kakaoga, mis kleepuvad katlas pöörlevatele korpustele. Sokolaadiümbrisega drazee valmistamisel töödeldakse korpust siirupiga , suhkru ja kakaopulbri seguga ja glasuuritakse siis sokolaadiga. Läike andmiseks kaetakse rasva-vaha kihiga. Korpuseta drazee saadakse tuhksuhkru kokkuliitmisel suurteks suhkrukristallideks. Need valatakse üle suhkrusiirupiga ja drazeeritakse tuhksuhkruga. Seda mitu korda korrates. LAGRITS lagritsa- magusjuurest valmistatud maiustus. Tarvitatakse köharavimina. Lagritsa- magusjuured sisaldavad suhkrust mitu korda magusamat ainet. maiustuse saamiseks lisatakse
ja ajavahemikus 10 minutit kuni 2 tundi, olenevalt tootjast. Oad jahutatakse ja purustatakse. Pärast jahtumist puistatakse oad omapärasesse tuulamismasinasse, kus teravad lõikeservad eemaldavad neilt koored, mis puhutakse ära võimsate venitlaatorite abil. Ebaühtlasteks tükkideks purunenud tuumad lastakse üle erinevate tihedustega sõelte, sorteeritakse vastavalt suurusele ja kasutatakse kas sokolaadi või kakaopulbri valmistamiseks. Purustatud tuumad lastakse läbi eriliste valtside. Protsessiga kaasneva kuumuse ja tugeva hõõrumise mõjul sulab ubades leiduv kakaovõi ning tekib sokolaadi pasta, mille koostises on 53 % kakaovõid ja 47 % tahket kakaomassi. Kui see vormitakse ja lastakse tahkuda, siis sellest saab mõrusokolaadi, paljud nimetavad seda veel keedusokolaadiks. Seda massi pressitakse 25-tonnise pressjõuga pressi abil, kus eraldub kakaovõi. Kakao on rasvane kollakas vedelam mass
töötlemisel võimalikult väikesed oleksid. Magustoite valmistatakse värsketest, konserveeritud ja kuivatatud puuviljadest või marjadest, nende püreedest ja mahladest, piimast, kohupiimast, rõõsast ja hapukoorest, munadest, jahust, leivast ja saiast, lisades maitseks suhkrut või mett ja mitmesuguseid maitseaineid vanilliini, sidruni- ja apelsinikoort, kaneelipulbrit, veini jne. Maitset täiendatakse veel kakaopulbri, sokolaadi, rosinate, pähklite, mandlite, keedise, marmelaadi, siirupi, kohviekstrakti jms. lisamisega. Konsistentsi tihendavate ainetena kasutatakse zelatiini, kartuli- või maisitärklist. Magustoite antakse lauale nii kuumalt ( pudrud, pudingu, vormiroad, pannkoogid ) kui külmalt ( kreemid, tarretised, vahud, jäätis, kompotid, kissellid, kohupiima- ja riivleivamagustoidud ). Magustoiduga saab organism süsivesikuid, puuvilja- ja marjamagustoitudega
Pagari- ja kondiitritööstused ning maiustustevabrikud kasutavad oma toodete maitsestamiseks ja värvimiseks madalama, vaid 10% kakaovõi sisaldusega kakaod. Maailma mastaabis eristatakse kaht põhimõtteliselt erinevat liiki kakaopulbrit. Euroopa kakao on töödeldud nõrga leelisega. Töötlemise tagajärjel omandab kakaopulber endisest tugevama, kuid samas mahedama maitse ning sügavama punakaspruuni värvuse. Märgatavalt väheneb ka kakaopulbri happelisus. Seda kakaod pruugivad profikokad meelsasti küpsetiste ülepuistamiseks, sokolaaditrühvlite pinna katmiseks ning jookide ja külmutatud magusroogade maitsestamiseks. Ameerika ehk tavaline kakao on töötlemata ning seetõttu happelisem ja veidi teistsuguse maitsega. Seda pulbrit eelistavad pagarid ja kondiitrid tainaste maitsestamisel. Kõrgema happelisuse tõttu kohtab USA kokakirjanduses kõrvuti
Caffe crema valmistatakse espresso baasil, kuid suuremasse tassi, nii et kogu vesi lastakse voolata läbi kohvupulbri. Joogi peale moodustub paks vahukord. Eestis on tuntud masinakohvi nime all. Cappuccino itaalia piimajook, mis koosneb espressost, auruga kuumutatud piimast ning piimavahust. Nimi on tulnud kaputsiinlaste mungaordu järgi ja pruun mütsike joogi peale tähistab kapuutsi. Cappucciont võib kaunistada kaneeli, kakaopulbri või sokolaadiga. Maailmas levib trend Latte Art. Latte Art tähendab piima vahustamis nõnda, et oskuse korral on võimalik cappuccino'le joonistada peale sõdame- või lehekujund. Caffe Americano Sümboliseerib ameerikapärast suurt kogust kohvi. Valmistatakse espresso baasil, kuid sellele lisatakse eraldi kuum vesi sõltuvalt tassi või klaasi suurusest Caffe latte koosneb espressost ja auruga kuumutatud piimast. Võib kaunistada
Vahustamist alusta aeglasemas tempos ning vahu tekkides tõsta kiirust. 10. Loetlege meringue`i kasutamise võimalusi erinevate roogade valmistamise juures. Beseed kasutatakse järelroogade ning tortide valmistamisel, lisandina ja kaunistusena. Beseega võib magusaid pirukaid ja kooke üleküpsetada, sellest võib valmistada küpsiseid (mida soovi korral ühendatakse võikreemi või sokolaadiga). Beseed kasutatakse ka külmutatud magustoitude juures. Tainast võib maitsestada seesntside, kakaopulbri, vanilli, hakitud pähklite või mandlitega, värvitakse punase mahla või toiduvärviga. Küpsetamise temperatuur on 100 110 kraadi juures. Pärast seda kuivatatakse tooteid mõni tund veel 80 90 kraadi juures. 11. Millega saab küpsetisi kaunistada? Neid saab kaunistada kreemide, martsipanidega täidiste ja võõpadega 12. Millega võib küpsetisi katta, glasuurida? küpsetisi saab katta kreemide, glasuuride ja võõpadega. 13
Oluline on aga see, et hävineb suurem osa mikroobe. Röstitud oad purustatakse ja sorteeritakse. Järgmisena eraldatakse kakaokoored ehk kakaovello oatükikestest. Puhastatud oatükid purustatakse ja peenestatakse veskites. Selle protsessi tulemusena saadakse kakaoubademass, mis on voolava konsistentsiga, sisaldades 50-55% kakaovõid, olenevalt kakaoubade kvaliteedist ja sordist. Osa kakaoubade massi kasutatakse koheselt sokolaadimassi valmistamiseks. Teine osa aga suunatakse kakaovõi ja kakaopulbri tootmiseks. 2. Shokolaadimassi valmistamine. Põhitoormeks shokolaadimassi valmistamisel on suhkrupuuder, kakaoubademass, kakaovõi, vedeldaja ja olenevalt sordist erinevad lisandid, näiteks piimapulbrid, kakaopulber, pähklimass jne. 4 Kõik retseptis ettenähtud komponendid segatakse ja peenestatakse. Konsides lisatakse täiendavalt kakaovõi, letsitiin ja vahetult enne massi kasutamist maitseained. Konseerimisel
6 0 0 1 1 -1 13500 0 1 0 0 -0.111111 0.1111111 500 13 0 0 0 2 98 -9000 x1 = 0 juku toodangu kogus x2 = 500 miku toodangu kogus x3 = 42000 kakaopulbri ülejääk x4 = 13500 karamelli ülejääk x5 = 0 pähkli ülejääk x6 = 0 F = -9000 kasum + Mx6 4000 2000 500 Ülesanne 4 Lahendatud on lineaarse planeerimise ülesanne, mille simplekstabel on järgmine: x1 x2 x3 x4 x5 x6 bi 1 2 0 1 0 0 20 0 0.5 1 1.5 -0
parimad kakaooad, need praetakse pöörlevates trummlites kindlal temperatuuril ja ajavahemikus 10minutit kuni 2 tundi, olenevalt tootjast. Oad jahutatakse ja purustatakse. Pärast jahtumist puistatakse oad omapärasesse tuulamismasinasse,kus teravad lõikeservad eemaldavad neilt koored, mis puhutakse ära võimsate venitlaatorite abil. Ebaühtlasteks tükkideks purunenud tuumad lastakse üle erinevate tihedustega sõelte, sorteeritakse vastavalt suurusele ja kasutatakse kas sokolaadi või kakaopulbri valmistamiseks. Purustatud tuumad lastakse läbi eriliste valtside. Protsessiga kaasneva kuumuse ja tugeva hõõrumise mõjul sulab ubades leiduv kakaovõi ning tekib sokolaadi pasta, mille koostises on 53% kakaovõid ja 47% tahket kakaomassi. Kui see vormitakse ja lastakse tahkuda, siis sellest saab mõrusokolaadi, paljud nimetavad seda veel keedusokolaadiks. Seda massi pressitakse 25tonnise pressjõuga pressi abil, kus eraldub kakaovõi. Kakao on rasvane kollakas vedelam mass
kakaokottidesse pakitud, müüvad talunikud toote vahendajatele. Vahendajad ostavad töötlemata oad kokku ja müüvad need ekspordijatele. Oad transporditakse Euroopasse ja Ameerikasse, kus need purustatakse ning ubadel eemaldataksekestad. Seejärel oad röstitakse ja jahvatatakse ning valmistatakse kakaovõid ja kakaopulbrit, millest omakorda toodetakse sokolaadi." (Ibid) Joonis 6. Pilt pakitud kakaokottidest (et.makechocolatefair.org/teemad/cocoa- production-nutshell) 2.1 Kakaopulbri valmistamine Oad koosnevad tuumast, seemnekestast ja idust, millest ainsana on söödav tuum, kuid tuuma tuleb enne söömist töödelda selle väga kibeda maitse tõttu. Esmalt ube ftrementeeritakse 3-9 päeva 50 kraadise kuumuse juures, nii hävineb suur osa mikroobidest, samas aktiveeruvad ensüümid, mille toimel muutub ubade värvus ja maitse. Frementeeritud oad kuivatatakse päikese käes nii kaua, kuni nende niiskus langeb kuue kuni kaheksa protsendini
1.9.1 Kakaotoodete koostis- ja kvaliteedinõuded Kakaovõi koosneb kakaoubade tuumadest saadud rasvast. Kakaovõi vabade rasvhapete sisaldus väljendatud oleiinhappena võib olla kuni 1,75% ning seebistumata ainete sisaldus petrooleetriga määrates võib olla kuni 0,5%, pressitud kakaovõis kuni 0,35%. Kakaopulber koosneb pulbriks jahvatatud, eelnevalt puhastatud, kooritud ja röstitud kakaoubadest. Kakaopulber peab sisaldama vähemalt 20% kakaovõid väljendatud kuivainena. Kakaopulbri niiskusesisaldus võib olla kuni 9%. Vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber peab sisaldama alla 20% kakaovõid väljendatud kuivainena. Sokolaadipulber koosneb kakaopulbri ja suhkru segust, milles kakaopulbrit on vähemalt 32%. Sokolaadijoogi pulber koosneb kakaopulbri ja suhkru segust, milles kakaopulbrit on vähemalt 25%. Vähendatud rasvasisaldusega sokolaadijoogi pulbri koostises kasutatav kakaopulber peab vastama lõikes 3 sätestatud nõudele. 1.9
112. Täismuna-, munakollase- ja munavalgepulber. 113. Kasutamine: munapulber segatakse veega (temp mü 45 °C) ja lastakse paisuda. 114. Kuiva munapulbrit ei kasutata, kuna pulbriosad ei jõua taignas piisavalt paisuda. 115. 100 g muna saamiseks vajad: 27.5 g täismunapulbrit ja 72,5 g vett 116. Säilitamine: Kogumunapulber kuivas ja jahedas 1a; munakollasepulber 8 kuud (säilivus piiratud rasva tõttu). 6. Kakaopulbri valmistamine 117. Ühes viljalihas 25-50 kakaouba. Kakaopulber taignate, täidiste ja glasuuride valmistamisel. 118. Kakaomass sisaldab 50-54% kakaovõid. Kakaovõid kasutatakse sokolaaditööstuses. 119. Kakaopulber kakaost pressitakse välja kakaovõi, järelejääv kuiv mass on kakaopulber 120. Kakaopulbrit on kahe kvaliteediga: kakaopulber, mis sisaldab 20% kakaovõid/8% kakaovõid. 121. Kakao ei tohi segades klimpe moodustada
· Kakaopuu seemned olid vanasti nii toiduaineks, kui ka ka maksevahendiks. · 16 sajandil tõid hispaanlased kakao Euroopasse. Välimus: · Viljad kurgitaolised, 10-30cm pikad, ligikaudu 5cm läbimõõduga ja kaaluvad 300- 500g · Viljad on sõltuvalt kakaopuusordist rohelised, kollased või pruunid · Töödeldud seemnetest valmistatakse kakaopulbrit Töötlemise tulemuseks on pruun kakaomass. Massist pressitakse välja kakaoõli ning jääki nimetatakse kakaomassiks. Kakaopulbri kvaliteeti määratakse värvuse, maitse, lõhna ja jahvatusastme järgi. Eraldatud kakaoõli on hinnaline rasvaine Oluline on seegi, et kakaoõli ei rääsu kergesti, mistõttu nii kakao kui ka sokolaad säilivad hästi. Kakao keemiline koostis: · Vesi 6-8% · Rasv 39-60% · Tärklis 7% · Valgud 12% · Parkained 3-5,8% · Alkaloid teobrimiin 0,9-2,3% · Aakaloid kofeiin 0,05-0,36% 5.2 Sokolaad Sokolaadi valmistamiseks on vaja: · Kakaomassi · Rasvainet
· Kakaopuu seemned olid vanasti nii toiduaineks, kui ka ka maksevahendiks. · 16 sajandil tõid hispaanlased kakao Euroopasse. Välimus: · Viljad kurgitaolised, 10-30cm pikad, ligikaudu 5cm läbimõõduga ja kaaluvad 300- 500g · Viljad on sõltuvalt kakaopuusordist rohelised, kollased või pruunid · Töödeldud seemnetest valmistatakse kakaopulbrit Töötlemise tulemuseks on pruun kakaomass. Massist pressitakse välja kakaoõli ning jääki nimetatakse kakaomassiks. Kakaopulbri kvaliteeti määratakse värvuse, maitse, lõhna ja jahvatusastme järgi. Eraldatud kakaoõli on hinnaline rasvaine Oluline on seegi, et kakaoõli ei rääsu kergesti, mistõttu nii kakao kui ka sokolaad säilivad hästi. Kakao keemiline koostis: · Vesi 6-8% · Rasv 39-60% · Tärklis 7% · Valgud 12% · Parkained 3-5,8% 22 · Alkaloid teobrimiin 0,9-2,3% · Aakaloid kofeiin 0,05-0,36% 5.2 Sokolaad Sokolaadi valmistamiseks on vaja:
Vähendatakse kibedat maitset, antakse ubadele iseloomulik lõhn, määrates seega lõpptoodangu maitse ja värvi. Lisaks kvaliteedi tõstmisele teeb see kakaooad kergemini jahvatatavaks. Jahutamine Koorte eemaldamine Ubade koored purustatakse terassilindrites temperatuuril 5070 kraadi ja eemaldatakse. Tekkinud pastataolist massi nimetatakse kakao- või sokolaadimassiks. Sisaldab 53% kollast rasva kakaovõid. Jahvatamine Kakaopulbri saamiseks eraldatakse esmalt kakaomassist kakaovõi. Järele jäänud kakaomass (kook) jahutatakse, jahvatatakse ja sõelutakse. Kakaopulber sisaldab 1020% rasva. 41. kakao kasutamine. Sokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil (kõigepealt Hispaanias). Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel. Kakaomassist välja pressitud kakaovõid kasutatakse kõige rohkem sokolaaditööstuses, kuid
Viljad lõigatakse puult väga ettevaatlikult terava noaga või aiakääridega, et õiepadjandid vigastada ei saaks. Töötlemine: Seemnete eraldamine , Fermenteerimine Kääritamine, Pruunistunud kakaooad kuivatatakse: - päikese käes või - kuivatusahjudes 5060 kraadi juures. Sorteerimine , Röstimine 1045 minuti jooksul 70140 kraadisel temperatuuril. Jahutamine Koorte eemaldamine Jahvatamine Kakaopulbri saamiseks eraldatakse esmalt kakaomassist kakaovõi. Järele jäänud kakaomass (kook): - jahutatakse, - jahvatatakse, - sõelutakse. Kakaopulber sisaldab 1020% rasva. 30. kakao kvaliteet, kasutamine. Kakaopuid liigitatakse kvaliteedi järgi. Kõrge kvaliteediga kakaopuude ubadest valmistatakse sokolaadi. Madala kvaliteediga kakaopuude ube kasutatakse peamiselt tööstuslikuks otstarbeks.
tumenevad ja omandavad aroomi. Siis sorteeritakse välja parimad kakaooad, mida praetakse pöörlevates trumlites kindlal temperatuuril ja ajavahemikus 10minutit kuni 2 tundi. Oad jahutatakse ja purustatakse. Pärast jahtumist puistatakse oad omapärasesse tuulamismasinasse, kus teravad lõikeservad eemaldavad neilt koored. Ebaühtlasteks tükkideks purunenud tuumad lastakse üle erinevate tihedustega sõelte, sorteeritakse vastavalt suurusele ja kasutatakse kas sokolaadi või kakaopulbri valmistamiseks. Sokolaade liigitatakse: Mõrusokolaad- kuni 55% kakaosaadusi, suhkrut kuni 42%.Dessertsokolaad- kuni 35% kakaosaadusi, suhkrut kuni 55%.Piimasokolaad- kuni 20%kakaosaadusi, suhkrut kuni 55%, piima- ja koorepulbrit. On heledama värvusega ja nõrgema ergutava toimega, sobivad lastele. Valge sokolaad- ei sisalda kakaopulbrit ega kakaomassi. Valmistatakse kakaovõist, suhkrust, piimapulbrist, vanilliinist.
(Ibid.) 3.6 22 4 KAHE KAUPLUSE VÄLJAPANEKUD 4.1 Tartu Annelinna Prisma: Vilma tooted Kaupluses on esindatud kogu Vilma sortiment. Jahud on paigutatud sama kaubagrupiga ühte riiulivahesse. Järgitud on reeglit, et jahusegud oleksid ühes moodulis. Võrdluse tegemise momendil ühelegi tootele kampaaniat ei tehtud ja eraldi väljapanekuid kaupluses ei olnud. Vilma jahusegude ja kakaopulbri pakendikujundused muutusid veebruaris, 2014. Tooted on nüüd selgemini üksteisest eristatavad, kuid moodustavad samas ühtse sarja ja on poeriiulis hõlpsasti leitavad. Uutele pakenditele on joonistatud isuäratavad pildid hõrgutistest, mida on selle jahusegu abil võimalik küpsetada. Iga pakendi tagumiselt küljelt leiab kõige lihtsamale valmistamisõpetusele ka ühe veidi keerulisema ja põnevama retsepti. Lihtsam valmistamisõpetus on pakendil ära toodud ka joonisena. Joonis 3
On avastatud, et kakaol on kaariesevastane toime, seega ei kahjusta kakaojoogid hambaid. Kakaoseemnete töötlemine: Kakao-oad praetakse pöörlevates trummlites kindlal temperatuuril, ajavahemikus 10 minutit kuni 2 tundi. Oad jahutatakse ja purustatakse. Seejärel puistatakse oad tuulamismasinasse, kus ubadelt eemaldatakse koored. Ebaühtlaseks tükkidekspurunenud tuumad lastakse üle erinevate tihedusega sõelte, sorteeritakse vastavalt suurusele ning kasutatakse kas sokolaadi või kakaopulbri valmistamiseks. Purustatud tuumad lastakse läbi eriliste valtside. Protsessiga kaasneva kuumuse ja tugeva hõõrumise mõjul sulab ubades leiduv kakaovõi ning tekib sokolaadipasta (53% kakaovõi, 47% tahke kakaomass). Saadud massi pressitakse 25-tonnise pressjõuga pressi abil, kus eraldub kakaovõi. 10 25 % kakovõid jäetakse tahke kakaojäägi hulka, millest hiljem jahvatatakse erineva rasvasisaldusega kakaopulbrit.
annaabi.ee 
