Šokolaad xxx Šokolaadi valmistamine Šokolaaditehases oad pakitakse lahti ja töödeldakse järgmiselt: Ubade puhastamine Ubade röstimine – 99–104 °C juures. See protsess on oluline maitse ja aroomi seisukohalt Kestade eraldamine – sõeludes eemaldatakse õhuke kuiv kest Jahvatamine – kakaoubade peenestamise tulemuseks on pruun kakaomass Kui kakaomassist eraldada kollane kakaovõi, jääb järgi tahke kakaojääk, millest hiljem jakvatatakse kakaopulbrit. Šokolaadi tootmisel lisatakse kakaovõi kakaomassile, juurde pannakse suhkur ja letsitiin. Letsitiin on sojaubadest saadud emulgaator, mis aitab teistel koostisainetel ühtlaselt seguneda. Mida rohkem sisaldab šokolaad kakaoõli, seda „sulavam“ on selle maitse. Šokolaadi tootmisel ained segatakse, peenestatakse temperatuuril 50 – 90°C,
Viis sokolaadi Sisukord: · Kinder Chocolate · Kalevi piimasokolaad · Kit Kat-i vahvlipulgad piimasokolaadis · Milka Lufee õhuline piimasokolaad · Snickers Kinder Chocolate: Piima sokolaaditahvel piimja täidisega. · Koostis: Piimasokolaad 40%, suhkur, piimapulber, kakaovõi, kakaomass, sojaletsitiin, lõhna- ja maitseained, suhkur, lõssipulber, taimsed rasvad, vee sisalduseta või. · Piima kuivainet 33% · Kakao kuivainet 13% Toiteväärtus 100g: Toiteväärtus: Tahvel: Energiat: Kcal/k 100 g 12,5 g % J Valke: g 8,8 70/290 4 Süsivesikuid: g 53 6,6 2
Oravake pralineekompvek Pähkel sokolaadis Puuviljamaitseline närimiskompvek Pirnimaitseline karamell Rasvad: 0g Valgud: 0g Süsivesikud: 97,7g Lisaained: Suhkur, glükoosisiirup, happesuse regulaator (sidrunhape), lõhna- ja maitseaine, toiduvärv Energeetiline väärtus: 1675kJ / 394kcal Oravake pralineekompvek Rasvad: 31,7g Valgud: 8,1g Süsivesikud: 53,8g Lisaained: Suhkur, mandel, kakaovõi, kakaomass, india pähkel, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, emulgaator (sojaletsitiin), vanilliin. Energeetiline väärtus: 2229kJ / 534kcal Pähkel sokolaadis Rasvad: 33g Valgud: 6,4g Süsivesikud: 6,4g Lisaained: Suhkur, metspähkel 35%, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, kakaovõi, glükoosisiirup, kakaomass, emulgaator (sojaletsitiin), taimne õli. Energeetiline väärtus: 2148kJ / 515kcal Puuviljamaitseline närimiskompvek
Paberist ümbrise esipool logod firma ja brändi tootenimi 3 keeles (rootsi, inglise, soome) tootmismaa inglise keeles ilustreeriv pilt Paberist pakendi tagapool koostisained toiteväärtus tootja informatsioon tooraine kvaliteet/turvalisus - forbettercocoa.com parim enne ja valmistamiskuupäev toote mass - 200g triipkood firmalogo kauba markeeringud Koostisosad piim suhkur kakaovõi metsapähklid kakaomass emulgaator sool lõhna- ja maitseaine Kauba markeeringud 4 markeeringut 2 näitavad, et pakendid on taaskasutatavad vastab nõuetele euraasia turul - EAC Ümbris võib toiduga kokku puutuda
nahalöövet ja seedehäireid. Tume sokolaad sisaldab flavonoide, mis vähendavad haigestumist südame- veresoonkonnahaigustesse. See sisaldab ka vähe kaolreid. Sokolaadijook Sõna "s" pärineb indiaanlastelt Indiaanlased nimetasid nõnda jahvatatud kakaoubadest, piprast ja vüritsidest pruulitud jooki. Meie tunneme sokolaadijooki kuuma kakao nime all. Valmistamine Kui valmistatakse tahket "s"-i: 1. hõõrutakse soojendatud kakaomass hästi peeneks ja ühtlaseks, 2. segatakse maitseainetega, 3. kallatakse vormidesse, kus ta kõveneb. Veel sokolaadist Sokolaad on kõrge kalorsusega maiustus, mida pole soovitav igapäev süüa, kuid südameatakkide korral on see esmase abivahendina omal kohal. Mõru sokolaadi puhul ulatub kakaosisaldus kuni 85%- ni. Piimasokolaad sisaldab rohkem suhkrut ja rasva ning mõjub tervisele kasulikult vaid siis, kui seda mõõdukalt tarbida.
.. Sokolaad Kolm põhivarianti tume sokolaad - sisaldab kakaomassi, kakaovõid, kakaopulbrit, suhkrut, vanilliini - segamise lõpus lisatakse kakaovõi ja letsitiin - kakaovõi teeb sokolaadi vedelamaks, siidisemaks ja pehmemaks - sojaletsitiin stabiliseerib vedela sikolaadi ühtlaseks massiks - olenevalt kasutataud lisanditest on magus, poolmõru ja mõru Piimasokolaad - koostises kakaomass, piimapulber, kakavõi suhkur, vanilje - olenevalt koostrisest rohkem kakaomaitsega või olulisem koorene piimapulber - võib olla karamellise aroomiga, mis saadud suhkru töötlemisega Valge sokolaad - ei sisalda kakaomassi - segu koosneb kakaovõist, suhkrust ja piimapulbrist - maitse komponentide segust magus, koorene, karamelline Maailma sokolaadi sordid Originaal-kuvertüür sokolaadide Grand Gru - valmib ühest kakaosordist
Sokolaadi valmistati minevikus tahketest sokolaadikamakatest, sest kakaopulbrit polnud veel leiutatud. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaaditehas. 19. sajandil tõi tormilise arengu Euroopasse sokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuse Kõigepealt korjatakse valminud viljad puudelt. Siis sorteeritakse välja parimad kakaooad. Oad röstitakse. See on oluline aroomi ja maitse seisukohalt. Eraldatakse kestad. Oad jahvatatakse, mille tulemuseks on pruun kakaomass. Kui massist eraldada kollane kakaovõi, jääb järele tahke kakaojääk, millest tehakse kakaopulbrit. Sokolaadi tootmisel lisatakse kakaovõi kakaomassile, juurde pannakse suhkur ja letsitiin. Sokolaadi tootmisel ained segatakse, peenestatakse, homogeniseeritakse, jahutatakse, valatakse vormidesse, jahutatakse, eraldatakse vormidest ja pakitakse. Kakaovõi Orgaaniline kakaovõi tuleb enamjaolt Costa Rica ja Dominikaani Vabaiigi päikseliselt saarelt.
8 Linnupiimakommid 45 g Suhkur, šokolaad, piimarasv, Sahhariidid letsitiin, vesi, glükoos, margariin, vahustatud munavalgepulber, säilitusained 9 Kohuke 43 g Kohupiim, suhkur, glasuur, Sahhariidid taimne rasv, kakaomass, vadakupulber, lõhna- ja 11 maitseained, emulgaator (letsitiin) 10 Kartul 170 g Mineraalained, vitamiinid, Sahhariidid tärklis
sellepärast on see hea teiste toiduainete maitsestamiseks ja küpsetamiseks. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. Mõrumagus šokolaad (teisisõnu poolmagus või tume šokolaad) on samuti väga tumeda värvusega, kuid natukene magusam kui mõrušokolaad ja sobib ka maiustuseks. Puhtale šokolaadipastale on lisatud suhkrut, vanilli, täiendavat kakaovõid või emulgaatorina toimivat letsitiini. Tahke kakaomass võib ulatuda isegi kuni 75%-ni. Söögišokolaad on magus, maiustusena kasutatav šokolaad, mida esindab piimašokolaad. Siia võib paigutada ka Euroopas kokkuleppeliselt šokolaadi nime kandva valge šokolaadi. Piimašokolaad on heledama värvusega, sest sellele on lisatud suhkrut, piima ja veel täiendavat kakaovõid. Valge šokolaad ei sisalda kakaomassi, vaid koosneb põhiliselt kakaovõist, millele on
Talle ei ole lisatud ühtegi lisandit, sellepärast on ta hea teiste toiduainete maitsestamiseks. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. · Mõrumagusad, mis võivad kanda ka nime poolmagus või tume sokolaad, on samuti väga tumeda värvusega, kuid natukene magusamad kui mõru sokolaadid ja sobib ka maiustuseks. Puhtale sokolaadipastale on lisatud suhkurt, vanilli, täiendavat kakaovõid või emulgaatorina toimivat letsitiini. Tahke kakaomass võib olla isegi kuni 75%. Söögisokolaadid on magusad, maiustusena kasutatavad sordid, mida esindab piimasokolaad. Siia võib paigutada ka kokkuleppeliselt sokolaadi nime kandva valge sokolaadi. Nad on heledama värvusega, sest neile on lisatud suhkurt, piima ja veel täiendavat kakaovõid. Euroopas kannab sokolaadi nime ka valge sokolaad, kuid Ameerikas tohib teda nimetada white coating (valge glasuur ehk kate). Valge sokolaad ei sisalda kakaomassi, vaid koosneb
Üle 10 grammi päevas arvatakse tekitavat neerukive. · E450 - Difosfaadid Kasutusala: Piimapulber, jahud, liha, sulatatud juustud Omadused: Emulgaator, stabilisaator, happesuse regulaator, kergitusaine, sekvestrant, veesiduja. Kõrvalmõjud: Pole teada. Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive. 5 PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G Koostis: Suhkur, tärklisesiirup, kakaovõi, lõssipulber, kakaomass, piimapulber, kõvendatud taimne rasv, glükoosi-fruktoosisiirup, nisujahu, lõhna ja maitseained (s.h vanilliin, piparmündiõli), taimeõli, vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber, emulgaator (sojaletsitiin), riisikrõpsud (riis, suhkur, glükoos, odralinnase-ekstrakt, sool), odralinnase-ekstrakt, munavalge, melass, piimaproteiinisegu, taimeõli, zelatiin, sool. Võib sisaldada vähesel määral pähkleid. · E331 - Naatriumtsitraadid Kasutusala:
Emulgaatorid-rasvhapete polüglütseroolestrid- E475 Kõrvalmõjus pole teada. Ei oska soovitada või mitte soovitada. HappesuseregulaatoridsidrunihapeE330 Igapäevane kasutamine kahjustab maolimaskesta. Ei soovita. Happesuse regulaatoridnaatriumtsitraatE331 Võib tekitada hammaste dentiinkihi defekte. Ei soovita. Nimetus: Mars Piimashokolaad pehme nougati täidise ( 32% ) ja karamellisisuga (27%). Koostisained: Suhkur, glükoosisiirup, lõssipulber, kakaovõi, taimne rasv, kakaomass, laktoos, piimarasv, vadakupulber, vähendatud rasvasisaldusega kakao, odralinnaseekstrakt, sool, emulgaator(sojaletsitiin), munavalgepulber, hüdrogeenitud, piimavalgud, looduslik vaniljeekstrakt. (lisandid: maapähkel, metspähkel, mandel). Toitumisalane teave: Üks batoon sisaldab (47 g ) Kcal suhkrud rasvad küllastunud naatrium 212 kcal 30,1g 8,0g 4,7g 0,08g
naudingut igale maitsemeelele. Šokolaadide põhitüübid on tume, piima- ja valge šokolaad. [3.] Nädala vältel sõin ära kaks Geisha šokolaadi. Magusavajadust tundes valin tihtipeale just pehme ja täidisega šokolaadi, mis on küll kaloririkas kuid ka kasulik. Geisha – purustatud pähklitäidisega (40%) piimašokolaad, 100g. Koostis: suhkur, piim, kakaovõi, täispiimapulber, metsapähklid (12%), kakaomass, taimne rasv, nisujahu, emulgaator (sojaletsitiin), keedusool, lõhna- ja maitseained (vaniliin, vanilje) Lisaainena leidsin siit sojaletsitiini (E322), mida valmistatakse sojaubadest ning see toimib emulgaatorina (rasvataoline aine, mis seob kaks või enam keemiliselt erinevate omadustega ja mittesegunevat ainet üheks). Samuti lõhna- ja maitseained kuuluvad lisaainete hulka. Antud toidus oli kasutatud vaniliini ja vaniljet.
Kuivatatud oad puhastatakse võõrkehadest ning sorteeritakse, sellele järgneb röstimine, mis on väga oluline töötlemise järk. Röstimise käigus väheneb ubadele kibeda maitse ja parkiva toime andva tanniini sisaldus, samuti röstimine määrab lõpptoodangu maitse ja värvi. ,,Röstitud oad jahutatakse, neilt eemaldatakse kest. Järgneb ubade jahvatamine valtsveskis 50-70 14 kraadises kuumuses. Töötlemise selles järgus saadakse kleepuv kakaomass, mis sisaldab 53% kollast rasva kakaovõid." (Maailma toiduainete entsüklopeedia, 2006, lk 641) Kakaopulbrit on võimalik valmistada ka Hollandlaste meetodi järgi, kus saadakse samuti kakaopulber kakaomassist kakaovõi väljapressimise teel, kuid enne pressimist lisatakse lahustuvuse suurendamiseks aluselisi ühendeid näiteks naatriumkarbonaati, naatrium-, kaalium- või magneesiumhüdroksiidi, mille tulemusena saadakse tumedam, mõruma maitsega kakao
114. Kuiva munapulbrit ei kasutata, kuna pulbriosad ei jõua taignas piisavalt paisuda. 115. 100 g muna saamiseks vajad: 27.5 g täismunapulbrit ja 72,5 g vett 116. Säilitamine: Kogumunapulber kuivas ja jahedas 1a; munakollasepulber 8 kuud (säilivus piiratud rasva tõttu). 6. Kakaopulbri valmistamine 117. Ühes viljalihas 25-50 kakaouba. Kakaopulber taignate, täidiste ja glasuuride valmistamisel. 118. Kakaomass sisaldab 50-54% kakaovõid. Kakaovõid kasutatakse sokolaaditööstuses. 119. Kakaopulber kakaost pressitakse välja kakaovõi, järelejääv kuiv mass on kakaopulber 120. Kakaopulbrit on kahe kvaliteediga: kakaopulber, mis sisaldab 20% kakaovõid/8% kakaovõid. 121. Kakao ei tohi segades klimpe moodustada. Niiskusesisaldus võib olla kuni 9%. 122. Enne taignale, täidisele või kreemile lisamist tuleb kakao sõeluda. 123
SOKOLAAD *Tume sokolaad - sisaldab kakaomassi, kakaovõid, kakaopulber, suhkrut ja vanilliini *Kakaovõi - teeb vedelamaks, siidisemaks, pehmemaks *Sojaletsitiin - stabiliseerib massi ühtlaseks *Olenevalt lisanditest: magus, poolmagus, mõru *Piimasokolaad - kakaomass, piimapulber, kakaovõi, suhkur, vanilliin *Võib olla rohkem kakaomaitsega või kooresem *Võib olla karamellise aroomiga, mis saadud suhkru töötlemise käigus Valgesokolaad - ei sisalda kakaomassi *Segu koosneb kakaovõist, suhkrust ja piimapulbrist *Maitse oleneb komponentidest: magus, koorene, karamelline
maisitärklis, jäätisemaitseline lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beetakaroteen), juuretis (sh. Lactobacillus acidophilus ja Bifidobacterium). Väike TOM jäätisemaitseline jogurt krõbedate riisikuulidega šokolaadis Koostis: pastöriseeritud piim, suhkur, paksendaja modifitseeritud tärklis, želatiin ja pektiin, lõssipulber, krõbedad riisikuulid šokolaadis 8% (suhkur, kakaovõi, piimapulber, kakaomass, laktoos, vadakupulber, emulgaator letsitiin, vaniliin, riisikuulid (riisijahu, nisujahu, suhkur, odralinnas, keedusool), glükoosisiirup, paksendaja kummiaraabik ja modifitseeritud tärklis, taimne õli, happesuse regulaator sidrunhape), jäätisemaitseline lisand 3,5% (suhkur, paksendaja modifitseeritud maisitärklis, jäätisemaitseline lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beetakaroteen), juuretis (sh. Lactobacillus acidophilus ja Bifidobacterium). Tere maasika jogurt
· Kakao ajalugu on 3000-4000 aastat vana. · Kakaopuu seemned olid vanasti nii toiduaineks, kui ka ka maksevahendiks. · 16 sajandil tõid hispaanlased kakao Euroopasse. Välimus: · Viljad kurgitaolised, 10-30cm pikad, ligikaudu 5cm läbimõõduga ja kaaluvad 300- 500g · Viljad on sõltuvalt kakaopuusordist rohelised, kollased või pruunid · Töödeldud seemnetest valmistatakse kakaopulbrit Töötlemise tulemuseks on pruun kakaomass. Massist pressitakse välja kakaoõli ning jääki nimetatakse kakaomassiks. Kakaopulbri kvaliteeti määratakse värvuse, maitse, lõhna ja jahvatusastme järgi. Eraldatud kakaoõli on hinnaline rasvaine Oluline on seegi, et kakaoõli ei rääsu kergesti, mistõttu nii kakao kui ka sokolaad säilivad hästi. Kakao keemiline koostis: · Vesi 6-8% · Rasv 39-60% · Tärklis 7% · Valgud 12% · Parkained 3-5,8% · Alkaloid teobrimiin 0,9-2,3% · Aakaloid kofeiin 0,05-0,36%
· Kakao ajalugu on 3000-4000 aastat vana. · Kakaopuu seemned olid vanasti nii toiduaineks, kui ka ka maksevahendiks. · 16 sajandil tõid hispaanlased kakao Euroopasse. Välimus: · Viljad kurgitaolised, 10-30cm pikad, ligikaudu 5cm läbimõõduga ja kaaluvad 300- 500g · Viljad on sõltuvalt kakaopuusordist rohelised, kollased või pruunid · Töödeldud seemnetest valmistatakse kakaopulbrit Töötlemise tulemuseks on pruun kakaomass. Massist pressitakse välja kakaoõli ning jääki nimetatakse kakaomassiks. Kakaopulbri kvaliteeti määratakse värvuse, maitse, lõhna ja jahvatusastme järgi. Eraldatud kakaoõli on hinnaline rasvaine Oluline on seegi, et kakaoõli ei rääsu kergesti, mistõttu nii kakao kui ka sokolaad säilivad hästi. Kakao keemiline koostis: · Vesi 6-8% · Rasv 39-60% · Tärklis 7% · Valgud 12% · Parkained 3-5,8% 22 · Alkaloid teobrimiin 0,9-2,3%
lõpptoodangu maitse ja värvi. Lisaks kvaliteedi tõstmisele teeb see kakaooad kergemini jahvatatavaks. Jahutamine Koorte eemaldamine Ubade koored purustatakse terassilindrites temperatuuril 5070 kraadi ja eemaldatakse. Tekkinud pastataolist massi nimetatakse kakao- või sokolaadimassiks. Sisaldab 53% kollast rasva kakaovõid. Jahvatamine Kakaopulbri saamiseks eraldatakse esmalt kakaomassist kakaovõi. Järele jäänud kakaomass (kook) jahutatakse, jahvatatakse ja sõelutakse. Kakaopulber sisaldab 1020% rasva. 41. kakao kasutamine. Sokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil (kõigepealt Hispaanias). Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel. Kakaomassist välja pressitud kakaovõid kasutatakse kõige rohkem sokolaaditööstuses, kuid ka kondiitri- ja kosmeetikatööstuses ning veidi meditsiinis.
et õiepadjandid vigastada ei saaks. Töötlemine: Seemnete eraldamine , Fermenteerimine Kääritamine, Pruunistunud kakaooad kuivatatakse: - päikese käes või - kuivatusahjudes 5060 kraadi juures. Sorteerimine , Röstimine 1045 minuti jooksul 70140 kraadisel temperatuuril. Jahutamine Koorte eemaldamine Jahvatamine Kakaopulbri saamiseks eraldatakse esmalt kakaomassist kakaovõi. Järele jäänud kakaomass (kook): - jahutatakse, - jahvatatakse, - sõelutakse. Kakaopulber sisaldab 1020% rasva. 30. kakao kvaliteet, kasutamine. Kakaopuid liigitatakse kvaliteedi järgi. Kõrge kvaliteediga kakaopuude ubadest valmistatakse sokolaadi. Madala kvaliteediga kakaopuude ube kasutatakse peamiselt tööstuslikuks otstarbeks. Kasutamine: Kakaomassist välja pressitud kakaovõid kasutatakse:
nädalat, oad kaotavad üle poole oma kaalust, omandavad tüüpilise tumeda värvuse ja aroomi. Puhastamine - eemaldatakse suurem praht, mustus ja võõrkehad. Pakkimine - oad pakitakse suurtesse kottidesse, saadetakse sokolaaditootjatele. Ubade puhastamine - sokolaaditehases kakaooad pakitakse lahti, puhastatakse Ubade röstimine - 99104 °C juures Kestade eraldamine - sõeludes eemaldatakse õhuke kuiv kest Jahvatamine kakaoubade peenestamise tulemuseks on pruun kakaomass Kui kakaomassist eraldada kollane kakaovõi, jääb järgi Sokolaadi tootmisel lisatakse kakaovõi kakaomassile, tahke kakaojääk, millest hiljem jakvatatakse juurde pannakse suhkur ja letsitiin (sojaubadest saadud kakaopulbrit. emulgaator, aitab teistel koostisainetel ühtlaselt seguneda). Mida rohkem sisaldab sokolaad kakaoõli,
Oad jahutatakse ja purustatakse. Seejärel puistatakse oad tuulamismasinasse, kus ubadelt eemaldatakse koored. Ebaühtlaseks tükkidekspurunenud tuumad lastakse üle erinevate tihedusega sõelte, sorteeritakse vastavalt suurusele ning kasutatakse kas sokolaadi või kakaopulbri valmistamiseks. Purustatud tuumad lastakse läbi eriliste valtside. Protsessiga kaasneva kuumuse ja tugeva hõõrumise mõjul sulab ubades leiduv kakaovõi ning tekib sokolaadipasta (53% kakaovõi, 47% tahke kakaomass). Saadud massi pressitakse 25-tonnise pressjõuga pressi abil, kus eraldub kakaovõi. 10 25 % kakovõid jäetakse tahke kakaojäägi hulka, millest hiljem jahvatatakse erineva rasvasisaldusega kakaopulbrit. Sokolaadi tahvlite ja muude maiustuste saamiseks segatakse sokolaadipasta hulka mitmesuguseid lisaaineid, millest olulisemad ja tavalisemad on kondenspiim ja suhkur. Lisatakse ka kakaovõid, mis hoiab sokolaadi tavatemperatuuril tahkena.
Sellele ei ole lisatud ühtegi lisandit, sellepärast on see hea teiste toiduainete maitsestamiseks ja küpsetamiseks. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. Mõrumagus sokolaad (teisisõnu poolmagus või tume sokolaad) on samuti väga tumeda värvusega, kuid natukene magusam kui mõrusokolaad ja sobib ka maiustuseks. Puhtale sokolaadipastale on lisatud suhkrut, vanilli, täiendavat kakaovõid või emulgaatorina toimivat letsitiini. Tahke kakaomass võib ulatuda isegi kuni 75%-ni. Söögisokolaad on magus, maiustusena kasutatav sokolaad, mida esindab piimasokolaad. Siia võib paigutada ka Euroopas kokkuleppeliselt sokolaadi nime kandva valge sokolaadi. Piimasokolaad on heledama värvusega, sest sellele on lisatud suhkrut, piima ja veel täiendavat kakaovõid. Valge sokolaad 29
(kakaovella). Kakaopulbrit kasutatakse lahustuvate kakaojookide valmistamisel Nesquik (kakaopulber, suhkur, lõssipulber, vadakupulber, dekstriin, letsitiin, vanilliin, vitamiinid) ja Fazeri kakaojook (kakaopulber, suhkur, letsitiin, vanilliin). Tema baasil valmistatakse veel mitmesuguseid võideid (Saksa firma Cebe tooted), mis sisaldavad kakaopulbrit, pähklimassi, lõssipulbrit, suhkrut, taimeõli, letsitiini ja vanilliini. 12.2 Sokolaad Sokolaadi toorained on kakaooad (kakaomass), kakaovõi, tuhksuhkur, piima- või koorepulber, pähklid, rosinad, vahvlipuru, kohv, kakaopulber, aroomiained, emulgaatorid jt. ained. Liigid. Lähtuvalt toorainetest liigitatakse sokolaad Mõrusokolaad kakaosaadusi kuni 55%, suhkrut kuni 42%, mõru maitsega (Bitter). Dessertsokolaad kakaosaadusi kuni 35%, suhkrut kuni 55% (Kalev). Piimasokolaad kakaosaadusi kuni 20%, suhkrut kuni 55% ning 24...26% piima- või koorepulbrit. Nad on heledamad ja nõrgema ergutava toimega.