alustamiseks antakse esimesed pöörded. Selleks tuleb pöörata bensiinimootoriga autol väntvõlli sagedusega üks pööre sekundis ja diisli väntvõlli sagedusega kaks pööret sekundis. Aeglasema liikumise korral kulub käivitamiseks rohkem aega, ning külm mootor ei käivituks üldse. 1. Starteri otsa kaaned 2. Vabakäigusidur 3. Ankur 4. Staatormähis 5. Harjahoidik, koos harjadega 6. Tõmberelee 3 Ehitus Ehituselt sarnaneb käiviti dünamoga, omades nagu dünamogi keret, magneti pooluseid ja ankrut. Vastupidiselt dünamo töötamisele, mis tekitas elektrivoolu siis, kui dünamo ankrut pöörati, saadakse nüüd elektrivool akupatareist ja pannakse pöörlema käiviti ankur. Iga auto käivitussüsteemi kuuluvad käiviti, aku ja lüliti
....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale - Ankru paneb pöörlema ergutumähis ( ergutusmähises tekkiv magnetväli) (tingmärk nagu takistil ainult roheline) - Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid - Aku plussklemm ühendatakse tõmbereleega ja miinusklemm auto kere kaudu käiviti kerega - Käiviti tööd juhitakse süütelukust. Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee peavoolukontaktid ja ankur hakkab mootorit ringi ajama. Käiviti osad: - Ankur - ankurvõlli lintkeere - Hammasratas - Harjad - Ergutusmähis - Kollektor - Peavooluklemmid
isesüttimistepiiri. · Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemetega, bensiini aurustumiseks aga vajatakse soojust. · Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus Ankur, ankurvõlli lintkeere, hammasratas, harjad, ergutusmähis, kollektor, peavooluklemmid, klemmipoldid, kontaktketas, tagastusvedru, hoidemähis, kere, tõmberelee, lülitushark, vabakäigusidur, tõmbemähis. · Ankru paneb pöörlema käiviti keres asuvatues mähistes tekkiv magnetväli · Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid. Käiviti tööpõhimõte 1. Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise, käiviti hakkab aeglaselt pöörlema, tõmberelee peavooluklemmidon veel avatud. 2. Hambad hambumises Pinge tõmbemähise otstel on võrdne ja vool
hoorattal olev hammas- vöö, starteri mootor, jõuvoolu ahel, juhtvoolu ahel. Tööpõhimõte: Akust läheb mõõda jõuahelat välja nn töövool, mis jääb starteri tõmberelee kontaktile ootama.Vajutades nüüd starternupule indutseerime lülitusrelees elektromotoorjõu (EMJ), mille tulemusel liigub relee südamik välja ja ühendab omavahel lülitusahela kondaktid, tänu millele saab nüüd lülitusvoolu starteri – tõmberelee. Indutseeritakse tõmberelees (EMJ), mille tulemusel tõmmatakse tõmberelee südamik sisse ja tänu sellelesillatakse omavahel tõmbereleel olevad jõuahela
peenikesed juhtmed. Pingelangu mõõtmisel peab vooluring ühendatud olema. See tähendab tarbijad peavad olema sisselülitatud. Käiviti + poolel pingelangu mõõtmine Käivitamisel olukorras kus süüde on sees kuid käiviti ei ole sisselülitatud. Voltmeeter näitab pinget aga käiviti ei ole sisselülitatud, miks? Selles asendis mõõdame aku pinget. Sellega saame teada kas juhtmes on katkestusi või mitte. Käivitamisel näitab voltmeeter ühenduste tõmberelee ja juhtmete ühist pingelangu. Pingelangu põhjustavad halvad ühendused.Vool muudetakse soojuseks mida ei saa kasutada käivitamiseks ja ta ei osale selles. Juhul kui pingelang on suurem, siis ühenduskoha pingelang ei tohi ületada 0,2 V. Käiviti poole pingemõõtmine Ühenduskoha pingelang ei tohi ületada 0,1V. See oleks pingelangude mõõtmine juhtmetes. Käiviti elektromootori kontrollimine Ankru kontrollimine
· Puksist · Vedrust · Vabajooksusidurist · Hammasrattast Vabakäigusiduri põhiosadeks on: 1. Rumm, mis on nihutatav käiviti võlli nuutidel 2. Välisvõru, mis on jäigalt ühendatud käiviti hammasrattaga. Välisvõrul on kiilukujulised süvendid. 3. Rullid ja vedrud, mille abil toimub rummu ja välisvõru ühendamine ühiseks tervikuks mootori käivitamise momendil. Käiviti töötamine Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee peavoolukontaktid ja vool kulgeb läbi elektrimootori ergutusmähise. Harjadele. Harjad toetuvad elektrimootori pöörleva osa ankru mähiste otstega ühendatud lamellidele. Lamellid koos harjadega moodustavad kommutaatori, mille abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda. Ühe harja ja lamelli kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise harja kaudu mähisest maandusse. Samal ajal lükkab tõmberelee käiviti vabakäigusiduri hammasratta mootori hoorattaga
annaabi.ee 
