Käiviti abil muudetakse akupatarei elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mille abil mootorile töö alustamiseks antakse esimesed pöörded. Selleks tuleb pöörata bensiinimootoriga autol väntvõlli sagedusega üks pööre sekundis ja diisli väntvõlli sagedusega kaks pööret sekundis. Aeglasema liikumise korral kulub käivitamiseks rohkem aega, ning külm mootor ei käivituks üldse. 1. Starteri otsa kaaned 2. Vabakäigusidur 3. Ankur 4. Staatormähis 5. Harjahoidik, koos harjadega 6. Tõmberelee 3 Ehitus Ehituselt sarnaneb käiviti dünamoga, omades nagu dünamogi keret, magneti pooluseid ja ankrut. Vastupidiselt dünamo töötamisele, mis tekitas elektrivoolu siis, kui dünamo ankrut pöörati, saadakse nüüd elektrivool akupatareist ja pannakse pöörlema käiviti ankur. Iga auto
vardaga (1) tekitabki lintpiduri lindile vajaliku pingutusjõu. Joonis16. Joon.16.Lintpidur: A lintpiduri paiknemine automaatkäigukastis, B lintpiduri töötamine pidurdamisel, C lintpidur on vaba 1 kolvi varras, 2 töösilinder, 3 automaatkäigukasti veetav võll, 4 piduri lint, 5 siduri trummel, 6 automaatkäigukasti vedav võll 3.4. Vabakäigusidur Vabakäigusiduri ülesanne on võimaldada planetaarülekande mingil osal pöörelda ainult ühes suunas. Automaatkäigukastides kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi vabakäigusidureid: rull- ja nukksidur. Nende ehitust ja tööpõhimõtet kirjeldab joonis 17. Kui näiteks vabakäigu rullsiduri vedavaks osaks on tema välisvõru (1) ja ta pöörleb noolega näidatud suunas, siis pöörlevad hõõrdejõudude toimel rullid (3) oma
edasi osa esimese käigu pöördemomendist. Põhiosa pöördemomendist kandub läbi jäigalt ühendatud päikeserataste teisele planetaarülekande satelliitide raami ja pöördemoment kandub läbi satelliithammasrataste kroonrattale, mis on jäigalt ühendatud veetava võlliga. 2 käik ühendab ederpidikäigu siduri C1 vedava võlli esimese planetaarülekandega P1. päikeserataste pidur B2 ja vabakäigusidur F1 lukustavad päikeserattad paigale ja pöördemoment kandub esimese planetaarülekande sateliitide raamile, mis on jäigalt ühendatud veetava võlliga. 3käigul lukustavad ederpidisõidu siduri C1 ja otseülekande sidur C2 esimese planetaarülekande P1 ja pöördemoment kandub vedavalt võllilt muutumatuna veetavale võllile. Tagurpidikäigul lülitab otseülekandesidur C2 vedavaks teise planetaarülekande P2 kävikeseratta.
· Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemetega, bensiini aurustumiseks aga vajatakse soojust. · Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus Ankur, ankurvõlli lintkeere, hammasratas, harjad, ergutusmähis, kollektor, peavooluklemmid, klemmipoldid, kontaktketas, tagastusvedru, hoidemähis, kere, tõmberelee, lülitushark, vabakäigusidur, tõmbemähis. · Ankru paneb pöörlema käiviti keres asuvatues mähistes tekkiv magnetväli · Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid. Käiviti tööpõhimõte 1. Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise, käiviti hakkab aeglaselt pöörlema, tõmberelee peavooluklemmidon veel avatud. 2. Hambad hambumises Pinge tõmbemähise otstel on võrdne ja vool mähist ei läbi
kerega - Käiviti tööd juhitakse süütelukust. Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee peavoolukontaktid ja ankur hakkab mootorit ringi ajama. Käiviti osad: - Ankur - ankurvõlli lintkeere - Hammasratas - Harjad - Ergutusmähis - Kollektor - Peavooluklemmid - Klemmipoldid - Kontaktketas - Tagastusvedru - Hoidemähis - Kere - Tõmberelee - Lülitushark - Vabakäigusidur - Tõmbemähis - Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise. Käiviti hakkab aeglaselt pöörlema. Tõmberelee peavoolukontaktid on veel avatud - Käivitamise lõpetamisel katkestatakse klemmile 50 toitevoolu andmine. Tõmbemähis, mis hetkel on järjestikku hoidemähisega , saab nüüd voolu peavoolukontaktidelt. - Tagastusvedru on tagastatud tõmberelee algasendisse haasrattad hambumisses ei ole . Käiviti seisab ja mootor töötab.
Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. Hüdrotrafo Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtratast vastassuunas siis vabakäigusidur blokeerub. Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades niiviisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Juhtratta sellise toimega seletubki hüdrotrafo (pöördemomendi muunduri) pöördemomenti suurendav toime. Pöördemomendi muutuse suurus sõltub hüdrotrafo rataste mõõtmetest ja labade kujust. Turbiiniratta ja pumbaratta pöördemomentide suhet nimetatakse
191. 6. Hõõrdsiduri/piduri töövõimet piirab kontaktpindade TEMPERATUUR: 192. · töövõime tõstmiseks tuleb tagada jahutus; 193. · suure pöörlemissagedusega dünaamiliste ajamite on soovitav väiksem hõõrepindade arv, kuna siis on soovitav väiksem hõõrepindade arv, kuna siis on jahutuse tagamine hõlpsam. 194. Milliseid vabakäigusidureid teate, mis on selle tüübi siduri eripäraks? 195. -Põrkmehhanismiga vabakäigusidur, -Rullik-vabakäigusidur, - Vedru-vabakäigusidur.- Pöördnukk-vabakäigusidur. 196. VABAKÄIGUSIDUR= AUTOMAATNE seade,mis tagab lülitatavas ühenduses pöördemomendi ülekandmise vaid ühes ettenähtud suunas. 197. Vedrusiduri tööpõhimõte: 198. 1. Sisendvõlli pööreldes keerdvedru keerud haaratakse kaasa, vedru siseläbimõõt väheneb ning haarab kaasa väljundvõlli; 199. 2
Hüdrotransformaator ehk hüdrotrafo kujutab endast pöördemomendi muundurit. Pöördemomenti muundab hüdrotrafo kinnises kontuuris ringleva vedeliku kineetiline energia. Pumbaratas on varustatud sisemiste labadega, millede abil tekitatakse vedeliku rõhk ja liikumine, kui pumbaratas pöörleb. Turbiiniratas võtabpumbaratta poolt tekitatud vedeliku liikumise vastu ja koos sellega hakkab ka ise pöörlema. Turbiiniratas asetseb pumbaratta sees. Turbiiniratas on ühendatd sidurivõlliga. Vabakäigusidur laseb reaktorirattal pöörelda vaid ühes suunas. Pumba, turbiini ja reaktoriratta labade vahed moodustavad töövedelikuga täidetud ruumi, mida nimetatakse ringlusruumiks. Hüdrotrafo rataste mõõtmed ja labade kuju valitakse nii, et veetava sidurivõlli pöörlemissagedus oleks väntvõlli pöörlemissagedusest väiksem. Seega on veetava sidurivõlli pöördemoment väntvõlli omast suurem. Kui pump pöörleb pöördemomendi muundamise suunas, siis liigub vedelik kesktõukejõu
ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. · Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtratast vastassuunas siis vabakäigusidur blokeerib . Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades nii viisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Juhtratta sellise toimega seletubki hüdrotrafo (pöördemomendi muunduri) pöördemomenti suurendav toime. · Lukusti ühendab lülitushetkel, hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiiniratta mehaaniliselt trafo kerega (pumbarattaga). Pumba- ja turbiiniratta vahel läbilibisemist ei toimu ning kasutegur tõuseb
pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida töösilindri kolvi all olev vedru. Joonis 7. Lintpidur 2.3.2 Märg mitmekettaline pidur Märg mitmekettaline pidur koosneb metallist, kerega ühendatud ketastest, nende vahel rummuga ühendatud hõõrdketastest ja rõngaskolvist. Pidurdamiseks surub kolb kettad omavahel kokku. Joonis 8. Märg Mitmekettaline pidur 2.3.3 Vabakäigusidur Vabakäigusidurid võimaldavad ainult ühesuunalist pöördliikumist. Automaatkäigukastides kasutatakse vabakäigusidureid hüdrotrafo juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks. Vabakäigusidurid töötavad mehaaniliselt ja oma väliskujult meenutavad rull-laagreid. Rullide asemel on siin aga lukustusnukid. Ühes suunas kalduvad nukid hõõrdejõu toimel rummust eemale ning võimaldavad välisvõrul ja rummul pöörelda erinevas suunas. Vastupidises suunas
rataste mõõtmetest ja labade kujust. Turbiiniratta ja pumbaratta pöördemomentide suhet nimetatakse trafoteguriks ja auto liikumahakkamisel on see u. 1,8...2,5. 12. Mida tähendab "hüdrotrafo lülitushetk"? Koormuse vähenedes pumba- ja turbiinirataste pöörlemissageduste erinevus väheneb (veotegur suureneb. Teatud hetkest alates hakkab turbiinirattalt saabuv õli paiskuma vastu juhtratta laba teisele küljele ja tõukama juhtratast turbiinirattaga samas suunas. Vabakäigusidur avaneb ja hüdrotrafo töötab nüüd hüdrosidurina. Seda hetke (tavaliselt e = 0,8...0,9) nimetatakse lülitushetkeks. 13. Tänapäeva automaatkäigukastid on üldjuhul varustatud hüdrotrafo lukustiga. Miks? Turbiiniratta pöörlemissagedus jääb ka väikesel koormusel pumbaratta pöörlemissagedusest u. 5% väiksemaks (veotegur 0,95). Kasuteguri ja ökonoomsuse suurendamiseks on kaasaegsetele hüdrotrafodele lisatud lukustid. Lukusti ühendab lülitushetkel, so
muutliku elektromotoorjõu. Rootori mähist toidetakse harjade ja kontaktrõngaste kaudu alalisvooluga, mis saadakse kas akust või generaatori enda alaldusplokist. Voolutarvitite toiteks ja aku laadimiseks on vajalik stabiilne pinge. Kui pinge on liiga kõrge, kuumeneb juhtmete isolatsioon, tarvitid võivad läbi põleda ja tekib ülelaadimine. Käiviti Käiviti põhiosa on elektrimootor, mille ankruvõllil asub vabakäigusidur. See on vajalik käiviti ühendamiseks hooratta hammasvööga, vabakäigusidur kannab pöördemomenti edasi ainult ühes suunas. Käiviti liiga kauaks sisselülitamine võib voolu soojuslik toime rikkuda mähiste isolatsiooni. ·hammasratas ·kate ·vabajooksusidur ·ankur ·ankrusüdamik ·ergutusmähis ·mutter ·kate ·elektromagnetlüliti ·lülimisseib ·kommutaator ·tolmukate ·harjahoidik ·staator ·staatori mähis ·poolusking ·puks ·liugelaager NB! Hoia käivitit lülituna mitte üle 10...30 sek. Kui mootor ei käivitu, oota vähemalt 1...2 min.
SPM JAHUTUSSÜSTEEM Kütuse plahvatuslikul põlemisel tõuseb temperatuur silindris 1800 - 2000°C. Et materjalid peaksid sellistele temperatuuridele vastu, selleks tuleb mootorit jahutada st üleliigne soojus tuleb mootorist välja juhtida. Ülekuumenevamad detailid mootoris on: kolvi üleminepõhi silindrikaane aluminepõhi silindrihülsi ülemine osa väljalaskekollektor väljalaskeklapid pihustiots väljalasketorud summutid Jahutava keskonnana kasutatakse: magedatvett merevett õhku. Kaasaegsetes laevades kasutatakse ainult ringvoolu süsteemi, aga avarii olukordades saab selle ümber lülitada otsevoolu süsteemiks ( ≈ 20 – 30 aastat tagasi kasutati diiselmootorite jahutamiseks ainult otsevoolu jahutus süsteemi) OTSEVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1- kinkstonikast, 2- mereveefilter, 3- mereveepump, 4- SPM, 5- ...
Lamellid koos harjadega moodustavad kommutaatori, mille abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda. Ühe harja ja lamelli kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise harja kaudu mähisest maandusse. Samal ajal lükkab tõmberelee käiviti vabakäigusiduri hammasratta mootori hoorattaga hambumisse ja käiviti pöördemoment kantakse üle mootori väntvõllile. Mootori käivitumisel, kui hooratta pöörlemissagedus ületab käiviti pöörlemissageduse, avaneb vabakäigusidur ja väldib pöördemomendi ülekandumise vastupidises (hoorattalt käivitile) suunas. Käivitite rikked ja hooldamine 1. Käiviti rikked a. Käiviti ei tööta. · Kontrollida ühendusjuhtmeid. · Harjade halb seisukord. · Tõmberelee kontaktide kulumine. b. Käiviti töötab aeglaselt · Kommutaatori klemmide lühis · Mähise lühis · Laagrite kulumine · Juhtmete ühendus halb · Kulunud harjad · Nõrgad harjavedrud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
