7.Testi meetod. Testi tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide põhjal.=kliendi rahulolu=. Närvisüsteemi ülesandeks on *inimese elundite talituse reguleerimine, koordineerimine, *inimese sees toimuvate protsesside integreerimine(seostamine), *sise-ja väliskeskkonna muutustega kohanemine. Närvisüsteem jaguneb: Somaatiline ns, ehk kehans, autonoomne ns ehk vegetatiivne ns. Refleksid-annavad ärritustele vastuse : *tingmatud( kaasasündinud tahtmatud refleksid, nt toitumis-ja kaitserefleksid, täieneb elu jooksul)*tingitud(kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal; teadmised, oskused, harjumused, kombed; muutlikud,võivad kustuda)
lihaseid, kopse ja südant; organism kaotab palju energiat, vett ja soolasid. Refleksikaar närvisüsteemi talituse aluseks, kesknärvisüsteemi poolt esile kutsutud vastus ärritusele. Kaasasündinud refleksid tingimatud, beebide esimestel eluaastatel esinevad refleksid, mis on olulised beebi ellu jäämiseks (otsimis-, imemisrefleks jms.) refleksikaared läbi seljaaju. Omandatud refleksid tingitud refleksid, peaaju eri piirkonnad ja seljaaju, silmapupillide ahanemine, kaitserefleksid. Närviimpulssi liikumine - närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele, kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet. Sünaps - kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriitidega või keharakuga ja annab närviimpulsi edasi järgmisel rakule, enamik keemilised.
kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid? TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid. Jaotus retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) Interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid) Vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised Mis on refleksikaar? Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Tingitud reflekside tekkemehhanism.
Lisanärv innerveerib kaela vöötlihaseid (pea tahtlik pööramine), 12. Innerveerib keel vöötlihast (oluline kõnelemisel ja neelamise algusfaasis), Nende närvide tuumad on ainult piklajus. 8.närvi tuumad on poolenisti piklajus, osaliselt sillas. 8.närv kuulmis- ja tasakaalunärv (üks osa võtab sisekõrvast kuulmisimpulsse, teine sisekõrva esikust ja poolringkanalitest infot pea asendi muutumisest). Piklaj funktsioonid tulenevad selle struktuuridest: hingamine, veresoonte toonus, kaitserefleksid. Kahjustusel saab häiritud ka tundlikkuse juhtimine peaaju koorde (inimene ei tunne stiimuleid) ja motoorika (nii tahteline kui mittetahteline lihaste toonus ja lhaste talitluse koordineeritus), funktsioonid, mis seotud 9.-12-peaajunärviga. Sild e pons piirneb alt piklajuga, ülalt keskajuga. Sillas asuvad 5.-8.peaajunärvi tuumad. 5.- kolmiknärv ( n trigeminus) tundlikkuse vastuõtmine näopiirkonnas, sellel on 3 haru:
jätketest, hallaine on täidetud vedelikuga. · Vahendab infot peaaju ja keha vahel. · Juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Refleks reageerimine ärritusele, lihtsaid reflekse analüüsitakse seljaajus. Tingimatu refleks Tingitud refleks Kaasasündinud- imemine, hingamine, neelamine, Elu jooksul omandatud kaitserefleksid, silmade pilgutamine, ringutused ,liikumine 2l jalal liigutusvilumused, ei saa edasi pärandada. Aevastmine , 2 kätt, silmapupill. Somaatiline närvisüsteem mood liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. MEELEELUNDID säilitavad kontakti väliskk, võtavad vastu otsused.
• erutuse levikut on võimalik pidurdada; • närvikeskustest edasiminevate impulsside sagedus oleneb ärritaja tugevusest ja sagedusest ning närvikeskuse funktsionaalsest seisundist. 6. Milline on mälu ülesanne inimese organismis ja kuidas ta jaguneb?salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. • lühimälu ehk hetkemälu; • püsimälu. 7. Kuidas jagunevad refleksid inimese organismis bioloogilise tähenduse järgi? • toiterefleksid; • kaitserefleksid; • orienteerumisrefleksid; • sugurefleksid. 8. Kuidas jagunevad refleksid inimese organismis käitumisreaksioonide järgi? *tingimatud ehk kaasasündinud ehk pärilikud refleksid→seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste autonoomsete funktsioonidega; *tingitud ehk elu jooksul omandatud refleksid. 9. Millised on autonoomse närvisüsteemi ülesanded inimese organismis? • juhib inimese organismis tahtele allumatuid liigutusi;
Eferentne: efektoorne ehk viimanärv. viivad erutusi KNS-st elunditesse. teostavad motoorikat Refleksikaar: tee, mida mööda liigub erutus refleksi puhul Milliseid reflekse nimetatakse tingitud refleksideks? Omandatakse elu jooksul(käimine, jooksmine, ujumine) Seljaaju funktsioon: reflektoorne talitus ja erutuse juhtiminе. Mis keskused asuvad piklikajus? (MEDULLA OBLONGATA)Hingamis ja südametegevus, vasomotoorsed keskused, tingimatute reflekside keskus(seedimine, imendumine), kaitserefleksid(köhimine, oksendamine, aevastamine) Mis keskused asuvad tagaajus? tasakaal, koordinatsioon Mis keskused asuvad keskajus? lihaste toonuse säilitamine, nägemis- ja kuulmiskeskused Mis keskused asuvad vaheajus? ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Mis keskused asuvad otsajus? kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ja liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Naha tekised: Karvad, juuksed ja küüned Kus paikneb tasakaaluelund
Kui inimene suudab taluda ohtralt alkoholi, siis tegelikkuses näitab see, et organism on ainega harjunud ning ei pea seda enam kehavõõraks. Organism lihtsalt ei tule enam selle pealegi, et peaks ennast kaitsma, ning selle tagajärjed on laastavad alkohol hävitab nii keha- kui ka ajurakud. Suurte koguste manustamine viib lõpuks mälulünkadega jooveteni, sest aju lülitab kaitseks ennast välja. Ka teised organismi kaitserefleksid lakkavad töötamast. Tujutõstja Kolmas müüt: alkohol tekitab alati hea tuju. Kui esialgu tekitab alkohol eufoorilist meeleolu, mis on ka põhjuseks, miks paljud joovad, siis haiguse kulgu on sisse kirjutatud, et lõpuks muutub inimene igal juhul pahuraks ja agressiivseks. Ka kainena. Sõltuvuse süvenedes kaovad positiivsed emotsioonid inimesest täielikult. Piirangud noortele Neljas müüt: alkoholipiirangud noorukitele võiksid olla leebemad. Kuni 21
tervesse kehasse KNS: seljaaju -- kaela- ja nimmepaisumus - närvid üla- ja alajäsemetesse. Segmendid: C1-C8, T1- T12, L1-L5, S1-S5, Co1. Hallaine keskel, valgeaine ümber. Seljaajurefleksid (ei nõua töötl. peaajus). Ülenevad juhteteed -> peaajju, alanevad juhteteed ->perifeeriasse => impulsside "transport" peaaju ja perifeeria vahel peaaju -- piklikaju - südametegevus, veresoonkonna talitl., hingamine, seedetalitl., kaitserefleksid (köh., aevast., oksend.); ajusild - südametegevus, hingamine, seede- ja kaitserefleksid; väikeaju - automaat. motoor., tahtl. liigut. jõud ja ulatus, aegl. liig. koord., kiirete liig. progr., tasakaalu säil.; keskaju - painutajate (lihased) toonus, liigutusvõime, õppim., mot., koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused, orienteerumisrefleks; vaheaju - talamus (kõrgeim koorealune sens. info keskus), põlvikkehad (nägemis- ja kuulmiskeskus), hüpotalamus (veget
Autonoomsed, mõjutavad siseorganeid (nt seedimise ja vererõhu kontroll) Somaatilised, mis mõjutavad lihaseid 15.Kirjelda I.Pavlovi töid reflekside uurimisel. (pane kirja näide koerast) I.Pavlov avastas tingitud refleksid. Ta tegi katseid koerte peal vaadates nende reaktsiooni toidule. Ta avastas et toitu nähes hakkab koer sülge eritama. Sama toimus, kui Pavlov helistas kella, mis andis koerale märku toidu saamisest. Samuti Pavlov avastas kaitserefleksid, soorefleksi, orienteerumisrefleksid. 16.Mille poolest erinevad hall- ja valgeaine, kus paiknevad? HALLOLLUS närvirakkude kehad, rohkesti neurogliiarakke, VALGEOLLUS närvirakkude jätked, värvi annab müeliinkesta valge värv Mõlemad kesknärvisüsteemis 17.Iseloomusta lühidalt peaaju erinevate osade asukohta ja ülesandeid. PEAAJUOSAD Ajutüvi Kontrollib südametegevust, hingamist ja seedimist. Vaheaju ja seljaaju vahel.
18. Kuidas jagunevad kõik refleksid? Tingimatud e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega). Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid - võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega; ajutise iseloomuga, mis seostuvad vaid kindlatel tingimustel; signaalse iseloomuga. Jaotus: bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid, sugurefleksid. retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid), interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid). vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised. 19. Mis on refleksikaar? Närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse (e sensoorse) neuroni kaudu suundub
süsteem . REFLEKSID Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse: 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Tingimatud
erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) (nt neelamine, aevastamine, oksendamine, köharefleks, pilgutamine, mälumisrefleks, imemisrefleks, orienteerumisrefleks) on seotud selja- ja piklikajuga. · Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: · Toiterefleksid · Kaitserefleksid · Orienteerumisrefleksid · Sugurefleksid Jaotus retseptorite järgi: · Eksteroretseptiivsed ( nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) · Interoretseptiivsed ( baro- ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid Vastureaktsiooni järgi: · Motoorsed · Sekretoorsed · Vasomotoorsed · Troofilised 19. Mis on refleksikaar? Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse
lameepiteeliga 11 Hingamiskeskus paikneb (2p) a) hüpotaalamuses b) sümpaatikuse tüves c) ajutüves d) pikklikajus Hingamisneuronite (4p) aktiivsust mõjutavab perifeeriast lähtuv informatsioon, mida edastavad mehhano-, kemo-, termo- ja valusensorid, mis paiknevad nahas, lihastes, arterites, kopsudes. Nina ja ülemiste hingamisteede limaskestadelt lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad hingamise kaitserefleksid (2p): köhimine, aevastamine (luksumine, haigutamine) Surfaktant (4p) on pindpinevust vähendav aine (rasvast ja proteiinidest koosnev aine) ja ta vooderdab alveoolide seinu. Perfusioon (2p) e kopsu verevoolutus on parem a) kopsupõhimikul b) kopsutippudes c) kopsutüves d) kopsusegmendis Alveolaarmembraan (6p) lahutab verd ja alveoolgaase, ta moodustub surfaktandist, lameepiteelist ja alveolaarepiteelist, elastsed- ja retikulaarsed kiud (Võib ka
Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse: 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega.
3. Ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulanduvad rakumembraaniga kokku. 4. Ülekande aine vabastatakse sünapsilisse pilusse 5. Ioonkanalid, mis on ka retseptorid lasevad rakku sisse naatriumioone. 6. Lihasrakus tekib erutus, mis põhjustab lihasraku kokkutõmbe. 3.4 Refleksid võimaldavad kiirelt reageerida Refleks toimub vastusena ärritusele Tingimatud refleksid Tahtele allumatud Kaasasündinud Kaitserefleksid Kiired Võivad avalduda eri elu perioodidel Tingitud refleksid Õpitud, omandatud elujooksul Muutlikud Võivad kaduda Refleksikaar*- neutraalne teekond, mis kontrollib refleksitoimet. 1. Autonoomsed- mõjutavad siseorganeid 2. Somaatilised- mõjutavad lihaseid Nt põlverefleks 1. Ärrituse vastuvõtmine närvirakupoolt 2. Erutuse ülekanne sensoorselt närvirakult motoorsele närvirakule 3. Erutuse liikumine seljaajju 4
Hingamise regulatsioonist võtavad veel osa spetsiaalsed närvirakkude kogumikud ajusillas ja vaheajus. Seljaaju kaudu mõjutab hingamiskeskus sisse- ja väljahingamisel 6 rindkere mahtu muutvaid hingamislihaseid. Hingamine allub ajukoore mõjule (inimene saab tahtlikult hinge kinni hoida, lühikest aega; hingamise kiirenemine emotsioonide puhul). Piklikaju on ka köhimis- ja aevastamisreflekside keskus (kaitserefleksid). Hingamiskeskuses vaheldub pidevalt erutus ja pidurdus, mis põhjustab hingamise rütmilisuse. Hingamiskeskuse seisundi reflektoorne regulatsioon. Siin etendavad tähtsat rolli kopsude retseptorid. Sissehingamisel venivad kopsud suuremaks, mis ärritab kopsukoes paiknevaid uitnärvi lõpmeid. Retseptorites tekkinud erutus kandub mööda uitnärvi edasi hingamiskeskusesse ja põhjustab väljahingamisosa erutuse ja ühtlasi sissehingamisosa pidurduse
- aju kaal kehakaalust inimesel 1/50, vaalal 1/5000 ja elevandil 1/500 Võrdlus seljaajuga - seljaajukaal moodustab peaaju kaalust inimesel 2%, inimahvidel 6%, ülejäänud imetajail aga 23-47% PIKLIKAJU – MYELENCEPHALON (MEDULLA OBLONGATA) - piklikaju ehk järelaju ehk ajusibul - seljaaju vahetu jätk ja modifikatsioon - kujult meenutab tüvikoonust, mille pikkus on 2.5-3 cm - kaal 6-7 g - piklikaju kaudu teostuvad mitmed kaitserefleksid – köhimine, aevastamine - südamesoonte refleksid – vererõhu regulatsioon - siin asub automaatselt töötav hingamiskeskus Välisreljeef - jätkuvad samad vaod, närvijuured ja väädid, mis esinevad seljaajulgi Vaod - fissura mediana ventralis (A1) - sulcus medianus dorsalis (B2) - sulcus intermedius dorsalis (B3) - sulcus dorsolateralis (B4) - sulcus ventrolateralis (A5) Närvijuured - dorsaaljuured kuuluvad IX, X või XI kraniaalnärvile
· helikujundid; · arenenud haistmis-, maitsmis ja kompimismeel (Adams 2007:22-23). Vastsündinu perioodil toimub üleminek lootest imikuikka. Vastsündinu on emast eraldunud vaid füüsiliselt. Sünd esitab lapsele hulgaliselt kohanemisnõudeid. Uues keskkonnas kindlustatakse lapse elu ühelt poolt kaasasündinud mehhanismide abil, st sisse lülituvad refleksid, mis kindlustavad organismi peamiste süsteemide funktsioneerimise (hingamine, vereringlus, kaitserefleksid, imemisrefleks, termoregulatsioon jne); teisalt vajab laps ellujäämiseks täiskasvute abi ja sõltub neist täiel määral. Kaasaegsed uuringud on tõestanud, et vastsündinu näeb üpris hästi ning suudab eristada teiste nägemisärritajate seast inimägu ja keskenduda sellele. Samuti on sünnihetkel juba olemas lõhna- ja maitsetundlikkus. Vastsündinu rahuneb ema rinnale asetades, kuuldes tema südamelööke ja tunnetades ihu pehmust ja soojust. Loomulikult on selline kontakt vajalik
· Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega.
· Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega.
(siseelundite regulatsioon) 2) Kesknärvisüsteemi regiooni järgi, kus paikneb refleksikeskus. - Spinaal- e seljaaju refleksid (urineerimine, defikatsioon) - Kraniaal-e peaaju refleksid (süljeeritus, hingamine, südametegevus, hirm) 3) Refleksi kujunemise aja järgi - Kaasasündinud e tingimatud refleksid · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) - Omandatud e tingitud refleksid (Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Tingimatud refleksid on seotud madalama närvitalitlusega (selja- ja piklikajuga)). 4) Neuronite arvu järgi refleksikaares
KNS talitluse aluseks. 18.Kuidas jagunevad kõik refleksid? 1) Tingimatud e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) – eluks hädavajalikud, vallanduvad automaatselt. 2) Tingitud e. elu jooksul omandatud refleksid – omandatud tingimatute reflekside baasil. *Jaotus bioloogilise tähenduse järgi (tingimatud refleksid): 1) Toiterefleksid (vastsündinul imemisrefleks) 2) Kaitserefleksid (pupillide suuruse vähenemine järsu suure valgushulga puhul) 3) Orienteerumisrefleksid (reaktsioonid tugevatele helidele, valgusele jms) 4) Sugurefleksid (tagavad elu jätkumise, vallanduvad kui sugunäärmed aktiivsemaks muutuvad) *Jaotus retseptorite järgi 1) Eksteroretseptiivsed ( nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) 2) Interoretseptiivsed ( baro- ja kemorefleksid = veresoonte toonuse muutused; proprioretseptiivsed refleksid = reageerivad liigutustele) *Jaotus vastureaktsiooni järgi
kemo-, termo-ja valusensorid. ·Mehhanosnsord: kopsudevenitus-, hingamislihaste propriosensorid ·Perifeersed kemosensorid, mis on tundlikud PCO2 ja vere pHmuutuste suhtes, asuvad karotiid-ja aordigloomustes. Tsentraalsed kemosensorid, mis reageerivad ajuvedeliku PCO2 ja pHmuutustele, asuvad piklikajus. ·Nina ja ülemiste hingamisteede limaskestadelt lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad sellised hingamise kaitserefleksid nagu köha ja aevastus. HAPPE-ALUSETASAKAAL Arteriaalne pH= 7,4 (kõigub 7,35- 7,45). pH kõikumine väljapoole 7-7,8 on eluohtlik. Ainevahtuses tekib märksa rohkem happelisi jääke kui aluselisi( ööpäevas ca 1,3 liiti konts HCl ekvivalentne kogus). Reguleeritakse Co2 eraldamisega kopsude kaudu ja neerudes H+ sekretsiooniga uriini. ALDOOS JA ALKALOOS ·Respiratoorne atsidoosraskendatud CO2 eraldamine kopsude kaudu (kopsupõletik, efüseem)
kokkuhoidmiseks. # ilma pupillide ahenemine # Rohke vedela sülje eritumine # SLS tõus langus ja südamelihase kontraktsioonide nõrgenemine # Maomahla nõristumine # Mao- ja sooleperistaltika tugevnemine # Bronhide valendiku ahenemine 28. Reflekside jaotuvus ja refleksikaar. 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Tingimatud refleksid on
venitada. Lihas reageerib venitusele kokkutõmbega. Venitusrefleksil on suur tähtsus lihaste normaalses talitluses. Lihasekäävidest lähevad venituse ajal seljaajju impulsid, mis põhjustavad monosünaptilise refleksikaare kaudu kontraktsiooni samades lihastes. Mida tugevam venitus, seda enam motorseid ühikuid kontraheerub. Venitusrefleksid on kõige paremini arenenud asendilihastes. Nt. achilleuse refleks Painutusrefleksid ehk eemaletõmbumisrefleksid on kaitserefleksid. Astudes naelale või sõrmega kuuma eset puudutades tõmbub jäse valu tekitavast kohast keha lähedale juba enne, kui liigutus teadvustub. Refleksikaar on polüsünaptiline. Liigutus jätkub mõni sekund pärast ärrituse lõppu. Kui ärriti on piisavalt tugev, kaasub refleksiga vähem kui poole sekundi pärast vastasjäseme sirutus. Tugevas painutusrefleksis osalevad kõigi nelja jäseme ja kehatüve lihased. 28. Ajufunktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted.
Flumazeniil 0,2–0,4 mg, EKG veeni saturatsioon 241 Teadvusehäire ohtlikkuse hindamise kriteeriumid Hingamine: hingamissagedus ja -sügavus on liiga väike. Kõige paremini näeb seda saturatsiooni mõõtmisega. NB! Saturatsioon < 90% ohtlik! GKS: kui GKS jääb alla 8, siis ei ole kaitserefleksid (= köhimine ja neelamine) enam piisavad ning tekib aspiratsioonioht. Taolistel patsientidel tuleb enne transportimist hingamisteed kindlustada. Enne intubatsiooni tuleb GKS ja andmed pupillide reageerimise kohta valgusele kindlasti dokumenteerida. GKS- Glasgow kooma skaala Teadvusehäirega patsiendi abistamine ja ravi Kiirabi tegevuse eesmärk siin on hingamise ja vereringe toimimise tagamine ning edasiste kahjustuste vältimine (nt kui vigastatud on ka kaelalüli)
annaabi.ee 
