Riigikaitseõpe koolis vajalik või mitte Riigikaitse on õppeaine, kus saadakse ülevaade relva-ja riviõppest ja esmaabi osutamisest . Lisaks sellele käsitletakse ainetundides tänapäeva julgeoleku-ja kaitsepoliitikat ning õpetatakse kaitsejõudude ülesehitust. Kindlasti ei propageeri riigikaitseõpetus militarismi. Aine on tihedalt seotud paljude teiste ainetega nagu näiteks ajaloo, kodanikuõpetuse, geograafia ja kehalise kasvatusega. Selle aine muudab põnevamaks praktilise töö olemasolu, mitte raamatu otsast lõpuni kuivalt läbi töötamine. Praktilisteks töödeks on relvaõpe ja riigikaitselaager, peale nende pakuvad huvi ka ekskursioonid väeosadesse.
Inimesed, kes õpivad vabatahtlikult seda ainet, nende kaitsetahe on mitu korda suurem kui inimestel, kes õpivad seda peale sunnitult. Kindlasti suurendab ka noormeeste kaitsetahet ajateenistus, mille pikkuseks on 8 või 11 kuud. Kas valikaine „Riigikaitse alused“ on piisav riigi kaitseks? Riigikaitse on õppeaine, kus saadakse ülevaade relva-ja riviõppest ja esmaabi osutamisest . Lisaks sellele käsitletakse ainetundides tänapäeva julgeoleku-ja kaitsepoliitikat ning õpetatakse kaitsejõudude ülesehitust. Kindlasti ei propageeri riigikaitseõpetus militarismi. Aine on tihedalt seotud paljude teiste ainetega nagu näiteks ajaloo, kodanikuõpetuse, geograafia ja kehalise kasvatusega. Selle aine muudab põnevamaks praktilise töö olemasolu, mitte raamatu otsast lõpuni kuivalt läbi töötamine. Praktilisteks töödeks on relvaõpe ja riigikaitselaager, peale nende pakuvad huvi ka ekskursioonid väeosadesse.
Aktiivse rahvastiku hulk on riigile oluline indikaator. Heitunud – kuuluvad passiivse rahvastiku alla; neil ei ole tahtmist töötada, nad on olnud ilma tööta pikemat aega. 2 tüüpi tööhõivepoliitikat: passiivne – riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega aktiivne – riik tegeleb tööpuuduse ennetamisega Töökindlustus maksed – 1.6% Euroopa Liit ülesanded: esindada EL riike rahvusvaheliselt ja arendada ühtset välis- ja kaitsepoliitikat institutsioonid: EL parlament - liikmed valitakse EL kodanike poolt; see on EL seadusandlik organ, kuid puudub seadusandlik initsiatiiv. Nende seadusandlik võib on jagatud ministrite nõukoguga, kellega koos võtavad nad vastu õigusakte. Lisaks sellele teostavad järelvalvet täidesaatva võimu üle ning võtavad vastu EL eelarve. Euroopa komisjon - 28 volinikku, kes esindavad EL kui terviku huve.
M. lepingu I sammas haarab kõiki põhilisi maj. Sektoreid, maksusüsteeme, intellektuaalset omandit, tsiviilseadusandlust, raamatupidamist ja tarbijakaitset. I samba kõik valdkonnad omavad rahvusülest staatust, st. neis valdkondades on Brüsseli seadusaktid kõrgemad vastavatest liikmesriikide õigusaktidest. 11. Milliseid valdkondi haaravad Maastrichti lepingu II ja III sammas? II sammas haarab ELI ühtset välis ja julgeolekupoliitikat ning osaliselt ka kaitsepoliitikat. III sammas hõlmab koostöö justiits ja siseasjades, st. neid tüüpilisi valdkondi millega Eestis tegelevad justiitsministeerium(prokuratuur ja kohtusüsteem) ja siseministeeium(politsei, piirivalve, päästetööd ja migratsiooniküsimused). II ja III samba valdkondades on ainult üksikud aktid rahvusülese toimega. 12. Milles seisneb Amsterdami lepingu tähtsus Eurointegratsioonis? Amsterdami leping (jõustus 1999) lõi tingimused
sidesüsteemide laiendamine; · Ühenduse vaesematele regioonidele mõeldud fondide suurendamine, et neid järele aidata. See hõlmab uut Ühtekuuluvusfondi Kreekale, Portugalile, Iirimaale ja Hispaaniale, eriti keskkonnakaitse ja transpordi nn infrastruktuuri investeeringuid. EL, ajalugu Teised kaks tugisammast: · Euroopa Poliitiline Liit (European Political Union) ülesandeks on koordineerida välis- ja kaitsepoliitikat, · koostöö justiits- ja siseasjade valdkonnas immigratsioon, viisad, asüül, terrorism, uimastid jms. EL, ajalugu 1995 15 liiget ELis 1997 Amsterdami leping - suuremate volituste andmine Euroopa Parlamendile - uued valdkonnad ELi koordineerida - keskkonda säästev areng ja keskkondlik mõtteviis Agenda 2000 - Euroopa Liidu laienemine itta; - Euroopa Liidu finantseerimine pärast aastat 1999;
2. SISEJULGEOLEK JULGEOLEKU OSANA Sisejulgeolek üldise julgeoleku osana on leidnud käsitlemist Eesti Vabariigi julgeoleku poliitika alustest (2004), kus sisejulgeolek on üks osa Eesti rahvusvahelisest julgeolekust. (Kaitseministeerium. Eesti, NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustrateegiad 2005:25) Julgeoleku eristamine sise- ja välisjulgeolekuks on keeruline. Mõlemad on omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad teineteist vastikkuselt. Väline julgeolek hõlmab riigi välispoliitikat, kaitsepoliitikat ja välismajanduspoliitikat, kus keskne probleem on riigi püsimajäämine. (Eenmaa, R. 2007:65) Sisejulgeolek on riigi elanikkonna, materiaalse, sotsiaalse jne heaolu tagamine. Igal riigil on sisejulgeolekut tagavad ametkonnad. Ametkondade ülesandeks on ühtses sisejulgeoleku süsteemis toimides analüüsida võimalikke ohte, hinnata riske nende ohtude ilmnemisel ning töötada välja meetmed nende ohtude ärahoidmiseks. Sisejulgeoleku süsteem, mis toimib
suuremad kui sõdides. Kas Eesti saatuses II maailmasõja ajal oleks midagi muutunud, kui 1934. aastal riigipöördega võimu haaranud Päts-Laidoneri reziimi asemel oleks seaduslikel valimistel kas üksi või koalitsioonis tulnud võimule vabadussõjalased? On alust arvata, et nemad kui nooremad, dünaamilisemad ja patriootlikumad oleksid teadvustanud N. Liidu ohtu selgemalt kui inertsevõitu Pätsi reziimi juhtpoliitikud ja ajanud ka aktiivsemat välis- ja kaitsepoliitikat. Kas ja mida see muutnud oleks, ei ole võimalik öelda. Niisiis pärast 1940. aasta juunipööret desarmeeriti Eesti armeeüksused ja senine kõrgem väejuhatus kõrvaldati ametist. Eesti sõjavägi korraldati ümber Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, paljud vanemohvitserid represseeriti. Tsiviilelanikkonna vastu rakendati terrorit, mis tipnes küüditamisega 14-16. juunil 1941, mil Siberisse deporteeriti ca 10 tuhat isikut. Kui algas sõda N
organisatsioonidega ja teiste Komisjoni ja Euroopa riigiametitega Liidu Nõukoguga 5.2.Vasta küsimustele. Milline on EL eesistujariik (6 kuud)? Millised on tema prioriteedid ? (vt. www.europarl.europa.eu) Eesistujariigiks on Itaalia. Eesistumise ajal on Itaalial järgmised eesmärgid: suurendada tööhõivet ELis ja keskenduda rändele kui prioriteedile arutada ELi ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat edendada jätkusuutlikku majanduskasvu seoses messiga Expo Milan 2015 toetada jätkuvalt tööstust, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) Itaalia eesmärk on tugevdada integratsiooni ja poliitilist liitu ELis, et saavutada pikemas perspektiivis tugev ja jätkusuutlik majanduskasv. Mitu liiget on hetkel Europarlamendis? 751 liige Nimeta 3 suuremat fraktsiooni. Euroopa Rahvapartei fraktsioon (218 kohta), Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon
(Histrodamus, Euroopa Komisjon soovitas Eesti euroalasse vastu võtta 2010) 9 Kuidas toimib EL ja kuidas Eesti mõjutab otsustusprotsesse? Euroopa Liit on sarnane konföderatsiooniga (lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit), kus paljud poliitikavaldkonnad on föderaliseeritud ühisteks institutsioonideks, mis on võimelised seadusi looma. Erinevalt enamikest riikidest ei kontrolli EL välispoliitikat, kaitsepoliitikat ega enamikku otsese maksustamise poliitikast. Et EL saaks nendes valdkondades olulisi toiminguid, peavad kõik liikmesriigid andma oma nõusoleku. Euroopa Liidu aluseks on kolm põhilist poliitikavaldkonda, mida nimetatakse ka kolmeks sambaks. Esimene sammas on ühenduse valdkond, mis hõlmab enamikku ühispoliitikatest, kus otsused langetatakse ühenduse meetodil ning milles osalevad komisjon, parlament ja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega. Teine sammas on ühine
kaitseminister ning üha enam ka siseminister, sest teemad, mis mõjutavad sise ja välis- julgeolekut, on üha rohkem omavahel seotud. · Valitsuses valmistab ette ja koostab küsimused/teemad Välis ja Julgeolekupoliitika Komitee ning Julgeoleku ja Kaitsepoliitika Komitee riigisekretäri tasandil.Välisministee- rium ja Kaitseministeerium valmistavad ette ja rakendavad Soome välis-, julgeoleku ja kaitsepoliitikat. · Parlament on vastutav seadusandlikes küsimustes, mis on seaotud rahvusvaheliste su- hetega ning ka kontrolli teostamises välis ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Väliskomis- jon valmistab ette rahvusvahelised küsimused, mida on käsitletud Euroopa Parlamendis, Peakomitee valmistab ette ülejäänud Euroopa Liitu puudutavad küsimused ning Kaitse- komitee valmistab ette kaitsepoliitika küsimused. (Soome Välisministeeriumi koduleht, 2006)
haldusjaotuse esimese astme. 1999. aastast on Sotimaal oma parlament, millel on Sotimaa elu kujundamisel suur iseseisvus. Ka Walesis ja Põhja- Iirimaal loodi samal ajal omad rahvuslikud assambleed, kuid piiratuma autonoomiaga kui Sotimaal. Seoses erimeelsustega Põhja-Iirimaa poliitiliste jõudude vahel ei tegutse Põhja-Iiri valitsus ja Assamblee alates 2002. aasta oktoobrist ning Põhja-Iirimaa on allutatud Londoni keskvõimule. Londoni keskvalitsus korraldab regioonide maksu-, välis- ja kaitsepoliitikat. Soti ja Põhja-Iiri keskpangad annavad välja oma raha (Soti ja Põhja-Iiri nael, ainult paberraha), mille nominaal on võrdne Briti naelaga ja mis on täieõiguslik maksevahend kogu Ühendatud Kuningriigis. 17.sajand Inglismaal 17.sajandil oli välja kujunenud mitu pingepiirkonda: Lääne-Euroopa põrkusid nelja suurriigi (Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Holland) kaubandus- ja koloniaalhuvid. Teiseks pingepiirkonnaks oli 16 saj juhtival kohal olnud
President jagab valitsusjuhi rolli koos peaministriga ning ta peab oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Ombudsman (õigusvahemees), õiguskantsler. Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatliku riigi tunnus. Kohtuvõim ei allu täidesaatva ja seadusandliku võimu kontrollile. Õigusharud : avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus on seotud riigiga, eraõigus puudutab kodanike vahelisi asju. Eraõiguseks
otse rahva poolt. President jagab valitsusjuhi rolli koos peaministriga ning ta peab oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Ombudsman (õigusvahemees), õiguskantsler. Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatliku riigi tunnus. Kohtuvõim ei allu täidesaatva ja seadusandliku võimu kontrollile. Õigusharud: avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus on seotud riigiga, eraõigus puudutab kodanike vahelisi asju. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel,
Sellega tuleb toime ainult Euroopa Liit tervikuna. Lissaboni lepingus rõhutatakse Euroopa Liidu toimimispõhimõtteid. Need on demokraatia, õigusriik, inimõigused ja põhivabadused, inimväärikuse austamine, võrdsus ja solidaarsus. Lepinguga kehtestatakse esmakordselt humanitaarabi konkreetne õiguslik alus ning asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus. Lissaboni lepingus käsitletakse ka Euroopa Liidu globaalse rolli määratlemisel ka ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, mis moodustab ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa. See hõlmab ka 22 solidaarsusklauslit, mis kutsub ELi ja tema liikmesriike ühistegevusele, kui mõnda liikmesriiki tabab terrorirünnak. 23 Euroopa kaart 24 Kokkuvõte Kui Euroopa Liit 1957
koos peaministriga ning ta peab oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 14 7. Kohtuvõim ja korrakaitse: 7.1. Õigus ja selle harud: Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab õigusriigis seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohus
ning ta peab oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 7. Kohtuvõim ja korrakaitse: 7.1. Õigus ja selle harud: Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab õigusriigis seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesandeks on seaduste tõlgendamine,
paralmentaarset riigivormi/korda. Presidentaalne- rahvas valib parlamendi ja presidendi ning presidesnt nimetab ametisse/ tagandab valitsuse.(USA) Poolpresidentaalne- Võimu jagavad president ja peaminister. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse peaministri, kes koos juhuvad valitsust. Parlament omakorda hääletab ametisse/ tagandab valitsuse. (Prantsusmaa, Soome). President kureerib välis-kaitsepoliitikat, peaminister sise- ja sotsiaalpoliitikat. Parlamentarism- rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi ning samuti tagandab/ hääletab ametisse valitsuse. Valitsus omakorda on kohustatud aru andma parlamendile. 3. Katoliku kirik Katoliku kirik tunnistab kõiki seitset sakramenti (pühatoiming). Seitse sakramenti:ristimine, salvimine, abielu pühitsemine, armulaud, preestriks pühitsemine, pihtimine, viimne võidmine. 16
Euroopa Liidu aktiivsest välis- ja julgeolekupoliitikast. 1. Eesti rahvuslik julgeolek ja riigikaitse tugineb meie riigi välis- ja julgeolekupoliitikale. Toetame kollektiivsete julgeolekupoliitiliste tegevuskavade väljatöötamist ning osaleme nende elluviimisel. 2. Toetame Euroopa julgeolekustrateegiat ning globaalset riikidevahelist koostööd rahvusvaheliste julgeolekuriskide vähendamiseks ja turvalisema maailma loomiseks. Euroopa kaitsepoliitikat tuleb arendada tihedas koostöös NATOga, mis loob eelduse edukaks võitluseks rahu ja inimkonna heaolu ohustava terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja massihävitusrelvade kontrollimatu leviku vastu. 3. Peame terrorismi igakülgse tõkestamise eelduseks Euroopa Liidu ühist tegevust selles valdkonnas. Pooldame Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide välis- ja julgeolekupoliitika allutamist liikmesriikide parlamentide demokraatlikule kontrollile, jättes
Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II maailmasõda olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana. Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat. Monaco Vürstiriik on Prantsusmaa ja San Marino Vabariik Itaalia protektoraadi all. Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik. Enklaav riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium (Hispaania enklaavid on Ceuta ja Melilla Marokost ümbritsetuna, Venemaa enklaav Kaliningradi oblast, Aserbaidzaani enklaav 5 Nahhitsevan). Ühtne e unitaarriik sel on tsentraliseeritud riigi- ja valitsemisorganid ja ühtne seadusandlus, tema
tolliamet. · Politsei - korravalve ja kuritegevuse vastane võitlus, mille eest vastutab politsei ning seda abistavad vabatahtlikud organisatsioonid (abipolitseinikud) · Kaitsepolitsei (kapo) - põhiseaduslik kord, territoriaalne terviklikkus, riigisaladused, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, vastuluure. Eesti riigikaitse juhtimine Riigikaitse kõrgeim juht on EV president. Tema juures asub Riigikaitse Nõukogu. Valitsuses kujundab riigi kaitsepoliitikat eeskätt kaitseminister. Kaitseväe juhataja on riigi kõrgeim sõjaväelane, Kaitseväe ja Kaitseliidu otsene juht. Teda abistab kaitsejõudude peastaap. Sõja ajal nimetatakse ametisse kaitseväe ülemjuhataja, kellel on erakorralised volitused. Ohu korral on võimalik välja kuulutada: · erakorraline seisukord - s.t. et võib piirata inimeste põhiseaduslikke õigusi ja kehtestada neile täiendavaid kohustusi
ja korruptsiooniga, vastuluure. Rahvas ja relvad - relva võib omada relvaloa alusel. Eraarmeede loomine on seadusega keelatud. Turvateenuste osutamine on riiklikku tegevusluba nõudev ala, mis allub politsei järelvalvele. 8.2. Eesti riigikaitse juhtimine Riigikaitse kõrgeim juht on EV president. Tema juures asub Riigikaitse Nõukogu. Presidendi ülesanded riigikaitsega seose - vt. PS ptk. V §78 Vabariigi president ja ptk X riigikaitse §127-131 Valitsuses kujundab riigi kaitsepoliitikat eeskätt kaitseminister. Kaitseväe juhataja on riigi kõrgeim sõjaväelane, Kaitseväe ja Kaitseliidu otsene juht. Teda abistab kaitsejõudude peastaap. Sõja ajal nimetatakse ametisse kaitseväe ülemjuhataja, kellel on erakorralised volitused. Ohu korral on võimalik välja kuulutada: 32 - erakorraline seisukord - s.t. et võib piirata inimeste põhiseaduslikke õigusi ja kehtestada neile täiendavaid kohustusi
TURVALISUS 52 53 Riikide turvalisus sõltub paljudest faktoritest: · geopoliitiline asend · ajalugu · militaarne tegevus · ettekujutus teiste riikide eesmärkidest · oma mõjuvõimu soov teiste riikide üle USA militaarne jõud valvab kõigi esimese maailma riikide üle. Kuigi võimalus tegutseda igal riigil iseseisvalt, on USA kaitsepoliitika tugevaim faktor, mis mõjutab nende riikide endi kaitsepoliitikat. Erinevad suunad välispoliitikas 80ndatel määras USA välispoliitikat külm sõda: esimese maailma riikide vabaduse, mõju ja isegi ellujäämise määras nende sõjaline seisund teise maailma vastu. USA välispoliitika: · militaarjõu kasutamine, et piirata teise maailma rahvusvahelist tegevust (ettevalmistused tuumasõjaks, raskerelvastus strateegilistes punktides üle maailma) · strateegiad liitlaste leidmiseks esimese maailma riikide hulgast (teguvõimas diplomaatia,
III. KAITSEPOLIITIKA 1. Eesmärgid ja vahendid Eesti Vabariigi kaitsepoliitika peab: tagama riigi suutlikkuse tõrjuda sõjaliste vahenditega julgeolekuriske tänapäeva julgeolekukeskkonnas; toetama Eesti euro-atlandilise integratsiooni alaste eesmärkide saavutamist; tagama valmisoleku rahvusvaheliseks koostööks rahuoperatsioonide ja ühise kaitse raames; tagama osalemise riigi kriisihaldussüsteemis. Kaitsepoliitikat teostatakse läbi: kogu ühiskonda haarava totaalkaitsesüsteemi, mis loob võimalused oletatava agressori usutavaks heidutamiseks ning seeläbi agressiooni ärahoidmiseks ja tõrjumiseks; üldise kaitseväeteenistuse kohustuse; territoriaalkaitse põhimõtte; koostöövõimeliste kaitsejõudude ülesehitamise ning nende hoidmise nõutavas valmiduses, sealhulgas valmistudes võimalikuks ühiseks kaitseks koostöös NATO-ga või NATO liikmena ja
Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II ms olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana. Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat. Monaco Vürstiriik on Prantsusmaa ja San Marino Vabariik Itaalia protektoraadi all. Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik. Ühtne e unitaarriik sel on tsentraliseeritud riigi- ja valitsemisorganid ja ühtne seadusandlus, tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel pole iseseisvust, nad on keskvõimu kohalikud esindused. Enamik riike on unitaarriigid (nt Eesti, Poola, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia).
annaabi.ee 
