Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kahe puuliigi hooldamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ikapuu�ädikapuu, võrsed, lehestik, sumahh, kontpuu, oksad, soovitata, sinakas, põõsas, seemnemaailm, maaülikool, helen, puuliigi, juhendaja, kaunilt, kaunistavad, kevaditi, kahjustunud, tipud, taastub, istutada, võra, planeerida, ajada, juurevõsu, peenras, elades, lõhed, tüves, targem, katsuda, suuremalt, jaolt�ied, pisikesed, vilju, kergelPõllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine.......................................................................
12-15 kraadist külma. Seepärast on lume olemasolu juurte piirkonnas vägaoluline. Juba 5cm paksune kohev lumekiht kaitseb mõnel määral lühiajalise pakase eest, 20cm lumekiht päästab juba pikemaajalise külma eest. Eriti tundlikud on madalakasvulised vegetatiivalusel õunapuud, sest nende juurestik on väga pinnalähedane. Suurt kahju võivad tekitada ka hiliskevadised külmad, kui maikuus täies lehes olevatele puudele sajab peale paks lumekord ja sellega oksad murrab ning kui maapinnal on kuni 7 kraadi külma. Samuti on puudele ohtlik varajane jahenemine. Kui vegetatsiooniperioodil on vähe soojust, siis ei kasva viljad normaalselt, ei värvu korralikult ega saavuta head maitset. Suured sajud ujutavad üle madalates kohtades asuvaid aedu või nende osi, põhjustades juurte lämbumist. Kõige tundlikumad on taimed kasvu ajal ning võivad jääda pärast sadusid kiratsema. Haiguse ja kahjurite tõrjesüsteemid: 1
Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu Sorbus Aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia Deutzia scabra Kare Deutsia Forsythia suspense
...........................................................................33 Iseloomustus..........................................................................................................................33 Kasvutingimused ja kasutamine............................................................................................33 Hooldus................................................................................................................................. 34 SIBERI KONTPUU (Cornus alba)...........................................................................................34 Iseloomustus..........................................................................................................................34 Hooldus................................................................................................................................. 35 HARILIK TUHKPUU (Cotoneaster scandinavicus)................................................................36
.......................19 9.1 Hooldusvõtted...........................................................................................................................19 9.2 Kärpimine.................................................................................................................................19 9.3 Haiguste ja kahjurite ennetamine.............................................................................................20 10. Rhus typhina - harilik äädikapuu ehk sumahh.............................................................................20 10.1 Lühikirjeldus...........................................................................................................................20 10.2 Hooldusvõtted.........................................................................................................................21 11. Sorbus aucuparia - Harilik pihlakas........................................................................................
.................................................................... 70 ILUPÕÕSAD ................................................................................................................................ 72 Kukerpuu (Berberis) ................................................................................................................. 72 Tuhkpuu (Cotoneaster) ............................................................................................................. 74 Kontpuu (Cornus) ..................................................................................................................... 76 Viirpuu (Crataegus) .................................................................................................................. 78 Hortensia (Hydrangea) ............................................................................................................. 80 Põisenelas (Physocarpus) ...........................................................
html. 04.08.2013. Seemnemaailm Lugemissaal. Bergeenia. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=262. 04.08.2013. Seemnemaailm. Kaheleheline bergeenia Bergenia crassifolia. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6633. 04.08.2013. 1.7 Lursslill (Cimicifuga) Konkreetne liik: ameerika lursslill (Cimicifuga americana) (joon. 13, joon.14) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 90-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas. Lehed: suured matid ja tumerohelised hambulised liitlehed. Õied või õisikud: pisikesed, hõbedased-valkjaskreemikad. Asetsevad pikas ja kitsas silinderjas õisikus, mis võib kõrguda kuni 2 meetri kõrgusele. Õitseb juulis-augustis. Liigi eritunnused: kasvavad aeglaselt laiali. Põõsas jääb kauaks kompaktseks ja säilitab hästi oma kuju. Praktiliselt puuduvad haigused ja kahjurid. Kasvukoha nõuded: niiske, toitainete rikas muld, poolvari.
.........................................36 3. ILUPÕÕSAD....................................................................................................................37 3.1 Kukerpuu (Berberis)........................................................................................................37 3.2 Tuhkpuu (Cotoneaster)....................................................................................................38 3.3 Kontpuu (Cornus)............................................................................................................39 3.4Viirpuu (Crataegus)..........................................................................................................40 3.5Hortensia (Hydrangea).....................................................................................................41 3.6 Põienelas (Physocarpus).....................................................................................
...........................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspuu .....................................................................................................................4 Cornus alba ................................................................................................................................. 5 Siberi kontpuu....................................................................................................................5 Crataegus monogyna .................................................................................................................. 6 Üheemakane viirpuu ..........................................................................................................6 Deutzia gracilis ..........................................................................................
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt
Õisikud püstisesd, harunemata või kandelaabriliselt harunenud ülemise osaga. Veronica Lehed enamasti Õied enamasti sinised Paljuseemneline Rohttaim, vastakud, harvem või valged, harvem kupar. poolpõõsas, männasjad või roosad või lillad, põõsas. vahelduvad. namasti koondunud pikka õisikusse. 1.2.1. Perekond mailane (Veronica) Ühe- kuni mitmeaastaste rohttaimede, poolpõõsaste või põõsaste perekond samanimelisest sugukonnast. Perekonnas on erinevatel andmetel 180-300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt põhjapoolkera paraskliimaga aladel, harvem troopilistel aladel mäestikes
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt.
puhma jagamine Kasutustatakse pinnakatte taimena, muru asemel puude all Sordid https://www.google.com/imgres?imgurl=http://www.calmia .ee/Pildid/Pysilill/metspipar.jpg&imgrefurl=http://www.cal mia.ee/Taimed/Pysilill/metspipar.html&h=525&w=7 Hiina astilbe (Astilbe chinensis) Kõrgus 80-100 cm, kõrge,, taim on püstjas põõsas, püstine, kitsas õisik, õitseb august-september Liike 30-35, looduslikult levinud Kesk- ja Ida- Aasias, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas, külmakindlad Kasvukoht päikeseline kuni poolvari Muld huumusrikas ja parasniiske, ei talu lupja ja vältida tuleb läbikuivamist, mullastiku ja niiskuse suhtes keskmise nõudlikkusega. Õitseb juuli kuni september, õied , õied punakad, roosakad kuni 30 cm pikkuses hõredas püstises õisikus Lehed kahelisulgjad hambulise või saagja servaga
pikkused, ühtlaselt aheneva pika ja peene tipuosaga. Harjas 1,5-3 cm kõrgune, punakas, ülaosas kollakas. Sammal on väga sage lubjarikkal pinnasel, paljakutel, harvem kividel. LOODEHMIK Tume, rohekaspruun, okste tipud kollakasrohelised, korrapäraselt lihtsulgjas sammal. Varrelehed on nii väikesed ja tihedalt vastu oksa või peavart surutud, et me palja silmaga vaadates neid lihtsalt ei märka. Seega paistavad loodehmiku oksad kui kollakasrohelised nöörid. Erinevalt niiduehmikust, tema nöörjad oksad ei harune üldse. Kasvab liivasel ja lubjarikkal mullal, niitudel ja loopealsetel. Loodehmikut võib pidada väga lubjalembeseks liigiks, avarates loometsades, kadastikes ja lubjakividel on ta väga sage. METSAKÄHARIK Suur ja tugev, kuni 20 cm pikkuste ebakorrapäraselt harunevate vartega hele- või kollakasroheline sammal. Moodustab maapinnal koheva samblavaiba. Lehed
annaabi.ee 
