Objektiivsus minu sees ja ümber. Sõna objektiivsus minu jaoks tähendab ausust, ausat suhtumist endasse kui ka oma kaaslastesse. Ootame ju kõik endasse ausat suhtumist ja peame ka andma teistele inimestele nende käitumisest tagasisidena objektiivseid hinnanguid. Objektiivne suhtumine on heade suhete aluseks. Kuid arvan, et liigne kriitiline objektiivsus alati , igal olukorral, ei tule kasuks. Mõnikord võib see olla solvav. Objektiivsuse puhul ei kaasne isiklikku arvamust või suhtumine eelarvamusega. Objektiivne suhtumine on eelkõige erapooletu. Otsuste langetamisel erapooletu suhtumine. Tegelik olukord
II Teose ajalooline skeem a) autori positsioon ajas; b) teose saamislugu; c) mõju ilmumisajal; d) objektiivne väärtus tänapäeval. III Teose tegelaskond: a) selle ulatus, mis on keskpunktis; b) tüüpilisus; c) tegelaste jagunemine gruppidesse; d) pea- ja kõrvaltegelased. IV Tegelaskujude analüüs: 1. Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis. 2. Tegelase iseloomustus: a) portree; b) esemed tema ümber; c) biograafia teose ulatuses; d) käitumine; e) suhtumine töösse, kaaslastesse, iseendasse; f) maailmavaatelised tõekspidamised; g) temperamenditüüp; h) moraalsed ja esteetilised tõekspidamised. 3. Tegelase kunstiline teostus: a) autori suhtumisest tulenev käsitluslaad; b) karakteriseerimise võtted; c) eriti olulised stseenid; d) tegelase keeletarvitus. 4. Tegelaskuju hindamine: a) tüüpilisus; b) arenguloogika; c) emotsionaalsus. 5. Tegelasele antud hinnangud a) autorilt; b) arvustuselt; c) analüüsija enda seisukoht. V Süzee
kuni päevani, mil olukord muutus. Tulid seadused, mis kehtestasid inimõigused. Pika aja vältel on rahvas muutunud sallivamaks üksteise suhtes. Rassiline diskrimineerimine pole enam nii sagedane kui vanasti. Nüüdseks aga vaadatakse halva pilguga kodanikke, kes teenivad miinimumpalka. Üldjuhul ei saagi kedagi säärases situatsioonis süüdlaseks pidada, kuigi iga inimene, kel vähegi väärikust, peaks teadma, kuidas on sobilik suhtuda ennast ümbritsevatesse kaaslastesse olenemata nende rahalistest ressurssidest, sest tegelikult meis kõigis peitub midagi, mida maailmale pakkuda, ka kõige lootusetumatel inimestel. Usun, et kõik inimesed muudavad maailma mingil määral paremaks, pole oluline kuidas või kus. Olen õnnelik, sest mind ümbritseb rahvas, kes toob õnne igasse päeva ning julgen öelda, et nemad ongi kujutletavad päiksekiired, kes moodustavad minu maailmast ringikujulise Päikese.
midagi teha ta oli laisk ,ainuke asi mis Arnet tõsiselt huvitas oli Maia aitamine aga kuna poisil puudus järjepidavus läks ka tüdruku aitamine luhta. Aarne oli tubli poiss kes sai kõigega hakkama ja tal olid head hinded aga kui tema ellu tulid tüdrukud ja õhtused väljas käimised läksid koos sellega ka tema hinded ja see muudab tema suhted oma tädiga halvemaks, kuna tädile ei meeldi et poiss hilja väljas käib ja õppimise asemel tüdrukutega väljas musitab. Aarne suhtub oma kaaslastesse tolerantselt. Tädi Ida on vanem naine kes elab tartus korteris. Tädi Ida on vanakooli naine ning temal peab käima kõik korra järgi. ida oli hästi kasvatatud ja korralik naine. Tema arusaam armastusest et kui ühekorra naise või mehe võtad siis temaga peab ka abielluma ja lapse saama, kuna lihtsalt kinno minemine ei tule kõne allagi nagu ta küsis Aarnelt kui too oli käinud tüdrukuga kinos et kas tüdruk on temajaoks mõni lõbutüdruk või lipakas?
Ta teeb oma asju nagu ikka noored teismelised teevad. Tema päritolu on ühest korralikust perest, kes elas New Yorgis. Ta käis Pencey koolis ja ta sai kõige paemini läbi ajalooõpetajaga. Ta valetas alati ennast vanemaks . Holden on keskmist kasvu, rahvus on tal ameeriklane ja ta kannab peas punast jahimütsi. Holden on iseloomu poolest korralik, teotahteline ja oskab teha elule valikuid. Ta on alati hooliv oma kaaslastesse, ta tunneb hirmu üksi olla. Ta on endaga aegajalt ka konfliktis. Holden vihkab valet, sest talle ei ole see meelt mööda . Ta käitub ebaviisakalt, sest ta valetab ennast aegajalt vanemaks. Holdenile meeldib valetada ja käituda mõtlematult. Holden mõtleb tihti tüdrukutest ja kodust ära põgenemist. Tema suhted teiste inimestega on halvad, ta ei saa läbi oma perekonnaga, väljaarvatud õega. Koolis ei saa ta läbi õpetajatega, ainult saab läbi ajalooõpetaja Spenceriga
Rongist väljudes mees justkui suunas Myrtle’i taksosse, ilma, et ta sellest aru oleks saanud. Meest köitis naise elurõõm ning naist mehe välimus ning see, et keegi teda ihaldab. Taksos mõistis ta, et elab vaid korra, ning et see elu on mõeldud elamiseks. Kõik olid teadlikud Myrtle’i ja Tomi suhtest, kuid keegi ei pidanud seda eriliseks. Minu arvates püüdis autor teoses edasi anda sõjajärgset situatsiooni ühiskonnas, milline oli suhtumine ellu ning kuidas suhtuti enda kaaslastesse. Lisaks sellele kirjeldas ta, kui olulisel kohal oli autoriteedi tähtsus ning raha olemasolu. Teose üheks peamiseks probleemiks on raha võim, mis suunas suuresti inimeste valikuid peale esimest maailmasõda. Ka tänapäeval on üheks määravaks jõuks otsuste tegemisel majanduslik olukord. Teos on kaasahaarav ning paneb mõtlema, kas raha peab meie elus nii tähtsal kohal olema.
6. Isikulise ja umbisikulise tegumoe läbisegi tarvitamine. Pärast tööd veidi puhkasime ning siis mindi peole. Tahetakse targem olla, kui sa oled. 7. Otse- ja kaudkõne segiajamine: Ema kutsus mind tuppa ja ütles, et too keldrist puid. Poiss vastas, et ma püüan ennast parandada. 8. Ühildumisvead (ainsus ja mitmus): Vanasti oli perekonnas naistel tunduvalt väiksemad õigused. Lahinguväljale jäävad lebama naaberküla poisse. Laiskus, julmus ja üleolev suhtumine kaaslastesse muutis ta kõigile talumatuks. Enamikele lastele üritus meeldis. Vanasti peeti meest perekonna peaks, sest tema oli see, kes muretses perele toidu ja pidi tegema raskemaid töid. Nad käisid jahil, püüdsid kalu ja varusid kütet. 9. Rektsiooni(sõltuvus)vead. Ta pühendub täielikult oma töösse. Pidin oskama leidma tema nõrga koha ja see likvideerima. Armastus ja hoolitsus ei saa seisneda ainult laste materiaalse heaolu tagamisel. Ta sarnaneb oma emale. 10
kuulmis- ja haistmismeel. Hobusele on iseloomulik pikk ,,nägu", see on vajalik, et mahutada ära suuri hambaid ja tundlikke haistmiselundeid. Silmad asetsevad koljus kõrgel üleval pea külgedel, hobune näeb ümbrust hästi ka siis, kui ta on peaga kummardunud maast rohtu sööma. Kõrvad on suured, eriti pikad on nad eeslitel, neid saab vabalt liigutada ja suunata nõrgemate helide poole. Hobune on karjalise eluviisiga ning ta on kiindunud oma kaaslastesse. Koduhobustel kandub selline ustav suhtumine üle inimesele. Kui inimese ja looma vahel on tek- kinud sõbralik suhe, järgneb loom talle igale poole ja täidab kõiki inimese käsklusi. Hobuste kuulekust on inimene mõnikord julmalt ära kasutanud, kuid samas on ta enim austatud koduloom maailmas. Kuigi koduhobused ja eeslid on inimesega tihedalt seotud ja temast sõl- tuvad, on neil siiski säilinud oma metsikute esivanemate instinkte ja loomulikke käitumisjooni.
3 Mida peaks teadma üks murdeikka astuv inimene? 4 Põhilised muutused inimeses: Seksuaalsus 5 Põhilised muutused inimeses: Suhted ja tunded 6 Mis asi on murdeiga? 3 Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslastesse, täiskasvanutesse ja maailmasse. Miks? Sest inimene on valmis täiskasvanuks saama. Tema kehas hakkavad tööle hormoonid, mis tagavad murdeeale kohase kiire kasvu ja arenemise. Millal? Tavaliselt hakkab murdeiga aset võtma vanuses 9-14 aastaselt. Poistel tavaliselt 2 aastat hiljem kui tüdrukutel, igal inimesel toimub see erinevalt. Milline? Murdeiga võib olla hea ja halb. Oleneb, kuidas sa sellega toime kavatsed tulla
Jose käitus täpselt nii nagu Carmen teda palus. Ta oli pimestatud armastusest Carmeni vastu ning oli valmis kõigeks, et Carmen teda armastaks. Ta püüdis käituda kaine mõistuse järgi, mis käskis tal keelduda mitmetest tegudest, kuid lõpuks sundis siiski Carmeni palve teda meelt muutma. Oma sõjaväe töösse suhtus Jose suurima lugupidamisega ning austusega. Ta kaitses meeleldi seda riiki, kus ta elas. Ta pürgis järjest kõrgemate auastmeteni. Oma kaaslastesse suhtus ta enamasti nii nagu nemad suhtusid temasse. Kuigi Ükssilma tappis ta vaid palavast armastusest Carmeni vastu. Enamikel juhtudel püüdis Jose siiski oma kaaslaste eest võidelda ning nendele toeks olla. Iseendasse suhtus ta kindlasti madalama lugupidamisega kui Carmenisse. Ta enda heaolu polnud pooltki nii oluline. Jose uskus tõelisesse ning kirglikusse armastusse. Jose oli piisavalt temperamentne, kui asi puutus millesegi, mis pidi kuuluma temale, kuid muidu oli ta rahuliku olekuga.
Kui vanem ei end kehtestanud, kasutades nn"vabakasvatust" saabki laps soovitu pärast väikest jonnimist. Põhjusel, et vanemad käivad tööl, ei ole neil piisavalt aega tegeleda ega märgata oma last, seetõttu jätavad mõnikord reageerimata ka koolist tulnud märkustele. Kool koos oma reeglitega on teistsugune kui kodu, ning kui kodus ei ole reegleid ei taha laps ka neid koolis tunnistada. Seal rakendab ta kodus õpitut, olgu see siis oma ülesannete täitmine või kaaslastesse suhtumine. Siis ilmnevadki probleemid, laps ei kuulda õpetaja korraldusi, et tööta tunnis kaasa, segab teisi, kakleb vahetundides jne. Samas, kui kodus on range kord, võib laps kasutada kooli, kui keskkonda enese väljaelamiseks, ning siis on vanematel raske uskuda õpetaja räägitut. Kui kool on juba korra vanematega ühendust võtnud seoses lapsega, siis peaks sellele kohe reagerima, ning tegema koostööd õpetajaga, sest üksi kool ei suuda muuta midagi
tiriti ta porisena ühe mäe otsa kinniseotult, tema aga tõusis püsti ja ütles, kui ilus vaade on. · Tema kõrkus ja uhkus olid õigustatud, sest ta oli vaimselt arenenum ja laiema silmaringiga. · Oscar oli väga tugev kirjanduses ja keeltes samal ajal kui tema matemaatilised, spordilised ja muusikalised anded jäid tahaplaanile. Ta sai isegi kreeka keeles kuldmedali. · Oxfordis omandas ta selle mõju oma kaaslastesse, mis jäi talle iseloomulikuks kuni languseni. Avaldusid tema huvid ja kalduvused ning tema vaimu- ja hingejõud kogunesid esteetilistele küsimustele. · Professoritest mõjutasid teda enim Ruskin ja Pater. · Oxfordis hakkas ta tegelema luulega, milleks ergutasid teda Itaalia ja Kreeka reis. · Oscar kandis oma esimese luuletuse ,,Ravenna", mis Oxfordis krooniti auhinnaga, ette teatris ja sai näidata, mida ta oma häälega tegelikult suudab.
Uurimistöö autori arvates on slängi kohane kasutada siis, kui isik on vastavas seltskonnas. Näiteks ei ole sobiv slängi kasutada siis, kui viibitakse söögilauas oma perekonnaga, vaid siis, kui ollakse koos oma sõpradega. Ebaviisakas on see sellepärast, et perekonnaliikmed ei pruugi teada slängisõnade tähendust ning seetõttu võib tekkida arusamatusi. Samuti näitab slängi kasutamine seltskonnas, kes seda sõnavara ei tunne, rääkija hoolimatut ja üleolevat suhtumist kaaslastesse. Kokkuvõte Käesoleva uurimistöö teemaks on släng, selle kujunemine ja kasutamine. Töö autori eesmärgiks oli tutvuda teemakohase kirjandusega, uurida seni avaldatud slängisõnaraamatuid Töö ettevalmistamise käigus tutvuti keeleteadlaste kirjutistega slängist ja töötati läbi kaks sõnaraamatut, saadud tulemusi analüüsiti. Töö autori hüpotees oli, et slängi kasutamine ei muutu kunagi kirjakeelest
" http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/70vaimne_alaareng.htm ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2 TOIMETULEKUÕPE on kirjas, et "1.2. Toimetulekuõppe üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes vastavalt oma võimetele: 1) teadvustab ennast (MINA) ja kaasinimesi (MINAMEIETEISED), on teadlik nende erisuste ja eri kultuuride võimalikkusest, eristab kuuluvust OMAVÕÕRASÜHINE; 2) suhtub positiivselt iseendasse, oma perekonda, kaaslastesse ja kodumaasse, järgib võimetekohaselt õigusnorme, hoidub vägivallast; 3) järgib võimetekohaselt oma tervise ja looduse hoidmise põhimõtteid; 4) orienteerub keskkonnas ja igapäevastes toimingutes, tegutseb tuttavates situatsioonides, hoidub teadaolevatest ohtudest ja küsib vajaduse korral abi; 5) valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine; 6) mõistab talle suunatud kohandatud kõnet ja/või alternatiivseid väljendusvahendeid;
Ta oli pimestatud armastusest Carmeni vastu ning oli valmis kõigeks, et Carmen teda armastaks. Ta püüdis käituda kaine mõistuse järgi, mis käskis tal keelduda mitmetest tegudest, kuid lõpuks sundis siiski Carmeni palve teda meelt muutma. Oma sõjaväe töösse suhtus Jose suurima lugupidamisega ning austusega. Ta kaitses meeleldi seda riiki, kus ta elas. Ta pürgis järjest kõrgemate auastmeteni. Oma kaaslastesse suhtus ta enamasti nii nagu nemad suhtusid temasse. Kuigi Ükssilma tappis ta vaid palavast armastusest Carmeni vastu. Enamikel juhtudel püüdis Jose siiski oma kaaslaste eest võidelda ning nendele toeks olla. Iseendasse suhtus ta kindlasti madalama lugupidamisega kui Carmenisse. Ta enda heaolu polnud pooltki nii oluline. Jose uskus tõelisesse ning kirglikusse armastusse. Jose oli piisavalt temperamentne, kui asi puutus millesegi, mis pidi kuuluma temale,
kaitse nõudeid. Kunstipädevus Eesti, Euroopa ja erinevate maailma rahvaste kultuuri teemade käsitlemine ja kultuuriloomingu väärtustamine, iluhinnangute muutumine ajas; esteetiline areng ja eneseteostus, rahvakultuur, loominguline eneseväljendusoskus. Kehakultuuripädevus suutlikkus mõista ja väärtustada kehalise aktiivsuse tähtsust tervisliku eluviisi osana erinevatel ajastutel, meditsiinisaavutuste rolli ühiskonna arengus; arendada sallivat suhtumist kaaslastesse ning järgida ausa koostöö põhimõtteid. 6.4. Läbivad teemad Läbiv teema ,,Elukestev õpe ja karjääri planeerimine" inimeste erinevate tegevusalade areng eri ajajärkudel, majanduslikud protsessid ühiskonnas ning nende mõju inimtegevusele; elukestva õppe väärtustamine ning koostööoskuse kujundamine erinevate õpitegevuste, sh õppekäikude kaudu, mis toetavad kokkupuudet erinevate elukutsetega; töösuhteid käsitlevad õigusaktid.
Taasiseseisvunud Eestile oli see aeg raske. Toimus Vene vägede lahkumine ja pikk ning keerukas eeltöö liitumiseks Nato ning Euroopa Liiduga. Kõik see sai võimalikuks tänu Eesti põhiseadusele, mis määras ära presidendi volitused ning pädevuse. Samuti põhiseadus pani alusejärjest kestvatele rahvusvahelistele suhetele, mida meie president kaitses ning arendas. Meri oli see, kes kujundas presidendi selliseks nagu ta 21 sajandil on. Lennart suhtus oma kaaslastesse väga isalikult, seetõttu tundsid paljud suurriikide juhid teda väga lähedalt. Ta oli küll väga oodatud, kuid samas ka väga kardetud vastane nii vestlustes kui ka esinejana. Meri paistis kordi suurem kui tilluke Eestimaa. Tema enda suurimaks sooviks oli teadvustada suurriikidele väikeriikide tähtsust. Teist korda sai Lennartist president 1996 aastal. Oma teisel ehk viimasel ametiajal pühendus ta suuresti Eesti staatuse tugevdamisele rahvusvahelisel tasemel
piisab üldisest paremusjärjestusest. Kui mänguline osa on läbi, kogunevad kõik asjaosalised kokku ning toimub arutelu. Arutelu juhib mängujuht, kes esitab järgmisi suunavaid küsimusi ning teeb (võimalusel tahvlile või suurele paberile) märkmeid: 1. Kuidas end tunnete pärast mängu lõppu? 2. Mida tundsite mängu käigus? 3. Kirjeldage oma emotsioone? 4. Mis tegelikult toimus? 5. Püüdke kirjeldada, mida te mängu ajal tegite. 6. Kuidas suhtusite kaaslastesse: kellest oli abi, kellest mitte? 7. Kas korraldasite omavahel oma suhtlemist? 8. Kas kasutasite mingit kindlat kokkulepet (strateegiat)? 9. Kas kohandasite vastastikku või omavahel oma käitumist? 10. Arutlege võistluse üle (mida tegite, et teisest rühmast kiiremad olla?) 11. Arutlege koostöö üle. 12. Kas mängus toimunu aitab kirjeldada mõnd juhtumit igapäevaelus? Tooge näiteid. 13. Mida te õppisite? 14
Taasiseseisvunud Eestile oli see aeg raske. Toimus Vene vägede lahkumine ja pikk ning keerukas eeltöö liitumiseks Nato ning Euroopa Liiduga. Kõik see sai võimalikuks tänu Eesti põhiseadusele, mis määras ära presidendi volitused ning pädevuse. Samuti põhiseadus pani alusejärjest kestvatele rahvusvahelistele suhetele, mida meie president kaitses ning arendas. Meri oli see, kes kujundas presidendi selliseks nagu ta 21 sajandil on. Lennart suhtus oma kaaslastesse väga isalikult, seetõttu tundsid paljud suurriikide juhid teda väga lähedalt. Ta oli küll väga oodatud, kuid samas ka väga kardetud vastane nii vestlustes kui ka esinejana. Meri paistis kordi suurem kui tilluke Eestimaa. Tema enda suurimaks sooviks oli teadvustada suurriikidele väikeriikide tähtsust. Teist korda sai Lennartist president 1996 aastal. Oma teisel ehk viimasel ametiajal pühendus ta suuresti Eesti staatuse tugevdamisele rahvusvahelisel tasemel
Taavil endal ei olnud palju asju. Tal endal oli ainult revolver, mille ta ka linna minnes pidi ära andma. Taavil olid ka mõned Nõukogude Liidu passe, mis Marta talle kodus käies oli andnud. Taavi suhtus töösse suure tõsidusega. Talutööd ja talu üleval hoidmine oli tema jaoka väga olulised, kuigi tal ei olnud erilist võimalust selleks midagi teha, kuna pidi venelaste eest põgenema. Taavi suhtus oma kaaslastesse lugupidamisega. Ta sai kõigiga hästi läbi ja aitas alati teisi kui vaja oli. Ta oli alati rahulik olenemata, mis olukord oli. Ta kuulas alati sõbra muret ja kui oskas siis andis ka nõu. Samuti suhtusid kaaslased temasse hästi. Keegi ei norinud temaga eriti tüli. Taavi oli temperamendilt flegmaatiline ja melanhoolne. Flegmaatik on rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik töömees. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides
aspergeriga laps võib saada motivatsiooni näitamaks ja jagamaks oma saavutusi; aspergeriga lapsel võib tekkida soov rääkida arvuti abil kaaslastega; võib tekkida motivatsioon lugema õppimiseks; arvutid annavad aspergeriga lapsele mõjuvõimu ja laiendavad nende silmaringi, mistõttu tõuseb laste enesehinnang, samuti muutub optimistlikumaks nende suhtumine nii endisse kui ka kaaslastesse. last saab arendada pideva harjutamise ja õpetamisega B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? Kirjeldage tegureid, mis võivad takistada teie programmi edukust ja milles näete vajadust areneda C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? 17 VII. Viited
Taasiseseisvunud Eestile oli see aeg raske. Toimus Vene vägede lahkumine ja pikk ning keerukas eeltöö liitumiseks NATO ning Euroopa Liiduga. Kõik see sai võimalikuks tänu Eesti põhiseadusele, mis määras ära presidendi volitused ning pädevuse. Samuti pani põhiseadus aluse järjest tekkivatele rahvusvahelistele suhetele, mida meie president kaitses ning arendas. Meri oli see, kes kujundas presidendi selliseks nagu ta 21. sajandil on. Ta suhtus oma kaaslastesse väga isalikult, seetõttu tundsid paljud suurriikide juhid teda väga lähedalt. Ta oli küll väga oodatud, kuid samas ka väga kardetud vastane nii vestlustes kui ka esinejana. Meri paistis kordi suurem kui tilluke Eestimaa. Tema enda suurimaks sooviks oli teadvustada suurriikidele väikeriikide tähtsust. 9 Teist korda sai Lennart Merist president 1996. aastal. Oma teisel ehk viimasel ametiajal
· Tuleb välja töödata kriteeriumid töö tulemuslikkuse hindamiseks · Tuleb informeerida vajadusel teisi juhte, et alluv täidab tööülesannet Kuidas heaks delegeerijaks saada(Burns, R. Edukas delegeerimine): · Suhtlemine- Peab tahtma olla efektiivne juht, peab olema soov jõuda eesmärkideni teiste inimeste abil. Peab olema soov saavutada midagi ning lõpule viia pooli olevad asjad. Edukas delegeerija suhtub oma alluvatesse kui kaaslastesse. · Harjumus- Teooriast eduka soorituseni viib ainult praktika · Töövõtted ehk tehnikad- Millal delegeerida: · Kui on olemas inimene, kellel on vajaminev informatsioon olemas või omab kogemust antud töö ära teha Delegeerimine-juhi tõhus abimees?7 · Kas seda ülesannet saab üldse edasi anda või ei · Kas antud ülesanne aitab arendada väljavalitud töötajat, tema oskusi
Uurimistöö autori arvates on slängi kohane kasutada siis, kui isik on vastavas seltskonnas. Näiteks ei ole sobiv slängi kasutada siis, kui viibitakse söögilauas oma perekonnaga, vaid siis, kui ollakse koos oma sõpradega. Ebaviisakas on see sellepärast, et perekonnaliikmed ei pruugi teada slängisõnade tähendust ning seetõttu võib tekkida arusamatusi. Samuti näitab slängi kasutamine seltskonnas, kes seda sõnavara ei tunne, rääkija hoolimatut ja üleolevat suhtumist kaaslastesse. II UURIMISTÖÖ TULEMUSED 10 Uurimistöö läbiviimiseks koostati küsimustik slängisõnade kasutamise ja mõistmise väljaselgitamiseks (lisa 1) ning valiti uurimisalused grupid. Uurimisalusteks gruppideks valiti Tartu Raatuse gümnaasiumi 11. klass ja Salva/Rock korvpallurid vanuses 17-18 aastat. Küsitlusse kaasati kaks erinevat gruppi järgmisel põhjusel: sooviti suurendada vastajate arvu
Otsene juhendamine- õpetaja võtab vahetult osa mängust ja rolli täitmisest, annab abi, selgitusi, nõu. Õpetaja mõjutab mängu süzeed, laste käitumist ning omavahelisi suhteid. Tervikmeetodile tuleb läheneda eri vanuserühmades erinevalt. NB! Õpetaja eesmärgiks on jälgida ning suunata iga üksiku lapse mängu ja mängivat kollektiivi tervikuna. See võimaldab tal tundma õppida: laste huvide ringi; nende individuaalseid iseärasusi; iga lapse mängu taset; suhtumist kaaslastesse. TERVIKMEETODI KOMPONENDID: 1. ümbritseva eluga tutvumine 2. õpetaja ja laste ühismängud 3. esemeline keskkond 4. täiskasvanu ja laste suhtlemine. OTSENE JUHENDAMINE- kui õpetaja võtab vahetult osa mängust ja rolli täitmisest, annab abi, nõu, selgitusi. Otsese juhendamise võtted: mängumiljöö muutmine- nukunurga muutmine uute mänguvahendite sissetoomine; kirjanduspala esitamine; õpetaja jutustamine; pildi vaatlus, diapositiivide või videode vaatamine; samasisuline õppemäng;
Hinge asupaigaks käbinääre. Franz Josef Gall (1758-1828): Frenoloogia (loengud „kranioskoopiast“, 1976). Eristas 27 „ajukeskust“, millel igaühel oma funktsioon. Teooriat arendas ja täiengas Johann Spurzheim (1776-1832). Nad leidsid ajus kohti, mille funktsiooniks said olla omadused nagu: *Destruktiivsus: kalduvus tappa. *Philoprogenitiivsus: hoolitsus järeltulijate eest. *Adhesiivsus: kalduvus kaaslastesse kiinduda. *Meelekindlus: kohusetunne, tõearmastus … *Keel: teadmine tehislikest märkidest – aju eesmise sagara all tagaosas! Kui ajus on suuremad ja väiksemad piirkonnad, siis see peegeldub ka koljus ja näos. Näiteks Spurzheimi kirjeldus imperaator Caracallast: frenoloogilisest seisukohast on see kõige vääritum võimalik pea, pea on madal ja väike, madalamate omaduste organid domineerivad moraalsete ja religioossete tunnete üle.
hinnatakse hoolsust, kuid kriteeriumid, mille järgi suur osa lapsi saab rahuldava ja mõned eeskujuliku hinnangu, on asjaosalistele enestele (s.t õpilastele) üsnagi ähmased. Needsamad intellektuaalsed jõudlushinded kipuvad siingi määravaks saama. Kõik muu, mis jääb vahetundi ja kooliseintest väljapoole, on nihkunud tagaplaanile. Missugune valdkond vajab väärtustamist? Eelkõige vajaksid sihipärast väljastpoolt tulevat hinnangut laste põhisuhtumised - suhtumine kaaslastesse (headus, abivalmidus, sõbralikkus, teistega arvestamine) ja suhtumine töösse, õppimisse (püüdlikkus, pingutamine, suhteline edasiliikumine omaenda varasema tasemega võrreldes). Vähemalt võrdselt õpitulemustega peaksid need põhisuhtumised olema määravad lapse esiletõstmisel, temale kiitva hinnangu andmisel. Ainult nii saame näidata, et ka see on koolielus oluline, et ka selles suunas tuleb püüda paremuse poole (Tuulik 1989).
annaabi.ee 
