2) Maavanem nimetatakse ametisse. 2) Valib volikogu. 3) Valitsused kestavad umbes 4 aastat (järgmiste valimisteni), kui pole avaldatud umbusaldust. 6. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline : I Maakohtud, halduskohtud. II Ringkonnakohtud – Märt Rask. III Riigikohus. 7. Kohtu koossseis : 1) Kohtunik 2) Advokaat 3) Prokurör 4) Kaks kaasistujat 5) Kannatanu. 6) Süüalune e. kohtualune. 7) Tunnistajad 8. Lõpeta laused ja vasta küsimusele. - Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja iseseisvuse tagamine. - Eestis kehtib üldine sõjaväeteenistuse kohustus-st. kutsutakse 18-27 aastased terved EV kodanikkudest noormehed, teenistuse aeg on 8-11 kuud. 9. Riigikaitse korraldus, Täienda skeemi. Kaitseministeerium President – riigikaitse kõrgeim juht.
2) Eraõigus reguleerib õiguslikku vahekorda teise inimesega. Kohtusüsteem: 1. maa-, linna- ja halduskohtud: halduskohus arutavad inimese kaebusi riigi, oma valitsuste ja ametiisikute vastu, inimese kaebus riigi vastu. Kaasus kohtuasi : kriminaalasi- riik süüdistab inimest, prokurör ja advokaat, tsiviilasi kahe eraisikuvaheline vaidlus. 2. Ringkonnakohus: kaebus 1-2se apellatsioon. 3. Riigikohus: kaebus 2.-3sse kassatsioon. Loakogu- vaatab läbi kassatsioonikaebused. 2 kaasistujat- kohtunikuabid 5-aastaks, linna või valla poolt. Õiguskantsler jälgib, et kõik seadused, otsused, määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ja muude seadustega 7 aastaks. Usaldusmees ehk ombudsmani funktsioon õiguskantsler, pöördub kohtu poole kõrgete riigiametnike rikkumistega tsiviilelanike vastu.
Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ning juhtumi tagasi saata. Tsiviilasja, näiteks abielulahutuse, lapsendamise, vanemlike õiguste äravõtmise jm., osalisteks on tavalises situatsioonis hageja ehk hagi esitaja ja kostja, kes kostab hageja pretensioonile, ning kohtunik. Kriminaalasja menetlemisel on osalisteks kohtunik, süüdistatav, prokurör ehk süüdistaja, advokaat ehk kaitsja ning kaks kaasistujat. Kaasistujaks võib olla 25-65-aastane Eesti kodanik, tal on kohtunikuga õigusemõistmisel võrdsed õigused. Sõltumatuks ametiisikuks, kes valvab õigusaktide kooskõla põhiseadusega ja muude seadustega, nimetatakse õiguskantsleriks. Õiguskantsleri peamisteks tööülesanneteks on teostada seaduslikkuse järelvalvet ning lahendada väärhalduse juhtumeid. Ombudsmani ülesandeks on vastuolude lahendamine.
Tallinna Tehnikagümnaasium Riigikohtu kaasuskonkurss Kaasus nr 1: "Autoriõiguse kaasus" (tsiviilküsimus) Lota Aadla 11. C klass [email protected] 5135864 @ Tallinn 2013 Kõik kohtuistungi kuulajad kogunevad ettenähtud saali. Algab kohtuistung. Saali siseneb kohtunik ja 2 kaasistujat ning kohtunik palub kõigil istet võtta. Kohtunik alustab istungit. Ma palun vaikust kohtusaali. Täna oleme kogunenud siia, et arutada kodaniku Luule laste poolt esitatud hagi Mari vastu. Hagi on esitatud palvega, et talgulaulu lauliku ja laulupäeval Luule laulu eest tasutakse autori tasu ning ühtlasi trükitaks laulikust uus ja parandatud versioon , kus talgulaulu autoriks märgitakse Luule... Ma annan sõna kostjale.
vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele, ning kes kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Tema töös on kaks suurt valdkonda. 1. Teostada seaduslikkuse järelvalvet 2. Lahendada väärhalduse juhtumeid Advokaat, kaasistujad, prokurör Advokaat ehk kaitsja on juriidilse haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide esindamine. Kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikule ka kaks kaasistujat, kellel on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Prokurör ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistva kohtuotsuse eest. Riigikaitse Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Kaitsejõud Riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Kaitseliit Vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu tegevuses
Eesti kohtusüsteem: · riigikohus Tartus, arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ise ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus · ringkonnakohus arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale · maakohus Tallinn, Tartu. Pärnu, Jõhvi · halduskohtud Harju, Pärnu, Tartu, Viru I maa- ja halduskohtud Tsiviilasju, kriminaalasju. Maakohtud võivad tsiviil ja kriminaalasjade arutamise juurde kutsuda 2 kaasistujat, kelle valib 5 aastaks volikogu vallavanema või linnapea ettepanekul II ringkonnakohus ei algata ise kohtuasja, vaatab läbi, teeb otsuse kas tühistatakse, muudetaks või jäetakse samaks. III Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras, ülesandeks on konstitutsiooniline järelvalve Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal regionaalse valitsemise tähtsus
· teine lüli – liidumaakohus – I astme kohtuks tsiviil – ja kriminaalasjades, mis pole antud kohalike kohtute või liidumaa ülekohtu kompetentsi. Apellatsioonikohtuks kohalikule kohtule. Üks või mitu tsiviil (3 kohtunikku) – ja kriminaalkolleegiumit (koosseis sõltub kuriteo raskusest, alati kaasistujad), samas mitmeid spetsialiseerunud kolleegiume (kommerts-(kohtunik, kaks ärialal kogenud kaasistujat), patendi-, konkurentsikolleegium). · kolmas lüli – liidumaa ülemkohus - apellatsiooniastme kohus liidumaakohtute otsuste suhtes. Asjad, mis algasid kohalikus kohtus, on liidumaa ülemkohus viimase astme kohtuks. Osades riigivastastes kuritegudes esimese astme kohtuks. · kõrgeim – Liidu Ülemkohus – kõrgeim kohus Saksamaal. Asutati 1950. a, asub Karlsruhes
· teine lüli liidumaakohus I astme kohtuks tsiviil ja kriminaalasjades, mis pole antud kohalike kohtute või liidumaa ülekohtu kompetentsi. Apellatsioonikohtuks kohalikule kohtule. Üks või mitu tsiviil (3 kohtunikku) ja kriminaalkolleegiumit (koosseis sõltub kuriteo raskusest, alati kaasistujad), samas mitmeid spetsialiseerunud kolleegiume (kommerts-(kohtunik, kaks ärialal kogenud kaasistujat), patendi-, konkurentsikolleegium). · kolmas lüli liidumaa ülemkohus - apellatsiooniastme kohus liidumaakohtute otsuste suhtes. Asjad, mis algasid kohalikus kohtus, on liidumaa ülemkohus viimase astme kohtuks. Osades riigivastastes kuritegudes esimese astme kohtuks. · kõrgeim Liidu Ülemkohus kõrgeim kohus Saksamaal. Asutati 1950. a, asub Karlsruhes. Viieliikmelised senatid tsiviil-, kriminaal- ja mõnede distsiplinaarküsimuste
järgi, kas need on põhiseadusega kooskõlas Õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele. Juhib õiguskantsleri kantseleid, tal on selles ministri õigused · Teostab seaduslikkuse järelevalvet · Lahendab väärhalduse juhtumeid Ombudsman e. usaldusmees lahendab kodanike kaebusi riigisasutuste või ametnike töö kohta Kriminaalasja lahendamisel kohtunik, advokaat, prokurör, 2 kaasistujat Kohtunik korraldab kohtumõistmist, ametisse nimetab president Advokaat e. kaitsja juriidilise haridusega spetsialist, ülesandeks kohtualuse huvide esindamine Prokurör e. süüdistaja peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest RIIGIKAITSE kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine, kõrgeimaks juhiks president · Sisejulgeolek inimese igapäevane julgeolek ning seaduslike õiguste austamine, kuulub sise- ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse
arutatakse mõnda tsiviil või kriminaalasja siis peab see lugu olema erakorraline, sellest tekitatakse nn. pretsedent mille baasil riigkohtunikud koolitavad teisi kohtunikke. Riigikohtunikud nim parlamendi poolt. Ringkonna- ja maakohtunikud nim. riigikohtu poolt. Kohtunike elukutse on eluaegne, sellega püütakse tagada nende ausus. Kohtus toimub vaidlus, osapoolteks on süüdistaja(prokurör) ja kaitsja(advokaat). Tavaliselt on kohtuistungid avalikud. Eestis teevad otsuse kohtunik ja kaks kaasistujat. Notar on jurist kelle ülesandeks on koostada ja kinnitada ametlikke dokumente nt. testamendid, ost-müük jm. Regionaalpoliitika ja kohalik valitsemine regionaalpoliitika on riigi erinevate piirkondade valitsemine. Regionaalpoliitikat on riigis vaja, et ükski piirkond ei ääremaastuks.Kohalik omavalitsemine on EV kahetasandiline riiklik ja kohalik tasand. Esindusorgan Täidesaatve organ
kaubandusõigus, võlaõigus, tööõigus, asjaõigus, perekonnaõigus.- st erinevad seadused, mis reguleerivad eraisikute elu. Kohtus jagunevad kohtuasjad kriminaalasjadeks ja tsiviilasjadeks. Kriminaalasjas süüdistatakse kohtualust kuriteos ja kohtualuse poolt ja vastu esitavad argumente advokaat (kaitsja) ja prokurör (süüdistaja). Advokaadi võib kohtualune ise valida, kuid prokurör määratakse riiti poolt ja ta esindab riiki kohtukaasuses. Lisaks kohtunikele on ka kirminaalasjas kaks kaasistujat, kelelks võib olla 25-65 aastane Eesti kodanik, kellel on õigusmõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kriminaalõigus kuulub avaliku õiguse alla, kuna süüdistatav on väidetavalt eksinud riigi seaduste vastu. Tsiviilasja puhul on tegu eraiskutevahelise vaidlusega (nt jagavad oma vara, solvanguid). Kohtule avalduse ehk hagi esitajat nimetatakse hagejaks ja süüdistatavat nimetatakse kostjaks
Kriminaalasjade kohtulik menetlemine ei ole võimalik ilma kohtueelse menetluseta, kuid see ei moodusta päris eraldiseisvat menetlust, sest sel perioodil ainult valmistatakse asja kohtu jaoks ette. Kohtueelne menetlus ja kriminaalkohtumenetlus teevad kokku kriminaalmenetluse. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja haldusrikkumise asju. Tsiviilasju vaatab läbi kohtunik ainuisikuliselt, kriminaalasju reeglina aga kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja valib kandidaatide seast välja selle kohtu tööpiirkonna linna- või vallavolikogu 5 aastaks. Nendesse kohustesse kuuluvad ka kinnistusametid, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusametite registrid: kinnistusraamat, abieluvararegister, pärimisregister. Registriosakondade registrid: äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrid, kommertspandiregistrid, laevakinnistusraamat.
Riigikohtu liikmed raske. Lõpuks inglased viisid oma naela kulla aluselt välja, kurss hakkas parlamendi kooskõlastusel. Kohtunikud on ametis eluaegselt. Notar on kujunema vastavalt nõudmisele ja pakkumisele, läks nn. ujuvale kursile. lepingute koostaja. Teises maailmasõjas kõik kordub taas. 1944 kui sõda veel käib, kui USA Kohtunikul on kaks kaasistujat, kohtuotsus on kollegiaalne ehk kohtunik peab väikelinna kogunesid juhtivate riikide juhtivad finantstegelased, lepiti kokku nendega arvestama. uue rahasüsteemi loomiseks, tuntakse Bretton Woodsi süsteemina selle linna HALDUS. Eesti riigi juhtimine on kahetasandiline- riigi tasand ja kohalik järgi. Loobuti lõplikult kindlaks fikseeritud kulla standardiks, võtsid arvelduse tasand
meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Kohtu koosseisu kuulusid kohaliku aadli hulgast valitud maakohtunik koos kahe kaasistuja ehk assessoriga. Eraldi kohtud olid linnakodanikele ja vaimulikele. Ülemastme kohtuteks Eestimaal oli ülemkohus ja Liivimaal õuekohus. Aadlile olid need esimese astme kohtud. Ülemkohtu moodustas Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium kuberneri eestistumisel. Õuekohtu koosseisu kuulusid kohtu president, viitsepresident, kuus aadlikust ja kuus mitteaadlikust kaasistujat. Vene võimu kehtestamisel loodi 1718 Baltikumi jaoks kõrgeima apellatsioonikohtuna Liivi- ja Eestimaa justiitskolleegium Peterburis. 1796. aastast alates allusid ülemkohtud senatile. Kõrvuti eelnimetatutega tegutses Rootsi ajal ka nn kuningakohus Tallinna linnusekohus. Juurdunud oli Rootsi õigus. Politseinikeks olid Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud, tavaliselt üks-kaks igas maakonnas. See toimis, kuna mõisnik täitis ühtlasi mõisapolitsei kohuseid.
Advokaat ehk kaitsja on juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide esindamine. Teisti öeldes, advokaat peab väitluse abil võistlema õigeksmõistva kohtuotsuse poolt. Prokuröri ehk süüdistaja ülesanne on vastupidine tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest. Advokaadi võib süüalune ise valida, prokurör määratakse protsessile riigi poolt. Kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikule ka kaks kaasistujat. Kaasistujaks võib olla 25-65 aastane Eesti kodanik, tal on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed võimalused. Kohtukaasistuja valib viieks aastaks ametisse selle linna/valla volikogu, kus kohus asub. Tema kandidatuur kooskõlastatakse eelnevalt kohtunikuga. 2.10 Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Tavaliselt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub
kohtuotsused tühistada ja selle sinna uueks otsustamiseks looga saate. Riigikohtu ül on ka konstitutsiooniline järelvalvel. Riigikohtu esimehe määrab ametisse riigikogu. Ettepaneku selleks teeb vabariigi president. KOHTUNIK-tema ül õiguse mõistmine. Erapooletu. ADVOKAAT-kaitsja, kelle ül on kohtualusel huvide kaitsmine. PROKURÖR-süüdistaja, tema peab seisma süüdi mõistva kohtuastme ees. KOHTU KOOSISTUJA-kriminaal asju lahendav v kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikul ka kaks kaasistujat, kellel on õigus mõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kohtu kaasistuja valitakse 5ks KOV, volikogu esimehe, vallavanema v linnapea ettepanekul. ÕIGUSKANTSLER-sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järel et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadusele. Valitakse ametisse vabariigi presidendi ettepanekul 7ks aastaks (Indrek Teder). Õiguskantsleri töös on 2 suurt töövaldkonda: 1.teostada seaduslikkuse järel valvet- analüüsida õigusakte. 2
Võib välja tuua kuni 4 erinevat töökohtu viisi: Kolmeastmeline töökohtute süsteem Saksamaal. Kõrgeim aste jaguneb seitsmeks erinevaks koosseisuks, kes erinevate töövaidluse teemadega tegelevad. Menetlus on töökohtus kiirem ja lihtsam. Esimeses astmes lahendab kohus kolmeliikmelises koosseisus (üks kohtunik ja kaks kaasistujat üks tööandja ja üks töötajate poolt). Teistes astmetes ka kolm kohtunikku. Teine süsteem on selline nagu Soomes ja Rootsis. Töökohtud lahendavad vaid kollektiivsest töösuhtest tulenevaid vaidlusi. Kui midagi tuleneb KL-st, siis on võimalik pöörduda töökohtu poole. Individuaalsed töövaidlused lahendatakse tavalistes kohtutes.
kinnitada maa- ja ringkonnakohtu kohtunikud ja neid koolitada. Seetõttu arutatakse riigikohtus ainult erakordselt keerulisi kohtuasju, et tekitada pretsedent, mille baasil õpetada teisi kohtunikke. Riigikohtu kohtunikud nimetab parlament ning riigikohtu esimees. (Priit Pikamäe) Kohtus selgub tõde vaidluse käigus. Vaidlevateks poolteks on süüdistaja e. prokurör ja kaitsja e. advokaat. Kohut mõistab kohtunik, kes peab olema juriidilise eriharidusega ning tema kõrval 2 kaasistujat e. toetajat, kellelt ei nõuta eriharidust. (eksisteerib ka anglo-ameerika kohtusüsteem, kus töötab vandemeeste kogu, kes otsustavad süü, ning kohtunik määrab karistuse) 3. Empirism ja ratsionalism Empirism( tõe otsimine läbi kogemuste)-J. Locke, kes uuris millisena inimene sünnib. Kas kimbu kaasaantud mõtetega või puhta lehena. Pärast mitmeid eksperimente oli ta veendunud, et kõigi ideede ainsaks allikaks on inimlik kogemus
õigusemõistmine. Kriminaalasja lahendamisel osalevad lisaks kohtunikule ka advokaat ja prokurör. Advokaat ehk kaitsja on juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide esindamine. Prokuröri ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistva kohtuotsuse ees. Advokaadi võib süüalune ise valida, prokurör määratakse protsessile riigi poolt. Kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikule ka kaks kaasistujat. Riigikaitse ja riiklik julgeolek. Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Tänapäeva eesits on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 1660 aastastele tervetele meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 1827 aastased terved eesti kodakondsust omavad noormehed. Niisugust riigikaitse ülesehitust, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis nimetatakse reservarmeeks. Riigikaitse kõrgeim juht president.
Täpselt ei ole teada, millal esimesi kordi koos käidi. Lihtsam on paika panna Liivimaa maakohtu teket Rootsi riigi poolt korraldatud. 18. sajandisse tuleb Liivimaa maakohus. Kohtuid oli nii palju, kui oli maakondi/kreise Eestimaal 4, Liivimaa 16 Eesti osas 2. Kohut, kui sellist juhib üks aadlik, rüütelkonna liige, valitud kohtunik. Temal on abiks nooremate liikmetena kaks assessorit/kaasistujat. Erinevates maakondades on kohtu komplekteerimine olnud erinev. Eestimaa ülemmaakohus nimetas erinevate meekohtute liikmed. Liivimaal oli asi demokraatlikum, seal maakohtunikud pannakse ametisse Maapäeval. Eestimaal käis kohus koos Toompeal. Liivimaal toimuvad istungid kohtadel (Tartu kreisi asju aetakse Tartus, Pärnu asju Pärnus. On ka Pärnu maakonna asju aetud Viljandis). Kohtutel on oma kompetentsid. Mees- ja maakohtute ülesannete hulka kuuluvad
Meeskohtukompetents rootsi võimu all mõneti muutunud. Kohus paljuski tegeleb tüli ja vaidlusasjadega, piirivaidluste küs. Süüaluste üles otsimine ja hiljem nende karistamine aka otsuste täide viimine. Meeskohtutel ka ülekuulamisõigus. Meeskohtuid eestimaal kolm: Harjumaaga seot, Ii seot Viru- ja Järvamaaga, III seot Läänemaaga. Istungeid peetakse tln, pm igatipidi tallinna kesksed, kõik tegutsevad tln:Igalkohtul oma eesistuja, keda nim vasalliohtunikuks ja kaks kaasistujat e assesorit. Pm tegu aadlikohtuga, kuid aadliga seot kohtuasju seal ei arut, kõrgema astme kohtud. 1626 a kui Eestimaal viibib pikemalt Gustav II Adolf, siis ta plaanis meeskohtute töö ümber korraldada, tahtis 5 meeskohtut teha( Alutagusele üks+ järva ja virumaa eraldada.)Tahtis aadlivalitsuse alt ära tuua, kohtud oleksid hakanud saama riigilt palka, kuningas tahtis et nad mõistaks kohut rootsi õiguste alusel. Ei õnnestunud aadlike privieegide tõttu. Meeskohtute kompetents siiski
mantel, üks ülikond ja kaks paari pesu. Alustada tuli läänes täiesti nullist. Haritlaste väljasaatmine pälvis Läänes eriti suurt tähelepanu, mitmed sealsed intelligentsi esindajad võtsid neid vastu ja aitasid. 1922 käivitati justiitsreform. Revol tribunalid, mis oli senine ainuke õiguse mõistmise organ, saadeti laiali. Nende asemel seati sisse tavapärane kohtusüsteem, jagunes 3-ks astmeks. Kõige madalam oli rahvakohtud- üks kõrge haridusega kohus, 2 rahva seast valitud kaasistujat. Kõrgem aste kubermangukohus (hiljem oblastikohus), kolmas aste Vm (hiljem NL) Ülemkohus. 1922 võeti vastu ja pandi kehtima ka esimesed seadustikud- kriminaalseadustik, kriminaalkohtupidamise seadustik, hiljem ka tsiviilseadustik. Hakkas tegima nõukogulik kohtukorraldus. 1922 toimus ka tšekaa reorganiseerimine. Tšekaa vormiliselt võttes likvideeriti 1922, sisuliselt siiski mitte, pol salapolitsei jäi alles. Tšekaa oli tegutsenud seni täiesti iseseisvalt, kuulumata ühegi
annaabi.ee 
