Egiptus oli maaühiskond. Suuremaid linnu oli vähe, need kujunesid peamiselt losside ja templite ümber ega määranud eriti ühiskonna ja olustiku üldilmet kuna suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. Egiptuse armee oli riigi hiigelaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud kogu Lähis-Idas. Selle põhijõu moodustas kilpide ja odadega relvastatud jalavägi, eliitväe aga hobukaarikud, igaühel kaks meest. Ka vaarao ja väepealikud võitlesid kaarikutel. Egiptlastele lisaks kuulusid armee koosseisu ka võõramaa palgasõdurite üksused, kes võitlesid oma traditsioonilistes relvastuses. Enamik eiptlasi oli kohustatud riigi heaks ja riikliku kontrolli all tööd tegema. Riigil oli õigus määrata inimesi eri ametitesse, kuid tegelikkuses arvestati inimeste päritoluga. Talupoegi oli egiptlaste seas kõige rohkem. Mesopotaamia kultuur ja jumalate panteon pärineb sumeritelt, keda võib pidada Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajaks
Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Ahhailaste poolel olid muidugi nüüdsed Trooja vaenlased Hera ja Athena. Lisaks neile veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta ahhailaste poolele. Menelaose ja ta venna Agamemnoniga liitusid paljud mehed. Enamus olid jalaväelased, kuid ülikud kaarikutel. Trooja poolt olid lisaks Parise kaitsjale Aphroditele veel Apollon jt. Jah, ka jumalad asusid sõtta, kuid nemad olid siiski Olümpose mäe jalamil. Peajumal Zeuz aga püüdis leida kuldset keskteed ning sõjast mitte osa võtta. Ahhailastele oli suureks löögiks see, et langes Achilleus. Parise noole läbi. Ahhailased püstitasid telklaagri. Rünnati vaid müüri ääres. Linna sisse ei saadud. Ühel hommikul nägid Trooja sõdurid, et vastased purjetavad minema. Randa oli aha
Augustuluse. Mesopotaamia kuningavõim, riigikorraldus, sõjavägi. Kuningat ei jumalikustatud, kuid tal oli piiramatu võim. Kõik suurriigid tekkisid vallutustega. Kohalikud kuningad jäid piirkonna asevalitsejateks. Mesopotaamia impeerium koosnes paljudest suurmaavaldustest ja vasallriikidest, kelledel oli suur sisemine iseseisvus ka majandustegevuses. Igapäevast elu juhtis jõukatest kodanikest nõukogu. Sõja kohustuse korral ülikud sõdisid kaarikutel. Vabad kodanikud moodustasid jalaväe. Kõige võimsam oli Assüüria armee. Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon kuigi maarahvast oli rohkem. Mesopotaamia ühiskonnaelu oli vähem reglementeeritud kui Egiptuses. 1901. a eKr leiti hammurapi seaduste kogu tulp, mis asub Pariisis Louvre´I muuseumis. 3 õigusliku seisust : Vabad kodanikud Sõltlased – allusid suurmaaomanikele või templitele Orjad. Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.
religioossed kui ka majanduslikud keskused. Igapäevast elu juhtis jõukatest kodanikest koosnev nõukogu, mis vaid olulisemates küsimustes sai korraldusi kuningalt ja tema asevalitsejalt. Elati tihedalt üksteise kõrvale rajatud põletamata tellistest lamedakatuselistes majades. Enamasti oli seil sisehoov, kust pääses edasi elu- ja olmeruumidesse. Tänavad moodustasid kindla planeeringuta kaootilise võrgustiku. Sõjavägi koosnes tüüpiliselt kuninga ja ülikute kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest. · MESOPOTAAMIA JUMALAD Anu-taevajumal, jumalate isa, Enlil-tuule, tormi, vihma ja pikse jumal-jumalate kuningas, Ea-maa-aluste vete ja sügavuste isand, Sin-kuujumal, Samas-päikesejumal, jumalate kohtumõistja , kaitses inimlikke seadusi, Tammuz-viljakuse jumal, Marduk- Babüloni linna kaitsejumal, Istar-taeva kuninganna, kätemaksuhimuline · HARIDUS
Kreeklased sportisid gümnaasionis - spordiväljak ja riietusruumid - ja alasti. Spordi juurde kuulus ka võistlemine. Spordipidustuste seas kõige tähtsamad olid olümpiamängud. Olümpiamänge peeti Zeusi auks. Olümpiamänge vaatama võisid tulla mehed igalt poolt, kuid neis osalesid vaid hellenid. Naised ei tohtinud pidustustel olla. Võisteldi paljudel aladel: jooksud, maadlus, rusikavõitlus, kettaheide, võidusõit kaarikutel. Kõige prestiizemaks peeti staadionijooksu (192m). 5ndal saj. Hakati märkima üles olümpiavõitjaid. Aristokraatide hulgas : Kreekas puudus naistel iseseisvus ja kodanikuõigused. Mees oli abielus selgelt domineeriv pool. Abielu otsustati peigmehe ja tulevase äia vahel. Kokkuleppel võis ka lahutada (kaasnes varanduslik leping). Naistelt nõuti monogaamsust, kuid meestel olid tihti afäärid mõne hetääriga (kr.k kaaslanna). Madalamates kihtides: mees
Kolm õiguslikku seisust: vabad kodanikud, sõltlased, orjad. Perekonnas oli mehel piiramatu võim, mitmenaisepidamine. Abielu aluseks oli äia ja mehe vaheline leping. Naissoost abielurikkujat ootas surmanuhtlus. Hammurapi seadusesammas Linnad Sõltumatute linnriikide poliitilised, religioossed, majanduslikud keskused. Kujunesid järk-kärgult pikka aja jooksul. Tellistest lamedakatuselised sisehoovidega majad olid tihedalt üksteise kõrval. Sõjavägi Koosnes kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest. Kutsuti kokku plaanitud vallutusretkede või välisohu korral. Riigi hiilgeajal moodustati alaline elukutseline armee, mis oleks alati käepärast. Armee väeliigid: jalavägi, soomustatud raskeratsavägi ja kaarikud. Jalavägi jagunes raskerelvastusega ning kergerelvastusega jalavägedeks. Religioon ja kultuur
Riigikorraldus asevalitsejad · Kuningate asevalitsejateks olid ülikud; nad olid suurmaavaldajad, kes pidid kuningat oma sõjasalgaga toetama · Asevalitsejate kohus oli hoida oma territoorium kontrolli all, koguda makse, osaleda oma väega sõjaretkedel · Sisemistes asjades säilitasid asevalitsejad võrdlemisi suure iseseisvuse (nõukogud) Riigikorraldus sõjavägi · Kutsuti kokku konkreetsel vajadusel; teenistusse asuti kuninga käsul · Ülikud sõdisid kaarikutel, talupojad ja linnaelanikud moodustasid jalaväe · Alates Asüüria riigist alaline sõjavägi Assüüria sõjaväkke kuulusid ka nö insener tehnilised väeosad, kes valmistasid linnapiiramisseadeid jms planeerimine Mesopotaamia usk · Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda) · Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu · Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli
Vana riigi alal sai Egiptuses hakkama ilma alalise sõjaväeta. Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline armee. Füüsiliselt head noored mehed võeti eluaegsesse väeteenistusse. Egiptuse sõjavägi oli riigi hiilgeajal tugevaim. Põhijõu moodustas kilpide ja odadega relvastatud jalavägi, eliitvägi ja hobukaarikud. Ka vaarao ja väepealikud võitlesid. Armee koosseisu kuulusid ka võõramaa palgasõdurite üksused. Mesopotaamia sõjavägi koosnes tüüpiliselt kuninga või ülikute kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustunud jalaväest. Assüüria ajal moodustati elukutseline armee, mis oleks käepärast. Peamisteks väeliikideks olid kaarikud, soomustatud raskeratsavägi ja jalavägi. Jalavägi jagunes kiivrit, turvist, kilpi ja oda kandvateks jalaväeks ning vibude ja lingudega varustatud jalaväeks. Egiptuses olid seadused kirjutatud raidkirjas savi- ja kivitahvlitele. Karistuse määras vaarao
Neid * käsitöölised olid osalt kasutati eestkätt teenijana koduses eraettevõtjad, osalt aga riigi majapidamises kontrollile alluvad sõltlased * talupojad, neid oli kõige rohkem * orjad olid teisejärgulised Sõjaväe * vana riigi ajal sai hakkama ilma * sõjavägi koosnes tüüpiliselt korraldus alalise sõjaväeta kuninga ja ülikute kaarikutel või * uue riigi ajal hästi treenitud ratsa võitlevatest kaaskondadest alaline armee. Füüsiliselt head ning vabadest talupoegadest ja noored mehed võeti eluaegsesse linnaelanikest moodustunud väeteenistusse jalaväest * riigi hiigelajal tugevaim * Assüüria ajal moodustati
Laps sünnib ilma valge (puhta) lehena, oluline kasvatus 10. antiik OM - kelle auks, kuna toimusid esimesed, viimased mängud Alates 776 e.m.a Olümpias, 4-aastase intervalliga, Kreeka peajumal Zeusi auks, ametlikult lõpetati OM Rooma deklaratsiooniga 400 e.m.a (viimased 393 m.a.j.) 11. viievõistluse esimene ala, esimene ala OM-l 5võistluse alad üldse 1.staadionijooks, hooga kaugushüpe, ketas, oda, maadlus 12. antiik-rooma tähtsamad mängud, juvenalise moto Populaarsed olid kaarikutel võiduajamised, võitlused loomadega elu eest. Gladiaatorite võitlused. Kapitooliumi mängud Antiik-Rooma tähtsamad mängud - 1) ratsamängud 2) kapitooliumi mängud Juvenalise moto - "Paluda tuleks, et terves kehas oleks terve vaim!" Suurim amfiteater colosseum, gladiaatorid 13. millised põhimõtted on muutunud olümpialiikumise ajaloos pärast Coubertin'i 14. keda võib pidada "esimeseks eesti sportlaseks" 15. 4 keh. kunsti 1803. a. TÜ-s 1) vehklemine 2) ujumine 3) tants
Olümpiamängude osatähtsus kasvas iga olümpiaadiga, suurenes osavõtvate arv. Olümpiamängude hiigelajal osalesid mängudel peaaegu kõigi Vahemere-äärsete kultuurrahvaste esindajad. Mängude ajaks kehtestati nn. Püha rahu, s,t katkestati igasugune sõjategevus. Pidevalt täienes olümpiamängude kava. Jooksudistantsid pikenesid, joosti edasi-tagasi 2, 8 ja 24 staadioni pikkust. Hakati võistlema maadluses, viievõistluses ja rusikavõistluses. Hiljem lisandusid võiduajamised kaarikutel, ratsutamine ja jooks täies lahinguvarustuses, nn. Kilbijooks. Esialgu kestsid mängud vaid ühe päeva. Seoses võistlusalade arvu kasvuga pikenesid mängud kolmele, hiljem koguni viiele päevale. Olümpiamängude traditsioon seiskus pooleteiseks aastatuhandeks ning taaselustus alles 1896.aastal tänu prantsuse pedagoogile ja ajaloolasele Pierre de Coubertinile. Tundes hästi Vana-Kreeka ajalugu ja uurides Olümpias 1875.-1881. a. teostatud väljakaevamiste
Tänapäevani on hulganisti säilinud loomaluudele vajutatud piltkirjatekste, mida kasutati ennustamisel jumalate tahte väljaselgitamiseks. Nende nn oraakliluude ja muude arheoloogiliste andmete põhjal ilmneb ,et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitseja , tõenäoliselt preesterkunininga ülemvõimu alla. Viimast nõustasid ja tema korraldusi täitsid arvukad ennustuspreestrid ja muud aristokraatlikud võimukandjad. Valitsejate võim tugines ka sõjaväele , mille moodustasid kaarikutel võitlevad üliku ja jalaväelastest lihtsõdurid. Kuningad rajasid endale suurejoonelisi losse ja lasid end matta sama suurejoonelistesse hauakambritesse. Nagu arheoloogilised andmed osutavad, ohverdati matuserituaalidel mitte ainult hulgaliselt loomi, vaid valitsejatele järgnesid hauda ka tema teenijad ja naised. Haua panuste seas paistavad silma kunstipäraselt töödeldus pronksnõud. Umbes viiesaja aasta pärast ühtne riik
· 724 eKr Mängude kavva lisandus teine võistlusala kahe staadioni pikkune diaulos (384,54 m). · 720 eKr Kavva võeti pikamaajooks dolichos (724 staadioni). · 708 eKr Võistluskavva lisandusid maadlus ja pentatlon (kaugushüpe, odavise, staadionijooks, kettaheide, maadlus). · 688 eKr Olümpiamängude kavva võeti rusikavõitlus. · 680 eKr 24. olümpiamängude kavas olid esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Neid peeti Pelopsi auks. · 676 eKr Olümpiamängud omandasid ülekreekalise (panhellenilise) tähtsuse. · 650 eKr Alustati Olümpia vanima ehitise, Hera templi (Heraion) rajamist. · 648 eKr 33. mängude kavva lisati pankraation, mis ühendas rusikavõitluse ja maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võitlusvõimetuks. · 632 eKr Võistlusi hakati korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu
· Kitsad tänavad · Iga pisemgi asi võis olla jumala märguanne · Müüridega piiratud · Ennustati nt maksa järgi Sõjavägi · Tähtsamaid jumalaid seostati taevakehadega · Kuningas ja ülikud kaarikutel · Määrati kindlaks taevakehade trajektoorid, 12 tähtkuju · Ratsa võitlevad kaaskondlased · Preestrid jälgisid öist taevast · Vabadest talupoegadest ja linnaelanikest jalavägi · Astroloogia sünnimaa · Kindlat väge ei olnud Kangelaseepika · Assüüria ajal moodustasid kuningad elukutselise armee
708 eKr Võistluskava mitmekesistub maadluse ja pentatloniga (kaugushüpe, odavise, staadionijooks, kettaheide, maadlus). Pentatloni leiutajaks peeti legendide põhjal Iolkose kuninga Aisoni poega Iasonit, kellest kirjutas Appollonios Rhodoselt teoses ,,Argonautika". 688 eKr Olümpiamängude kavva võetakse rusikavõitlus. 680 eKr 24. Mängude kavas on esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Ala korraldatakse Pelopsi auks. 676 eKr Olümpiamängud saavad ülekreekaliku (panhelleenilise) tähenduse. 650 eKr Alustatakse Olümpia vanima ehitise, Hera templi (Heraion) rajamist 648 eKr 33. mängudekavva lisatakse pankraation, mis ühendas nii rusikavõistluse kui ka maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võistlusvõimetuks. 632 eKr Võistlusi hakatakse korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu on
Vaenutegevus kogukondade vahel asulate ümber massiivsed muldkindlustused. U 1500 eKr ühendas üks üliksuguvõsa enamiku Huang He tasandikust enda alla nii kujunes esimene suurem riik Hiina ajaloos. Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Loomaluudele vajutatud pltkirjatekste, mida kasutati ennustamisel, on säilinud. Kogukonnad olid ühendatud tugeva valitseja, preesterkuninga ülemvõimu alla. Võim tugines ennustuspreestrite ja muudele võimukandjatele, samuti ka sõjaväele kaarikutel võitlevad ülikud ja jalavägi (lihtsõdurid). Kuningad rajasid suurejoonelisi losse ja lasid end matta hauakambritesse. Matuserituaalidel ohverdati hulgaliselt loomi ja ka valitseja teenijad ja naised. U 1000 eKr riik lagunes, tekkisid kodusõjad ja maa killunemine mitmeks vaenutsevaks osaks. Keisririigi teke : Osastisriikide vahelised sõjad lõppesid 221 eKr võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale nime Shi Huangdi. Püüdis tõsta enese autoriteeti ja kärpida
Mesopotaamias kuningas oli nii riigi eesotsas, kui ka sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seaduseandja ning kohtumõistja. Oli põhimõtteliselt piiramatu ja kõik pidid talle alluma. Ei peetud jumalaks. Egiptuses oli vaarao absoluutse võimuga ja teda peeti jumalaks. 2. Milline oli alistatud piirkondade olukord? Ebastabiilne 3. Kellest koosnes sõjavägi? Millised muutused tõid sõjaväe ülesehitusse assüürlased? Sõjavägi koosnes tüüpilistelt kuninga ja ülikute kaarikutel või ratsa võitlevast kaaskondlastest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest. Egiptuse sõjavägi oli oma hiilgeaegadel Lähis-Ida tugevaim. Vana riigi ajal saadi hakkama ilma alalise sõjaväeta. Uue riigi ajal hästi treenitud alaline armee, sundvärbamisega. 4. Milline õiguspõhimõte kehtis Hammurapi koodeksis? "Silm silma hammas hamba vastu" 5. Millised seisused olid Hammurapi koodeksi põhjal eristatavad? Vabad
suure ehitajana-kerkisid Paabeli torn, rajati rippaiad, Babüloni kindlused, Istari värav, laiad müürid, astmiktempel Marduk. Marduki pühamu, kuhu võisid tulla ainult preestrid. kuningavõim, riigikorraldus, sõjavägi:kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja, tema võim piiramatu. Mesopotaamias kuningat jumalaks ei peetud, nagu see oli kombeks Egiptuses. Sõjavägi kutsuti kokku konkreetse vajaduse järgi-ülikud sõitsid kaarikutel, vabad talupojad ja linnael. moodust. jalaväe. Mesopotaamia linnad-linnatsiv-poliitilised, majanduslikud ja religioossed keskused. Enamus rahvast elas maal. Vähem riiklikult reguleeritud, oli vabam ühiskond. Hammurapo seadus- 282 paragrahvi, mustal kivil kiilkirjas:Kui keegi lööb välja vaba mehe silma, peab ka tema lööja silma välja lööma. Kehtis ,,silm silma vastu" põhimõte, nt. surma puhul surmanuhtlus. Perekonnas oli mehel peaaegu piiramtu võim oma kodakondsete üle
Vaenutegevus kogukondade vahel asulate ümber massiivsed muldkindlustused. U 1500 eKr ühendas üks üliksuguvõsa enamiku Huang He tasandikust enda alla nii kujunes esimene suurem riik Hiina ajaloos. Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Loomaluudele vajutatud pltkirjatekste, mida kasutati ennustamisel, on säilinud. Kogukonnad olid ühendatud tugeva valitseja, preesterkuninga ülemvõimu alla. Võim tugines ennustuspreestrite ja muudele võimukandjatele, samuti ka sõjaväele kaarikutel võitlevad ülikud ja jalavägi (lihtsõdurid). Kuningad rajasid suurejoonelisi losse ja lasid end matta hauakambritesse. Matuserituaalidel ohverdati hulgaliselt loomi ja ka valitseja teenijad ja naised. U 1000 eKr riik lagunes, tekkisid kodusõjad ja maa killunemine mitmeks vaenutsevaks osaks. Keisririigi teke : Osastisriikide vahelised sõjad lõppesid 221 eKr võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale nime Shi Huangdi
· 724 eKr Mängude kavva lisandus teine võistlusala kahe staadioni pikkune diaulos (384,54 m). · 720 eKr Kavva võeti pikamaajooks dolichos (724 staadioni). · 708 eKr Võistluskavva lisandusid maadlus ja pentatlon (kaugushüpe, odavise, staadionijooks, kettaheide, maadlus). · 688 eKr Olümpiamängude kavva võeti rusikavõitlus. · 680 eKr 24. olümpiamängude kavas olid esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Neid peeti Pelopsi auks. · 676 eKr Olümpiamängud omandasid ülekreekalise (panhellenilise) tähtsuse. · 650 eKr Alustati Olümpia vanima ehitise, Hera templi (Heraion) rajamist. · 648 eKr 33. mängude kavva lisati pankraation, mis ühendas rusikavõitluse ja maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võitlusvõimetuks. · 632 eKr Võistlusi hakati korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu
Kuningavõim, riigikorraldus ja sõjavägi Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, kohtumõistja ja seadusandja. Kuningavõim oli piiramatu. Kuningat ei peetud jumalaks, kuid tema võim oli jumala kaitse all. Kõik Mesopotaamia suurriigid tekkisid vallutuse teel. Alistatud maade kuningad jäid sageli asevalitsejateks. Assüüria kuningad määrasid asevalitsejateks oma ülikuid. Asevalitsejate kohustuseks olid maksude kogumine, maasõna kuulsmises hoidmine, sõjaväge kogumine. Ülikud sõdisid kaarikutel, lihtrahvas jalaväes. Assüüria kuningad rajasid elukutselise sõjaväe. Hammurapi seadused Nähes iga süüteo puhul ette kindla karistuse, püüdsid seaduste 282 paragrahvi kaitsta ühiskonda tapmiste, vigastamiste, varguste ja renditud varaga hooletu ümber käimise. Kui süüdlane ja kannataja olid oma seisuselt võrdsed, siis kehtis karistuse määramises ,,Silm silma vastu ja hammas hamba vastu". Nimelt jagasid Hammurapi seadused Mesopotaamia elanikkonna kolme õiguslikku
Kõige varasem(al 4200 a. eKr) kõrgkultuur (sumeri kultuur) Assüüria: Sõjaliselt tugev riik. Kehaline kasvatus allutatud sõjalistele eesmärkidele, füüsiline vastupidavus kõrgel kohal. Leitud bareljeef ,,krooli" ujuvate sõjameeste kujutisega. Rituaalsed tantsud, mis sisaldasid akrobaatilisi elemente Babüloonia: Riik Lõuna-Mesopotaamias, tekkis 1830.a eKr. Hammurapi seadused. Leitud bareljeefe, mis kujutavad jahipidamist, vibulaskmist, rusikavõitlust ja võiduajamist 2-rattalistel kaarikutel. Kehalised harjutused sõjalise ettevalmistuse eesmärkidel. Rituaalsed tantsud, mis sisaldasid akrobaatilisi elemente. Egiptuses: Valitseva klassi kehaline kasvatus oli sõjalis-rakendusliku suunitlusega. Valitsevasse klassi kuuluvad Egiptuse naised harrastasid meelelahutusena pallimänge ja tantsimist. Harrastati maadlust, rusikavõitlust, ratsutamist, kaarikusõitu, jahipidamist, vehklemist, sõudmist, ujumist ja vettehüppeid, mängiti malemängu meenutavat mängu.
Rentnikke ja muud sõltlased harisid enamasti suurmaaomanike ja templite, mitte aga riigi maid. Isegi templid muutusid aja jooksul suurteks valitsejatest üsna sõltumatuteks majapidamisteks. Sõjavägi. Tavapäraselt koondasid Mesopotaamia riigid oma sõjaväe vastavalt konkreetsele vajadusele asevalitsejad ja ülikud-suurmaavaldajad ruttasid oma vägedega kuninga kutsel tema teenistusse. Ülikud ja nende kaaskondlased sõdisid kaarikutel, vabad talupojad ja linnaelanikud aga moodustasid jalaväe. Linnad Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon. See ei tähendanud, et enamus elanikkonnast elanuks linnades. Nagu kõigis varastes tsivilisatsioonides nii elas Mesopotaamiaski suurem osa elanikkonnast maal. Kuid just linnad olid need, mis määrasid muistse Mesopotaamia ilme. Nad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused
Arhailise ajajärgu religioon (müstilised kultused, orfism) Zeus oli peajumal, keda austati erinevate funktsioonide täitjana: juba minoilisest ajast äikesejumalana, Tessaalias viljakusjumalana (sest vihmapilved tulid Põhja-Kreekast, Olümpose kandist), põhjapoolsetel hõimudel pidi ta seostuma indoeuroopliku selge taeva jumala Dyausega. Elises peetud olümpiamängud olid välja arenenud Zeusi kultuspidustustest. Legendi kohaselt algatas mängud Herakles oma isa auks; üks peaalasid, kaarikutel võidusõit oli pühendatud Zeusi pojapoja Pelopsi mälestusele, kes võitis oma tulevast äia Oinomaost kaarikusõidus (vt. nr. 21) Auhind oliiviokstest pärg oli väga ihaldatud. Tegu oli puht meesteüritusega, kus naisi isegi pealtvaatajaiks ei lubatud. Z-le olid pühendet ka Nemea mängud, alates VI saj. igal olümpiaadi 2. ja 4. a. toimunud sportmängud. Zeusi ja Hera auks peeti kevaditi mõlema jumala templeis teatavaid viljakusriitusi. Hera
annaabi.ee 
