TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töövahendid: Immutusautoklaav Tehnilised kaalud Ketassaag Katsekehad Immutusvedelik Töö käik: 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse määramiseks Niiskussektsioonid kaalutakse ja paigutatakse kuivatuskappi kuivatamiseks temperatuuril 102 – 105 °C. Katsekehad kaalutakse ja paigutatakse immutusautoklaavi. Autoklaav täidetakse immutusvedelikuga ja suletakse hermeetiliselt. Immutusprotsess teostatakse järgmise režiimiga: - vaakum 0,8 bar 15 min - surve 8 bar 60 min - vaakum 0,8 bar 15 min
(kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Kasutatud töövahendid:erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. Katsemetoodid. Puistetiheduse määramine. Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Liiva puistetiheduse [kg/m3] leitakese valemist 1: = (1) kus m-anuma mass, g; - liiva ja anuma mass, g; V- anuma maht, ; Tabel 1. Puistetiheduse määramine. Liiva terade tiheduse määramine. Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300 g. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade
süsiniku hapendamiseks.Füüsikalise savi hulka? Osakesed all 0,01 mm Kui suur on keskmise liivsavimulla füüsikalise savi sisaldus? 30-40%. Mulla Eripinna( S) määramine? Selle all mõistetakse 1 g mulla kõigi koostisosade välispinna summat m2 .Sõltub mulla mehhaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloididesisaldusest. Eripinna suurus on üks olulisemaid mulla karakteristikuid. Parimaks meetodiks peetakse geomeetrilist meetodit.*Kaalutakse 10g õhukuiva mulda. *Kord nädalas kontrollitakse mulla massi, seda tehakse seni kuni mulla mass muutub konstantseks. *Pärast küllastumise lõppemis kaalutakse ja kuivatakse alumiiniumtoosis olev muld 105 C temp. 2-3 tunni vältel.* Jahutatakse eksikaatoris ja kaalutakse mg täpsusega. Üldise poorsus(Pü): suurus sõltub huumushorisondis peamiselt lõimisest orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust ja kasutavast agrotehnikast ning sügavamates horisontides
3. Kasutatud töövahendid Erinevate avadega sõelad, millega sõeluti killustik, et määrata terastikuline koostis. 10l silindrikujulist anumat kasutati puistetiheduse määramisel. Kaaludega kaaluti killustikku mitmel erineval katseetappidel. Silindrit diameetriga 75mm, kolbi ja hüdraulilist pressi kasutatakse killustiku tugevusmargi määramiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 Puistetiheduse määramiseks puistatakse killustik 10cm kõrguselt 10l anumasse ning kaalutakse. Katsetulemused kantakse valemisse nr.1. Katset kooratakse kaks korda, vajaduse korral ka kolmandat korda. 4.2 Näivtiheduse määramisel kaalutakse katsetatav killustiku hulk õhus. Kaalutakse ka katsenõu mass koos veega ja katsenõu mass koos vee ja killustikuga. Saadut tulemused kantakse valemisse nr.2. 4.3 Killustiku veeimavuse määramiseks kaalutakse täitematerjal õhus ning see järel 7
Töö eesmärgiks võime ka lugeda üliõpilase praktilise omaduse omandamist, autoklaavi immutuse läbiviimisel. Töövahendid: Immutusautoklaav Tehnilised kaalud Ketassaag Katsekehad Immutusvedelik Töö käik: 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse määramiseks Niiskussektsioonid kaalutakse ja paigutatakse kuivatuskappi kuivatamiseks temperatuuril 102 – 105 °C. Katsekehad kaalutakse ja paigutatakse immutusautoklaavi. Autoklaav täidetakse immutusvedelikuga ja suletakse hermeetiliselt. Immutusprotsess teostatakse järgmise režiimiga: - vaakum 0,8 bar 15 min - surve 8 bar 60 min - vaakum 0,8 bar 15 min
Leivatehnoloogia osa laboratoorsed tööd Kõigis katsetes kasutati rukkikroovjahu! 1. Jahu niiskuse määramine Niiskus on üks jahu kvaliteedi näitajatest ning omab suurt tähtsust jahu säilitamisel. Jahu niiskus ei tohi olla rohkem kui 15%. Töö käik: kaalutakse kaks tühja proovialust, kuhu lisatakse 5,00 g jahu. Alused asetatakse 40 minutiks kuivatuskappi 105 ºC juurde. 40 minuti möödudes pannakse proovid eksikaatorisse jahtuma ning kaalutakse uuesti. Proov I Tühja proovialuse kaal: 24,5062 g Alusele kaalutud proov: 5,0021 g Kaal peale kuivatamist: 4,6000 g Niiskusesisaldus: 8,74% Proov II Tühja proovialuse kaal: 24,6703 g Alusele kaalutud proov: 5,0019 g
Lisaks kvartsile on liivas päevakivi. Kvartsi on liivas seetõttu kõige rohkem, et kvarts laguneb väga aeglaselt. Katsetatav liiv on pärit Kiiu karjäärist. 3. Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad: 8; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125. 1-liitrine silinder, 500ml mensuur, kaal katseproovide kaalumiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 1-liitrilisse silindrisse puistatakse 10 cm kõrguselt liiva terasid, mis on väiksemad kui 5mm. Pärast silindri täitumist lükatakse silindrilt kuhi maha ja kaalutakse kaalul. Puistetihedus arvutatakse valemiga nr. 1. 4.2 Liiva terade tiheduse määramine. Kaalutakse 200-300g liiva, mille liiva terad jäävad alla 5mm. Seejärel pannakse 500 milliliitrisesse mensuuri 250ml vett ning siis lisatakse liiv. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemiga nr.2. 4.3 Liiva tühiklikus arvutatakse puistetiheduse ning liiva terade põhjal valemiga nr.3. 4
TÖÖ NR. 9 BETOONI TÄITEMATERJALIDE KATSETAMINE Liiva erimassi määramine Mõõdetakse ~1 liiter liiva ja kuivatatakse kuivatuskapis püsiva kaaluni 105±5 0C juures. Liiv kaalutakse G [g]. Võetakse erimassi määramise anum ning täidetakse toruni veega. Toru alla paigaldatakse tühi mõõtklaas ning valatakse liiv vette. Liiv settib ning vesi hakkab mõõtklaasi voolama. Klaasis fikseeritakse vee ruumala- V [cm3], samas on see ka liiva ruumala. Leitakse erimass valemiga Eestis liiva erimass 2,60- 2,65 Orgaaniliste lisandite sisalduse määramine Põhiliseks orgaaniliseks lisandiks on huumus. Huumus kahjustab betooni sellega, et
glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] 0L liiva puistetihedus [kg/m3], m anuma mass [g], m1 liiva ja anuma mass [g], V anuma maht [cm3] 4.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200 300 g. See liiv puistatakse 500 ml
Mensuur mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal proovide kaalumiseks Etalon huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1- liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi ollas uurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse keskmine aritmeetiline kahest lähimast tulemusest. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1) Valem 1: 0L = [ (m1 m) / V ] * 1000 0L liiva puistetihedus [kg/m3] m1 liiva ja anuma mass [g]
m [ ] Valem 4.1 kus, 0 puistetihedus, kg/m3; m anuma mass, g; m1 liiva ja anuma mass, g; V anuma maht, cm3; 2 4.2. Killustiku terade tiheduse määramine Kuivatatud killustik sõelutakse läbi sõela, mille ava vastab tera väikseimale mõõtmele. Sõelale jäänud killustikust kaalutakse 2 jaotist, millest kumbki ligikaudu 400 grammi. Kaalutud killustik asetatakse vette nii, et killustik oleks üleni vees. Seejärel võeti proovi mass vees ning arvutati terade tihedus Valem 4.2 abil. m v = m-mv kg 1000, 3 m [ ] Valem 4.2
Töö nimetus: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö ülesanne ja eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi määramine. Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid. Töövahendid: 300 ml korgiga kooniline seisukolb, termomeeter, baromeeter Mõõteseadmed: tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder Kasutatud ained: CO2 baloon, õhk, vesi Töö käik Tehnilistel kaaludel kaalutakse korgiga varustatud umbes 300 ml kuiv kolb. Balloonist juhitakse 7...8minuti vältel kolbi süsinikdioksiid. Kolb suletakse kiiresti korgiga ja kaalutakse. Täiendavalt juhitakse kolbi 1...2 minuti vältel süsinikdioksiidi, suletakse korgiga ja kaalutakse uuesti. Kolvi täitmist jätkatakse konstantse massi saavutamiseni- kolvide masside vahe peab olema vahemiks 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määrmamiseks täidetake kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht
tsemendi-, keramaika- ja klaasitööstuses. 1 6.KASUTATUD LIIVA LIIK JA PÄRITOLU Katsetatud liiv on pärit Kiiu karjäärist ja tegemist on ehitusliivaga. 7.LIIVA KATSETAMISE TULEMUSED 7.1 Liiva puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks puistatakse l-liitrilisse silindrilisse nõusse l0 cm kõrguselt liiva.. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m³. Liiva puistetihedus oL [kg/m³] leitakse järgmiselt: , (1) kus m - anuma mass, g m - liiva ja anuma mass, g V anuma maht, cm³ Näide m = 215,6 g m= 1748,8 g V= 993,5 cm³ , Tabel 7.1 Liiva puistetihedus
tugevusmargi määramiseks, hüdrauliline press killustiku tugevusmargi määramiseks, kaalumis- ja tõstmisnõud. 4. Katsemeetodikad 4.1 Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemisest mõõtmest. Killustiku, mille fraktsioon on 4-16 mm kasutatakse anumat mahuga 10 liitrit. Anuma mass kaalutakse. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus määratakse valemiga 1. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures mõlemal korral võetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe mõõtmise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m 3. Suuremate erinevuste korral tehakse ka kolmas mõõtmine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. Tulemused on kantud tabelisse 1. Valem 1:
= 1000, V br Valem 1 Kus m - proovikeha mass õhus [g]; Vbr - proovikeha maht [cm3]. 3.1.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Selleks, et määrata tihedust korrapärase kujuga materjalil, on vaja teada selle maht Vbr ning mass m. Maht leitakse proovikeha pikkuse a, laiuse b ning kõrguse c abil. Mõõdetakse kolm korda ja pärast leitakse keskmist. Pärast keha kaalutakse ning tihedus arveldatakse valemiga nr 1. Mõõtmistäpsus on 0,1 mm. 3.1.2. Ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine Tihedust leitakse valemiga nr 1. Labori jooksul kasutati nii halvasti kui ka hästi imava vett materjale. Esimesena arvutati halvasti imava vett materjali. Selleks, et määrata 2 tihedust ebkorrapärase kujuga materjalil, on vaja kasutada sama valem nr 1
3.1 Kus, m proovikeha mass õhus *g+ m1 proovikeha mass vedelikus [g] v vedeliku tihedus [g/cm3] Näide: Mass õhus (m) = 29 g Mass vees (m1) = 12,7 g Vedeliku tihedus (v) = 1 g/cm3 Proovikeha ruumala [cm3] : Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. Kui materjali poorsus on väga väike ja ta katse käigus praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha õhus, seejärel vees ning arvutatakse tema maht ja tihedus. 4 Poorse ja hästi vett imava materjali tiheduse määramiseks võib kasutatakse järgmist: määratakse kuiva proovikeha mass õhus *m+. Et vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse keha parafiiniga ja kaalutakse uuesti [m1]. Parafiiniga kastmisel kastetakse keha 2-3 korral sulatatud parafiini
toodetud ehitusmaterjal. 3. Katsetes kasutatud vahendid Kaalud täpsusega 0,2g, anum, silindriline nõu, mille kõrgus võrdub läbimõõduga, hüdrauliline press, sõelad läbimõõtudega 1,0-31,5, nihik 4. Katsemetoodika 4.1 Puistetiheduse määramine Killustik, mille tara ülemine mõõde on kuni 8, 16, 31,5 kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20 ja 50 liitrit. Killustik puistatakse 10 cm kõrguselt anumasse kuhjaga, seejärel tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemi 1 järgi. m1 -m 0pK = V (Valem 1) m-anuma mass [kg] m1- killustiku ja anuma mass [kg] V- anuma maht [ m3 ] 4.2 Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Killustiku terade tiheduse määramiseks tuleb katsenõu täita veega mingi kindla nivooni. Esmalt kaalutakse katsenõu mass koos katseproovi ja veega, seejärel katsenõu mass koos
Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse se loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et korgid oleksid tihedalt suletu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Reageerivad segu kahe pärast. Tiitritakse otse kolbi 0,5 M NaOH lahusega (täpne kontsentratsio 3 M HCl lahuse ja iga reagendi mass määratakse kaalumise teel. Selleks võt soolhapet ja kaalutakse täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata ots või etanooli, kui on vaja võtta reaktsioonisegu valmistamiseks ja kaalutakse reaktsioonisegu valmistamiseks . Katalüsaatori (HCl) moolide arvu täpseks määramiseks lahustes pipeteeritak praktikumi lõpus 0,5 M NAOH lahusega. fenoolftaleiini juuresolekul. Kui esim kordustiitrimine. eaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20 konstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste
Kasutatakse neid näiteks puiste- ja täitematerjalina, lisandina tsemendi-, klaasi- ja keraamikatööstuses ning mörtide valmistamiseks, betoonide täiteks ja silikaattoodete valmistamiseks. 4. LABORITÖÖ KÄIK JA ARVUTUSED Liiva katsetamiseks peab olema liiv kuivatatud 105-110 ° C juures. 4.1 Puistetihedus Sõelumise teel eraldatakse liiva osised, mis on väiksemad kui 5 mm. Need osised pannakse 1-liitrilisse silindrikujulisse nõusse 10 cm kõrguselt ning kaalutakse ära. Puistetiheduse valem on 3 m 1-m 0 L= 1000 [kg/m3] V Antud valemis m anuma mass(g), m1-liiva ja anuma mass(g) ning V- anuma ruumala, cm3. Puistetihedust peab määrama kaks korda ning nende kahe tulemuse vahe ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. 4.2 Terade tihedus
Kus m on keha mass õhus m on mass vedelikus vedeliku tihedus Kuna keha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. Katse andmed tabelis 5.2 4.2.1. Väikse poorsus ja mitte vett imava materjali mahu ja tiheduse määramine. Kui materjali, graniidi, poorsus on liiga väike ja ta katse käigus vett praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha õhus m [g], seejärel vees rn [g] ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Materjali maht arvutatakse sel juhul valemiga 3, vee tiheduseks võetakse 1 g/cm³. Materjali tihedus arvutatakse valemiga 1 Katse andmed tuuakse välja tabelis 5.2 Näidis: Materjal graniit Keha mass õhus m=77,4g Keha mass vedelikus m=48,2g Vedeliku tihedus =1g/cm³ 2 V=(m-m)/=(77,4-48,2)/1=29,2 cm³
Seejärel kaaluti kehad laboratoorsel kaalul täpsusega 0,01 g. Peale seda arvutatakse keha tihedus arvutusvalemiga (2). Valem 1. V = a* b * h V proovikeha maht, a keha pikkus, b keha laius, h keha kõrgus Valem 2. = (m / V) * 1000 materjali tihedus, m proovikeha mass õhus, V proovikeha maht 4.2 Ebakorrapärase kujuga kehade katsemeetodi kirjeldus. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha nii õhus kui ka vedelikus. Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada vett. Graniit praktiliselt ei ima vett. Graniidi tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha õhus ja seejärel vees ning arvutatakse tema maht ja tihedus valemitega (3) ja (4). Keraamiline telliskivi imab vett, seetõttu tuleb vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees. Selleks kaetakse need
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Katse käigus juhitakse kolbi süsinikdioksiidi, määratakse selle maht ja mass ning arvutatakse molaarmass. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Töö käik Tehnilistel kaaludel kaalutakse korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Märgistatakse ära korgi alumine äär. Ballonist juhitakse 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb suletakse kiiresti korgiga ja kaalutakse. Kolbi juhitakse 1..2 minuti vältel täiendavat süsinikdioksiidi, suletakse korgiga ja kaalutakse uuesti. Kolvide masside vahe peab olema vahemikus 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määramiseks täidetakse kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdetakse mõõtesilindri abil.
pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liiv on tähtis ehitusmaterjal ning tööstuslik toore. Liiva kasutatakse nii betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 5. Katsemetoodika 5.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatakse liivast osad, mis on väiksemad kui 5mm, need valatakse 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Valamisel tekkinud kuhi eemaldatakse, ning proov kaalutakse. Liiva puistetihedus 0L [kg/m3] leitakse valmist 1. Puistetihedus määratakse kaks korda ning kahe mõõtmise tulemus ei tohi erineda rohkem kui 20 kg/m3. m - m1 0L = V * 1000 (Valem 1) m-anuma mass [g] ml - liiva ja anuma mass [g] V- anuma maht [cm3] 5.1 Liiva terade tiheduse määramine Võetakse 200-300g liiva, mis on eelnevalt kuivatatud ja sõelutud sõelal avaga 5mm. Liiv
093421 KATB41 2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine - apelsini koor Töö eesmärk: Karotenoidide hulka kuulub ligi 600 erinevat ühendit, töö käigus tuleb kindlaks teha, millised neist antud töös esinevad ning kui palju karotenoide kvantitatiivselt proovis leidub. Töö käik: Peenestatakse taimne materjal, millest soovitakse proovi võtta. Peenestatud materjalist kaalutakse vastavalt labori juhendaja soovitusele 0,5-2g proovi. (antud töös 0,56g apelsinikoort). Seejärel peenestatakse proov uhmris nuiaga. Peenestamise kiirendamiseks lisatakse puhast kvartsliiva ning niiskuse eemaldamiseks proovist lisatakse veevaba Na 2SO4 senikaua, kuni proovist on kogu vesi välja saadud. Järgnevalt lahustatakse karotenoidid segust välja sobiva orgaanilise lahustiga (petrooleeter). Kogusin segust karotenoidi de lahust ja filtrisin selle kuiva 25 ml mõõtsilindrisse.
3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemine mõõde. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 8; 16; 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20 ja 50 liitrit. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemiga: Valem 1: OpK = (m1 m ) / V m anuma mass, kg m1 killustiku ja anuma mass, kg V anuma ruumala, m3 Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. 3
väetised. Nende mõju avaldamise aeg on lühem ja neid tuleb anda mitu korda veg.perioodi jooksul kaudsed väetised- mõjutavad taimede toitumistingimusi samas parandavad mulla omadusi. Nt sõnnikud, haljasväetised org väetised: sõnnik ,virts,kompost,adruvetikad,järvemuda,põhk,haljasväetised kaalanalüüs- lahustatakse kaalutav väetis veel või mõnes teises vedelikud. Siis sadestatakse aine kindla reaktiiviga,sade filteeritakse,pestakse,kuivatatakse,kaalutakse. Arvutatakse analüüsitava aine sisaldus. Mõõtmisanalüüs- põhineb tiitrimisreaktsioonil. Enamasti kasutatakse neutralisatsiooni (tiirtitakse hapet alustega või vastupidi) Füüsikalis-keemiline analüüs- põhineb aine mõne füüsikalise omaduse mõõtmisel seoses konsentratsiooniga Aatomabsorbtsioon spektomeetria- lahus pihustatakse gaasileeki ja sinna juhitakse spetsiifiline valguskiir. Mida suurem konsentratsioon seda enam valguskiir leegis neeldub.
7. Katsemetoodikad 7.1. Puistetiheduse miiiiramine Puistetiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sdmermatedalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jii?ivad tiihikud. Puistetiheduse miiiiramiseks sdelumise teel eraldatud osised, mis on vliksemad kui 5 mm, puistatakse l-liitrilisse silindrilisse ndusse l0 cm kdrguselt (materjali tihendamiseks). N6u tflidetakse kuhjaga, iilehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus miiiiratakse 2 korda, kusjuures iga kord v6etakse uue kogus liiva. Erinevus kahe miiiiramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 $. m" Srur".ate erinevuste korral viiakse l6bi veel
arvutatakse valemiga 2: V0 =G G1/ v , [Valem 2.] kus G - proovikeha mass õhus [g] G1 - proovikeha mass vedelikus [g] v - vedeliku tihedus [g/cm³] Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. Meetod 1. Kui materjali poorsus on väga väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima, siis kaalutakse proovikeha õhus, seejärel vees ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Meetod 2. Määratakse kuiva proovikeha mass õhus [G]. Et vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti [G]1. Parafiiniga katmisel kastetakse keha 2-3 korral sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist tuleb lasta parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees [G2].
(polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse) (puitunud) taimekudet(1). Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi kuivaines on tselluloosi 40…45%, hemitselluloosi 25…40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24…33%. 3. Katsevahendid Immutusvann, kuivatuskapp, kaal, nihik, joonlaud, press. 4. Katsemetoodikad 4.1. Niiskusesisalduse määramiseks kaalutakse niisked proovikehad ning asetatakse kuivatuskappi ning kuivatatakse kuivatuskapil temperatuuril 105C. Peale kuivatamist kaalutakse katsekehad uuesti ning tulemused kantakse valemisse nr 1. 4.2. Tiheduse määramiseks kaalutakse ja mõõdetakse teatud niiskussisaldusel katsekehad ning saadud tulemused kantakse valemisse nr 2. Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3. 4.3
kokku ei puutu (Otsman). Mehaaniliste omaduste poolest on kõige parem graniitkillustik. Katsetatav killustik kuivatatakse püsiva massini temperatuuril 105-110C. Töö käik Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks võetakse anumat, mille suurus sõltub killustiku terade suurusest. Antud töös kasutati anumat mahuga 10liitrit. . Materjali puistatakse anumasse kuhjaga, tasandakse ja kaalutakse. Killustiku puistetiheduse arvutakse valemiga (1). m1−m ρOpK = (1) V ρ0pK – puistetihedus [kg/m3] m1 – killustiku ja anuma mass [kg] m –anuma mass [kg] V – anuma ruumala [m3] Katse tuleb sooritada kaks korda ning erinevus kahe tulemus vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Terade tihedus ja veeimavus
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona-Theresa Võlma praktikum I B-1 102074 Töö nr. 2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1, Töö eesmäärk: metalli aatommassi määramine erisoojusjuhtivuse kaudu. Reaktiivid: metalli tükk, vesi Töö käik: Kaalutakse ~30g-ne metalli tükk, seotakse niidi otsa ja asetatakse 15 min-ks keevasse vette. Seejärel kaalutakse kalorimeetri sisemine klaas, valatakse sinna 100cm 3 vett ja kaalutakse uuesti, et teada saada vee mass. Veega klaas asetatakse kalorimeetrisse. Seejärel möödetakse kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metall ning asetada kalorimeetris olevasse veeklaasi. Seejärel tuleb termomeetriga ettevaatlikult vett segada ning mööta vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed Metalli mass m1 0,02992 kg
Oksüdeerijate määramine: Cr2O7 2-, MnO2, PbO2, H2O2, NO3 -; Neutraalsete komponentide määramine Ca2+, Zn2+, mis sadestatakse eelnevalt CaC2O4, ZnC2O4 Redokstiitrimiste kasutamine: Määratakse Fe,K,Va,Zn,Mg,Su,Ca,V,U,Vf Kaalanalüüsi e gravimeetria meetod: Põhinevad massi mõõtmisel /kaalumisel. Jaguneb: Sadestusmeetodid analüüsitav aine viiakse sademesse, sade filtreeritakse, pestakse ja viiakse üle tuntud vormi, mis kaalutakse Aurutusmeetod analüüsitav aine on lenduv teatud temp.-l, lenduv produkt kogutakse ja kaalutakse. Kaalanalüüsi tulemuste arvutamine: Kaaluvorm-kaalutakse peale kuumutamist. Sadestusvorm-kaalutakse enne kuumutamist M on aine oma(lahuse),M otstava oma.Näiteks Al2O3;seal 2Al,siis peale kuulutamist 0.34g Al2O3;Al-I siis 0,34*2*27=0,18g; algaines leitakse %-ga Sademete ja sadestusreaktiivide omadused: Sadestusreaktiiv: Spetsiifiline- reageerinb ainult ühe ainega/ iooniga, haruldus;
V = a* b * h V keha maht [cm3] a pikkus [mm] b laius [mm] h kõrgus [mm] Valem 2. = (m / V) * 1000 materjali tihedus [kg/m3] m proovikeha mass õhus[g] V proovikeha maht [m3] 1 3.2 Ebakorrapärase kujuga kehade katsemeetodi kirjeldus. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha nii õhus kui ka vedelikus. Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada vett. Graniit on ainuke, mis praktiliselt ei ima vett. Graniidi tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha õhus ja seejärel vees ning arvutatakse tema maht ja tihedus valemitega (3) ja (4). Silikaattelliskivi ja keraamilise telliskivi imavad vett, seetõttu tuleb vältida vedeliku imbumist
Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 35% kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 20...25%), · õhukuiv puit (niiskust 15...20%), · toakuiv puit (niiskust 8...13%). Standardseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse juures. Puidu niiskuse määramiseks proovikeha kaalutakse, kuivatatakse püsiva kaaluni ja kaalutakse uuesti ning leitakse massikadu %-des, mis ongi puidu kaaluline niiskus. Puidu niiskust võib määrata ka elektrilise niiskusmõõturiga (niiske puit juhib elektrit paremini). Paisumine ja kahanemine kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades võrdne. Toores puit kahaneb kuivamisel järgmiselt: pikisuunas 0,1... 0,3%, radiaalsuunas 3...6%, tangentsiaalsuunas 6.
Kt p = 19 +2x jalgsi 3 + 2x ooteaeg 4 = 33 min G = H + TV G1= 3 + 53/60 * 5 = 7.4 G2 = 3 + 33/60 *5 = 5.7 G = 1/3 * 5 = 1.67 4. Bussifirma tegutseb kahel liinil, A ja B. Ühel liinil on nõudlus antud valemiga Q = 1000 50G ning teisel Q = 1000 200G. Eesmärgiks on teenusetaseme parendamine nii, et kaalutud reisiaeg väheneks 60 minutilt 30 minutile (nt praegu on bussid täis, sõiduaeg kaalutakse koefitsiendiga 2, kaalutakse uute busside soetamist, intervalli vähenemist ning reisimugavuse tõusu). Piletihind kummalgi liinil on 2. Reisija ajaväärtus on 2/h. Vajalik investeering oleks mõlema liini puhul eraldi 20 000 . Teenusepakkuja piirkulu (arvestuslik kulu ühe lisanduva reisija teenindamiseks) on 1.5 . Kas oma kasumit maksimeeriv firma investeeriks liinidesse? Kas sotsiaalse rahulolu maksimeerimiseks tuleks liinidesse investeerida? Kt = 60-30 = 30 min H = 2 Vt = 2 / h Kasum
KOKKUVÕTE INNOVATSIOONI INTERVJUUST Kuna minu poolt küsitletud firma on aktiivselt tegutsenud kõigest üks aasta, siis ehitusvaldkonnas on nii lühikese ajaga rakse luua uusi innovaatilisi lahendusi, kui just ei ole loodud suurt ehitusfirmat, millel on investorite toetus ja kliendipagas (Vilcon endine Lev iEhitus) Loomulikult luuakse ka ehitusvaldkonda innovaatilisi töövahendeid, aga need on reeglina mastaapsed ja kallihinnalised, mille ostu kaalutakse pikalt ja põhjalikult, hinnatakse uue seadme/masina vajadust ja tasuvust. Ühtegi innovatsiooni ei ole minu poolt intervjueeritud firma selle tegevusaasta jooksul läbi viinud või tellinud. Seoses sellega ei ole osalenud ka üheski innovatsiooniga seotud küsitluses ega ka uuringus. Selgelt anti mõista, et tulevikus ollakse kindlasti valmis uuteks ja innovaatilisteks lahendusteks (tööajaarvestuse süsteemid, uued masinad/seadmed jne), saadakse sellest aru, et see on firma
Pahtlilabidas silumiseks Lehter puistetiheduse määramiseks Mensuur mahu mõõtmiseks, skaala jaotis 5 cm3 Kühvel Ämber 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Puistetiheduse määramine. Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva sõelutakse ning osa, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Killustiku puhul anuma suuruse valik sõltub tera ülemisest mõõtmest. Antud töös killustiku tera ülemine mõõde oli 16 mm ning kasutati anuma mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse, samamoodi nagu liivaga. Puistetiheduse ρ0L (kg/m3) leitakse valemist: m 1−m ρ0 L= × 1000
ei muutuks. Seejärel võetakse termomeeter Kui algperioodi temperatuur oli valitud veest ja katkestatakse elavhõbedasammas õigesti, siis lõpp-perioodi temperatuuri kapillaari ning tagavarareservuaari muutumine on vastupidine algperioodi ühenduskohas. Selleks hoitakse temperatuuri muutumisele: ideaalsel juhul termomeetri ülaosa kindlalt vasakus käes ja niisama suur, kuid vastasmärgiga. lüüakse parema käega vasakule randmele. Kaalutakse tehnilistel kaaludel keeduklaas, Katse lõpul tehakse kindlaks lahusesse klaaspulk ja segur. Ampull kaalutakse ulatuva termomeetri ruumala. Selleks samuti tehnilistel kaaludel ± 0,02 g sukeldatakse termomeeter veega täpsusega enne tühjalt ja siis koos ainega. mõõtesilindrisse sama sügavale kui katse Ainet võetakse ca 6 g. Keeduklaasi ajal kalorimeetris. valatakse destilleeritud vett, mille hulk on mõõdetud mensuuriga (ca 400 ml)
Beckmanni termomeetri kaliibrimiseks ühendatakse elavhõbedasambad ülemises ja alumises reservuaaris ning asetatakse termomeeter sobivalt valitud temperatuuriga vette ~20 minutiks. Jälgitakse, et seismise ajal vee temperatuur ei muutuks. Seejärel võetakse termomeeter veest ja katkestatakse elavhõbedasammas kapillaari ning tagavarareservuaari ühenduskohas. Selleks hoitakse termomeetri ülaosa kindlalt vasakus käes ja lüüakse parema käega vasakule randmele. Kaalutakse tehnilistel kaaludel keeduklaas, klaaspulk ja segur. Ampull kaalutakse samuti tehnilistel kaaludel ± 0,02 g täpsusega enne tühjalt ja siis koos ainega. Ainet võetakse ca 6 g. Keeduklaasi valatakse destilleeritud vett, mille hulk on mõõdetud mensuuriga (ca 400 ml). Vett kas soojendatakse või jahutatakse 0,5 -1 kraadi võrra vastavalt vajadusele. Keeduklaas asetatakse metallanuma põhjas asuvale korgitükile. Kalorimeeter suletakse kaanega
a pikkus [mm] b laius [mm] h kõrgus [mm] Keha tihedust arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 2 kus proovikeha tihedus [kg/m3] m proovikeha mass õhus [g] Vbr proovikeha math [cm3] 2.2.Ebakorrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse Vbr määramiseks kaalutakse proovikeha esiteks õhus ja pärast vedelikus. Kuiva proovikeha mass m määratakse laboratoorsel kaalul. Järgmine katsemetoodika valik sõltub materjali võimest imada vett. Kui keha on tihe ja materjali poorsus on väga väike ning ta praktiliselt ei ima vett, nagu graniit, siis kaalutakse proovikeha õhus, seejärel vees ning arvutatakse tema maht valemiga 3 ja tihedus valemiga 4 Ebakorrapärase proovikeha maht arvutatakse järgmise valemiga:
Proovikeha mass õhus 17,2 Proovikeha mass vees 10,5 Proovikeha maht 6,70 Proovikeha tihedus 2567 Proovikeha poorsus 4,2 · 4.2.2 Poorne materjal Materjali poorsus suur, katse käigus imaks palju vett endasse. Et vältida vedeliku imbumist kehasse kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti. Parafiiniga katmisel kastetakse keha 2-3 korda sulatatud parafiini, lastes parafiinil vahepeal tarduda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees. Archimedese seaduse järgi määratakse keha maht koos parafiiniga. Seejärel leitakse parafiini ruumala: Peale seda keha maht ilma parafiinita: Ja lõpuks katsekeha tihedus: Tabel 4. Poorse materjali tihedus ja poorsus Materjali nimetus Keraamiline tellis
Ülesanne 3. Tellija ja ehitusfirma ehitusprojekti kavandamise majanduslikud näitajad: Ehitusprojekti maksumus 16,5 milj. kr. Esialgne ehituskestus 21 kuud, kaalutakse ja hinnatakse varianti ehituskestusega 18 kuud. Intressimäär 5 %. Tellija efekt: E = F * I * (T1 T2) = 16 500 * 0,05 * (21/12 18/12) = 206,25 tuh kr Ehitaja efekt: E = TPK * (1 T2/T1), kus TPK tingpüsivad kulud (materjalide maksumusest 1%, kaudkuludest 50%, masinate kasutuskuludest 15%): EMT maksumuse struktuur: Kulu liigid Maks. struktuur, % Tingpüsivad kulud, %
q tihedus I-a-1. cm Kuna proovikeha mahu miiiiramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sSltub suuresti katsemetoodika valik materjali v6imest imada endasse vett. Katse andmed tuuakse viilja peatiik is 5, tabelis 5.2. 4.2.l.Vnikse poorsuse ja mitte vett imava materjali mahu ja tiheduse miiiiramine Kui materjali, graniidi, poorsus on viiga viiike ja ta katse k?iigus vett praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha 6hus m [g], seejiirel vos rn1 [g] ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Materjali maht arvutatakse sel juhul vatemiga 3, kusjuures veetiheduseks vOetaks I 8 cmt' Materjali tihedus arvutatakse valemiga 1. Katse andmed tuuakse viilja peatiiki s 5, tqbelis 5.2. Nliidis: materjal - graniit proovikeha mass Shus m:68,58 g proovikeha mass vedelikus m1 :42,8 g vedeliku tihedus pu: 1 glcm3
suuresti katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. 2 Katse andmed tuuakse välja peatükis 5, tabelis 5.2. 4.3.1. Väikese poorsuse ja mitte vett imava materjali mahu ning tiheduse määramine Kui materjali (graniidi) poorsus on väga väike ja ta katse käigus vett praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha õhus m [g]. Seejärel vees m1[g] ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Materjali maht arvutatakse sel juhul valemiga 3, kusjuures veetiheduseks võetakse 1 g/cm3. Materjali tihedus arvutatakse valemiga 2. Katse andmed tuuakse välja peatükis 5, tabelis Näidis: Materjal graniit Proovikeha mass õhus - m = 35,6g Proovikeha mass vedelikus m1 = 22,0g Vedeliku tihedus - v = 1 g/cm3 Vbr=(m-m1)/ v => (35,6 22,0) / 1 = 13,6 cm3
tuhat Eesti päritolu inimest," selgitas Paet. ,,Eesti esindatus Lähis-Idas hõlbustab ka meie panustamist Euroopa Liidu ühtsesse välis- ja julgeolekupoliitikasse. Lisaks on Eesti 2018. aastal Euroopa Liidu eesistuja ja Euroopa Liidu suhted Iisraeliga ning teiste Lähis-Ida piirkonna riikidega on olulisel kohal," lisas ta. Viimased riigieelarved on puudutanud ka välisministeeriumit. Ministeeriumist on koondatud mitmeid töötajaid ja kaalutakse osade saatkondade sulgemist välisriikides. Suureks probleemiks on samuti küberrünnakud välisministeeriumi andmebaaside vastu.
eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber. 3 Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Teooria: Lahuse massi ja mahtu seob lahuse tihedus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Meie katse teeb võimalikuks ainete erinev lahustuvus, mida vajalike andmete saamiseks ära kasutame. Töö käik: Kolvi kaalutakse liiva ja soola segu. NaCl lahustatakse väheses koguses destilleeritud vees ning filtreeritakse kasutades kurdfiltrit. Lahus valatakse filtrisse mööda klaaspulka ning pulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, et vältida iga tilga kaotsiminekut. Jäägile keeduklaasis lisatakse veel vett, et NaCl lõplikult välja pesta. Et saada kätte sool ka filterpaberi pooridest, täidetakse filter veelkord destilleeritud veega ja lastakse sel tühjaks joosta. Lahus valatakse
6. Töökäik 6.1 Killustiku tugevuse määramine Killustikku katsetatakse fraktsioonidena: 8 16 mm. Killustiku tugevusmärgi määramiseks kasutatakse silindrit. Killustiku fraktsioon puistatakse lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse diameetriga 150mm. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. Silindrit koormatakse kuni 20 tonnini (200kN). Silindris muljutud killustik sõelutakse kasutades kontrollsõela avaga 2,0 mm. Pärast sõelumist kaalutakse kui palju sõela ja põhja peale materjali jääb. Killustiku muljumiskindlus leiti valemiga (1). Valem (1) m D p 1 100 m Näide 300,6 Dp 100 13,2% 2271 Dp Muljumiskindlus [%] m1 Kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] m Silindrisse puistatud proovi mass [g] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.1. 7. Katse tulemused Tabel 7.1
Tiia-Maaja Süld : d: Fenoolaldehüüdvaigu saamine ja omadused 1. Resoolvaigu süntees Lähteained: fenool 28,2 g,formaliin 37% 27,25g,NH4OH vesilahus 25%-5% kaalust 1,41g Kasutatavad seadmed ja vahendid: 250ml ümarkolb,tagasivoolu jahuti,mehhaaniline segur,termomeeter,portselan kausike,vaakum kuivatuskapp Töökäik: Resoolvaigu sünteesimiseks kaalutakse ümarkolbi,mis on varustatud termomeetri,jahuti ja seguriga,fenool,formaliin ja ammoniaagivesilahus.Segu soojendatakse 85-90 kraadini kuni algab eksotermiline reaktsioon.Umbes poole tunni pärast muutub segu häguseks ja kihistub(alumiseks vaigu ja ülemiseks veekihiks).Edasisel kuumutamisel tunni aja jooksul alumina vaigukiht pidevalt suureneb.Valmis vaik valatakse portselanist kausikesse ja jahutatakse.Veekiht valatakse ära ja vaiku pestakse
3 KATSE 3.1 Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva puistetiheduse määramiseks kasutatakse 1000 cm3 anumat ja killustiku määramiseks on 5000 cm3. Kuivatatud täitematerjal puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Puistetihedus 0l või 0k [kg/m3] arvutatakse valemiga: 0l ; 0k = [kg/m3] kus G- liiva mass [g] V0- anuma ruumala [cm3] 3.1.1 Liiv 1 katse Anuma mass- 206 g Anuma mass koos liivaga- 1644 g Liiva- 1438 g = 1438 [kg/m3] 2 katse Anuma mass- 206 g
annaabi.ee 
