IP multimeedia edastus

Side labor 2 IP-multimeedia edastus Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: 2015 1. Veebikaamera eraldusvõime hindamine Suurim eraldusvõime Arvutada pakkimata video eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus võimalik hinnang edastuskiirus LISA SIIA SUURIMA pilt on selge ja terav 2592x1944 10 612000 kb/s VÕIMALIKU ARVUTUSED

IP-multimeedia edastus

15.11.2016 Side labor 2 aruanne Side labor 2 IP-multimeedia edastus Töö tegijate nimed: Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Tue Oct 25 13:26:32 2016 1. Veebikaamera eraldusvõime hindamine Suurim võimalik eraldusvõime hinnang eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus Arvutada pakkimata video edastuskiirus tabelil näha kõik jooned (ka kõige peenemad 600) 2592x1944 10 600000 kb/s 2592x1944x10x12=604661760 b/s=604662 kb/s VGA eraldusvõime hinnang eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus Arvutada pakkimata video edastuskiirus 450-600 jooned on udused 640x480 30.000030 90000 kb/s 640x480x30x12=110592000 b/s=110592 kb/s http://web

Riistvara

olemiseks. Sisendseaded on seadmed, millega kasutaja annab arvutile korraldusi. Nendeks on klaviatuur, hiir, skänner. Väljundseadmed annavad informatsiooni, mida arvuti väljastab neile. Väljundseadmeteks on kuvarid ehk monitorid, printerid, kõlarid. Monitorid · Monitoride tüüpideks on kas kineskoop (CRT) või vedelkristall LCD-TFT monitorid. · Suurust märgitakse tollides. Levinud on 17". · Kaadrisagedus ehk refresh rate (kineskoopidel soovitatav alates 85 Hz. 1Hz = 1 võnge sekundis) Monitori kaadrisagedust võib nimetada ka ekraanipildi värskendussageduseks, sest just selle sagedusega toimub kuva uuendamine. See peaks olema vähemalt 75 Hz, et inimsilm ei näeks ekraani vilkumist (virvendamist). Kaadrisagedus on seotud monitori lahutusvõimega. Koos kaadrisageduse kasvuga kindlale monitorile lubatav lahutusvõime väärtus väheneb.

Side Labor 2

Side labor 2 IP-multimeedia edastus

1. Veebikaamera eraldusvõime hindamine

Suurim võimalik	eraldusvõime hinnang	eraldusvõime	kaadrisagedus	sisu bitikiirus	Arvutada pakkimata video edastuskiirus
EESKUJULIK - suurepärane pilt, kõik on nähtav ja selgesti eristatav		2592x1944	10	618858 kb/s	2592*1944=5038848 (piksleid eraldusvõime puhul kokku); 5038848*10=50388480 - arvestame sagedusega; 50388480*12bitti=604661760 (bit/s) - vastus
Informaatika → Side 7 allalaadimist 12 docx LCD ja CRT monitorid ja ekraani kuvasuhet 16:9. · Piksli suurus või pikslivahe: Atnud on kas individuaalsete pikslite suurus või kaugus ühe piksli keskpunktist teise. Erinevus suurustes tuleb tühjast alast kahe piksli vahel. · Pikslitihedus: Pikslitihedus näitab, kui tihedalt pikslid asetsevad. Kuigi seda on kuvarite tutvustuses harva välja toodud, on see üks parimaid pilditeravuse näitajaid. Tavaline mõõtühik on DPI (pikslit tolli kohta). · Kaadrisagedus: Näitab, kui tihti ekraan oma andmeid uuendab, Pilt ekraanil aga ei muutu sama tihedalt, kuna andmetöötlus ja piksli oleku muutmine nõuavad lisaaega. Mõõtühik herts (Hz, võnget/korda sekundis). 5 · Reageerimisaeg: Aeg, mis kulub pikslil ühest värvist teise muutumiseks. Mõõdetakse nii gtg (hallist-hallini) kui btb (mustast-mustani) aega, mistõttu tulemused pole alati võrreldavad. Mõõtühik millisekund (ms). Informaatika → Arvutite lisaseadmed 22 allalaadimist 2 rtf 9.klassi arvutiõpetus E: eemaldatakse mäluseade (USB pulk) Ülejäänud tähtedega mtähistatakse võrgukettaseadmeid koos võrguketastega lokaalses arvutivõrgus 8.Välismälude mälumahud (DVD,CD) DVD - 1,4GB; 4,7GB; 8,5GB CD - 200MB, ..., 700MB, ... 9.Nimeta hiirega tehtavad tegevused. * osutamine * klõpsutamine(klikkamine) * vedamine 10.Nimeta mängukonsoole. * juhtnool * mängupult * rool koos pedaaliga 11.Kirjelda monitori olulisemaid parameetreid. * Ekraani suurus * Kaadrisagedus * Ekraanelementide vahekaugus 12.Nimeta erinevat tüüpi printereid. * Maatriksprinter * Tindiprinter * Laserprinter * Termoprinter 13.Mida tähendab 1MHz ja 1GHz? MHz (1megaherts) GHz (1gigaherts=1miljard lülitusimpulssi sekundis) 14.Nimeta emaplaadil paiknevad komponente. * mikroprotsessor * püsimälu ROM (Read-Only Memory) * muutmälu RAM (Random Access Memory) 15.Mis on arvutiprogramm? * arvutiprogramm on arvutikäskude korrastatud järjend, mille täitmise korral arvuti käitub Informaatika → Arvuti õpetus 75 allalaadimist 10 odt Kuvar, Hiir, Klaviatuur Näiteks 4:3, 16:9 ja nii edasi. Värskendussagedus: Näitab, kui mitu korda sekundis kuvatakse pilti. Erineb kaadrisagedusest. Värskendussageduse puhul loetakse ära ka ühe ja sama pildi kuvamine. Kaadrisageduse puhul on iga kaader uue info tulek ekraanile. Näiteks, prozektor võib olla kaadrisagedusega 24 kaadrit sekundis. Igat kaadrit aga kuvatakse kuni kolm korda enne kui uus kaader tuleb kuvamisele. See tähendab, et kaadrisagedus on 24 kaadrit sekundis, kuid värskendussagedus on 72Hz (3 x 24). Samas, LCD kuvarite puhul on kaadrisagedus ja värskendussagedus peaaegu ekvivalentsed. Energiatarve. Vaatenurk: Näitab ära, kuni mis nurgani on võimalik ekraanilt pilti veel kvaliteetselt näha. LCD ja LED ekraanile on see madalam, tihtipeale umbes 120 kraadi. CRT kuvaritel on aga vaatenurk isegi 180 kraadi. https://www.youtube.com/watch?v=MHCGKo8c8xc https://www.youtube.com/watch?v=YCWZ_kWTB9w Hiir: Informaatika → Informaatika 1 allalaadimist 9 pptx Vedelkristallkuvar LCD-ekraanide kirjeldustes on antud mitmeid näitajaid. Siin on mõned tüüpilisemad näitajad: Mõõtmed või diagonaal: Tavaliselt on antud ekraani diagonaali pikkus tollides. Lahutusvõime näitab, mitu pikslit on ekraanil. Piksli suurus või pikslivahe: Antud on kas individuaalsete pikslite suurus või kaugus ühe piksli keskpunktist teise. Erinevus suurustes tuleb tühjast alast kahe piksli vahel. Pikslitihedus näitab, kui tihedalt pikslid asetsevad. Kaadrisagedus näitab, kui tihti ekraan oma andmeid uuendab, Pilt ekraanil aga ei muutu sama tihedalt, kuna andmetöötlus ja piksli oleku muutmine nõuavad lisaaega. Reageerimisaeg: Aeg, mis kulub pikslil ühest värvist teise muutumiseks. Vaatenurk: Minimaalne ja maksimaalne kaldenurk, kus 180° on paralleelne vaatajaga. Tänan Kuulamast! 2013 Informaatika → Arvutite lisaseadmed 15 allalaadimist 2 docx Monitorid telekate puhul, kus peakomponediks oli kineskoopkuvar. Erinevaid monitori suurusi on väga palju. Resolutsioonide suhtes pakutakse üldiselt 1280 x 1024 kuni 3840 x 2160 pikslit. Üldlevinud on FULL HD ehk 1920 x 1080, mis tähistab pikslite arvu monitoril. Iga piksel on võimeline näitama erinevat värvi. Pidevalt arenevas ühiskonnas muutub ka pikslite arv monitoril aina suuremaks, sest mida suurem arv piksleid - seda teravam ja tõetruum pilt. Samuti oluliseks aspektiks on ekraani kaadrisagedus (Hz) ehk võime kuvada vastav arv pilte ehk kaadreid sekundis. Harilikult on monitorid 60 hertsised, kuid mida rohkem, seda parem! Suurem arv kaadreid sekundis tagab sujuvama ning reaalsemana tunduva pildi. Filmide vaatajad ning mängurid peaksid valima mõne 144 Hz või veelgi suurema kaadrisagedusega monitori. Kolmandaks võtmeteguriks on reageerimisaeg, mis kulub ühel pikslil hallist valgeks ja tagasi halliks muutumiseks. Väiksem reageerimisaeg on taaskord parem Informaatika → Informaatika 1 allalaadimist 5 docx Monitor OLED (Organic Light-Emitted Diode)- Orgaanilised valgusdioodid. Kasutavad orgaanilist kelmet, mis on kaetud fluorestseeruvate molekulidega ja elektrilaengu saades hõõguvad. Uus tehnoloogia, mis võimaldab veelgi õhemaid ja teravama pildiga kuvareid. Monitore iseloomustavad: Ekraani mõõt- Mõõdetakse ekraani diagonaali. Esitatakse tollides. Nt 17'' või 63''.Nimimõõtmed ja maksimaalne kuvaala diagonaal. Kaadrisagedus-Sagedus millega toimub kaadri uuendamine. Tavaliselt 50-90 Hz. Soovituslik oleks vähemalt 70 Hz. Mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda väiksem on maksimaalselt lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul 85-90 Hz, 1600x1200 puhul 75-80 Hz). Reasagedus-Sagedus millega toimub ridade laotamineTavalises televiisoris on see ca 15,6 Hz, siis arvutimonitoris 24-115 Hz. LahutusvõimeResolutsioon- (resolution) nimetatakse ekraanikuva eristatuse astet, Informaatika → Informaatika 16 allalaadimist 4 rtf Arvutiekraani mõju silmadele Enamike uuringute üldtunnustatud seisukohad on järgnevad: arvutiga töötamine iseenesest ei kutsu esile nägemise diskomfordi tugevnemist; ei ole alust põhjenduseks, et arvuti kasutamine ei ole üldse seotud nägemise diskomfordiga; arvuti ekraanikujutise kvaliteediparameetrite ja töökoha valgustatuse parandamine võivad olukorda leevendada; nägemise diskomfort võib oluliselt vähendada töövõimet; nägemise diskomforti soodustab madal kaadrisagedus, halb töökoha valgustatus, suur vahe kuvari ja töölaua pinna valgustatuse vahel, töökoha peegeldavad ja läikivad pinnad, peegeldused kuvari ekraanil jms tegurid. Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb veel: Bioloogia → Bioloogia 18 allalaadimist 49 ppt Arvuti sisend- ja väljundseadmed.Kuvarid e. monitorid mobiiltelefonide, süle ja pihuarvutitel. Personaalarvutid, telerid. Kaks tehnoloogiat värvide esitamiseks Passive matrix Active matrix sagedam ekraanivärskendus.  Kasutusvaldkond arvutikuvarid ja televiisorid. link  Kasutavad orgaanilist kelmet, mis on kaetud fluorestseeruvate molekulidega ja elektrilaengu saades hõõguvad. Uus tehnoloogia, mis võimaldab veelgi õhemaid ja teravama pildiga kuvareid.  Ekraani mõõt Kaadrisagedus Reasagedus Lahutusvõime Värvide arv Punktisamm Energiasääste Ühilduvus erinevate graafikastandarditega  Mõõdetakse ekraani diagonaali. Esitatakse tollides. Nt 17'' või 63''. Nimimõõtmed ja maksimaalne kuvaala diagonaal.  Sagedus millega toimub kaadri uuendamine. Tavaliselt 5090 Hz. Soovituslik oleks vähemalt 70 Hz. Mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda väiksem on maksimaalselt lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul Informaatika → Arvutite lisaseadmed 112 allalaadimist 7 doc Sisend- ja väljundseadmed - lühireferaat 3. reasagedus ­ sagedus, millega toimub ridade laotamine monitori ekraanile, jääb vahemikku 24 ­ 115 kHz; 4. lahutusvõime ­ ekraanikuva eristatuse aste, mida mõõdetakse pikselites (pildipunkt) rõht- ja püstisuunas. Koos kaadrisageduse kasvuga kindlale monitorile lubatav lahutusvõime väheneb. Näiteks kõrge lahutusvõime 1280x1024 punkti korral ei ületa maksimaalselt lubatav kaadrisagedus enamasti 85 ­ 90 Hz; 5. värvitoonide arv ­ monitori poolt eristatavate värvitoonide arv, ulatub must/valgest 16,6 miljoni värvitoonini (True Color ehk 24-bitine värv). Inimsilm eristab tegelikult tunduvalt vähem värvitoone; 6. kiirguskaitse ­ monitori poolt kiiratava magnetvälja tugevuse piir, mille kohta on kehtestatud terve rida riiklikke standardeid; 7. punktisamm ­ üksikute pildipunktide vahekaugus ekraanil, vahemikus 0,25 ­ 0,28 mm; 8 Informaatika → Informaatika 14 allalaadimist 10 doc Video ajalugu ja tänapäev VÄRVI)!] · 1887 huvitus "liikuvatest piltidest" ka Thomas Alva Edison. 1889. aastal leiutas ta kineskoobi,mille abil sai näidata liikuvaid pilte, kahjuks korraga vaid ühele vaatajale, sest filmi nägi aparaadi sisse piiludes. Aparaati käitas elektrimootor, kasutati 50 jala pikkust filmilinti, mille otsad olid kokku liimitud ja mille perforatsioon oli praktiliselt identne tänapäevase 35 mm filmi omaga. Kaadrisagedus oli umbes 40 fps. Frames per second(see tähendab seda, mitu kaadrit sekundis on ) Samal aastal käivitas Edison Broadway'l show, kus näidati 15 sekundit mingit tegevust, näiteks tema assistendi Fred Ott'i aevastust. http://www.youtube.com/watch?v=8PaJ1r0udvQ · Kes on George Eastman ja millega ta sai tuntuks ? Kodaki asutaja ja sai kuulsaks, sest tegi nitrotselluloosil põhineva fotofilmi. · 1895 said vennad Louis (1862 - 1954) ja Auguste (1864 - 1948) Lumiere patendi Informaatika → Informaatika 7 allalaadimist 9 docx Arvutikuvar täielikult üle joonistada. Mõõdetakse seda hertsides (Hz). Mida väiksem on värskendussagedus, seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Mida suurem on värskendussagedus, seda värelusevabam on pilt. Värelusevaba pildi alampiir on 75 Hz, üle 120 Hz värskendust tavaliselt inimese silm enam ei erista. Reageerimisaeg (response time) ­ näitab aega, kui kiirelt ekraan suudab uue pildi kuvada. Mida väiksem aeg, seda parem. Horisontaalne kaadrisagedus (nt 30­80 kHz) ­ näitab, kui kiiresti kuvari ekraanil kaadreid vahetatakse. Just selletõttu tundub aeglastel ekraanidel läbi kaamera vaadates, et jooned liiguvad ülevalt alla. Viited: 1.http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/ara/praktikum/Arvutiriistv araI%20loeng11.pdf 2. http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/ara/ara2001/monitor/monit orid.pdf 3. http://www.novaled.com/ 4. http://www.millertech.com/Technical_Specs.htm 5. http://research Informaatika → Arvuti monitor 1 allalaadimist 7 pdf IT küsimused Tindiprinteri miinuseks on eelkõige see, et ühe värvi otsa saamisel tuleb vahetada kogu kassett. Laserprinteri suurimaks miinuseks tindiprinteri ees on tema võime printida resolutsiooniga ainult kuni 600 x 600 dpi resolutsiooniga. 17. Mida näitab kuvari värskendussagedus? Värskendussagedus näitab, mitu korda sekundis elektronkiir laotab kuva ülevalt alla (millise sagedusega joonistatakse kogu pilt ekraanil uuesti). Mida kõrgem on kaadrisagedus, seda vähem pilt vilgub ja väsitab silmi ning seda selgem on kujutis. 18. Mis on välisseadmed? Välisseadmed on seadmed, mida saab ühendada arvutiga ja mis jagunevad sisendseadmeteks ning väljundseadmeteks. 19. Millest sõltub arvuti jõudlus? Arvuti jõudlus sõltub protsessori jõudlusest, muutmälu suurusest ja jõudlusest, graafikakaardi jõudlusest. 20. Mille lühend on MHz, GHz? 1 megaherts (MHz) = miljon hertsi 1 gigaherts (GHz) = miljard hertsi 21 Informaatika → Infotehnoloogia 26 allalaadimist 13 docx Monitor - uurimistöö joonistada. Mõõdetakse seda hertsides (Hz). Mida väiksem on värskendussagedus, seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Mida suurem on värskendussagedus, seda värelusevabam on pilt. Värelusevaba pildi alampiir on 75 Hz, üle 120 Hz värskendust tavaliselt inimese silm enam ei erista. Reageerimisaeg ­ näitab aega, kui kiirelt ekraan suudab uue pildi kuvada. Mida väiksem aeg, seda parem. Horisontaalne kaadrisagedus ­ näitab, kui kiirelt monitor kaadreid vahetab. Just selletõttu tundub aeglastel monitoridel läbi kaamera vaadates, et jooned liiguvad ülevalt alla. KINESKOOPMONITOR (CRT) Põhimõtteliselt töötab traditsiooniline kuvar väga sarnaselt televiisorile. Monitori erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused Informaatika → Arvutiõpetus 19 allalaadimist 6 doc Spikker vene keeles , . . , : , : 3 ­ (kaadrisagedus). . - F2 F1 ; ()) ­ «» , . Informaatika → Multimeedia teenused 30 allalaadimist 48 doc Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur firmadel AMD ja VIA. Vaja läheb ka AGP-d toetavat opsüsteemi, milleks on näiteks Windows 95 versioon OSR2.1. Lisaks peab olema installeeritud Microsoft DirectX 5.0 ja Inteli AGP draiver VGARTD.VDX. PCI ja AGP kiiruste võrdlemiseks kasutasime ATI XPERT@Play videokaarte, millest on olemas nii PCI kui ka AGP versioon. Meie poolt kasutatud eksemplaridel oli kummalgi 4MB videomälu. Emaplaat oli Intel AL440LX 300MHz taktsagedusega Pentium II protsessoriga ja 64MB SDRAM mäluga. Kaadrisagedus oli alati 85Hz. Saadud tulemused on esitatud järgmistes tabelites: Lahutus 1024 X 768 1024 X 768 Värve 64K 16,7M Liides PCI AGP PCI AGP Business Graphics WinMark 97 121 121 91,6 93,1 High-End Graphics WinMark 97 49,6 49,9 44,7 45,8 Informaatika → Arvutiõpetus 147 allalaadimist 10 doc Äri erialatöö tervistkahjustavad tegurid ja nende mõju inimorganismile · ei ole alust põhjenduseks, et arvuti kasutamine ei ole üldse seotud nägemise diskomfordiga; · arvuti ekraanikujutise kvaliteediparameetrite ja töökoha valgustatuse parandamine võivad olukorda leevendada; · nägemise diskomfort võib oluliselt vähendada töövõimet; · esinevad silmahaigused ja nägemishäired võivad tugevdada diskomforti; · nägemise diskomforti soodustab madal kaadrisagedus, halb töökoha valgustatus, suur vahe kuvari ja töölaua pinna valgustatuse vahel, töökoha peegeldavad ja läikivad pinnad, peegeldused kuvari ekraanil jms tegurid. Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb: Kategooriata → Uurimistöö 29 allalaadimist 38 docx KUVARID täielikult üle joonistada. Mõõdetakse seda hertsides (Hz). Mida väiksem on värskendussagedus, seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Mida suurem on värskendussagedus, seda värelusevabam on pilt. Värelusevaba pildi alampiir on 75 Hz, üle 120 Hz värskendust tavaliselt inimese silm enam ei erista. Reageerimisaeg (response time) – näitab aega, kui kiirelt ekraan suudab uue pildi kuvada. Mida väiksem aeg, seda parem. Horisontaalne kaadrisagedus (nt. 30–80 kHz) – näitab, kui kiirelt monitor kaadreid vahetab. Just selletõttu tundub aeglastel monitoridel läbi kaamera vaadates, et jooned liiguvad ülevalt alla.  6 4 Kineskoopmonitor (CRT) Joonis 2. Kineskoopmonitor Põhimõtteliselt töötab traditsiooniline kuvar väga sarnaselt televiisorile. Monitori erinevused Informaatika → Arvutite lisaseadmed 4 allalaadimist 33 doc Kuvariga töötamise ohud ei ole alust põhjenduseks, et arvuti kasutamine ei ole üldse seotud nägemise diskomfordiga; arvuti ekraanikujutise kvaliteediparameetrite ja töökoha valgustatuse parandamine võivad olukorda leevendada; nägemise diskomfort võib oluliselt vähendada töövõimet; esinevad silmahaigused ja nägemishäired võivad tugevdada diskomforti; nägemise diskomforti soodustab madal kaadrisagedus, halb töökoha valgustatus, suur vahe kuvari ja töölaua pinna valgustatuse vahel, töökoha peegeldavad ja läikivad pinnad, peegeldused kuvari ekraanil jms tegurid. Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb: Informaatika → Arvutiõpetus 75 allalaadimist 108 pdf Elektroonika alused (õpik,konspekt) pikselite üldarv. Selleks on reas olevate pildipunktide arv korrutatud ridade arvuga. Iga pildipunkt moodustub kolmest ekraani sisepinnal olevast erivärvilisest luminofooritäpist või kolmest kõrvutisest luminofooririba lõigust. Lahutusvõime ja kujutise teravus on seda suurem, mida väiksemad on pildipunktid Nende suurus on tavaliselt 0,25...0,41 mm. Pikselite koguarv sõltub sellest, mis otstarbeks on antud kuvar tehtud. Kuvari tähtsaks parameetriks on ka vertikaalhälvitus ehk kaadrisagedus. See näitab, mitu korda sekundis joonistab elektronkiir ekraanile kujutise. Kaadrisagedus on tavaliselt 60 Hz või rohkem Mida suurem on sagedus, seda vähem väreleb kujutis. Ekraanilt valguse peegeldumise vähendamiseks on kallimate kuvaritorude pind kaetud spetsiaalse helkimisvastase aine kihiga. Kuvari ekraan kiirgab infrapunast, raadio- ja röntgenkiirgust ja tekitab ka elektrostaatilist välja. Kiirgustasemed on kuvaritel normeeritud ja kiirguse Elektroonika → Elektroonika 560 allalaadimist 142 doc Arvutite riistvara värvi asemel). Enamik IBM- ühilduvate arvutite ja seadmete valmistajaid valis aga teise tee, jätkates algse VGA edasiarendamist. SuperVGA - praeguseks kõige enam levinud standard, kindel norm ridade ja pikselite arvu kohta puudub; reeglina on pikselite arv mõlemas suunas 750 ja 1024 vahel. Palju värvusi ja IBM tüüpi PC- de peamised graafikastandardid Lahutusvõime Kaadrisagedus Standard Liidese pistik Värve pikselites Hz HGC TTL (9-viiguga) 752x348 50 2 RGB/TTL 640x200 CGA 60 24 (9 viiguga) 320x200 RGB/TTL Informaatika → Arvutid 36 allalaadimist 41 docx IKT põhimõisted ergonoomilised nõuded on teised. Arvutikuvari puhul on üheks põhinäitajaks punktisamm, mis näitab kahe samasuguse punkti vahekaugust monitori ekraanil. Mida lähemal üksteisele punktid paiknevad ehk mida väiksem on punktisamm, seda kõrgem on kuvari lahutusvõime (ingl.resolution). Kaasaegsetel värvimonitoridel on see 0,25 mm suurusjärgus. Arvutimonitore iseloomustavad järgmised näitajad: ekraanimõõt ­ tavaliselt 12 - 21 tolli diagonaalis;kaadrisagedus tavaliselt 50-90 Hz, - sagedus, millega toimub kuva uuendamine, soovitavalt >70Hz, mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda väiksem on maksimaalselt lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul 85 - 90 Hz, 1600x1200 puhul 75 - 80 Hz); reasagedus - sagedus, millega toimub ridade laotamine ekraanile, tavaliselt 24 - 115 Hz; lahutusvõime - ekraanil kujutatavate pikslite arv rõht- ja püstsuunas, 640x200 kuni 1600x1280; värvide arv - monitori poolt esitatavate Informaatika → Infotehnoloogia 51 allalaadimist 100 docx Arvutite eksam Enam neid ei kasutata. 22. Erkaanitehnoloogiad Mõisted: Color Display – värviline kuvar Monochrome Display – ühevärviline (taust ja esiplaan) Gray-scale Display – halltoon esitus Pixel (Picture element) – ekraanivälja punkt Resolution – eraldusvõime (pixelit vertikaal x pixelit horisontaal suunas) Horizontal Frequence – Reasagedus (ühe sekundi jooksul kuvatavate pikselite arv – TV 15,625 kHz, kuvar 24 kuni 115kHz). Vertical Refresh Rate- Kaadrisagedus (millise sagedusega joonistatakse üle kogu pilt) Kuvaril peaks olema vähemalt 70-75 Hz (tavaliselt kuvar võimaldab 30 – 160 Hz). Interlaced Display – Poolkaaderkuva Non- Interlaced Display - Täiskaaderkuva Sünkronoseerimine  Multiscanning, Autosync, Multisync Display – kuvar suudab ise sünkroniseeruda suvalisel sagedusel videokaardi signaalide järgi  Fixed-Frequence Display – kuvar töötab ainult mingil kindlal sagedusel Informaatika → Arvutid 46 allalaadimist 70 pdf Riistvara ja tehniline dokumentatsioon Veebikaamera 1.7.2 Väljundseadmed Monitor on seade, mis videokaardi poolt tekitatud signaali alusel moodustab ekraanile nähtava kujutise. Ilma monitorita kasutatakse ainult selliseid arvuteid, millega kogu töö käib 44 Motion Picture Experts Group 45 Digital Video 46 Phase-alternating line, üks televisiooni värvikodeerimise meetoditest, kasutab 625-realist lahutust 50 Hz juu- res (nähtavaid ridu 576, kaadrisagedus 25 Hz). 26 üle arvutivõrgu (näiteks serverid). Hea monitori valimine on arvutikasutaja tervise seisukohalt väga oluline, kuna monitor mõ- jutab kasutajat kogu töötamise ajal. Laias laastus jagatakse monitorid kineskoop- (CRT 47 ) ja vedelkristallmonitorideks (LCD48 ). Varem kasutati vedelkristallmonitore vaid sülearvutitel, käesoleval ajal levivad nad oma väikeste mõõtmete ja värelusevaba pildi tõttu ka lauaarvuti- Informaatika → Informaatika 94 allalaadimist Info K & V Mäng Eraõpetajad Meist Kuidas saada punkte? KKK Reklaam Uudistevoog Sitemap Kontakt Saada kiri kiriannaabi.ee Telefon: +372-569-80010 Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433 Kasutustingimused Privaatsustingimused Sõnastikud Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto Püsiühendus(es) Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun