Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ka vaikses vees on krokodille". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
krokodill, karda, krokodille, avatum, kardab, vaiksemad, arvavad, hoides, hoolib, iseloomus, karistadaKirjandusteose analüüs Mitteeukleidilise geomeetria tsoon P.I. Filiminov Tallinn, 2010 1. Teose sisu lühikokkuvõte See teos jaguneb kolmeks erinevaks osaks. Autor kujutab neid osasid kui kolme erinevat tuba. Esimeses toas on ta oma koolikaaslastega (ülikool?) korteris kokkusaamisel. Minategelane ei naudi väga seda seltskonda ning leiab seal ennast tihti ebamugavatest olukordadest. Teine tuba asub minategelase sõbranna juures, kellel on parajasti nimepäev. See seltskond on juba temale kohale ning seal tunneb ta ennast mugavalt ning talle meeldivad need inimesed. Kolmas tuba on aga tema enda tuba. Seal istub ta koos oma kolme sõbraga. Teoses ei toimu väga palju ringiliikumist ning enamus ajast on lithsalt dialoog erinevate inimeste vahel. Arutatakse probleeme ning jagatakse arvamusi eri
Sõprus/Armastus *Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul. *Õige sõber on see, kes hoiab sul käest, kuid puudutab su südant... *Armastus ei tähenda seda, et inimesed vaatavad üksteist, vaid et nad vaatavad samas suunas... *Olgu sul alati: Õhk hingamiseks, Tuli soojendamiseks, Vesi joomiseks, Maa elamiseks ja Sõber armastamiseks. *Aeg ega kaugus ei nõrgesta sõprust *Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult *Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust *Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem *Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid paljugi väärt on! *Meie sõbrad teevad meile rohkem kurja üksnes sellepärast, et vaenlased meile ligi ei pääseks! *Igatsust armsa sõbra järgi tunned alles siis, kui olete lahkunud. *Sõbrast on vaid samm vaenlaseni, sest ta teab meist palju. *Õige sõber on see, kes hoiab sul käest, kuid pu
76. Taevas ei ole ida ja läänt - inimesed mõtlevad need välja ning usuvad siis nende tõelisusesse. 77. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. 78. Rusikas käega ei saa võtta ega ka anda. 79. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. 2 80. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. 81. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. 82. Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg. 83. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teise nõrkust. 84. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. 85. Üks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale. 86. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid. 87. Mida tehakse lastele, seda teevad nemad ühiskonnale. 88. Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks või ahneks - kui sa ise ei lase. 89
nii). Sellepärast ongi vanadel inimestel oma lapsepõlv alati paremini meeles, kui see, kus nende prillid jäid. ,,Ma vaatasin ringi ja õu oli mulle armas, sükomoor oli mulle armas ja müüritud veesilm oli mulle armas." See on lihtsalt armas lause, sest ma kujutasin väga hästi seda olukorda ette ning see läks mulle südamesse. ,,Sest inimene oma kurjuse on julmem ja panetunum kui krokodill jões." See lause tähendab seda, et inimene on kõigeks võimeline. Inimese kurjus võib minna nii kaugele, et see muutub karmiks ja võib olla isegi valusaks. Nagu Sinuhe ütles ,,panetunum kui krokodill". Minu jaoks on see negatiivne lause. Teine raamat ,,Elu hoone" ,,Ta vaatas mulle jälle otsa, nii et mu süda rinnus sulas ja sisemus õõnsaks tõmbus." See on nii armas ja siiras lause.
kirjanduses. Kasutatud kirjandus Pärnu Postimees: Oktoobrikuu kirjanik Andrus Kivirähk http://www.parnupostimees.ee/041006/esileht/uudised/10068131.php ETV Saadete arhiiv: Augustivalgus 3/7. Andrus Kivirähk http://etv.err.ee/arhiiv.php?kullafond_id=135 EPL: ANDRUS KIVIRÄHK: Paar lihtsat küsimust seoses usuvaidlusega http://www.epl.ee/artikkel/276738 EPL: ANDRUS KIVIRÄHK: Kuus tähte eurotaevas http://www.epl.ee/artikkel/466643 EPL: ANDRUS KIVIRÄHK: Krokodill ja ninja http://www.epl.ee/artikkel/463575 EPL: ONLINE INTERVJUU: Andrus Kivirähk http://www.epl.ee/artikkel/321404 Eesti Lastekirjanduse Keskus: Andrus Kivirähk http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti-lastekirjanikud-ja-illustraatorid/andrus-kivirahk Raadio 2: Rahva Oma Kaitse Postimees: Näidendeid on palju vaja, romaane jõuab veel sada aastat lugeda http://www.postimees.ee/?id=67423 ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed"Andrus Kivirähk
...jõuad kaugele. John Ronald Reuel Tolkien *** Esimene mees kes võrdles noore naise põski roosiga oli arvatavasti poeet,esimene kes seda kordas oli arvatavasti idioot. Salvador Dali Surm on palju universaalsem kui elu,kõik surevad aga mitte kõik ei ela. A. Sachs Kuulus on tore olla kuna kui sa oled ise igav,siis teised arvavad,et see on nende endi süü. Henry Kissinger Kass vaatab inimesele ülevalt alla, koer alt üles, ainult siga vaatab sind kui võrdset. W. Churchill Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. T. Szasz
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a
või muinasjutu-lohe! Ja naer'vad Ats ja Maimik ning sinisilmne Annike, kui mardid teevad nalja. Ning ainult tillu väikevend veel ema hõlma peidab end kust argsi piilub välja. Henn ja leevike Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! s Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Laps: Tilluke kalake nüüd on käes veel sügise aga varsti tuleb tali, ilm on külm ja tuul on vali, külmab
Tervele maalimale vid sa olla mitte keegi, aga kellelegi vid sa olla terve maailm Vahel vib olla nn see, kui sa ei saavuta seda, mida ihaldasid Selleks, et teada, mis on kuristik, pole vaja sinna kukkuda Raske on testada valetamist, kui inimene ise usub, mida rgib Mitte kik, aga vga palju on vimalik Kas tead, et sprus on nagu klaas: Kord kukub ja jb terveks, teinekord ainult vratab ja puruneb igaveseks Iga inimene on tpselt niikaua elus, kui mni olend maailmas temast veel teliselt hoolib nn on kui liblikas, mida taga ajades kunagi ktte ei saa, kuid kui istud vaikselt, tuleb ta ise sinu juurde Olen kik kes sina ei ole ja kelleks sa kunagi ei saa Silmad on pimedad. Tuleb otsida sdamega Naer annab inimesele tagasi inimesele ju, mille vtsid talt pisarad Oskus meeldida on tegelikult oskus petta Life is like a coin. You can spend it any way you like, but you only spend it once Hope is a walking dream It's not about how long you live, it's about how you live
(Haiguslikud... 2002: 10) Foobiat eristavad igapäevastest hirmudest kolm iseloomulikku joont. Esiteks, kardetakse püsivalt konkreetset objekti või olukorda pika aja vältel. Teiseks, teatakse, et hirm on põhjendamatu, kuigi see teadmine ei aita hirmu hajutada. Kolmandaks iseloomulikuks jooneks on kardetud olukorra vältimine, see on ka foobiale kõige iseloomulikumaks tunnuseks. See, kui inimene midagi põhjendamatult kardab, pole veel foobia. Foobia saab alguse siis, kui hakatakse vältima seda, mida kardetakse. (Bourne 2000: 69) Oma sügavaimate hirmude kohta tasub teada seda, et need võivad olla küll irratsionaalsed, ärevust tekitavad ja piinavad, aga lõppude lõpuks on tegemist ikkagi inimese põhiolemuse olulise osaga. Mitte keegi pole foobiate eest kaitstud ning ükski inimene ei saa endale ka ise foobiat valida. Foobiate olemasoluga tuleb leppida, seda tõestab ka fakt, et mitu tuhat aastat
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Kui saaksime otsast alustada- kas sooviksid sündida kellegi teisena? Kujuta korraks ette, et sulle antakse valik. Sooviksid sa olla hoopis mõni kuulsus, keda praegu imetled või sooviksid jääda selliseks nagu oled sa praegu, iseenda kehas? Ilmselt mõtlesid paljud meie seast, et parem oleks olla mõni kuulsus, keda kõik imetlevad, sest lihtinimesel on raske teenida välja lähedaste kiitust ning lugupidamist. Tegelikult ma võin enese käest ka küsida, millised on kõik teised? Milline on see nn hall ühiskond ja kas ma mitte ise pole osa sellest? Kas me mitte kõik pole ainulaadsed oma veidrustes ja hullumeelsustes? Mis on see, mis on üldine? Ja mida tähendab jääda iseendaks? Minu jaoks tähendab iseendaks jäämine seda, et sa julged elada oma tunnete ja mõtete järgi. Nende kõige sügavamate, et ei peaks häbenema enda öeldut või tehtut. Iseendaks jäämine tähendab kuulata teiste arvamust, selle
lukustatud ust ja küsib, et on seal keegi. ,,Ei! SITT räägib teiega!" Öösel helistatakse ja küsitakse, et kas magad. "Ei tead olin üleval ja ootasin su kõnet".. Ja kui keegi oksendab, siis küsida, et kas sul on paha olla.. "Ei ma niisama naljaviluks olen Oled sa kunagi mõelnud, mis teeb kõige rohkem haiget? Öeldes midagi ja soovides et poleks seda teinud? või öeldes ei midagi ja soovides et oleks ?Ma arvan et kõige tähtsamaid asju on kõige raskem öelda. Ära karda öelda kellelegi, et sa armastad teda. Kui sa ütled, võib ta murda su südame..kui ei, võid murda sina tema oma. Oled sa kunagi otsustanud mitte paar olla kuna kardad kaotada seda, mis sul selle inimesega juba oli? Su süda otsustab kes talle meeldib ja kes mitte. Sa ei saa sundida oma südant. Ta sunnib ennast ise..kui sa seda kõige vähem ootad, või kui sa seda ei taha. Kas sa oled kunagi tahtnud kedagi armastada kõigi teiste asjade nimel, aga teine inimene oli selleks liiga arg
Miks on vaja kaitsta loodust Kui hakata arutlema, miks on vaja kaitsta loodust, siis esimesena tuleb mulle meelde saastatud puhkepiirkond, reostatud vesi ja prügihunnikud pargi- või puituservas. Alati kui räägime loodusesse minekust või puhkamisest näiteks mere ääres, peame tavaliselt silmas puhast ja puutumata loodust. Eriti veider on aga see, kui mõni lustakas seltskond läheb loodusesse piknikku pidama ning jätab endast pärast lahkumist maha prügihunniku, milles on nii toiduainete pakendeid, tühja taarat kui ka mitmesugust muud prahti. Kui räägime looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime me iseenda kaitsmisest. Õigemini me räägime looduse kaitsmisest inimtegevuse vastu. Sest mida tähendab looduse kaitsmine? Ei saa ju iga metsatuka juurde panna korravalvurit, kes jälgiks, et prügi maha ei pandaks. Pole võimalik iga korstna kõrvale panna valvama meest, kes jälgiks, et ahjus mürgiseid jääke eritavaid materjale ei põletataks. Ka ei saa iga veekogu ä�
# Sinu hauakivile raiutakse kaks kuupäeva, mida su sõbrad loevad, ent ainuke asi, mis loeb, on kahe kuupäeva vahel olev väike kriipsuke. # Ei võitnud mina, ei võitnud sina. Võitis hoopis keegi kolmas, keda sa uskusid rohkem kui mind. # Inimesed usuvad meeleldi seda,mida nad soovivad uskuda. # when I saw you I liked you When I liked you I loved You When iloved You i lost you . # iga inimene on elus täpselt nii kaua kuni leidub keegi kes temast hoolib . # Sõbrad on nagu tähed. Sa ei pruugi neid alati näha, aga sa tead, et nad on alati sinuga. # Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid on paljugi väärt. # Sõbrad ei ole need , keda kohtad tipus , vaid hoopis need kes on sinuga põhjas. # Elus teeme vigu me köik , ning sellega tuleb harjuda. # Elu on nagu peegel, kui sina naeratad, naeratab tema vastu. # Vaata silma ja sa näed mis on südames. # Ma haavan kuid ei purusta , ma andestan kuid ei unusta.
Vara Põhikool Luuletuste raamat Loovtöö Koostaja: Alar Visse 8. klass Juhendaja: Eleene Sammler Vara 2014 Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................3 1.LUULETUSED .................................................................................................................................. 1.1. MINE ÄRA...................................................................................................................................5 1.2.NOOR-EESTILE............................................................................................................................6 1.3.MULGIMAAL............................................................................................................
57) 58) Palju parem on unustada ja naeratada, kui mäletada ja olla kurb 59) 60) Kõike, mida on mõtet teha, on mõtet hästi teha 61) 62) Headus on see, mida kuuleb kurt ja näeb pime 63) 64) Et naeratada, on vaja pingutada seitseteist näolihast, et kortsutada kulmu, neljakümmend kolme 65) 66) Kui elu jagab sulle räbalaid, õmble neist lapitekk 67) 68) Elu ongi see, mis me ise temast teeme. 69) 70) KUI KARDAD- ära tee, KUI TEED- ära karda! 71) 72) Mõned kaotused on võidukamad, kui võidud 73) 74) Kui sinult on varastatud idee, siis rõõmusta - see oli midagi väärt 75) 76) Muuda iga päev oluliseks 77) 78) Muutmine, millega sa täna algust ei tee, ei alga kunagi 79) 80) Ära mine mööda rada, vaid mine sealt, kus seda pole ja jäta ise jäljed 81) 82) Iga takistus ainult tugevdab armastust 83) 84) Õnn ei peitu mitte selles, mida sa saada tahad, vaid selles, mis sul on 85)
Toetub faktidele On teadlik oma ja teise tunnetest Oskab esitada oma soove selgelt ja lugupidamisega (http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html) Kehtestav käitumine on toimimisviis, kus teistega arvestatakse, loobumata seejuures oma huvidest, õigustest ja vajadustest. Selle teeb võimalikuks ennast austav mõteviis ja maailmapilt, kus väärtustatakse ka teisi inimesi. On üsna tõenäoline, et inimene, kes armastab iseennast ja hoolib teistest, ei vaja eriti kehtestamistehnikate – alast koolitust, sest tema käitumine on niigi kehtestav. Enne kehtestamisele asumist võiks mõelda eesmärgi ehk selle, miks ja milleks tahetakse ennast kehtestada. Kas see eesmärk on üldse saavutatav? Kas see eesmärk on arukas? Kas sul üldse on õigust sellist asja oodata? Näiteks kui arukas on: „ Ma soovin, et ta ei hilineks enam kunagi.“ Tuleks mõelda, kuivõrd on tegemist sooviga muuta teise inimese isiksust. Sellist soovi
tegude eest, mida oli teinud, et narkootikumide jaoks raha saada. "Siin ma nüüd olen, ja kui ma peaksin süüdi jääma kõiges selles, milles mind kaasosaliste armust süüdistatakse, siis võin siia kauaks jääda." "Tõeline karistus on nagunii käes - viirus. Hea, et laps tervena sündis." Lapse ema teab, kuidas temaga lood on. Ämm ei tea. Oma isale ei hakka ta sellest üldse rääkima. Pealegi on isa haiglas. Kardab, et tema vangi sattumise pärast. Esimest korda olnud isal infarkt ülejärgmisel päeval pärast seda, kui ta arestimajja pandi. Nüüd oli jälle midagi südamega olnud. Mis puudutab viirust, siis ta ei arva, et sellega edasi ei saaks elada. "Inimene lihtsalt peab õppima mistahes haigusega elama. Muidugi ei ole vangla parim paik taoliseks õppimiseks." Ta ei arva ka, et vanglas ei püüta nende eest hoolt kanda. Loomulikult on vangla võimalused piiratud
22. Isegi iseloomujooned õpivad üksteist varjama. 23. Kergemeelsed võivad kaardimoorilt raha eest osta lootust. 24. Isegi vääralt toimides võime lausuda tarku sõnu. 25. Ka tegemata tegu võib teha muret. 26. Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. 27. Kahjurõõm on kadeda hinge toit. 28. Vaikijast võib arvata kõike. 29. Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. 30. Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. 31. Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. 32. Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. 33. Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... 34. Kavalus kasvatab kaitsekihte, naiivsus on kilbita. 35. Inimene erineb ahvist sellegi poolest, et ta on õppinud end varjama riiete ja jutuga. 36. Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale. 37. Võidu nimel on egoistki valmis kummarduma. 38
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära
toiduaineid. · Lase lapsel sind kodus kottide lahtipakkimisel ja ostude kappi paigutamisel aidata. · Lugege koos pakkidel ja purkidel olevaid silte. · Võimaluse korral mõtle äsjaostetud toiduainetest välja mõni retsept. · Kiida last ja täna teda abi eest. Selline poeskäigu põhjalik etteplaneerimine aitab vältida ka "poejonni". RÜTMIMÄNG · Loe järgmist luuletust ja plaksuta kaasa: "Singer-vinger, ninaprill, meil oli kodus krokodill. Krokodill tegi palju nalja, ajas lapsed toast välja." · Korda salmi mõne rütmipilli saatel. · Kõndige laulu rütmis. PALL KORVI Viskamise harjutamiseks on sobivaimad pesukorvid või suured plastkastid. · Proovige korvi visata erinevaid esemeid, nagu palle, paberinutsakaid ja salle. · Iga ese nõuab erineva tugevusega viskeliigutust. · Aseta korv lapsele piisavalt lähedale, et tema visked märki tabaksid. MÄNGUD ALATES 3-4aastastele
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Sissejuhatus sotsioloogiasse Tänapäeva sotsioloogia teooria Kindlat piiri klassikalise ja tänapäeva sotsioloogia vahel muidugi pole. Kaks tunnust mille poolest tänapäeva sotsioloogia erineb klassikalisest on: empiiriliste uuringute osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu Briti sotsiaalantropoloogia, Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad
toimetanud ja ega Irma tegelikult ei osanudki lõunat teha. Räägiti palju elust, armastusest, kõlbelisusest jms. Rudolf oli tundnud huvi Irma meeste kohta, see peale tembeldas Irma Eedi enda peigmeheks, samas mainis aga ära, et tegu on ühepoolse armastusega. Majas leidis natukese aja möödudes aset esimene koos lõunatamine ning Irma küünitades millegi järele kapi otsas- köögis, tõmbas Rudolf Irma äkitselt enda embusesse, surudes oma nina tema rindade vahele ning tugevalt kinni hoides, enda kaitseks haaras Irma lähedal oleva kastruli/ kopsiku ja virutas sellega hea tou mööda Rudolfi pead nii, et see puht oimetu oli. Irmal oli tegelikult teatud hea meel selle üle, et härra teda puutus, kuid ei tahtnud kuidagi sellel välja paista lasta. Niisiis arutati edasi igapäevaselt elust, ärist, kõlbelisusest, armastusest. Üks päev teeskles härra tohutut kõhuvalu, et Irma temale kompressi teeks ja ta läheduses oleks. Ta palus Irmal enda poole kummarduda parasjagu,
Miks ma nii arvan, on nii võib olla sellepärast, et alahindan ennast liialt. Endale tundun pigem sellisena, et ei saa millegagi hakkama ja kuna see süveneb, siis ongi raske endast hästi arvata. Minu jaoks on see suur eneseületus kui ma teen taas kohtunud inimestega midagi sellist, milles ma üldse hea ei ole. Samas ma teaks, et kui ma oleks oma sõpradega koos, siis kujuneks sellest üks meeldejääv ja lõbus õhtu mitte ei võitleks mõttega, et "appi, mida ta (nad) minust küll arvavad!" Olen pigem alistuval positsioonil. Tähtis on teised ja siis alles mina. Üldjuhul jätan otsuse tegemise siiski sõbranna hooleks. Lähen sellega kaasa, mis otsustab tema. Samamoodi on mind päris kerge otsust muutma panna. Teatud asjades. Samas kui gümnaasiumi ajal oli hetk, kus otsustasin tunnist ära minna, siis see süvenes ja keegi ei suutnud mind ümber veenda, siis meenutas mu käitumine agressiivsust, kus mõtlesin rohkem enda emotsioonile kui tunni tähtsusele.
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Enesekehtestamine Referaat Õppejõud: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides. Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline. Valitud erialal ei ole tagasihoidlikkus just voorus vaid pigem takistv faktor. Tulevase juhiabina pean oskama ennast kehtestada ning väljendada. Enesekehtestajana pean oskama öelda ka ei. Enesekehtestamine on kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmis
SUHTLEMINE Mõned inimesed on introverdid teised ekstraverdid. Kui ollakse seltskonnas, siis on enamasti inimesed, kes veavad vestlust edasi ja teised, kes lähevad lihtsalt kaasa või vaikselt kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili elemendid, mis on meele
Teenindaja roll Igal hetkel on inimene teatud rollis. Rolle tunnetavad inimesed suheldes, sest nad avalduvad teiste inimeste ootuste kaudu. 6 Sarnastes ametites ja olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Asutusse siseneval kliendil on omad ootused teenindajale sõltumata sellest, kes täpselt temaga tegeleb. Kliendil on oma ettekujutus, kuidas töötajad üldiselt käituma peaksid. Kliendid arvavad üsna sageli, et teenindaja peaks teadma, millist tegevust ja käitumist kliendid temalt ootavad. Teenindaja arusaama oma rollist iseloomustab rollikujutlus. Nii klienditeeninduse kui suhtlemise seisukohast üldse on tähtis, mil määral kattuvad rolliootused ja rollikujutlus. Rollikujutluse ja rolliootuste lahknemine on potentsiaalsete inimestevaheliste arusaamatuste ja ebameeldivuste allikas
Tõite näiteks sügise; näiteks loodusrahvastel. Kirjandusteosena tuleb esimesena pähe näiteks Tolstoi novell “Ivan Iljitši surm“. Nikolai Baturin: See teema on läbinud inimsugu juba niikaua, kui on sellest kirjapanekuid. See teema on igal kirjanikul, kineastil ja muusikul – kuulates Mahleri muusikat lausa tajume surma ilu, mitte kartust ega leina. Inimesele on see omane. Ta on nõnda, selle šniti järgi tehtud, et peab tajuma mõlemat ja armastab mõlemat ega karda kumbagi. See on väga keeruline; kui sellest rääkima hakata, siis näed, kuidas otsast hakkab murenema, hajub ära ... Lõplikku vastust ei ole. Kuulaja: Ma ei taha uskuda, et surm on iseenesest ilus. Aga arvan, et iga inimene surma läheduses hakkab võib-olla seda poetiseerima. Ta teeb seda vahest sellepärast, et tal oleks kergem surra. Võib-olla ta saab ka sel momendil aru, et elatud elu on ilus olnud ja tema surma tuleb ilusa elatud elu peegeldus
Lühiülevaade Aristotelese eluloost. Aristoteles (384/83 322 e.Kr.) sündis Makedoonias Stageira linnas. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure vanaisa) ihuarst ja sõber. Juba varases nooruses tundis A. huvi loodusteaduste vastu. 18. aastaselt siirdub nooruk Ateenasse, et asuda õppima Platoni Akadeemiasse, kus ta viibib õppides, olles Platoni andekaim õpilane ja hiljem õpetades (kuid ei saanud Platoni mantlipärijaks Akadeemia juhatajana, sest oli välismaalane) kuni Platoni surmani 347. aastal, mil ta lahkub sealt. Platoni ja Aristotelese vahelisi suhteid on kirjeldatud erinevatest vaatenurkadest: alustades sõbralikest lõpetades konfliktsetega (nagu tavaliselt, kipub tõde seal vahepeal olema). Igatahes mõningad filosoofilised erimeelsused neil tekkisid kindlasti, sest A. oli iseseisev mõtleja, kes ei pooldanud Platoni ideedeõpetust heites sellele ette näiteks seda, et kui idee on ainus tõelisus ja kõik esemed on selle tõelisuse peegeldused, siis
Müüt: Nädalavahetustel peol ecstasyt võtta ei tee kellelgi kurja. Tegelikult ei ole ecstasyt ostes võimalik kindlaks teha aine puhtust, alati võib just sulle sattuda mürgiseid lisandeid sisaldav tablett. Ecstasy kurnab organismi väga, palju rohkem kui näiteks alkohol. Ning ecstasy tekitab päris kiiresti vaimset sõltuvust. Müüt: Ma ei ole sõltuvuses, võin iga kell järele jätta kui tahan. Mõned inimesed, kes vahel harva narkootikume kasutavad, arvavad, et nad võivad narkootikumide tarvitamise alati lõpetada. Arvatakse, et väikesed kogused ei tekita veel probleeme. Tegelikult tekitavad paljud narkootikumid päris kiiresti vaimse sõltuvuse. Sellise sõltuvuse tekkimist on raske märgata, inimene arvab, et suudab igal hetkel uimasti tarvitamisest vabaneda. Tegelikult see aga nii ei ole, uimasteid maha jätta on palju raskem kui näiteks suitsetamisest loobuda. Müüt: Kanep ei tekita sõltuvust.
mõtetest ideedest tulvil ent need hakkavad kohe hääbuma päev-päevalt, kui me nendega kohe ei tegele. Ükskõik mida sa teha suudad, milline ka poleks sinu unistus, hakka seda tegema. J.W von Goethe Keskendu esmatähtsale! Majakavaht aitas õliga inimesi ning õli sai otsa ja palju laevu hukkus. Lõpeta pisiasjade tähtsustamine. Ära manipuleeri. Pilt peab olema heliga kooskõlas.Juhid, kes lubavad üht kuid teevad hiljem teist.Ka väikesed valed ja pettused pole lubatud.Sisekaemuslik juht hoolib vähem sellest, et tal oleks nähtavalt õigus kui sellest et ta teeb õiget asja. Ta ei näe juhtimist võistlusena populaarsuse pärast, et kõikidele meeldida. Tal on väga selge tulevikukava, mis arvestab kõigi huve, ta liigub selle poole vankumatult. See mida ta teeb, on kooskõlas sellega, mida ta räägib. Seisa asja eest, mis on sinust suurem. Siis tuleb ka lugupidamine ja võib-olla ka hakatakse aukartusega suhtuma. Ole põhimõttekindel.
annaabi.ee 
