veel see, et kaks järgnevust pole tingimata põhjuslikult seotud. Süsinikubilanss ei läheks klappima. Kuskil peaks olema eemaldav puhver. Kui kõike kalkuleeriks, siis peaks c kasvama kiiremini, kui tegelikult. Seega miski jääb arvestamata. Minevikus oli vulkanism aktiivsem, päike vähem aktiivne. Vulkanism on kas kontinentaalne või veealune. Esimene on alati üsna tagasihoidlik olnud. Soojad tsüklid on 250 milj aastat. Karboni- permi jäätumine, kvaternaari jäätumine, millele eelnes pikk jahenemine, need olid kaks suurt jäätumissündmust. Kõrge veetase juura, kriit, madal eelkambriumis. Siis oli vesi (kambriumis, ordovioitsiumis, kõrge, ka devonis). Univeraalseim ja paremini rekonstrueeritav asi on globaalne keskmine temperatuur. Merrits et al 1998. detailsus suurem, mida kaasaegsem. See annab võtme kätte, mida välja sorteerida, mida mitte. Huroni jäätumine, cryogeni jäätumine jt on olulised geol sündmused elu arengu seisukohalt.
mandrite kerkimine, kliima inimese arenemine (2) Homo sapiens 65 0 UUSAEGKOND jahenemine, mandrite inimlaste eristumine inimahvidest (6) Homo erectus jäätumine (jääajad) Homo habilis Australopiteek paljasseemnetaimede ja roomajate väljasuremine (65) inimahvide eristumine imetajatest (70)
Mesosoikum ehk keskaegkond 9) Triiase ajastu (dinosauruste ajastu) 10) Juura ajastu (dinosaurused, kilpkonnad, krokodillid, põhjamere nafta teke, Atlandi ookean) 11) Kriidi ajastu (Kriidikivi, dinosauruste väljasuremine, putukad, linnud, esmased imetajad) Kainosoikum ehk uusaegkond 12) Paleogeen (praegune maailma paiksemise kuju, vaalalised, imetajad, õistaimed) 13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär Maakoor ja vahevöö ülemine osa Maa on kihilise ehitusega: maakoor, vahevöö, tuum Maakore pole tervik, koosneb laamadest Maakoort on kaht tüüpi: mandriline (kuni 70km) ja ookeaniline(kuni 20km) Ookeaniline maakoor 2-kihiline (enamasti basalt; tard- ja settekivimid) Mandriline maakoor 3-kihiline (tard-, moonde- ja settekivimid)
Mesosoikum ehk keskaegkond 9) Triiase ajastu (dinosauruste ajastu) 10) Juura ajastu (dinosaurused, kilpkonnad, krokodillid, põhjamere nafta teke, Atlandi ookean) 11) Kriidi ajastu (Kriidikivi, dinosauruste väljasuremine, putukad, linnud, esmased imetajad) Kainosoikum ehk uusaegkond 12) Paleogeen (praegune maailma paiksemise kuju, vaalalised, imetajad, õistaimed) 13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär Maakoor ja vahevöö ülemine osa Maa on kihilise ehitusega: maakoor, vahevöö, tuum Maakore pole tervik, koosneb laamadest Maakoort on kaht tüüpi: mandriline (kuni 70km) ja ookeaniline(kuni 20km) Ookeaniline maakoor 2-kihiline (enamasti basalt; tard- ja settekivimid) Mandriline maakoor 3-kihiline (tard-, moonde- ja settekivimid)
Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millised keskkonnategurid mõjutavad komposiitmaterjalide tugevusomaduste muutumist? Valige üks või mitu: a. UV-kiirgus b. vee soolsus c. vihm d. lumi, jäätumine Tagasiside Õiged vastused on järgmised: UV-kiirgus, vee soolsus, vihm, lumi, jäätumine Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Miks on keeruline teha laborikatseid laevaehituses kasutatavate komposiitmaterjalidega reaalsetes keskkonnatingimustes? Valige üks või mitu: a. samasuguseid materjale on keeruline valmistada b. vees esinevat dünaamilist koormust on raske imiteerida c. erinevate veekogude vee keemiline koostis on erinev d. katsed ei ole aeganõudvad
kui maapinna lähedal asub väikse miinus kraadiga õhukiht, temast kõrgemal pluss kraadiga õhukiht ja veel kõrgemal vihma pilv miinus kraadiga. Sellest pilvest sajab lumi, mis on tekkinud miinus kraadides (-10, -20°). Sooja kihti läbides lumi sulab ja sattub maalähedasse külma kihti, kus veetilgad jahtuvad ümbritseva õhu temperatuurini ja jõuavad maapinnale ülijahutatud veena. Põrkudes esemetega need tilgad kohe jäätuvad, toimub puude okaste, autode ja elektrijuhtmete jäätumine. Jäävihma tekkimise skeem: Jäävihma näited: Huvitavad ülijahutatud vee nähtused looduses: Lennukite jäätumine. See on väga ohtlik loodus nähtus. Ülijahutatud veetilgad lennukiga kohtumisel põrkuvad nende peale ja momentaalselt jäätuvad, tekkib väga tihe jääkiht, mis kiiresti kasvab õhusõiduki pinnale ja viib katastroofini. Huvitavad ülijahutatud vee nähtused looduses: Jäätumine suurevesikondade rannikualal. Tugev tuul võib lainete pritsmed viia väga
· Sulamistemperatuur · Kulub energia · Suureneb siseenergi potensiaalne komponent. · Aineosakesed liiguvad ühest kohast teise. Tahkumine · Aine üleminek vedelast olekus tahkesse. · Sulamise pöördprotsess. · Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril. · Vabaneb soojushulk · Temperatuur ei muutu. Sulamissoojus · Valem lambda = Q/m · Ühik 1J/kg · Kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulatamisel või tahkumisel. Näited · Tahkumine talvel vee jäätumine jääkristallide ja lumehelvest tekke. · Sulamine Kevadel jää ja lume sulamine vee tekke. Kasutatud allikad · https://sisu.ut.ee/dev/soojus/sulamine-ja-tahkumine · 9. klassi füüsika õpik Tänan kuulamast
Leetunud muld- lubjavaesel lähtekivimil (liivasel alal) kuiv või parasniiske muld. Iseloomulik on happeline reaktsioon ning valkjashall leet- e väljauhtehorisont, mille all on punakaspruun liikuvate huumusainete-alumiiniumi-ja rauarikas sisseuhtehorisont. Jaguneb leedemullaks (huumushorisont puudub) ja leetunud mullaks(õhuke huumushorisont) MÕISTED: Füüsikaline murenemine e rabenemine toimub temp kõikumise ja vee külmumise tõttu kivimi pragudes. (temperatuuri jäätumine, vee jäätumine) Keemiline murenemine e porsumine selle käigus muutub kivimi keemiline koostis. Kivimis olevate elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Porsumisel vabanevad toiteelemendid, mida taimed saavad kasutada, eriti intensiivne palavas ja niiskes kliimas. Murend- kivimite murenemise tagajärjel tekkiv pude materjal, nt rahnud, kruus, liiv. Lähtekivim- pinnakatte sete, pealiskorra või harvemini aluskora kivim, millest ja millele on
SPETSIALISEERUMINE On mingile kindlale tootele või teenusele keskendumine vastavalt loodusoludele ja ajaloolisele kogemusele EESTI MAJANDUST MÕJUTAVAD POSITIIVSED TEGURID · Soodne transpordigeograafiline asend- avatus Läänemerele, võimalus välissidemeteks · Venemaa ja lääneriikide vaheline siirdeala- võimaldab transiitkaubandust · Pöördumine uute turgude otsinguil " näoga lääne suunas" EESTI MAJANDUST MÕJUTAVAD NEGATIIVSED TEGURID · Mere jäätumine külmadel aastatel · Venemaa majanduslik ebastabiilsus · Maavarade vähesus · Piirkondlik ( regionaalne) areng ebaühtlane EESTI TULEVIK MAAILMATURUL ·Transiidi arendamine- vajalik korralik teedevõrk, sadamad, raudteed, lennujaamad, laomajandus ·Kõrgtehnoloogiline tootmine- vajalik haritud tööjõud ·Kohalikel loodusvaradel baseeruvad tooted- vajalik haritud tööjõu ·Tooraine eksport- puit, turvas ·Tooted, mlle tooraine tuuakse sisse ja valmistoodang
Aegkond Ajastu Geoloog sünd Taimed Loomad Ürgeoon 3mljr a tagasi Maakoore tekkimine, - prokarüootsed, heterotroofid, tahkumine lagundavad vees orgaanilisi aineid Agueoon 2,5mljrd Mandrite jäätumine, I fotosüneesivad I päristuumsed, I hulkraksed kliima karmistumine I prokarüoodid rakkude jagunemisviisid ja (taimeriigi eellased suguline paljunemine Vanaaegkond e kambrium Jahe kliima, mullata Merevetikate Mere selgrootute
KOLLANE MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Kollane meri asub vaikse ookeani loode osas. Bo Hai laht Jaapani meri Korea poolsaar Kollane meri Korea väin Jaapani saared IVaikne ookean Ida-Hiina meri Joonis1. Kollane meri MERE NIMI Kollasele merele on nime andnud jõgede poolt hõljumina merre kantav löss, mis värvib merevee kollakaks. ÄÄREMERI Kollane meri ei ole otse ühenduses ookeaniga, et ookeanisse jõuda, peab kollane meri läbima Ida-Hiina mere. Kollase mere kirde osas on Bo Hai laht. Kollase mere ida osas on aga Korea väin. Kollase mere kagu osas aseteseb väike osa Jaapani saartest. SUURUS S=416000KM RUUDUS SUURIM SÜGAVUS Kollane meri on madal, sügavus mere keskosas on 60-80 m. Suurim sügavus Kollases meres on 106 meetrit. VEE SOOLSUS Kollase mere vesi on magedam kui ookeani vesi, keskmiselt 32 promilli. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄTUMINE VEE LIIKUMINE Kollase mere idarannikul o...
Esimene eksam: Variant A 1) Halotroofne (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus. Halotroofsed järved on tavaliselt kas osaliselt või täielikult merest eraldunud kunagised lahed. Nende sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui 1 meeter, vegetatsiooniperioodil võivad nad täielikult kuivada. Suvel soojenevad väga hästi. Järveelustik on tavaliselt liigivaene, kuid taimestiku hulk ja katvus suur. Domineerivad rannikuliigid: mändvetikad, kamm- ja hein- penikeel,...
Suessi Bab el kanal Mandebi väin India Punane ookean 1130 N, meri 3544 E Suurim sügavus on 3040 m Soolsus on umbes 41 Jäätumine > Ei jäätu, sest valitsb kuiv ja soe kliima Peamised taimed on korallid Korallid on elukeskkonnasuhtes nõudlikud Vesi peab olema > Soe > Soolane > Puhas > Madal Punases meres on umbes 250 liiki koralle Punases meres elab 1248 erinevat kalaliiki Liigid > Meresiilid > Liblikkalad > Papagoikalad > Klounkalad jt Kalad > Kivikala > Neemokala jt Punase mere suurim sügavus: 3040 m Läänemere suurim sügavus: 459 m
Tundra ja metsatundra Tundra asub vaid põhjapoolkeral, kus põhja-atlandi hoovus soendab tundra euroopa osa ja põhja-ameerikat jahutab külm labradori hoovus. Tundras esineb tugev kivimite murenemine, mida põhjustab temp. suur kõikumine ja kivimiosades vee jäätumine. Tundrale on iseloomulik igikelt-pinnas, mis on jäätunud ega sula kunagi. Suvi on tundras lühike, vaid kaks kuud. Sademeid langeb väga vähe, vaid 200mm aastas. Kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust, sest madala temp. tõttu on aurumine väike ja pinnasesse pääsenud vesi ei pääse igikeltsilt edasi. Taimestik koosneb puhmastest ja sammaldest, põõsastest kasvavad paju, lepp ja kask. Marju on väga palju: mustikad, metsmurakad, sinikad ja pohlad.
Praegu sööme me Läänemerest näiteks püütud kala. Läänemere asukoht Keskkonnaprobleemid läbiaegade väikese veemassi ning kehva veevahetuse tõttu väga kergesti reostuv veekogu. Seda ümbritsevad üheksa arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki, kus sattub vette mitmeid reoaineid. Läänemerre on sattunud mitmesuguseid mürkaineid, neist tuntumad on DDT, PCBühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kliima soojenemine Seoses globaalse kliima soojenemisega on vähenenud jäätumine see tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja seetõttu on hakanud esinema rohkem torme, mis toob kaasa meretaseme tõusu Läänemere idarannikul. Merevee temperatuuri tõus 24 kraadi võrra seab ohtu kogu Läänemere ökosüsteemi bakteritest ja planktonist kuni kaladeni. Läänemere kaitse 1974.a võeti Läänemere kaitseks vastu Helsingi kokkulepe, vastavalt sellele on
Põhikooli füüsika kordamisleht Füüsika valemid, mida peaks teadma. 8. klass 1 s kogu D m v s v keskm , raskusjõud F m g , f , tihedus V , kiirus t , keskmine kiirus t kogu Optiline tugevus F A p N rõhk S , töö A F s , võimsus t , kineetiline energia E p m g h , potentsiaalne energia m v2 Ek f ...
Kliima mõju Eesti väikejärvedele Kerli Kisant Väikejärvede ülevaade ja tüpoloogia 2804 veekogu (EELIS, 2006.a.), neist looduslikke 1559, 734 tehisjärve ja 511 paisjärve Eesti järvede limnoloogilise tüpoloogia rajas Aare Mäemets, seda lihtsustasid Ott ja Kõiv 1999.a., eristades 11 järvetüüpi 2003.a. Kohandati see vastavaks EL Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetele Survetegurid Enim ohustab järvede eutrofeerumist põhjustav toitainetekoormus (põllumajanduslik hajuskoormus, punktkormus loomakasvatusest ja heitveed) Kuigi reostuskoormus on vähenenud, on mitmetes järvedes tsüanobakterite hulk oluliselt kasvanud (toitesoolade vahekorra muutus) Hetkel on meil veevaene periood (ei toimu lahjendusefekti) Järvede tüüpidevaheliste erinevuste vähenemine (looduslikus arengureas toimub olulisi muudatusi) Hapestumise probleem pole suur Kliimamuutuse mõju järvedele Vaatluste põhjal on jääminek ja suurvee kõrgseis ha...
10. Miks on vaja kuuma katseklaasi hoida katseklaasihoidja abil? 11. Miks on soovitatav katsete tegemisel võtta väikeseid ainekoguseid? 12. Kuidas me nuusutame tundmatuid aineid? 13. Mida tuleb teha siis, kui kätele sattus ohtlikku ainet? 14. Millised järgnevatest nähtustest on füüsikalised, millised keemilised: a) suhkru peenestamine b) küünla põlemine c) traadi painutamine d) vee aurustumine e) raudnaela roostetamine f) vee jäätumine g) suhkru lahustumine vees h) veini käärimine 15. Nimeta kuus tunnust, mille järgi saab otsustada keemilise reaktsiooni toimumise üle? 16. Millest koosneb lahus? 17. Kuidas saab ainete lahustumist kiirendada? Nimeta kolm võimalust. 18. Mis on küllastumata lahus? Mis on küllastunud lahus? 19. Mida näitab aine lahustuvus? 20. Kuidas saab tahkete ainete lahustuvust suurendada? 21. Millest sõltub lahustuvus? 22
vähemalt 98% sellest elavast taimestikust ja loomastikust hukkub ning Läänemeri oleks täis kalade, delfiinide ja hüljeste jt laipu ning see vesi on täielikult must, õline ja midaiganes muud. Ühesõnaga täielikult reostatud ning inimkond kahetseb ja hakkab tagajärgedega tegelema. Kui juba Läänemeri on reostatud, siis see otseloomulikult mõjutab ka maailmamerd ning hakkab edasi minema. Teine varjant, mis ma arvan et võib tulla on kliima soojenemine. Praegu juba on vähenenud jäätumine ning meri on sageli talv läbi vaba. See tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja seetõttu on hakanud esinema rohkem torme, mis toob kaasa meretaseme tõusu Läänemerel. Aastaks 2100 võib õhutemperatuur Rootsis, Soomes ja Loode-Venemaal tõusta 4-6 kraadi, Poolas ja Põhja-Saksamaal 3-5 kraadi. Merevee temperatuuri tõus 2-4 kraadi võrra seab ohtu
Nüüdisaegsete eluvormide kujunemine Ajastu algus (mln Peamised sündmused elusorganismide evolutsioonis a tagasi) ajastu nimetus 542 Hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg. Esimesed Kambrium keelikloomad. Taimedest vetikad. 488 Soe kliima. Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Taimede levik merest maismaale Ordoviitsium Gondwana lõunaosa jäätumine. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad
Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine) ja keemilisel (porsumine) toimel. Porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Rabenemine kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilisemineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguritest: kliima, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. Lähtekivim pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld. Aluskivim kivim, mis on lähtekivimi all. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes. Sellisele mullale on
murend - kivimite murenemise tagajärjel tekkiv pude materjal (kivimi tükid). Eeldus mulla tekkele. MURENEMINE Füüsikaline murenemine Keemiline purunemine * Kivisse tekkinud praod, * Kivim tahastatakse, muutub purunenud tükkideks. tema keemiline koostis. * Temp. suured muutused, * Veis, CO2. Organismide jäätumine. jäägid. * Erineva koostisega kivimid * Lubjakivi, kivisool. * Kuiv, jahe kliima, ka kõrbes, * Niiske ja soe kliima. kõrgmägedes. 7. VOOLAV VESI * Kulutab (jõesängid, kärestikud, joad, uhtorud); * Kannab materjali edasi; * Kuhjab materjali (lammid, deltad). erosioon - pinnase ärakanne tuule või vooluvee poolt.
Lähtekivim taimed mikroorganismid muld Keemiline murenemine e. porsumine keemiline koostis muutub. Tegurid, mis seda põhjustavad: · palav ja niiske kliima, vesi (vihmametsades) · hapnik · süsihappegaas ja keemilised saasteained · organismide eraldatavad keemilised ühendid Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Mineraloogiline koostis ei muutu. Tegurid: · temperatuuri kõikumine öösel ja päeval · vee jäätumine kivimipragudes Murenemise tähtsus: kõigepealt tekivad setted, siis muld ja muutub pinnamood. MURENEMISKOORIK pinnakiht, kus toimub murenemine. MUREND jääb kivimist järgi pärast murenemist. Murenemise lõpp-produkt. Mullatekketegurid Lähtekivim määrab ära mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise (kas on rohkem liiva või savi), õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse.
BERINGI MERI 1.MERE ASEND Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas.Läänest piirab seda Kamtsatka poolsaar, loodest Tsuktsi poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik. Joonis1. Beringi mere asend 2.MERE NIMI Beringi meri on oma nime saanud meresõitja Vitus Bering'i järgi, kes elas 1681.1741. aastatel. Ta oli Taanis sündinud, kuid vene päritolu meresõitja, kommodoor. 3.ÄÄREMERI Beringi meri on ääremeri, mis on ühenduses Põhja-Jäämerega Beringi väina kaudu.Beringi merd ümbritsevad Aleuutide saarestik ja üks suuremaid saari on seal Saint Lawrence 4.SUURUS JA SÜGAVUS Võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. On Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200 m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavaim koht ulatub 5500 m. Kirdes ja põhjas on mandrilava.Beringi meri on umbes kaks korda suurem kui tema kõrval asuv Ohhoota meri. 5.SOOLSUS Soolsus jääb seal 30-33 ...
Vooluhulk Mittepide Veetase H Jäätumine Vesi v Kuupäev Nähtused - voolab jää Q jäätumine (cm) I pinnal -↑ (m3/s) -Z 1/1/1997 77 0.14 I 250 1/2/1997 79 0.15 I 250 1/3/1997 80 0.15 I 250 1/4/1997 80 0.14 I 250 1/5/1997 82 0.15 I 250 1/6/1997 84 0
mis on ja mida näitab erisoojus, aurustumissoojus, sulamissoojus ERISOOJUS c = Q / m . t (J / kg . K) AURUSTUMISSOOJUS L=Q/m (J/kg) Keemis- ehk aurustumissoojus (L) on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine aurustumiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine kondenseerumisel keemistemperatuuril. L-i saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 2 Mida näitab vee keemissoojus 2,3·10 J/kg. Vastus: 1 kg vee aurustumiseks on vaja 2 300 000 J soojust/energiat. 1 kg vee kondenseerumisel eraldub 2 300 000 J soojust/energiat. SULAMISSOOJUS = Q : m (J / kg) Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse. Temperatuuri, mille juures aine sulab, nim selle aine sulamistemperatuuriks. Aine sulamisel kulub energiat, kuna...
kitsaste Taani väinade, pindala 373 000 km2 (võrreldav musta merega 423 00 km2), koos väinadega 415 000 km2, maht 21 720 km3 (võrreldav baikaliga 23 000 km3), sügavus 50m (landsorti süvik 459m), riimvesi madala soolsusega vesi, keskmine soolsus 8-10 promilli, mida Atlandi ookeani poole seda soolasemaks läheb, mõjutab soolsust väike aurumine, jõed mis kannavad merre magedat vett, saaremaal 6-7 promilli, narvas 3-4 promilli, liigi vaene isendite rikas, jäätumine -0,2-(-0,4), soojem haapsalus augusti kuu, vesi kihistub temp ja soolsuse alusel: pealt poolt alates 1)kerge, vähe soolane, soojuslikult kihistuv pindmine veekiht, 2) temperatuuri järsk muutuse kiht termokliin, 3) soolsuse järsk muutuse kiht halokliin, 4) raske, soolane, stabiilne alumine veekiht, 5) püsiv süvaveekiht, reostumist põhjustab: tihe transport, lämmastik ja fosfor ühendid, tihe asustus (rootsi, soome, venemaa, eesti, läti, leedu, poola, saksamaa, taani),
selle imendumist läbi proovi. Tulemused näitavad, et mida kauem betooni niisutada, seda paremad on tema lõppomadused. Katsetades antud mõõtmisi reaalses situatsioonis, tulevad mängu hallitustegurid, mis muudavad tulemuste võrdlemised raskemaks. Betooniomaduste halvenemine Üldiselt võib mõjutegurid jagada kaheks: 1. keemilised tegurid-sulfaadid, merevesi, happed jt 2. füüsikalised tegurid- tuli, jäätumine Teatud koguses kaltsiumsulfaadi lisamises tsemendile, parandab see kõvendumise protsessi. Teised sulfaadid nagu näiteks magneesium-, kaltsium-, naatrium-, kaalium sulfaadid võivad betooni, keemilisi reaktsioone tekitama, sattuda keskkonnast või näiteks veest, mida kasutatakse segu valmistamisel. Tagajärjena võib betoon aastatega murenema hakata. Et seda vältida, tuleks sulfaadirikastes piirkondades täita kindlaid ettekirjutisi. Mõnel juhul ei
Jäävöönd Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Ühesõnaga jäävöönd on Euraasias, Põhja Ameerikas ja Antarktisel . KLIIMA Peamine kliimat kujundav tegur on asend/asukoht. Kindlasti ka hoovused. Sademeid on seal väga vähe ja kui sajab siis peamiselt uduvihma, udu esineb sageli. Temperatuur on aasta ringselt madal, kuigi Põhja poolkeral on umbes aasta ringselt umbes 40 kraadi võrra soojem. TAIMESTIK Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis te...
LÄÄNEMERI ÜLDANDMED: · Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu · Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht · Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland · Läänemerd ümbritseb 9 riiki LÄÄNEMERE OSAD: LÄÄNEMERI JÄÄAJAJÄRGSEL AJAL: · Läänemere arengustaadiumid on saanud oma nimetused tüüpiliste fossiilsete limuseliikidejärgi. BALTI JÄÄPAISJÄRV: · tekkis umbes 12 000 aastat tagasi mandrijääsulamisvetest · ulatus idas kaugemale kuipraegune Läänemeri; Põhjalahte kattis liustik · puudus ühendusookeaniga ning järveveepind oli tolleaegseookeani omast ligi 25 m kõrgem. · kliima oli külm ja kuiv ningrannikul laius tundra, kuskasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. JOLDIAMERI: · veekogu, mis esines 10 200-9300 a. t. · staadiumile anti nimi KeskRootsi rannikuvees lühikest aega levinud merekarbi Portlandia (Yoldia) arctica järgi. · Eesti läänepoolsed ma...
8) Kuidas on lämmastik seotud inimtegevusega? Õhuämmastikust sünteesiti ammoniaaki ja sellele järgnes lõhkeainete ja lämmastikväetiste tootmise buum. Viimane tõi kaasa põhjavee reostumise, veekogude eutrofeerumise ja looduslike liigirikaste koosluste hävimise. Tänapäeval on kasutus vähenenud- näiteks autodel kasutatakse katalüsaatoreid. 9) Mis on mõju avaldanud Eesti maastike kujunemisele? Aluspõhja kujunemine Kvaternaari jäätumine Mere ja voolava vee tegevus Eesti poolsaareline asend Läänemere ääres (üleminek mereliselt kliimalt mandrilisele) Saarterohkus rannikualadel Inimtegevus- kaevandamine, põllumaade kuivendamine, metsade lageraie ja veekogude reostamine 10) Mllised on viimase kahekümne aasta suurimad keskkonna muutused? Õhukvaliteedi halvenemine, atmosfääri koostise muutumine mille tõttu Maa kiirgusbilanss muutub ja
Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel. · Mida peenemateks osakesteks kivimid murenevad, seda suuremaks muutub kivimite pind, mis puutub kokku mitmesuguste välisteguritega. Peenema lõimisega materjal allub paremini ka keemilisele murenemisele. · Füüsikalise murenemise käigus kivimi keemiline koostis ei muutu. · Põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. · Eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine ja selle käigus toimuvad tähtsamad keemilised reaktsioonid Primaarsed mineraalid + happed + hapnik => => setted (kivimite osakesed + sekundaarsed mineraalid) + lahustunud ioonid · Keemiline murenemise käigus toimub keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, CO2 ja keemiliste saasteainetega.
-Muld KUJUNEB elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. -Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. 2.Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. Füüsikaline murenemine e. rabenemine -On kivimite mehaaniline peendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine -On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood
süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kivimi pind muutub poorseks ja mureneb. Toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Hädavajalik ka piisav kogus sademeid. Füüsikaline murenemine: ehk rabenemine on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemiliste mineraloogilise koostise muutumiseta. Seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased muutumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Tähtis looduses ,sest toimub kivmite peenestamine, kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine. 11. Mulla koostis: Mineraalained, orgaanilised ained(süsinik, lämmastik,väävel). Mulla ehitus: Kõduhorisont
) - Tööturu paindlikkus (uus töölepingu seadus) Eesti majandust mõjutavad positiivsed tegurid - Soodne transpordigeograafiline asend avatud Läänemerele, teedeühendus Euroopaga: võimalus välissidemeteks. - Venemaa ja lääneriikide vaheline siirdeala võimaldab transiidikaubandust. - Pöördumine uute turgude otsingul ,,näoga lääne suunas" Eesti majandust mõjutavad negatiivsed tegurid - Mere jäätumine külmadel talvedel - Venemaa majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus - Oluliste maavarade vähesus - Piirkondlik (regionaalne) areng ebaühtlane - Tööturg vajab korrastamist, töötud Eesti tulevik maailmaturul - Kõrgtehnoloogiline tootmine olemas vajalik haritud tööjõud - Transiidi arendamine vajalik korralik teedevõrk, sadamad, raudteed, lennujaamad, laevamajandus - Kohalikul toorainel baseeruvad tooted puidutööstus, toiduainetööstus, tsemenditööstus
aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri Kõige põhjalikum geograafiline muutus Paleogeeni ajastul oli Maa jahenemine polaaraladel, mille tulemusena külmusid ka sügavad mered ja lõpptulemuseks oli kontinentaalne jäätumine. Paleogeen (jätk) Paleogeeni taimeriigis polnud veel selliseid vööndeid nagu tänapäeval. Laial alal Vahemeremaades Arktikani valitses soe troopiline ja lähistroopiline kliima Ida-Euroopa lauskmaal kasvasid sel ajal palmid, Kesk- Euroopas banaanipuud ning Gröönimaal tammed, kastanid ja teised soojalembesed taimed Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised
peenendumine ilma reageerimine vee, hapniku, keemilismineraloogilise koostise süsihappegaasiga ning keemiliste muutusteta, mida põhjustavad saasteainetega. temperatuuri kõikumised ja kivimi Porsumise käigus vabanevad vajalikud pragudes oleva vee jäätumine. toiteelemendid (mineraalained), mida Rabenemine on eriti intensiivne seal, kus saavad kasutada taimed ja temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus mikroorganismid. on suur. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas. PEDOSFÄÄR
Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline murenemine Füüsikaline murenemine ehk rabenemine: o kivimite mehaaniline peenendumine o põhjustavad temperatuuri kõikumised (osa kivimeid paisub ja tõmbub kokku rohkem kui teised) o eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur o Kõrbes o Niiskes ja jahedas kliimas kivide pragudes oleva vee jäätumine Keemiline murenemine ehk porsumine: o kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega o Temp kiirendab protsesse ja sajuveest moodustuvad lahused o kõige intensiivsem palavas ja niiskes kliimas o vabanevad mineraalsed toiteelemendid, mida kasutavad taimed ja mikroorganismid
Soojusnähtusi iseloomustavad suurused Kootaja: Külli Liblik (Nõo PK) 9. klassile 1 Kodune töö: Õpikust ptk III lugeda. Vihikust õppida KUI JÄRGNEVATEL SLAIDIDEL ON MÕISTEID JA LAUSEID, MIDA KINDLALT TEAD, SIIS EI PEA SA NEID VIHIKUSSE KIRJUTAMA, AGA VÕID. TEKSTI LÄBI KIRJUTAMINE ON ÜKS ÕPPIMISE VIISE. 2 Sulamine ja tahkumine Sulamine – aine muutub tahkest olekust vedelaks. Tahkumine – aine muutub vedelast olekust tahkeks. Igal ainel on oma sulamis- ja tahkumistemperatuur. Sulamis- ja tahkumistemperatuurid on võrdsed. SULAMINE JA TAHKUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL. 3 t/C 40 20 10 soojenemin ...
Keemiline murenemine – kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Selle käigus tulevad mineraalained ja see toimub soojas ja niiskes kliimas. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis, kuid kivide väliskuju muutus esialgu suhteliselt vähe. Füüsikaline murenemine – kivimite mehhaaniline peenendumine ilma koostise muutusteta. Põhjuseks: suur temp. kõikumine, kivimipragudes vee jäätumine. Leiab aset: kuiv ja palav, kuiv ja külm, külm ja niiske kliima. Selle käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted ja muld, muutub pinnamood. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles on mineraalset(liiva- ja saviosakesed) ning orgaanilist(kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub ka vett ja õhku. Mulla moodustavad eri värvuse ja
Soojusnähtusi iseloomustavad suurused Kootaja: Külli Liblik (Nõo PK) 9. klassile 1 Kodune töö: Õpikust ptk III lugeda. Vihikust õppida KUI JÄRGNEVATEL SLAIDIDEL ON MÕISTEID JA LAUSEID, MIDA KINDLALT TEAD, SIIS EI PEA SA NEID VIHIKUSSE KIRJUTAMA, AGA VÕID. TEKSTI LÄBI KIRJUTAMINE ON ÜKS ÕPPIMISE VIISE. 2 Sulamine ja tahkumine Sulamine aine muutub tahkest olekust vedelaks. Tahkumine aine muutub vedelast olekust tahkeks. Igal ainel on oma sulamis- ja tahkumistemperatuur. Sulamis- ja tahkumistemperatuurid on võrdsed. SULAMINE JA TAHKUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL. 3 t/C 40 20 10 soojenemine sulamine 0 aeg -10 Soojenemine 4 Sulamine ja tahkumine Sulamisel saab keh...
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine
Kliima oli hakkanud juba jahenema ning pooluste ümber hakkasid tekkima igijää alad. Aafrikas oli kliima tunduvalt niiskem, seal sai ka inimese areng alguse. Vihmametsad katsid suuremaid piirkondi, Sahaara asemel oli savanniala. Poolteist miljonit aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema ning u. 750 000 a. Tagasi oli tõsine jääaeg. Igijää kattis kõik Euroopa ja Aasia põhjapoolsed alad. Loomastik taandus lõunapoolsematele aladele. Jäätumine alandas aga maailmamere taset, kujunema hakkas Sahara kõrbevöönd. Kliima polnud järgnevatel aastatuhandetel ühtlane, see muutis taime- ja loomaliikide levikut. Tänus kliima muutumisele hakkasid toimuma ka inimeste ränded ja kohanemise uute ja raskete oludega. Inimese kronoloogia: 1. 6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid-hargnesid Aafrikas inimlased tänapäeva inimeste leellastest 2. 5-2 miljonit aasat tagasi mitu hominiidide liiki, sh australopiteekused.
o Teraline jää: halva aerodünaamikaga, oluliselt ohtlikum kiht, õhusõiduk võib kaotada juhitavuse o Back snow matt jää kiht: erinevat liiki sademetega pilvest läbi lennates, kinnitub tugevalt tekib 0—10 kraadi juures o Mixed ice: kihiline, Väheneb tiibade tõstejõutekkimise võime Intensiivsuse järgi o Nõrk jäätumine kuni 0,5mm minutis o Mõõdukas kuni 1mm minutis o Tugev jäätumine üle 1mm minutis Kindlaks tegemine: varras kokpiti juures(hot rod/black rod ice detector), spot lights- meeskonnaliikmetel võimalik tiibade härmatise võimalikkus Jäädetektorid: o Vibreeriv jäädetektor tekitatakse vibratsioon 40kHz o Rootor tüüpi jäädetektor:
sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Tervikuna on maakera kiirusbilnass tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirushulk on võrdsed. Kui kiirusbilanss oleks positiivne, siis toimuks pidev soojenemine kuni maakera ülessulamiseni ja ärapõlemiseni, negatiivse bilansi korral aga pidev jahtumine ja lõplik jäätumine. Tänapäeva kliima soojenemine ei ole põhjustatud tänapäeval mitte kiirguse juurdevoolu suurenemisest, vaid maapinna ja atmosfääri jahutava kiirgusvoo nõrgenemisest. Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. On kindlaks tehtud, et peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide,
Atmosfäär (õhkkond): · Troposfäär seal paikneb 80% õhkkonna massist. Leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused (tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, tekib ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Ulatub 8 (polaaraladel)- 16(ekvaatoril) km-ni. Temp langeb 6°C km kohta. · Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Troposfääri peal. · Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni. Moodustab 20% atmosfääri massist. Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma, kuna seal paikneb osoonikiht, mis neelab päikeselt tuleva UV- kiirguse. · Mesosfäär (50-85km). Osoonikihti seal enam pole ning temp langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on seal väga hõre. · Termosfäär Õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Selle õlemist piiri on võimatu määrata, tinglikult on õhkkonna...
soojenevad ning tekib termokliin. Poraalaaldel toimub jahtumine ja külm vajub põhja ja jäätub. Jäätumisel ei pääse eriti soolakristalle jäässe. See sool jääb vette, st see vesi, mis alles jäi on soolasem ja seega ka tihedam. Jäätumine ja jahtumine suurendavad soolsust ja seega ka tihedust. Mida uuem jää, seda soolasem, mida vanem, seda mgedam. Seda sellepärast, et soolasem jää sulab madalamal temperatuuril kui magedam, st sool sulab jää seest välja.
Viimased aastad on olnud soojemad, kui kunagi varem. Kõrgemate temperatuuridega kaasnevad kuumusega seotud haigused ning enneaegsed surmad nii eakate kui ka elujõuliste inimeste seas. Kõrgemate temperatuuride kaasneb liustike sulamine, mis omakorda toob kaasa veetaseme tõusu igal pool maailmas. Mageveest koosnevate liustike sulaveed on miljonitele inimestele üle terve Maa ainukeseks joogivee allikaks. Igaaastane külmumine ja jäätumine on neile siiamaani piisava joogiveevaru taganud, kuid nüüd ähvardavad need liustikud jäädavalt sulada. See teeb praguse mageveenapi olukorra veelgi hullemaks. Need miljonid inimesed hakkavad siis endale uut kodu otsima, tekitades ümbritsevates riikides hulgaliselt immigratsiooniga seotud probleeme, sealhulgas suurenevad vägivald ning sanitatsiooniprobleemid, mis paratamatult tekivad suurte töötuse ning ülerahvastatuse puhul
Musta kasti mäluplokk leiti 1. mail 2011 ja toodi pinnale. Pilootide kabiini helisalvesti leiti 2. mail 2011 ning toodi pinnale järgmisel päeval. 16. mail 2011 teatati, et ligi kaks aastat mere põhjas olnud lennuki pardasalvestite info õnnestus lugeda. Pardasalvestite üleskirjutused kinnitasid varasemaid kahtlusi, et lennuki kiiruseandurid andsid vigast infot. Arvatav katastroofi põhjus oli lennukitel kiiruseandurina kasutatava Pitot toru jäätumine ning pilootide ebaõige reaktsioon vigaste või puuduvate kiiruse näitude korral öösel tugeva turbulentsi tingimustes. Viited[muuda | muuda lähteteksti] 1. Siirdu üles↑ "BEA: Atlandi põhjas lebavast lennukivrakist toodi välja veel 77 surnukeha" vaadatud 31.05.11 2. Siirdu üles↑ Air France: kaduma läinud lennukis viibis ka üks Eesti kodanik 3. Siirdu üles↑ Air France pays $24,500 to crash victims' families välja otsitud 4.12
Murenemine.kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kivimi keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega, eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades,toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne( karstumine-lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid) Murenemiskoorik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
