Missa · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. · Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. · Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. · Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. · Missa laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele, ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel. Ordinaarium · Kyrie eleison lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo lauldakse missa sissejuhatavas osas
MISSA Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament – Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Armulaua valmistab ette vaimulik altarirituaali käigus ning sakrament jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel. Armulaud on kristlase jaoks Issanda söömaaeg. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo).
Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega(nt armulaua jagamine) Missa ülesehitus on põhijoontes sama mis roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus , jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaeldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ja kimmenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on sakrament kristuse ristiori sümboolne kordamine. Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl kvardi, kvindi või oktavi kaugusel. Kaks häält liikusid kogu laulu vältel
Keskaeg: TUNNIPALVUS - lihtne, tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus, peetakse 8 korda pevas kloostrites MISSA - igapevane peamine jumalateenistus, ldehitus keerulisem, seotud paljude rituaalidega. 1) Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja snaliturdia, mis on seotud phakirja tekstide lugemise ja kommenteerimisega jutluses. 2) Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. Missas igal peval korduvaid osi nim. ORDINAARIUMIKS (kohustuslikud igal missal), muutuvaid osi PROPRIUMIKS (lisatakse vastavalt kirikukalendri pevale). RETSITEERIMINE - kige lihtsam teksti esitamise viis, palvete ja phalikude esitamine hel noodil lauldes, tavaliselt vaimulik ANTIFOON - ks sagedaseim laulutp, refrniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele, ajajooksul psalmidest eraldunud. HMN - stroofilise vrsstekstiga laul
nunnadele ehk nn kloostrireegli. Teine osa koosneb Buddha õpetuskõnedest ja sellesse nn õpetuskorvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja aforismilaadselt budismi põhiõpetusi. Kõige hilisem, nn filosoofiliste ja metafüüsiliste traktaatide korv sisaldab õpetuslike küsimuste sügavamat käsitlusi. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt pärastpoole pühaks kuulutatud raamatuid. Oma esimeses, Benaresis peetud jutluses tegi Buddha teatavaks oma keskse õpetuse. Ta rääkis keskteest, neljast õilsast tõest ja õilsast kaheksaosalisest teest. Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teos, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatustest. Budhha õpetuse tuum: 1. neli õilsat tõde. 2.õilis kahesaosaline tee. 3. nirvaana. 4. kolm olemise omadust.5. karma seadus. 6. uuestisünd. 7.munklus. 8. jumaluse ning muude autoriteetide puudmine. 9
Tähtsus- kasvas välja mitmehäälsus. Lauldakse ka tänapäeval katolikes kirikutes ning kloostrites Missa- igapäevane peamine jumalateenistus, ülesehitus keeruline ning seotud mitmete rituaalidega (armulaua jagamine, jne) Sarnaneb rooma katoliku ning luterliku kirikuga! Jaguneb: sõnaliturgia ja armulaualiturgia. Sõnaliturgia keskmes õpetus. Vaheldumisi lauldakse vaimulikke laule ning loetakse pühakirja tekste ja kommenteeritakse neid jutluses. Lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad igapäev, vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (missa proprium), ning laulud mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinarium) 14 saj on ordinariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mida nim missaks, üks lääne kiriku muusika põhivorme. Ordinarium: Kyril (issand halasta), Gloria (au olgu jumalale kõrges), Credo (mina usun ainsasse jumalasse), Sanctus (püha), Agnus Dei (jumala tall)
Helen Kant Martin Luther SISSEJUHATUS Martin Luther oli augustiini munk ja Saksa kristlik teoloog ja tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Ta oli väga tark mees ja tema kuulsaim tegu oma elujookul on Piibli tõlkimine Saksa keelde. Ta kirjutas oma elujooksul enam kui 30 laulu, tema õpetus väljendus 450 traktaadis, 3000 jutluses, 2600 kirjas ning 5000 lauakõnes. MARTIN LUTHERI ELU TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED -Sündis 10.11.1483 Eislebenis -Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks -1505 lasi end mungaks pühitseda -1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina -31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi -1519 Leipzigi väitlus -03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla -06.03.1521 Wormsi riigipäev -1522 ilmus saksakeelne Uus Testament
aadli eesõigusi laiendades. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad said riigile kuuluvateks aga ikkagi pärisorjadeks. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. 1766. aastal saadeti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvasse vanglasse Arseni (Maciejewicz), kes protestiks kirikumaade riigistamise ning Katariina elukommete kohta nimetas teda avalikult jutluses "Babüloni hooraks". 1722. aastal Andre Vrali nime all ta ka suri ning on maetud Tallinna Nikolai kirikusse. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi 4 esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike
Ta püüab tabada elu mõtet, tunnetada ümbritsevat maailma ning teeb igast oma seiklusest järeldusi, mis puudutavad elu tervikuna. Olulised on ingel Jesradi sõnad, ta õpetab Zadigile, et pole sellist kurja, mis ei sünnitaks head, et täiuslik kord on võimalik ainult seal, kus igavesti elab kõrgem olend. Meie ebatäiuslikus maailmas aga on pahe ja kuritööd vältimatud.Zadig peab loobuma võitlemast selle vastu, mille ees tal tuleb aukartust tunda. Oluline koht jutluses on röövel Arbogadil, kes ei suuda leppida sellega, et siin maises ilmas, kus kõik kuulub ühteviisi kõigile, ei ole saatus temale midagi jätnud. Ta hakkas röövliks, vargaks. See on ausa inimese protest kogu maailmakorra vastu. Kuid ta ei tunne maailma ebaõigluse pärast üldse muret, vaid tema heaolu tingimuseks on teiste õnnetus. Zadigi protest on sootuks teine. Ta on filosoof, kes tunneb muret maailmaasjade pärast, teda
4. Kannatuse lakkamise õilsa tee tõde - et jõuda ihade ja järelikult kannatusteta seisundisse, tuleb järgida õilsat kaheksaosalist teed [3] 5 Õilis kaheksaosaline tee Kaheksaosaline tee on budismi aluseks oleva nelja õilsa tõe neljanda tõe ehk kannatuse lakkamiseni viiva tee sisuks olevad juhised, mida Buddha õpetas Seadmuseratta käimapanemise jutluses. Õilis kaheksaosaline tee viib kannatuste lakkamiseni ja virgumisele. Virgumine toob kaasa mõistmise, ärksuse, kaastunde ja meelerahu, mis lõpetab ümbersünniahela. 1. õige vaade: nelja õilsa tõe mõistmine 2. õige kavatsus: himudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted 3. õige jutt: hoidumine valest, kuulujuttudest, ebasõbralikkusest, lobisemisest 4. õige tegu: tapmise, varguse ja ebaseadusliku suguühte vältimine 5
midagi kindlat, arvatavasti olid nad põlised Aafrika rahvad ja kuulusid indo-vahemere rassi. Ajalugu uurides on välja tulnud, et muistne egiptlane oli elurõõmus, töökas ja rahuarmastav. Tema iseloomu põhiomadus oli sügav usklikkus. Egiptuse usk oli polüteism. See tähendab, et kummardati mitut jumalat. (Vaga 2004: 9) Heliopolise preestrid lõid legendi hauatagusest elust, mille nad panid kirja ``Surnute raamatu`` pühalikus jutluses. Sellest kujunes välja harjumus siduda kõike ülevat esemetega, salapäraste sõnade ja tseremooniatega, mis viis välja kujutluseni, et inimese hinge surematus sõltuvat tema keha säilivusest. Usuti viimsepäeva kohtusse, kus inimesel tuleb seista Osirise trooni ja neljakümne kahe jumaliku kohtuniku ees, kus räägitakse läbi ta head ja halvad teod ning vastavalt sellele saab ta oma tasu. (Alpatov 1973: 71-74) Egiplastel on väga keeruline arusaam hingest
põrguhauaga ning leiab, et surmalt ei tohiks paluda armu vaid seda peab kindlasti põlgama. Ta julgustas inimesi surma mitte kartma, vaid selle asemel uskuma Jumalasse, lunastusse ja 1 ülestõusmisesse. Müller arvas, et kui inimesed surmale ja patule mõtlemisele väga palju aega ei kuluta vaid pigem eelmainitud alernatiivile, siis nad saavutavadki teatud vabaduse. Müller seletas oma jutluses, et lapsed ja noored ei karda surma, sest nende patukoorem on väiksem kui täiskasvanutel, kelle eksimuste hulk on hulga suurem. Vaatamata surma põlgamisele leidis Müller, et surm on midagi, mida oodata ja serveerib seda ka kui rõõmsat sündmust, sest kui viimne päev saabub siis saab inimene kokku oma lunastajaga. Ta leidis koguni, et elu on justkui halb uni ja surm varjuuni. Seni kuni see päev aga tuleb, peab inimene võitlema patu
See, mida ta nägi rabas teda veel eriti. Ta nägi linna mitut erinevat nägu kõige kaunimad jumalakojad ja hardunud palverädurid kõrvuti vohava patueluga, kusjuures paavstid näitasid eeskuju. Näinud lähedalt sealse elu tegelikkust pöördub ta tagasi küll katoliku kiriku ustava pojana, kuid kohkunud oma hinges ja südames See kõik häiris teda ja ta otsustas selle kõigile teatavaks teha. Juba 1516. aastal Luther ründab esmakordselt oma jutluses avalikult patukustutust. Tema eesmärgiks oli kutsuda rahvast tagasi algallika pühakirja juurde, mitte alustada sõda kirikuga. 1.4 Abielu aastad 1523. aastal viidi kloostrist välja toodud tüdrukud Lutheri juurde, kes pidi otsustama, mis neist saab. Nunnad suhtusid Lutherisse kui päästjasse. Nunnad olid palunud vabastada end kloostrivangistusest, Lutheri õpetuse järgi ebapühast nunnaseisusest. Nunnad pöördusid
Tunnipalvust peetakse- eriti kloostrites- kindlastel kellaaegadel kuni kaheksa korda päevad. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine). Missa ülesehitus on põhihoontes sama nii roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus, jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega leotakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsam kiriklik sacrament (jumalikku armu vahendav püha talitus)- Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Armulaua valmistab vaimulik ette altarituaali käigus ning sakrament, s.o leib ja vein, jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel. Missal lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa proprium), ning laulud, mis kõlavad kõikidel
mis puudutavad elu tervikuna. Olulised on ingel Jesradi sõnad, kus ta õpetab Zadigile, et pole sellist kurja, mis ei sünnitaks head, et täiuslik kord on võimalik ainult seal, kus igavesti elab kõrgem olend. Meie ebatäiuslikus 5 maailmas aga on pahe ja kuritööd vältimatud. Zadig peab loobuma võitlemast selle vastu, mille ees tal tuleb aukartust tunda. Oluline koht jutluses on röövel Arbogadil, kes ei suuda leppida sellega, et siin maises ilmas, kus kõik kuulub ühteviisi kõigile, ei ole saatus temale midagi jätnud. Ta hakkas röövliks ja vargaks. See on ausa inimese protest kogu maailmakorra vastu. Kuid ta ei tunne maailma ebaõigluse pärast üldse muret, vaid tema heaolu tingimuseks on teiste õnnetus. Zadigi protest on sootuks teine. Ta on filosoof, kes tunneb muret maailmaasjade pärast, teda
Eriti innukad olid need pealekaebajad, kes kasutasid juhust ja kaebasid oma konkurentide, vastaste ja võistlejate peale, et nendega arveid klaarida ja kätte maksta. Oli ka neid pealekaebajaid, kes tegutsesid omakasupüüdlikel ajenditel, et ketserite väljaandmise eest saada endale kasvõi osake nende varandusest.14 Inkvisiitorid olid eriti õnnelikud just siis, kui nad tabasid teisitimõtleja mitte kolmanda isiku abiga, vaid kui ta ise ennast üles andis. Inkvisiitor esines oma jutluses pöördumisega kogudese poole, kutsudes selle liikmeid saatma kaebusi usutaganejate peale, kuulutas ühtaegu välja ,,armuaja" viimastele. Armuaja jooksul, mis kestis 15-30 päeva, pidi ketser ennast ise välja andma ja oma irdõpetustest lahti ütlema ning katoliku kirikut tunnistama. Seda tehes võis ketser päästa oma elu ja ka oma vara.15 H. CH. Lea kirjutab:" On kerge kujutleda, milline õud haaras kogukonda, kui ootamatult ilmus kohale inkvisiitor ja esines oma üleskutsega.
Hoidudes äärmustest ja mediteerides olevat Siddharta Gautama umbes 35 aastaselt mõistnud asjade tõelist olemust (dharma`t) ja virgunud (e saanud buddhaks). Kogu oma ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele ja lõi oma koguduse. Budismi eesmärgiks on Buddha Šakjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. 5.2. Budistliku õpetuse põhimõisted: Buddha olevat oma esimeses jutluses õpilastele rääkinud neljast üllast tõest ning kaheksaosalisest teest. Need õpetussõnad seletavad kannatuse olemust ja õpetavad, kuidas kannatusest vabaneda ning saavutada nirvaanat, mis on lõplik vabanemine sansaarast (e surma ja taassünni ahelast). Nirvaana on budistide arvates ülima õnne ja rahu seisund. Buddha neli õilsat tõde: 1) Kannatus on olemas. 2) Kannatusel on põhjus. 3) Kannatusele saab teha lõppu.
KV: Mülleri jutlus on ühe õpetaja kannatuslugu, mis on täis tagakiusamist, valu, pessimismi. Meeleolult jaguneb kolmeks: 1) meelekibedus 2) inimelu tühisuse tajumine, 3) hääbumine, tuimus, ükskõiksus. Mülleri surmafilosoofia: inimese põhiolemus on see, et ta peab ära surema. Müller samastab surma ja kuradi. Kristlane ei tohi surma karta ega ka näha. Kuradist saab end eemal hoida Jumalat kiitvate laulude laulmisega. Karistuse kese ei surm, vaid meeleparandus. Toob oma jutluses traditsiooni eelkäija välja: Lutheri. Tema auditoorium on üldjuhul lihtsate ametite esindajad ja ega nad suurt teda mõista jah. 5. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule Luuletustega tähistatakse erilisi sündmusi (pulm, kooli lõpetamine jne). Eestis juurdus esmalt saksakeelsena, vahel ka ladinakeelsena. Selle kõrval on kirjutatud siiski ka eestikeelset juhuluulet. See jaguneb kolmeks: pulmalaulud, matuselaulud ja pühenduslaulud. 17
Lesele andis kohus elamiseks Vaidava mõisa ning perekonna eestkostjaks määrati Otto Friedrich von Vietinghoffi. Patkuli emale ei meeldinud kumbki neist otsustest. Vietinghoffiga käis lausa avalik sõda, peamiselt põllumaatükkide pärast. Tartu ringkonnakohtu materjalides on kirjas, mis hulle tempe veel Patkuli ema tegi. Ühel õhtul ratsutas ta neilja tugeva teenri saatel pastoraati ja nüpeldas mõõga ning kantsikuga peremeest ja tema teenijaskonda, kuna pastor oli naist oma jutluses noominud. Patkuli ema oli väga metsik, Johann Reinhold ja Karl Friedrich pärisid selle täielikult, ja kodus oli kuulda ema sõimu ja vandumist. Poisid said sellest kõigest hoolimata väga hea hariduse. Poisid õppisid koduõpetaja käe all teoloogiat, kõnekunsti, saksa, ladina, rootsi ja prantsuse keelt, samuti ajalugu, geograafiat, loogikat, matemaatikat ja eetika aluseid. Kui Patkul oli leeris ära käinud, siis läks ta 1677 õppima Saksamaale, Kieli Ülikooli.
palehigis ... Me peame need röövellikud laiskvorstid oma süsteemist välja ajama ... Seega, maha juudid ..." 16 Kokkuvõtteks: Kallid vürstid ja ülikud, kelle aladel juudid elavad! Kui see nõuanne, mida ma teile jagasin, ei ole teile sobilik, siis leidke parem lahendus, et me võiksime üheskoos saada vabaks sellest talumatust kuratlikust koormast juutidest. Veidi aega enne oma surma peetud jutluses kutsus ta kuulajaid üles koheselt kõik juudid Saksamaalt välja ajama. Hiljem Hitleri kolmanda maailmakorra riigis võeti Lutheri antisemitistlik õpetus täiel määral kasutusele. Getod Renessansiajastul suhtusid Itaalias võimul olnud paavstid juutidesse üsna liberaalselt, kuid kontrareformatsiooni ajal, eriti paavst Paulus IV valitsemisajal (1555- 1559), muutus nende suhtumine järsult halvemaks. XVI sajandi teisel poolel hakati
(1600-1606). G. Mülleri luterlikke tõekspidamisi peegeldavad jutlused arvestavad pastorite hulgas liikunud käsikirjadega, kuid kajastavad lisaks kaasaja olusid ja sündmusi Tallinnas (näljahäda, torma Tallinna lahel jne). Isikupärase keele ja stiili ning mitmekülgsete teadmistega Müller on oma jutlustes tsiteerinud ja refereerinud nimekaid kirikutegelasi (Augustinus, Luhter jt), antiikautoreid (Arsitoteles, Homeros jt), legende jm. Ühes 1605. a jutluses on ta hoiatava näitena esitanud rahvusvahelise anekdoodi - hätta sattunud laevamehe tõotus ja selle täitmata jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt.
jutluse käsikiri (1600-1606). G. Mülleri luterlikke tõekspidamisi peegeldavad jutlused arvestavad pastorite hulgas liikunud käsikirjadega, kuid kajastavad lisaks kaasaja olusid ja sündmusi Tallinnas (näljahäda, torma Tallinna lahel jne). Isikupärase keele ja stiili ning mitmekülgsete teadmistega Müller on oma jutlustes tsiteerinud ja refereerinud nimekaid kirikutegelasi (Augustinus, Luhter jt), antiikautoreid (Arsitoteles, Homeros jt), legende jm. Ühes 1605. a jutluses on ta hoiatava näitena esitanud rahvusvahelise anekdoodi - hätta sattunud laevamehe tõotus ja selle täitmata jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt.
Alamsks sõnavara on üsna hästi fikseeritud, põhilisteks allikateks protokollid, aruanded, jutlused jne. Mülleri saksa laentüvedest on palju selliseid, mida praegui eesti keeleuusus ei tarvita. Enamik Mülleril leiduvaid alamsaksa laenusid on foneetiliselt täiesti eestistunud. Mülleri keel oli palju eestipärasem kui Stahli keel. Mülleri jutlustekogu on vanim ulatuslikum eesti keele mälestusmärk rikkaliku sõnavaraga, kus saksa keelest tulnud laensõnadegi arv ei ole väga väike. Jutluses leiduvad laensõnad on selle poolest tähtsad, et nende põhjal võib öelda kõigepealt juba sedagi, et paljud praeguses eesti keeleuususes harilikud saksa laenud olid kõige hiljemalt 17.sajandi alguseks täiesti kodunenud ning kujult eestistunud. 21. Kirjelda alamsaksa keelest eesti keelde laenatud sõnavara teemade lõikes. Kirikusõnavara, ühiskondliku elu mitmesugustelt avaldusaladelt, näiteks härra, keiser, kinkima, röövel. Ajajärgule
olulised Hiina ja Tiibeti budismile. kogu. BUDDHA ÕPETUS Kui Buddha oli virgunud, järgnesid inimesed talle ja kutsusid teda Gautama Buddhaks. Ta oli 35 aastat vana ning kuni elu lõpuni 80. eluaastal, rändas ta Indias ringi ja õpetas inimestele eluviise, mis aitavad leevendada nende kannatusi. Buddha õpetas keskteed ehk mõõdukust. Buddha alustas õpetamist Varanasis, hindude pühas linnas. Tema esimest jutlust nimetatakse ka seadmuseratta pöörlemapanekuks. Selles jutluses selgitas ta budistlikku mõtlemise ja elu aluseid. Ta rääkis keskteest, neljast õilsast tõest ja õilsast kaheksaosalisest teest. Buddha joonistas maha ratta ning selgitas, et olemine on nagu lõpmatu ring. Buddha ütles, et inimesed on ringis seepärast, et nad tahavad seal olla, st nad tahavad sündida, elada, surra ning taas sündida. Buddha võrdles end arstiga, kes ütleb patsiendile esmalt, et ta on haige, siis haiguse põhjuse. Kolmandaks ütleb ta, et
(1600-1606). G. Mülleri luterlikke tõekspidamisi peegeldavad jutlused arvestavad pastorite hulgas liikunud käsikirjadega, kuid kajastavad lisaks kaasaja olusid ja sündmusi Tallinnas (näljahäda, torma Tallinna lahel jne). Isikupärase keele ja stiili ning mitmekülgsete teadmistega Müller on oma jutlustes tsiteerinud ja refereerinud nimekaid kirikutegelasi (Augustinus, Luhter jt), antiikautoreid (Arsitoteles, Homeros jt), legende jm. Ühes 1605. a jutluses on ta hoiatava näitena esitanud rahvusvahelise anekdoodi - hätta sattunud laevamehe tõotus ja selle täitmata jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola vaenutegevuse ahastuslikelt aastailt.
ümbrust. Müller jutustab järgnevatel teemadel: jumal karistab pahategude eest, jumala auks tuleb südamest laulda, laulud selgeks õppida – tahab sisendada traditsiooni, inimeste patuteod näljaajal: teise inimese või looma söömine, Müller möönab traagilist aega (nälg) Kirikulaul vaagib Müller religioosse tähenduse üle, teisalt kõneleb kirikulaulu kui kunstilise teksti spetsiifikast, osutades kirikulaulule kui kunstivormile. 11. jutluses toob Müller välja põhjuse, miks laule on tähtis teada ja miks nende mõistmine on oluline: 1) ükskõik mis keeles laulud ka poleks, on need siiski võetud jumalasõnast ja –kirjast (tekstides on olnud Püha Vaim üks osaline), tõstes need ükskõik mis keelepraktikast kõrgemale, 2) laulud on õpetlikud, st selgitavad kristlikku maailmavaadet, ühtivad nende seisukohtadega, mis on väljendatud pühas katekismuses,
Reimani toimetusel. Tegemist on esimese suurema eestikeelse kirjaliku mälestisega, milles kajastuvad meie maa ja rahva ajalugu, katk ja selle laastavad tagajärjed, kombed ja kultuuriprobleemid. Eestikeelse teksti kõrval leidub neis saksa- ja ladinakeelseid märkmeid ning tsitaate. Jutlustest saame teada, et Pühavaimu koguduse juures tegutses ka eestikeelne kool, mille õpilasi (Schole Poisit) ta hea laulmise poolest kogudusele eeskujuks seadis. Laulmine on kõneaineks üsna mitmes jutluses. G. Müller väidab, et laulu abil võib inimene endast „kuradi kaugele ajada“. Kirikulaule polevat raske õppida. Nende kohta aga, kes „maekwat kut ned Lambat“, ütles ta, et „sedda eb kyta mina matte“. Üks jutlustest sisaldab rahvusvaheliselt tuntud anekdoodilise loo merehädalise tõotusest. See motiiv kordub ka 300 aasta pärast Juhan Liivi novellis „Peipsi peal“: hädas antud lubaduse hilisem unustamine. G. Mülleri jutlused on sisukad, kindla kava järgi üles ehitatud
annaabi.ee 
