Äkki tuli puu alla poiss, kes hakkas puud oksaga taguma. Lõpuks ta tüdines ja lahkus. Emalind sai tasapisi rahu tagasi. Varsti kuulis emalind taas toksimist enda all. Munadest koorusid pojad. Nüüd polnud isalinnul enam mahti. Oli vaja minna poegadele sööki otsima. Harakapojad said nimedeks hõbetiib,Siil, Viltulõug ja pääsuke. Äkki ilus pereelu katkes, kui poiss tagasi tuli ja pesa lõhkus. Linnupojad kukkusid alla. Poiss jooksis koju. Aga üks linnupoeg elas veel. Nii leidis Mardu õhtuhämaruses Hõbetiiva. Mardu oli 9 aastane poiss. Tegelik nimi oli Martin Piit. Poisil oli üks silm pruun ja teine sinist värvi. Ta käis mandril koolis. Koolis kutsuti teda Abruka meheks. Mardu viis linnu koju ja pani talle nimeks Mihkel. Nii jäi Mihkel neile elama. Vares suhtus inimestesse erinevalt.Ühele tantsis, teisele näitas sabasulgi. Vanaema oli linnu jaoks A ja O. Ta oli esimene , kes linnule tere ütles ja õhtul viimane. Mardu pani Mihkli vanasse küülikupuuri elama.
Vares kokkuvõtte küsimused ja vastused 1. Kus toimus selle loo tegevus? Selle loo tegevus toimus Abrukal. 2. Mis oli Mardu välimuses kummalist? Mardul oli üks silm pruuni värvi ja teine sinist värvi 3. Kuidas põhjendas Mardu oma kooli sõpradele sadamas käimist? Ja mis oli selle tegelik põhjus? Mardu põhjendas, et käib sadamas suuri laevu ja kraanasid vaatamas. Tegelik põhjus oli, et Mardu ei saanud päevagi ilma Abrukat nägemata olla. 4. Kuidas leidis Mardu varese? Varesepoeg rippus kadakaladvas. Mardu tuli koolist ja leidis lõhutud linnupesa koos 4 linnupojaga õhtuhämaruses, kellest üks oli elus, kui ta koolist tuli. 5. Miks ei tahtnud Mummi alguses varest koju jätta? Varesel oli ühe tiiva peal valge jutt. Vanaema arvas, et see on saatuse märk, et see on äratehtud nonn ja käskis linnu uksese välja visata. 6
11) S U V I 12) L U I G E T A P J A 13) K A L U R 14) P Õ L E M I S 15) K A S S 1) Mis saar paistis Roomassaarest vaadates Abruka metsaviirust? 2) Kus toimus peamine tegevus? 3) Mis nimi seisis Mardul sünnitunnistusel? 4) Mis värvi oli mardu üks silm? 5) Varese peres oli vaid üks tüdruk sündinud. Mis talle nimeks pandi? 6) Mille kinkis Leemet Mardule lepituseks? 7) Kuhu Mihkel elama seati? 8) Kus käis Mardu iga päev pärast kooli? 9) Vanaema hüüdnimi. 10) Mis oli Mihkli nimi sündides? 11) Mis aastaajal tegevus toimus? 13) Kuidas Mardu vanaisa kutsuti? 13) Mis ametit Leemet pidas? 14) Millisest surmast Mardu jaanipäeval Leemeti päästis? 15) Mis loom Mardul oli enne jänest?
Mihklist Abruka külarahvast eeskuju võttes alkohoolik ja varas. Lavastaja Raivo Trassi töö oli väga hästi tehtud. Lavastamisprotsessis mainis ta, et eesti inimest on raske lavastada, kuna meie loomus on ülerahvustunud. Siiski tegi Trass äraütlemata suurepärase töö. Ta kasutas mitmekordselt ära igasuguseid laval paiknenud elemente, näiteks keset tuba asetsenud suur laud oli vaheldumisi voodi ja laud. Tee, mis viis sadamasse, oli kohati Mardu voodi ning kõrge redel tundus olevat mingi Mardu peidupaik ning samal ajal ka katus, kuhu vares vahetevahel istuma lendas, et külainimesi jälgida. Näidendi kunstilise kujundamisega tegeles Riina Vanhanen, kes kasutas lihtsaid ja samas leidlikke nippe. Laval olid igasugused talurahvale sobilikud asjad: plekkämbrid ja krigisev aiavärav, sigade küna ja vanad pingid. Tekkis tunne, nagu tegevuse toimumine vanas külas
Retsensioon Jüri Tuulik "Vares" 9.veebruaril käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Jüri Tuuliku poolt kirjutatud ning Raivo Trassi lavastatud etendust "Vares". Tükk esietendus 28.novembril Kuressaare Linnateatris. Osades Rauno Kaibiainen Mardu, Indrek Apinis - Vares Mihkel, Aime Käen Mummi, Aili Salong Luigi, Hannes Prikk Leemet, Mati Talvistu Kaalep, Piret Rauk - Liivi. Lugu räägib Abrukal elavast perest, mille noorim liige otsustab kodustada leitud varese. Lind toob aga probleemides olevale perele lisa muresid. Tüki jooksul hargnevad nii peresisesed suhted, kooruvad mineviku saladused ning muutub ka tiivulise käitumine. Lavastajatööga võis üldjoontes rahule jääda
Leelo Leet�iv Lehis -e Leht Lehe Leib Leiva Leid Leiu Leil -i Lemb -e Lembit -u Lemm -e � �narmas�, �helves� Lemmik -u Lemming -u Leppet�iv -u Lible Liblik -a Liisk Liisu Liiv -a Lill -e Loit Loidu Loits -u Luule L�mm -u L�o L�pp -e L�una L��m -a L��sk L��sa L�ttelemb -e L��s L��ne Maa Maasikas Maasika Madar -a Maidel Maidla � kala �r�nt� Maine Maise Malbe Malev -a Manivald -valla Maran -a Mari Marja Mart Mardu Maru Meel -e Mehine Mehise Meigas Meika III v. Meltsas Meltsa III v. � �rohe-� v. �hallr�hn� Meri Mesi Mee Mett�Mets -a Mure Murelik -u Muru M�la M�te M�tte M�tus -e M�gi M�e Neem -e Neitsit Neitsi III v. Niglas Nikla III v. � �sukelduja, tuuker� Niin -e Niit Niidu Ninn -i � LE �lill� Nisu Nurm -e N�mm -e Oda Oder Odra Ohet�iv -u Ohevald -valla Oja Orav Org Oru Osm -i Ots -a Ots Ote � LE van
Eesti on esimese kohas Balti riiki vahel . Läti, Leedus ei ole midagi. Meil on põlevkivi mardla, fosforiit... 45. Eesti kaevanduste peamised keskkonnamõjud, näited Põlevkivikaevandus tulemuseks vajung. Posttehnogeennne vajung Kohtla-Järvel ja Sompas. Käva allikas on kaevandus vette väljumine. Suletud Kiviõli kaevanduse vee väljavool Küttejõus. Maardu Linn: mustad kildad . Maardu kaevik jäi rekultiveerimata. Mardu järv reostunud fosforiidi ja raskmetalliga. Suletud kaevandusse jääb suur kogus vett. 46. Fosforiidi ja diktüomeema argilliidi paiknemine Põhja-Euroopas: tsoon Põhja-Eesti, Venemaal, Lõunarootsi, Rootsis...- mustad kildad. Mida suurem on ta maapinnale, seda suurem oht- radoonisisaldus. 47. Eesti ja Kanada võrdlus: jätkusuutlik kaevandamine Kanadas Kaevandajad kohalikud omavalitsused ja NGOd on moodustanud partnerluse tehnoloogia arenguks
annaabi.ee 
