Mida nõutakse juhtidelt? Emotsionaalne intelligentsus - Eneseteadvus - Emotsioonide juhtimine - Enesemotivatsioon - Empaatia - Suhtekorraldus - Maksimaalne efektiivsus vajab vastastikku sõltuvust. Selle valivad tõeliselt vabad. Karismaatiline liider - Loob visiooni - Tekitab missioonitunde - Annab väärtused inspireerib - Julgustab - Intelligentne probleemidelahendaja - Isikliult tähelepanelik Juhtimisteooriate areng 1 - 1911 Frederic Taylor ,,The Principles of Scientific Manangement" Teaduslikud juhtimise alused: 1) Leida teaduslikult parim meetod 2) Inimese oskused ja võimed on tööle vastavad 3) Treening ja koostöö, standardid 4) Innustamine, osalus ja vastutus 5) Juhtkonna roll, tööliste roll Kes kasutab Taylori põhimõtteid täna? - McDonald's Juhtimisteooriate areng 2 Bürokraatia koolkond MaxWeber (21.04.1864-14.06.1920) Organisatsioon, nagu õlitatud masinavärk:
....................................................................... 13 3.2. Z teooria......................................................................................................................15 Kokkuvõte..........................................................................................................................17 Kasutatud allikmaterjalid...................................................................................................18 SISSEJUHATUS Erinevate juhtimisteooriate kasulikkuse ja sobivuse hindamine on olnud väga pikka aega ühiskonnas äärmiselt aktuaalne teema. Väga paljud teadlased maailma eri paikadest on käsitlenud juba olemasolevaid teooriaid ja kaasajastanud ning kohaldanud neid vastavalt hetkelisele ühiskonna seisundile ning enese tõekspidamistele. Vaatamata ühiskonna üldisele erudeeritusele ning rohkete ajalooliste kogemuste põhjal omandavate faktide võimalikkusele,
· Tasakaalustatud mõõtmismudel- Tasakaalustatud mõõtmismudel on näitajate süsteem, mis annab organisatsioonist tervikliku pildi, põhinedes valdavalt tulemusnäitajatele · Olukorrateooria- Selle teadussuuna keskseks (ja lähte) punktiks on situatsioon, st teatud välis- ja sisemõjurite kogum, mis antud hetkel organisatsiooni ja selle juhtimist tugevasti mõjutab W. Ouchi Jaapani ja USA juhtimisteooriate võrdlus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase TÄNAN KUULAMAST
KAASAEGASED JUHTIMISTEOORIAD 1.1. Kaasaegsed juhtimisteooriad Organisatsiooni- ja juhtimisteooria kujutab endast organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhitõdede kogumit. Senini ei ole kellelgi õnnestunud luua terviklikku ja igakülgselt põhjendatud organisatsiooni- ja juhtimisteooriat. Kaasaegsete juhtimisteooriate valik ja esitamine on keeruline, sest objektiivse hinnangu saame teooriatele anda alles aastakümnete möödudes. Samas on seda vaja teha, sest ilma selleta jääks juhtimisteooria vanamoodsaks ning selle mõistmine oleks ühekülgne. Paljude juhtimisteadlaste pingutustest kasvasid välja süsteemi- ja olukorrateooriad. Viimased (Albanese, 1988: 55-60) 2.1.1. Süsteemiteooria Süsteemiteooria (systems theory) rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse org.-ni kui
Mida nõutakse juhtidelt? Emotsionaalne intelligentsus • Eneseteadvus • Emotsioonide juhtimine • Enesemotivatsioon • Empaatia • Suhtekorraldus • Maksimaalne efektiivsus vajab vastastikkust sõltuvust. Selle valivad tõeliselt vabad Karismaatiline liider • Loob visiooni • Tekitab missioonitunde • Annab väärtused • Inspireerib • Julgustab • Intelligentne probleemidelahendaja • Isiklikult tähelepanelik Juhtimisteooriate areng 1 • 1911 – FredericTaylor, “ThePrinciples ofScientific Management” Teadusliku juhtimise alused: 1) Leida teaduslikult parim meetod 2) Inimese oskused ja võimed on tööle vastavad 3) Treening ja koostöö, standardid 4) Innustamine, osalus ja vastutus 5) Juhtkonna roll, töölise roll Juhtimisteooriate areng 2 • Bürokraatia koolkond • Max Weber (21.04.1864–14.06. 1920) Organisatsioon, nagu õlitatud masinavärk 1) Selge tööjaotus 2) Selge hierarhia
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Marko Riistan JU-1-E-Q-joh Z TEOORIA Referaat Z TEOORIA Jõhvi 2011 2 Z TEOORIA SISSEJUHATUS Iga ettevõte on üldjuhul rajatud siiski kasumi saamise eesmärgil. Erinevate juhtimisteooriate kasulikkuse ja sobivuse hindamine on olnud väga pikka aega ühiskonnas äärmiselt aktuaalne teema. Väga paljud teadlased maailma eri paikadest on käsitlenud juba olemasolevaid teooriaid ja kaasajastanud ning kohaldanud neid vastavalt hetkelisele ühiskonna seisundile ning enese tõekspidamistele. Erinevates kultuurilistes keskkondades on hinnangud teooriate sobilikkuse kohta kohati üsnagi erinevad. Jaapanit USA-ga võrreldes on üks parimaid näiteid
eesmärke,töö tulemused paranevad KOKKUVÕTTEKS Meeskonna tulemuslikuks toimimiseks on vaja juhti, kes reguleerib ja jälgib protsessi, aidates püsida õigel teel Meeskonna toimimiseks on vaja kindlat toimismissüsteemi, mille järgi töödatakse Meeskonda tuleb panna tööle vastavalt võimetele ning arengule Meeskonnatöö valmides ei tohi unustada meeskonnaliikmete premeerimist KASUTATUD KIRJANDUS McGrath, J.,Bates, B. (2013) ,,Suurte juhtimisteooriate väike käsiraamat'' kasutamise kuupäev: 10.11.2016 Kuusk, J-R. (2015) ,,Meeskonnatöö toimimine ja arendamise vajadus rehabilitatsioonis'' allikas: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/484 79/kuusk_janne-riin.pdf kasutamise kuupäev: 10.11.2016 Elenurm, T. ,,Grupidünaamika ja meeskonnatöö organisatsioonis'' allikas: http://grupidynaamika.weebly.com/meeskonna-m otildeiste-tunnused-ja-tulemuslikkus.html kasutamise kuupäev: 16.11.2016
Juhtimine era,-avalikus- ja kolmandas sektoris INIMSUHETE KOOLKOND Neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Inimesse ei saa suhtuda nagu töötavasse masinasse, vaid eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ning juhid ja töötajad peavad tegema koostööd. Neoklassikaliste juhtimisteooriate koolkondade esindajad kritiseerisid klassikalise juhtimisteooria liialt kitsast tööjaotuse käsitlust, kuna see pakub inimesele vähe tööalast rahuldust. Inimestel on vajadused, mida tuleb rahuldada, et nad annaksid töökohtadel oma parima ja töötaksid efektiivselt. Kahjuks paljud organisatsioonid sellega ei arvesta. Nad nõuavad oma töötajatelt head tööd, ise suurt midagi vastu andmata. Tihti hoitakse töötajaid hirmus, et kui nad midagi valesti teevad, lastakse nad töölt lahti
KLASSIKALISED JUHTIMISTEOORIAD JA TEOREETIKUD Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis võrreldakse erinevate klassikaliste juhtimisteooriate põhimõtteid ja vastavalt ka juhtimisteoreetikuid. Antakse nendest lühiülevaated ja vaadeldakse nende panuseid juhtimismudelitesse, kes mida on välja arendanud ja kuidas ning kas neid kasutatakse ka tänapäeval. 2. JUHTIMISTEOORIAD Siinkohal vaatleme klassikalisi juhtimisteooriaid ja nende teoreetikud: · Teaduslik juhtimine - keskendub tootlikkusele (Frederick Taylor, Henry Ford, Henry Gantt, Frank ja Lillian Gilbreth)
Klassikalised juhtimisteooriad Erinevate juhtimisteooriate ja nende arengu tundmine aitab mõista juhtimise printsiipe ning nende rakendamise vajalikkust juhtimises. Klassikaliste juhtimisteooriad: · teadusliku juhtimise teooriad · administratiivse juhtimise teooriad. · bürokraatlikku koolkonna seisukohad. Teadusliku juhtimise ja administratiivse juhtimise käsitlused arenesid peaaegu ühel ajal, s.o. tööstusrevolutsiooni alguses 1900 aastast Inglismaal.
lõplik mõõt on kliendirahulolu. 35. Kvaliteedijuhtimissüsteemi olemus Tavaliselt mõistetakse kvaliteedijuhtimise all 5. K. Ishikawa Tõi välja Jaapanis kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamisel esinenud ainult toodete lõppkontrolli e. kvaliteedisõnavara kasutades, korrigeerivat tegevust. põhiprobleemi ,, lugematu hulga mitterealiseeritavate abstraktsete juhtimisteooriate Sellisel teel suudetakse küll tagada, et ebakvaliteetne toode avastatakse enne kliendile olemasolu, milledel puudub teaduslik metodoloogia". Kvaliteet algab ja lõppeb tarnimist, kuid ei võeta midagi ette selleks, et sellist toodet ei tekiks. haridusega. 36. Kvaliteedijuhtimissüsteemi loomise etapid Hetkeolukorra kaardistamin, 6
Nimeta vähemalt 3 neist. SISU Managment Women and the New Facts of Life. Töötavate emade vajadused. Quality on the Line. Amerika tooted on Jaapani omadest maha jäänud. The Manager's Job. Juht toetub paljuski enda intuitsioonile ja isiklikele kontaktidele. 2 Juhtimise alused 1.11 Frederick Taylor. Kes ta oli ning missugune on tema panus juhtimisteooriate arengusse? Millistes organisatsioonides ja mil viisil võib Taylori põhimõtteid tänapäeval näha? Tänapäevase juhtimise vanaisa, klassikalise teadusliku koolkonna rajaja, ,,Teadusliku juhtimise põhimõtted" autor. Taylor'i seisukohad: 1) tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2) Töötaja oskused ja võimed peavad olema tema tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida.
Juhtimise komponendid: keskkond, koostöö, ressursid, eesmärgid, tasakaal Juhtide rollid ja oskused - Suhtlusrollid: esindaja, estvedaja, sidepidaja - Info rollid: vastuvõtja, jagaja - Otsustusrollid: läbirääkija - Oskused: tehnilised, suhtlusalased Mida nõutakse juhtidelt? EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS: - Eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, enesemotivatsioon, empaatia, suhtekorraldus Karismaatiline liider - Loob visiooni, inspireerib, väärtustab Juhtimisteooriate areng 1911- Frederic Taylor Teadusliku juhtimise alused: 1) Leida teaduslikult parim meetod 2) Inimese oskused ja võimed on tööle vastavad 3) Treening ja koostöö, standardid 4) Innustamine, osalus, vastutus 5) Juhtkonna roll, töölise roll Max Weber BÜROKRAATLIK juhtimine: Organisatsioon, nagu õlitatud masinavärk 1) Selge tööjaotus 2) Selge hierahia 3) Formaalsed reeglidja protseduurid 4) Reeglite sõltumatus isikust ametist
peatükis kirjeldatakse administratiivse koolkonna olemust ja põhimõtteid, antakse ülevaade Fayoli teooriast administratiivse koolkonna kohta ning selgitatakse erinevusi üldjuhtimise ja projektijuhtimise vahel. Teises peatükis antakse lühiülevaade Fayoli 4 eluloost, kirjeldatakse teoreetiku juhtimisprintsiipe ja olulisi juhi omadusi. Kolmandas peatükis tuuakse välja erinevused Henri Fayoli ja teoreetik Frederick Winslow Taylori juhtimisteooriate vahel. 5 1. KLASSIKALISE ADMINISTREERIMISE KOOLKOND 1.1. Koolkonna olemus ja Fayoli teooria administratiivsest koolkonnast Juhtimisteoreetik Henri Fayol kuulus administratiivsesse koolkonda, mille peamine eesmärk oli luua ideaalselt töötava organisatsiooni mudel. Erinevalt teadusliku juhtimise teooriast ei keskendunud administratiivne koolkond mitte niivõrd üksikutele
on oluline äritegevuses. Juhtimine ei piirdu üksnes äriorganisatsiooni ohjamisega. Ettevõtte jaoks peavad olema selged sellised mõisted nagu visioon, missioon, eesmärk ja strateegia. Psühholoogiaalast asjatundlikust ei väljenda mitte teadusharu põhimõistete ja teooriate tundmine vaid elunähtuste iseseisva ja sügava lahtimõtestamise oskus. XX sajandi üks mõjukamaid psühholooge Kurt Lewin kinnitas teatavasti, et pole midagi praktilisemat hea teooria tundmisest. Juhtimisteooriate eesmärk on lahti mõtestada ärielu ja juhtimise praktikast välja kasvanud probleeme ning pakkuda neile elulisi lahendusi.(Kidron, Anti 08.02.2008:2) Äriprobleemile head lahendust leida on raske. Veeli halvem on probleemi mitte tajuda, mida tuleb ette küllaltki sageli. Ärianalüüs aitab orienteeruda ja olulist tabada. Ärianalüüs aitab analüütiliselt käsitleda finantsseisundit, riski, ettevõtte strateegiat ja selle kujundamist,
meetodeid ja tehakse konkreetsed arvutused. Tegemist on teatud tüüpi rakendusliku otsustusteooriaga. 3. Infosüsteemidega juhtimine (Management information systems) juhtimisotsuste tegemiseks kasutatakse arvuteid, milles süsteemid töötlevad algandmeid ja võimaldavad saada konkreetseid arvulisi hinnanguid org.-ni tegevuse jaoks oluliste valdkondade kohta. Süsteemide keerukus või saada probleemiks, sest ei osata andmeid tõlgendada. 15. Erinevate kaasaegsete juhtimisteooriate esindajad ja põhiseisukohad 1 Süsteemiteooria (Systems theory) .....rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse org.-ni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu org.-ni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk
ja tehakse konkreetsed arvutused. Tegemist on teatud tüüpi rakendusliku otsustusteooriaga. Infosüsteemidega juhtimine juhtimisotsuste tegemiseks kasutatakse arvuteid, milles süsteemid töötlevad algandmeid ja võimaldavad saada konkreetseid arvulisi hinnanguid org.-ni tegevuse jaoks oluliste valdkondade kohta. Süsteemide keerukus või saada probleemiks, sest ei osata andmeid tõlgendada. 50. 15. Erinevate kaasaegsete juhtimisteooriate esindajad ja põhiseisukohad 51. (Toetub suuresti neljale põhimõistele: kogemus, roll, mall ja olukord, käsitlussuunad: tegevuslik, arvutuslik ja olukorraline) Süsteemiteooria - rajaja West Churchman (1957). Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia.
tehakse konkreetsed arvutused. Tegemist on teatud tüüpi rakendusliku otsustusteooriaga. 3.3. Infosüsteemidega juhtimine (Management information systems) – juhtimisotsuste tegemiseks kasutatakse arvuteid, milles süsteemid töötlevad algandmeid ja võimaldavad saada konkreetseid arvulisi hinnanguid org.-ni tegevuse jaoks oluliste valdkondade kohta. Süsteemide keerukus või saada probleemiks, sest ei osata andmeid tõlgendada. 15. Erinevate kaasaegsete juhtimisteooriate esindajad ja põhiseisukohad …..rajaja West Churchman (1957). Vaadeldakse org.-ni kui tervikut ja pakutakse lahendusi kogu org.-ni juhtimiseks. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse
Iga teooria on aga uurimisobjekti mingeid aspekte või osi käsitlevate teadusuuringute tulemus, kirjeldades ja selgitades neid olemuslikult ja üldistavalt. Sellises käsitluses on teooria teaduse tuum, st olemuslik, üldistav seaduspärasuse formuleering, mis peab paika igas aegruumis. Juhtimise teaduslik tunnetus realiseerub juhtimisuuringute kaudu. Nende eesmärgiks on teha teaduslikke üldistusi, formuleerida kontseptsioone ja luua sellega pind juhtimisteooriate tekkeks. Juhtimisteooriad aga moodustavad juhtimisteaduse tuuma. Nii juhtimisteadus, -uuringud kui ka praktika on omavahel tihedalt seotud ning samas veel ka omakorda seotud juhtimisõpetusega (vt. joonis 2.2). 37 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 19-23 38 Ausmees, H. Juhtimise alused. Tallinn, 1996, lk. 47 39 Üksvärav, R. Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn: TTÜ Kirjastus. 2008, lk. 56 40 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 22-23
koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad. 50-ndail ja 60-ndail aastail oli organisatsiooni- ja juhtimisteooriate käsitlemine in. Iga majandus-, sotsiaal- ja psühholoogiateema käsitleja, kel vähegi võimalik, lülitas oma kirjatükki kas lühemal või pikemalt midagi ka organisatsiooni- või juhtimisteooriast. Mujalt kirjutatust vähem või rohkem haarates esitati lisaks ka oma algmõtteid ja omapäraseid seisukohti. 60-ndate aastate algul olid teooria käsitlejate mõtted ja jõupingutused suunatud ühtlustatud ja tervikliku teooria loomisele- aastakümnendi lõpul sai selgeks, et see ei ole
2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad. 50-ndail ja 60-ndail aastail oli organisatsiooni- ja juhtimisteooriate käsitlemine in. Iga majandus-, sotsiaal- ja psühholoogiateema käsitleja, kel vähegi võimalik, lülitas oma kirjatükki kas lühemal või pikemalt midagi ka organisatsiooni- või juhtimisteooriast. Mujalt kirjutatust vähem või rohkem haarates esitati lisaks ka oma algmõtteid ja omapäraseid seisukohti. 60-ndate aastate algul olid teooria käsitlejate mõtted ja jõupingutused
Vastutus Grupis Individuaalne individuaalne Mitteametlik, Ametlik, Kontroll Enesekontroll infole tuginev reeglitele tuginev Olenevalt ajastust saab välja tuua põhimõtteliselt aastakümned, millal üks või teine juhtimisteooriate grupp aktuaalsem on olnud. Sisuliselt on koolkond grupp sarnaste vaadetega juhtimisteooriaid. Selliseid gruppe võib nimetada ka eestvedamisteooriateks, kuigi üldistatult on tegu siiski juhtimisteooriatega. Teooriate grupi vahetumise on tinginud iga eelneva grupi teooriate kritiseerimine, sest see pole andud pädevat vastust, kuidas kujuneda heaks, edukaks juhiks. Eestvedamise teooriad jagunevad: 1. Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (hakkasid levima 20.saj. esimesel poolel), 2
annaabi.ee 
