Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtimisstiilid ülevaade". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tajate, tajad, juhtimisstiil, elda, alluvad, motivatsioon, alas, juhtimisstiili, tajatel, kahtlustava, oodatakse, alluvaid, laissez, faire, imalik, hine, handle, sequence, autokraatlik, tajatele, visioon, vastutustundetu, loovus, personalijuhtimine, igasse, eksida, laisad, tunnevad, soovitusi, arenemist, juhiga, rkidega, arvab, sisekaitse, hholoogiSissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
ja pühenduvad teise grupi tegevustele. Kuna uuenduste ja muudatuste tulemusi pole võimalik täpselt ette näha, nõuab otsustamine liidrilt suurt kompetentsust, ettenägemisvõimet ja julgust. Otsustusteoorias eristatakse kahte peamist lähenemist: kirjeldavat (deskriptiivset) ja normatiivset (preskriptiivset). Kirjeldav otsustusteooria on suunatud eelkõige inimeste käitumise uurimisele ning otsustajate vastastikusele koostoimele. Juhi isiksus ja juhtimisstiil on otsustamisel määrava tähtsusega. Normatiivne otsustusteooria tähelepanu keskmes on organisatsiooni puudutavate andmete analüüs, mis tagab majanduslikult põhjendatud otsuste vastuvõtmise. Otsustusprotsess koosneb mitmest etapist, millede sisu ja seoste analüüs eeldab otsustusmudeli koostamist, mis põhineb majandusprotsesside kvantitatiivsel analüüsil, kuid sisaldab ka intuitiivseid hinnanguid. Otsustusmudel lihtsustab otsustusprotsessi,
Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. 60. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil 2. Demokraatlik juhtimisstiil 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai “4-süsteemi”: 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat. X ja Y teooria (Douglas McGregor’i järgi) X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest.
3. kas analüüsitava isiku kaaslased käituvad analoogses olukorras sarnaselt või mitte Kolme hinnangu tulemus annab alluva tegutsemisele mitu seletust isiku võimete, jõupingutuse, ülesande raskuse või olukorra soodsuse kohta, mida võiks liigitada järgmiselt: · isiklikud omadused (võimekus, jõupingutus), · situatsioonitegurid (ülesande raskus, õnn). 2 Raha ja motivatsioon Raha majanduslik väärtus- tähendab seda, et raha on vahetus-, jaotus- ja majanduslike ressursside vahend. Raha sotsiaalne väärtus- inimesele, kes on sotsiaalse süsteemi osa, on rahal veel kaudne mõju. Raha on oluline tegur kõigi motivatsiooniteooriate seisukohalt. 1. Kõik motivatsiooni tõukejõud on seotud rahaga: saavutustungiga inimesed jälgivad tähelepanelikult oma ja teiste sissetulekuid, et neid võrrelda. Sotsiaalsustungiga
rühmatööd 7. otsuse rakendamine. Otsus tehakse teatavaks neile keda see puudutab, kasuta rühmatööd 8. otsuse efektiivsuse määramine. Kui probleem jäi püsima: probleem võis olla ebaõigesti määratletud, alternatiivide valik oli ebapiisav, hinnangud polnud õiged, rakendamise vead otsuste liigid programmeeritud otsused- otsustamise reeglid on juba olemas jääb üle ainult nende järgi toimida. Juht seab otsustamise reeglid ja alluvad saavad teha ise otsuseid mitteprogrammeeritud otsused- erakorralistes, halvasti määratletavas olukorras ja neil otsustel on suur mõju org käekäigule. N. Uue vabriku ehitamine 8.Koosolekute läbiviimise viisid. Rühmaotsustamine(eelised, puudused) Koosolekute läbiviimise viisid: Avatud arutelu- ettekandele järgneb arutelu Ajurünnak eriti sobiv uuenduste algatamisel Nominaalgrupi tehnika- grupi liikmed töötavad eraldi, kõik lahendused jaotatakse
1. Planeerimine, millega juht määrab tegevuskäigu ja otsused. 2. Organiseerimine, millega määratakse ülesanded ja võimusuhted. Selle osategevusega luuakse masinate, materjalide ja inimeste niisugune kombinatsioon, mis tagab planeeritud tegevuse. 3. Käsutamine. Juhid peavad tagama alluvatega kahepoolse suhtlemise, pidevalt hindama organisatsiooni struktuuri ja oma alluvate tegevust ning vajadusel tegema kõhklemata muutusi või saamatud alluvad vallandama. 4. Koordineerimine hõlmab tegevusi, mis seovad üksiktegevused tervikuks ja suunavad need üldiste eesmärkide täitmisele. 5. Kontroll tähendab tegevuse vastavuse tagamist plaaniga. Juhtimise klassikalised printsiibid Fayoli järgi: 1. Tööjaotus 2. Autoriteet . 3. Distsipliin 4. Käsutamise ühtsus. 5. Tegutsemisühtsus 6. Isiklike huvide allutamine üldistele. 7. Õiglane tasu. 8. Tsentraliseerimine. 9
populaarteaduslikud raamatud, konverentsikogumikud, ajakirjad raamatukogudes ja andmebaasides näit. EBSCO, Emerald Fulltext jt.). Konspekti koostamisel lähtutakse peamiselt järgmistest TÜ kirjastuse poolt välja antud õpikutest: Kulno Türk ,,Eestvedamine," ,,Inimressursi juhtimine" (varasemate aastakäikude puhul pealkirjaga ,,Personalijuhtimine"), Kulno Türk ja Aino Siimon ,,Juhtimine", Maaja Vadi ,,Organisatsioonikäitumine", Ruth Alas ,,Strateegiline juhtimine". Vajalike teadmiste omandamisele peaks kaasa aitama ja õppimise protsessi lihtsustama see, et iga peatüki lõpus on välja toodud õpiku peatükid, mis tuleb läbi töötada. Teretulemast juhtimismaailma! 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted Vastuseks küsimusele, miks üldse peaks juhtimist ülikoolis õppima saab vastata alustades
vajadusega. 4) Motiveeritud käitumine eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärjeks. Inimesi motiveerib see, millest nad ise huvituvad. Inimeste muutuvate vajaduste arvestamine on parim tee nende motiveerimiseks. 5) Sekkumise soov inimese tahe suurendada mõjuvõimu. Inimesed soovivad end hästi tunda, olla enesekindlad. Paljud alluvad püüavad leida võimalusi, et olla kaasatud tähtsate otsuste vastuvõtmisesse. Soovitakse toetada organisatsiooni selle edu saavutamisel. Soovitakse, et nende võimed ja oskused leiaksid täit rakendust. 6) Isiku väärtus (eetiline kohtlemine). Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Alluvad nõuavad üha enam endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist
4. Motiveeritud käitumine eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärjeks. Inimesi motiveerib see, millest nad ise huvituvad. Inimeste muutuvate vajaduste arvestamine on parim tee nende motiveerimiseks. 5. Sekkumise soov inimese tahe suurendada mõjuvõimu. Inimesed soovivad end hästi tunda, olla enesekindlad. Paljud alluvad püüavad leida võimalusi, et olla kaasatud tähtsate otsuste vastuvõtmisesse. Soovitakse toetada organisatsiooni selle edu saavutamisel. Soovitakse, et nende võimed ja oskused leiaksid täit rakendust. 6. Isiku väärtus (eetiline kohtlemine). Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Alluvad nõuavad üha enam endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist
112. · Sotsiaalse lähenemisega juhtimine kajastub tema missioonis, heategevusüritused, keskkonna parandamises. 113. 24. Kavandamine kui juhtimisfunktsioon seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Setud tulevikutegevustega. Kavandamine jaguneb: eesmärgi püstitamine, strateegiate väljatöötamine, tegevuskavade koostamine. 114. 25. Kavandamise tähtsus Aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid. Hakatakse kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. Vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi ning selgitavad alluvatele tegevuste tagajärgi. Väheneb topelttegevus ja "tühi töö", sest tegevused koordineeritakse. Kontrolli võimalus, sest saab - võrrelda tegelikkust eesmärgiga - määrata kindlaks kõrvalekalded ja nende põhjused - võtta tarvitusele vajalikud korrigeerivad abinõud. 115. 26
äritegevuses. • Sotsiaalse vastutuse kontekstis on rõhk ettevõtte tulemuste saavutamise meetoditel ja vahenditel, mitte tulemustel. • Ei ole tähtis kui suurt kasumit ettevõte aktsionäridele teenis, vaid kuidas ta selle kasumi teenis. 24. Kavandamise mõiste Kavandamine kui juhtimisfunktsioon seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. 25. Kavandamise tähtsus 1. Aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid. Nad hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. 2. Vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi ning selgitavad alluvatele tegevuste tagajärgi. 3. Väheneb topelttegevus ja “tühi töö”, sest tegevused koordineeritakse. 4. Kontrolli võimalus, sest saab - võrrelda tegelikkust eesmärgiga - määrata kindlaks kõrvalekalded ja nende põhjused - võtta tarvitusele vajalikud korrigeerivad abinõud. 26
Keskastme juhtide ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamisega ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhtide ülesandeks on tegelda üksikasjalike toimingute elluviimise juhendamise ja kontrollimisega. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhi erinevus spetsialistist: juhil on alati alluvad vähemalt 1. Need, kelle ametinimetuses sisaldub küll sõna ,,juht", kuid kelle alluvuses ei tööta ühtegi inimest on spetsialistitüüpi juhid. Juhid JUHTIMISVALDKONDADE järgi:finantsjuht, turundusjuht, personalijuht, operatsioonidejuht, haldusjuht, jne4. S. Covey käsitlus ajajuhtimisest: teooria olemus ja kriitika. S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel
Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. "Juhtimine on eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks,eesmärgile suunatud tootlikuks grupiks" P.Drucker Juhtimine peab olema kellegi või millegi teenistuses ta ei ole eesmärk omaette. Juhtimine on organisatsiooni töö planeerimise, organiseerimise, juhendamise, motiveerimise ja kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise Juhtimisstiil juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud osategevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad menetlused, viisid ja võtted Juhtimiskultuur võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist Juhi ülesanded: 1) tööde planeerimine ja jaotamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine 2) alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine
järjekorras teha, andes igale osategevusele kindlatest järkudest (etappidest) koosneva menetluse kuju. Juhtimistegevusega kaasnevad juhtimistoimingud ehk menetlused, mis tähendavad osategevuste ja toimingute sooritamise laadi. Osategevused ja toimingud vastavad küsimusele "mida teha?", toimimisviisid ja -võtted aga küsimusele "kuidas teha?". Juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud osategevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad menetlused, viisid ning võtted moodustavad juhi juhtimisstiili. Mõne mõjuka juhi poolt pikema aja jooksul viljelduna ning teiste juhtide poolt ulatuslikult järgituna võib juhtimisstiilist kujuneda organisatsioonis juhtimiskultuur. Juhtimistasandid: Tegevuse ulatuse järgi jaguneb juhtimine (põhjustab organisatsiooni hargnemist laiuti, horisontaalselt): erialajuhtimine - tööjaotuse tagajärjel tekivad kitsamad tegevusvaldkonnad (raamatupidamine, tootmine jt);
Keskastme juhtide ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamisega ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhtide ülesandeks on tegelda üksikasjalike toimingute elluviimise juhendamise ja kontrollimisega. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhi erinevus spetsialistist: juhil on alati alluvad vähemalt 1. Need, kelle ametinimetuses sisaldub küll sõna ,,juht", kuid kelle alluvuses ei tööta ühtegi inimest on spetsialistitüüpi juhid. 4. S. Covey käsitlus ajajuhtimisest: teooria olemus ja kriitika. S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele. Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt mõjutada, olete teie ise.
4.5.2 Mõjuvõim ja vastutus 101 4.5.2.1 Võim ja autoriteet 101 4.5.2.2 Vastutus 102 4.5.3 Eestvedamise teooriad 103 4.5.3.1 Isiksuseomaduste ja oskuste teooriad 103 4.5.3.2 Juhtimisstiili ja käitumise teooriad 104 4.5.3.3 Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad 105 4.5.3.4 Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused 106 4.5.4 Motivatsiooniteooriad 108 4.5.4.1 Maslow'i vajaduste hierarhia 108 4.5.4.2 F
Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. Delegeerida on vaja järgmistel põhjustel: • Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; • Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; • Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 9. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. *Juht ei suuda oma tegevust plaanida; • Juht kardab, et alluvad teevad midagi temast paremini; • Juht ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös; • Alluv kardab vastutust ja läbikukkumist; • Alluv kardab, et lisavastutust ei kompenseerita piisavalt. 10. Mida nimetatakse eestvedamiseks? • Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama (Üksvärav 2004). ***• Eestvedamine on inimsuhete vorm kus üks inimene (liider) mõjutab ja suunab teiste
8) Suhtlemine- Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine- Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine- Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 4. Juhtimise tasandid, tööjaotus Juhtimise tasandid: Juht saab tegutseda kolmel tasandil; Juhid saavad vahetult mõjutada tegevusi ja protsesse. Juhid saavad mõjutada inimesi, et need toimiksid vajalikul viisil ja et vajalikud asjad saaksid tehtud. Juhid saavad hallata ja organiseerida informatsiooni, et inimesed toimiksid vajalikul viisil. Tööjaotus on töö jagunemine erinevateks töö liikideks 5. Strateegilised, taktikalised ja operatiivplaanid
põhimõtteid, sest see eeldab juhilt väga suurt usaldust projektimeeskonna liikmete suhtes. Usalduse tekke eelduseks on, et projektijuht usub projektimeeskonna liikmete pädevusse saada projektiga hakkama. Selline veendumus saab baseeruda eelnevatel töistel jmt. kogemustel ning hoolikal projektipersonali värbamisel ja valikul. Lisaks eeldab informaalse kontrolli kasutamine juhilt demokraatliku (või laissez-faire) juhtimisstiili kasutamist, mis 16 võib olla juhile isiklikus plaanis suureks väljakutseks, kui see pole tema poolt kõige eelistatum juhtimisstiil tavajuhtimissituatsioonides olnud. Pikemas perspektiivis peab organisatsioon iga projekti läbi viimisest midagi õppima. Vaatamata pidevalt juhtidele antavatele nõuannetele kasutada oma (positiivseid ja negatiivseid) kogemusi kui õppimisvõimalust, siis seda on märksa lihtsam soovitada kui teha. Doyle et al
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................
annaabi.ee 
