Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jugapuu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jugapuu, mürgised, viljad, baccata, erandina, ümbermõõt, oksad, varieeruv, aprillis, oktoobris, marikäbid, tuhat, vanaks, jugapuudinnud, süües, vilju, kasvukohad, aasia, kaukasuse, kadakaiigina, puuks, seemnerüü, kogemata, esinenud, kasutamisel, endalt, gallia, kuningast, esmaabiks, segatud, väärtuslik, töödeldav, mööbli, dekoratiivneEesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana
ja 1 töötu. Pärismaisteks puudeks pakuti mändi (15 inimest), kuuske (18 inimest), kadakat (10), jugapuud (5), kodukaktust (1) ja 10 inimest ei teadnud. Järgmisena küsisin, et mida tähendab sõna ´´okaspuu´´. 27 inimest ütlesid, et okaspuu on okastega puu, 1 ütles, et okaspuu on paljasseemnetaim ja 1 ei osanud midagi öelda. Kui küsida kõiki okaspuid oli populaarne vastus mänd ja kuusk (29 inimest), järgmine kadakas(19 inimest), jugapuu ja lehis (8), nulg (4), elupuu, seeder ja lõunamaised puud (2 inimest). (Lisa2). Okaspuulaadsed jagunevad 7-ks sugukonnaks. Esimene on männilised (lad.k Pinaceae), teine on araukaarialised (lad.k Araucariaceae), kolmas on kivijugapuulised (lad.k Podocarpaceae), neljas on küpressilised (lad.k Cupressaceae), viies on peajugapuulised (lad.k Cephalotaxaceae), kuues on jugapuulised (lad.k Taxaceae) ja seitsmes on sciadopityaceae lad.k. (1.) 4 2
elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse. Mürgistus ilmneb paar tundi peale marikäbide söömist ning ilma vahelesegamiseta saabub surm. Esmaabiks tuleb kannatanule kiiresti anda veega purustatud sütt. Marikäbid ei ole tegelikult tervenisti mürgised. Punane lihakas kest
Halli lepa rabe ja kergesti mädanev puit ei kõlba tarbematerjaliks. Puitu on kasutatud naha parkimisel ja värvimisel.Lepal on lahksugulised õied. Isasõied on urvakujulised ja rippuvad, punakaspruuni värvusega. Emasurvad on palju väiksemad ja punakad käbikesed mis valmides muutubvad tumepruuniks. Nad on käbikesekujulised, punased ning valmides muutuvad pruunimaks. Kui isasurvad pikaks venivad ja tolmukad lahti lasevad, siis kannab tuul õietolmu emasurbadele ja neis hakkavad kasvama viljad. Õiepungad arenevad sügisel. Hall lepp õitseb varakevadel märtsis või aprillis, umbes nädal enne sanglepa õitsemist. Mõlema lepa õied ja käbid on üpris sarnased, vaid kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Lepad on tuultolmlejad. Sanglepp – nimetatakse ka mustaks lepaks.Tumedama koorega ja enamasti kõrgem ning jämedam ja ei ole nii laialt levinud: ta kasvab tavaliselt vesistes lodumetsades ja mererannikul. Sanglepa kõrgus on kuni 30m, iga tavaliselt 100-150, harva
.................................................................................13 4.8. Mets-õunapuu (Malus sylvestris).................................................................................13 5. Pärismaised puud-põõsad ravimiks..............................................................................14 5.1. Arukask (Betula pendlita)............................................................................................14 5.2. Jugapuu (Taxus baccata)..............................................................................................15 5.3. Harilik kadakas (Juniperus communis)........................................................................15 5.4. Mets-kibuvits (Rosa majalis).......................................................................................16 5.5. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)...........................................................................17 5.6
Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuu enamusega puistutes.
Mägiebaküpress: Chamaecyparis pisifera Pärit jaapanist. Eestis kasvab kõrge põõsa või madala puuna. Kõrgus 20-30m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, ei talu väga madalaid temperatuure. Lehed soomusjad, pealt helerohelised valgete laikudega, mis moodustavad liblikatiibade kuju. Käbid ümarad, alla 1 cm. Kasutatakse haljastuses. 19. Perekond kadakas ja harilik kadakas Perekond kadakas: Igihaljad ühe- või kahekojalised puud või põõsad. Lehed kas okka- või soomusekujulised. Viljad on lihakate soomustega marikäbid, mille valmimiseks kulub 1 või 2 aastat. Puit pruun, tugev ja sitke, aromaatne. Ei sisalda vaigukäike. Perekonnas 50 liiki (harilik, sabiina). Levinud Euraasias ja Põhja- Ameerikas. Puitu kasutatakse mööbli, muusikariistade ja suveniiride valmistamiseks, marju meditsiinis, viina- ja õlletööstuses, kulinaarias. Harilik kadakas: Juniperus communis Areaal väga suur, Euraasia kesk- ja põhjaosas ning Põhja-Ameerikas. Kodumaine liik
Elupuu tagasilõikamine.............................................................................................................. 50 Elujõulisuse suurendamine, hooldus.......................................................................................... 50 Kosmeetiline hooldus................................................................................................................. 51 4 HARILIK JUGAPUU ....................................................................................................................52 Iseloomustus ja kasutus.............................................................................................................. 52 Hooldus.......................................................................................................................................53 MÄGIMÄND................................................................................
intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest- mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed: - valgusnõudlikeks (mänd, kask, haab, lehis) – varjutaluvateks (kuusk, nulg, jugapuu, pöök, pärn) – poolvarju taluvad (lepad, toomingas) Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest omadustest: 1. võrade tihedus- mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu 2. tüvede laasumine- algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel 3. puistu tihedus (ja puistu loodusliku harvenemise kiirus)- mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini
................................................................48 31. Syringa vulgaris - harilik sirel......................................................................................................48 31.1 Liigi lühikirjeldus...................................................................................................................48 31.2. Hariliku sireli hooldusjuhend................................................................................................49 32. Taxus baccata - harilik jugapuu....................................................................................................49 32.1 Harilik jugapuu.......................................................................................................................49 32.2 Hooldus...................................................................................................................................50 33.Thuja - perekond Elupuu............................................................
............................................................................. 24 Iseloomustus..........................................................................................................................24 Hooldus................................................................................................................................. 25 JUGAPUU (Taxus)................................................................................................................... 26 Jugapuu iseloomustus........................................................................................................... 26 Harilik jugapuu..................................................................................................................... 26 Hooldus................................................................................................................................. 27 ELUPUU (Thuja).................................................................................
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra
tegelikult oluliselt ei erine terminist variatsioon (erikuju), millega täheldatakse vorme, mis oma tunnustes kõiguvad vähem teravalt. Seega oli Ch. Darwinile liik ajalooline nähtus see tekib, areneb, saavutab täieliku arengutaseme, siis hakkab elutingimuste tõttu muutuma ning võitluses uute, tugevamate, enam kohanevate konkurentidega kalduma langusse ja lõpuks kaob. Tänapäeval mõistetakse liigina kui populatsioonide süsteemi, millele on iseloomulik ajas ja ruumis varieeruv struktuur ning mida teistest liikidest eraldab ristumisbarjäär sama liigi isendid ristuvad vabalt, eri liikide isendid ei anna harilikult looduses sigimisvõimelisi järglasi. Geneetiliselt on liik suhteliselt tasakaalus olev suletud süsteem, mis moodustab ühtse pärilikkustegurite kogumi genofondi. Liigisisesed üksused on lahtised © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 2 süsteemid, ristudes vahetavad nad geene
Kuuske kasutatakse tihti ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina. Abies ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult ei kasva. Nt euroopa nulg (Abies alba), palsaminulg (Abies balsamea), hall nulg (Abies concolor), siberi nulg (Abies sibirica) · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ja võivad juurduda. · Okkad spiraalselt ühekaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Õhulõheribad tavaliselt okaste allküljel. · Võrsed siledad. · Käbid püstised, käbisoomused koos seemnetega varisevad peale käbide valmimist sügisel. Puule jäävad püstised rootsud
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt
Valgusnõudlikeks ja varjutaluvateks. Varju taluvatel puudel on klorofüllisisaldus assimilatsiooniorganites (okkad, lehed) suurem kui valgustaimedel. Samas võivad erinevate valgustingimustega olla kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed või okkad. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). 5.2 Mets ja temperatuur. Soojuse tähtsus - metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Üldjuhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuurikahjustused metsapuudel - metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0º C) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Puittaimede talvekindlus oleneb liigi omadustest, taimede vanusest ja
Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu Sorbus Aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia
- Vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, püramiidjas, kooniline vms. Laiuv võra ulatub peaaegu maani, kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval puul on suurem osa tüvest oksavaba; võra algab tavaliselt 1/2...3/4 tüve kõrguselt, puude tiheda asetuse korral veel kõrgemalt. Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad. - Erinevused ilmnevad ka tüve kujus: üksikult kasvava puu tüvi on ühesuguse vanuse ja mullastiku korral alati madalam, kuid tüve alumine osa on jämedam. Tüve läbimõõt alusest ladva poole väheneb vabalt kasvaval puul kiiresti: tüvi on selgelt koonusekujuline. Metsas kasvava puu läbimõõt väheneb aeglaselt: tüvi läheneb oma kujult rohkem silindrile, tüvi on nn
Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. 14. Mets ja temperatuur. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel
teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31% Valgusnõudlikel puuliikidel (kask,lehis, mänd) kuusik, kus nii esimeses kui teises rindes kasvavad II kohal on kask 31% toimub see kiiremini kui varjusallivatel liikidel kuused. Ülarinde III kohal kuusk - 18% (kuusk, nulg). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, eraldamiseks peab selle täius olema vähemalt hall lepp 9% langevad maha ja moodustub oksavaba tüve Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib haab 6% laasumine. Metsa tuleb mõista kui seostatud edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb
et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii
annaabi.ee 
