Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jõutreeningu ülesehituse põhimõtted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seeriaoormis, jooks, lihastele, treeningtunni, lihasvastupidavus, aktiveerimine, üla, liigeste, pöörama, sirutaja, lihaskond, rühi, paraneb, lihastoonus, väsimusuhjumineahandab, efektiivsust, toimekomponendid, lokaalne, suurusest, suurendamiseks, arendamiseksesknärvisüsteem, siseorganid, vegetatiivne, võimlemine, lihaskonna, võimlemisTREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening. esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö.
Koormuse optimumiks on isomeetriliste harjutuste puhul 2/3 jõu raksendamine. Kui harjutuste puhul on rakenduv jõud alla 50%, siis jõu juurdekasvu pole loota. Sellist harjutust korrates suureneb vain vastupidavus (Viru 1988). Suuremad lihased (nt suur rinnalihas, selja lailihas, reie sirglihas jt) üldharjutuste tegemisel väga ei väsi, küll aga väsivad väiksemad lihasrühmad. Seepärast tehakse väsimuseelse meetodi rakendamisel eelnevalt suurematele lihastele lisaharjutusi, et neid väsitada. Edasi suudavad konkreetsed harjutused mõjuda juba nii suurtele kui väiksematele lihastele. Väsimusjärgse meetodi korral saavad lihased aga eelnevalt korraliku koormuse, edasi tehakse lihtsamaid harjutusi konkreetsetele lihasrühmadele. Samuti kasutatakse mõlema meetodi kombinatsiooni, samuti võib kasutada erinevaid harjutusi. Kasutada võib ka harjutusi, kus raskus kas suureneb või langeb (Weineck, Jalak 2008).
Staatilised pingutused võimaldavad arendada üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada sporditehnika elemente, mida liikumises on väga raske tunnetada. 4 Isotooniline ehk dünaamiline reziim Dünaamiliselt töötades lihase pikkus muutub. Vahelduva pinge ja lõdvestumise tulemus on kõrval asuvate liigeste liigutamine- näiteks biitsepsi abil käe painutamine hantli tõstmiseks. Dünaamiline jõud jaguneb omakorda kontsentriliseks ja ekstsentriliseks. Kontsentriline jõud on lihase kokkutõmme ja lühenemine näiteks tõstmisel, tõmbamisel, pressimisel või hüppamisel. Ekstsentriline jõud toimub keha aeglasel langetamisel ülemisest asendist kätekõverdusi või istesse tõuse tehes. Lõppfaasides ei ole lihased praktiliselt koormatud. Isokineetiline reziim
Staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja väsitavad suhteliselt kiiresti, kuna nendega kaasneb lihaste hapnikuvarustatuse vähenemine. Staatilised pingutused võimaldavad arendada üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada sporditehnika elemente, mida liikumises on väga raske tunnetada. Isotooniline ehk dünaamiline reziim Dünaamiliselt töötades lihase pikkus muutub. Vahelduva pinge ja lõdvestumise tulemus on kõrval asuvate liigeste liigutamine- näiteks biitsepsi abil käe painutamine hantli tõstmiseks. Dünaamiline jõud jaguneb omakorda kontsentriliseks ja ekstsentriliseks. Kontsentriline jõud on lihase kokkutõmme ja lühenemine näiteks tõstmisel, tõmbamisel, pressimisel või hüppamisel. Ekstsentriline jõud toimub keha aeglasel langetamisel ülemisest asendist kätekõverdusi või istesse tõuse tehes. Lõppfaasides ei ole lihased praktiliselt koormatud. Isokineetiline reziim
tõus jne. Heas kehalises vormis inimene suudab paremini teostada oma eesmärke, elab täisverelisemat elu ning tema eluiga pikeneb. Hea kehalise vormi näitajateks on: • hingamis- ja vereringeelundkonna töövõime (aeroobne ja anaeroobne töövõime) – väljendub südame, kopsude ja veresoonkonna võimes viia hapnikku töötavatesse lihastesse; • lihaste töövõime – lihaskonna vastupidavus füüsilise koormuse ajal; • painduvus (väljendub liigutuste liikumisulatuses) ja üksikute liigeste liikuvus; • optimaalne kehaehitus. Treeningu tulemusena kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, elutalitlusprotsesside täiustumist ning funktsionaalsete võimete suurenemist. Selle põhitulemuseks on kehalise töövõime tõus ning tervise paranemine. Mida enam lihaseid on töösse rakendatud, seda tõhusam on treeniv mõju organismile ja seda kiiremini tugevneb tervis.
Treeningul raskusi tõstes põhjustab lisakoormus nendes kiududes mikrorebendeid. Treeningutee vahele jääval puhkeperioodil parandab keha lihaskiude, selle tulemusena muutub iga üksik lihaskiud suuremaks ning suureneb tema kontraktsioonijõud. Kui sinu lihased muutuvad tugevamaks, on nende edasise arengu stimuleerimiseks vaja treenimisel kasutada ka suuremaid raskusi see on koormuse järkjärgulise suurendamise põhimõte. Vastupidavus jaguneb: lokaalne- ja üldine lihasvastupidavus, mis jagunevad: aeroobne ja anaeroobne, mis omakorda jagunevad: dünaamiline ja staatiline. Treenimise kasu tervisele: · Regulaarne treening parandab südameveresoonkonna ja kopsude tööd. · Paraneb ka luutihedus. · Lisaks aitab treening edasi lükata mõningaid vananemisega kaasnevaid füsioloogilisi nähtusi ja korrastab keha ainevahetust, kiirendades näiteks kalorite põletamist.
Massaaziteraapia eesmärgid: · Sobitada massaaz patsiendi probleemidega · Leevendada lihaspingeid · Stimuleerida lihastoonust · Leevendada valu · Parandada aine- ja verevarustust · Taastada või säilitada patsiendi tegevusvõime · Pakkuda tõhusat ning meeldivat teenust Massaazist tulenev kasu: · Suurendab vere- ja lümfiringlust · Lõõgastab närvisüsteemi ja vähendab ülepingeid · Leevendab lihasspasme ja lihaspingeid · Suurendab liigeste elastsust ja liigeste liikuvusulatust · Soodustab sügavamat ja kergemat hingamist · Alandab/tõstab vererõhku · Suurendab vedelike ja jääkproduktide eritust (parandab seedimisprotsesse) 1 · Kiirendab kehaliste harjutuste järgset taastumist koormusest ja laktaadi eemaldamist lihastest Massaazi toime:
Treeningu käigus peaks optimaalse treeningefekti tagamiseks jälgima, et puhkeintervalli pikkus ei langetaks olulisel määral vere laktaadi kontsentratsiooni. (Jürimäe, Mäestu 2011) 1.6. Jõu arendamine Jõud on võime ületada lihaskontraktsiooni abil välist vastupanu. Jõud on üks peamine kehaline võime, kuna igasugune keha ümberpaiknemine ruumis toimub tänu lihasjõule. (Jürimäe, Mäestu 2011) Jõuvõimeid arendavale treeningule on iseloomulik suur mõju lihastele ja suhteliselt väike mõju südamele ja vereringesüsteemile. Jõu arendamine ei nõua südamelt suurt pingutust. Pikaajalise jõutreeningu tulemusel aga kasvab lihasmass, mille varustamisel verega peab süda olema tugev. (Landõr 2009) Seega on jõutreening murdmaasuusatajale kasulik vaid koosmõjus piisava vastupidavustreeninguga. 17 1.6.1. Jõuvõimete liigitamine Üldiselt eristatakse järgmisi jõuvõimete liike:
sundisid ja tegid nii võimalikuks õppeaasta alguses seatud eesmärkide saavutamise. 4 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Kiirjooksu määratlus Kiirjooksuks nimetatakse maksimaalse kiirusega jooksu distantsidel kuni 400 m ja kuni 400 m pikkuseid teatejookse. Samuti võib siia hulka lugeda naiste tõkkejooksu kuni 100 m, meestel kuni 110 m distantsidel. Klassikaline kiirjooksu ala on 100 m jooks, sisehooajal aga 60 m jooks. Maailma parimad naissprinterid läbivad 100 m alla 11 sekundi ja mehed 100 m alla 10 sekundi. Hetkel kehtivad maailmarekordid on vastavalt 10,49 (Florence Griffith-Joyner) ja 9,58 (Usain Bolt). Sprindi eesmärgiks on läbida vahemaa võimalikult lühikese ajaga. Selleks tuleb sooritada võimalikult kiire start, saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne jooksukiirus ja säilitada saavutatud maksimaalset jooksukiirust võimalikult kaua.
Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega
põhjustab kiirguvat valu. Need on lihaskiud, kus sarkomeer on täielikult lühenenud. Lihaseprobleemide kuhjumine ja nendega tegelemata jätmine võib põhjustada sportlastel nii ägedaid kui ka kroonilisi vigastusi. Järjepidev massaaž võimaldab terapeudil varakult tunnetada, leida ja ravida pehmetes kudedes tekkinud probleemseid kohti, mis võiksid põhjustada vigastusi. 5. Mille poolest on massaaž lihastele kasulik? Massaaži kasulikkus lihaskoele: • vähendab lihasepinget ja -jäikust; • aitab kiiremini paraneda lihaste ülevenitusvigastustest ja liigesesidemete venitustest; • vähendab lihasevalu ja -turset; • parandab liigeste liikuvust; • parandab sportlikku sooritusvõimet; • intensiivistab vereringlust ja seega ka laktaadi eemaldamist ning alandab kreatiini kinaasi taset. 6
Jooksud Soojendusele järgnevad juba raskemad jooksu harjutused mis hõlmavad endas kopsumahu suurendamist ning vastupidavust mis tuleb kasuks spordialadel kus on füüsiline pingutus pikem kui 1 minut. Vastupidavuseharjutused on harjutus mida kutsutakse ümbrikuks. algus . kiirendus. sörk. (ümbriku skeem) Skeemil on kujutatud ümbriku jooksu . Jooks näeb välja nii et digonaal osal toimub kiirendus ning ümbriku külgedel toimub sörk. Ühe ringiga teeb sportlane kaks kiirendust ning kaks sörgi lõiku. Ringe oleks ühe seeria kohta mõistlik teha viis ning seeriaid peaks tegema kuskil 2-3. Teine jooksuharjutus mida oleks hea kopsumahule teha on joosta lihtsalt staadioni ringe . Staadioni ring on 250-400m. Jooks peaks olema sellline et esimesed kolm ringi on rahulikus
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi
pingutuseks, tree- Inimese organismi reaktsiooni kehalisele koormusele määrab eelkõige selle suhte- nimata inimesele line, mitte absoluutne intensiivsus. Seda on võrdlemisi lihtne mõista, kui võrrelda talle omasel suh- näiteks tippklassi pikamaajooksjat kesise treenitusega mehega kujuteldavas telise intensiivsuse treeningueksperimendis. Kui me doseeriksime neile ühesuguse koormuse in- skaalal aga väga tensiivsuse absoluutsel skaalal ja selleks oleks jooks kiirusega 5 ms-1, oleks kõrge kõrge intensiivsuse- treenitusega jooksjale see tugev, kuid harjumuspärane koormus, millega ta suure- ga kehaliseks tööks päraselt toime tuleks ning millel piisava kestuse korral oleks kindlasti ka treeniv efekt. Seda lubab oletada tõsiasi, et näiteks 10 000 m jooksus arendavad eliitklassi jooksjad rajal keskmist kiirust ca 6 ms-1, mis võimaldab neil läbida iga kilomeetri
raskusi liigutustegevustel. Skeleti-lihassüsteem tagab organismi paljude komponentide 1 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik liigutused ja funktsioonid ning see jaguneb kaheks peamiseks süsteemiks: skeleti struktuur, mis tagab „tellingud“ lihastele, kaitse siseorganitele ning moodustab liigutatavad lingid liigeste näol ja lihaste süsteem, mis tagab kontrollitud liigutused. Skeleti-lihassüsteem ei saa töötada isoleeritult, ta on täielikult sõltuv teiste organsüsteemide normaalsest funktsioneerimisest sh. tsentraalsest ja perifeersest närvisüsteemist ning kardiovaskulaarsüsteemist. Liigutuste kontroll ja ajend on juhitud tsentraalse ja perifeerse
Laskumiste algõpetuseks sobib lamedam, all tasaseks üleminev nõlv. Pöörete õpetamiseks on sobivam mitmesuguse kaldega avar kumer nõlv. Tavaliselt otsitakse suusatamise õpetamiseks niisugune murdmaastik, kus õppeväljak ja – nõlv on lähestikku. Kui see pole võimalik, valitagu kahe õppepaiga vaheline ühendustee üsna mitmekesine, et kinnistada suusatamisoskust ning laskumiskindlust. 2.3. Varustus. Õpetaja peaks suusatundi tulevate õpilaste varustuse juures tähelepanu pöörama järgmistele aspektidele: 1. Klassikalise tehnika ja tõusuviiside õpetamiseks peavad suusad olema määritud pidamismäärdega. 2. Suusasidemed istugu hästi sidemega ja olgu kindlalt suusal. 3. Saapad tuleb korralikult kuivatada. 4. Suusakepid olgu korras (kulbid olemas ja terved, käerihmad terved ja paraja pikkusega, rihm õigesti kätte võetud). 5. Riietus olgu ilmale vastav (alati ka müts ja kindad olemas). 6
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
sajandi algul muust maailmast tootlikkuse, efektiiv- suse ja tootmismahtude poolest kaugel ees, hakkas seal ettevõtete vahel teravnema konkurents varem kui mujal riikides. Mitmetes valdkondades suudeti toota palju rohkem kui tarbida. Pinges- tuv konkurents sundis tootjaid pöörama üha rohkem tähelepanu kvaliteedile ja vähendama kulusid. Konkurents kannustas ettevõtjaid otsima uusi võimalusi kulude kokkuhoidmiseks tootmises, ladustamisel ja transportimisel. Leiti, et kui korraldada materjalide ostmist, tootmist, ladustamist,
annaabi.ee 
