Jõud Jõud on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Jõud võime jaotada kaheks - välisjõud ja sisejõud. Välisjõududeks loetakse vaadeldavast kehade süsteemist väljaspool olevate kehade toimet - aktiivsed jõud ehk koormused ja nendest põhjustatud toereaktsioonid. Süsteemi sisejõud on süsteemi kuuluvate kehade vaheline kontaktjõud, aga ka mõttelise lõikega kehast eraldatud osade vaheline jõud. (Rohusaar, 2005). SI-süsteemis on jõu ühikuks njuuton (N). 1 N on jõud,mis tekitab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Antud ühik on otseselt tuletatav Newtoni II seadusest: F=m·a Jõud = mass korda kiirendus N = kg · m/s2
Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete, ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega. 19. Impulss ehk liikumishulk - keha liikumist iseloomustav füüsikaline suurus. p = mv 20. Jõu seos impulsiga - Jõud näitab, kui palju muutub impulss ajaühikus. Igapäevases elus puutume kokku mitme keha liikumisega (näit. kehade põrked). 21. Suletud süsteem ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemist väljaspool olevate kehadega. 22. Impulsi jäävuse seadus Impulsi jäävuse seadus kehtib suletud süsteemides. Suletud süsteemi koguimpulss on jääv. Impulsi jäävuse seaduse alusel töötavad reaktiivmootorid. Reaktiivmootori tagaosast (düüsist) väljuvad gaasiosakesed omavad impulssi. Vastavalt impulsi jäävuse seadusele saab samasuguse kuid vastassuunalise impulsi reaktiivmootor, mis liigub vastassuunas. 23
Vastasmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 2. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega: F=ma Newtoni teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi: a= F/m Kiirendusvektori suund ühtib alati jõuvektori suunaga.Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis on jõuühikuks njuuton (N). 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s 3. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. 1.Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2.Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3
Arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil võimaldab uuritavat paremini mõista ning väärtuslikku lisateavet saada. (Hüpotees-Kitsamas mõttes mõistetakse hüpoteesi all teaduslikku oletust, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud.) 1.2. Millist mõõtühikute süsteemi kasutab füüsika? SI-süsteemi ühikud on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis antud mõõtühikud. Need jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela), ning nende ühikute astmete korrutisteks ehk tuletatud ühikuteks. SI-süsteemi ühikute sümbolid kirjutatakse väikeste tähtedega. Erandiks on ühikud, mille nimi on tuletatud isikunimest. 1.3. Mida uurib mehaanika? Mehhanika on füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi. 1.4. Tooge näiteid looduslikest protsessidest, mida saab kirjeldada mehaanika seaduste abil.
normaalkiirenduseks (aN) ja ta on alati kiirusvektoriga (seega ka trajektooriga) risti. - Kiirenduse liikumissuunalist (kiirusvektoriga samas sihis olevat) komponenti nimetatakse tangentsiaalkiirenduseks(aT) (ingl. , lad., tangent - puutuja). Loeng 3 - Jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. Vektoriaalne suurus. Tähistatakse sümboliga . Mõõtühik SI- süsteemis on njuuton (N). Njuuton võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2. Jõu kui füüsikalise suuruse definitsioonavaldiseks võib pidada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (m). Võttes võrdeteguri üheks, saame . Tuleb tähele panna, et ka keha (inertne) mass m vajab
normaalkiirenduseks (aN) ja ta on alati kiirusvektoriga (seega ka trajektooriga) risti. - Kiirenduse liikumissuunalist (kiirusvektoriga samas sihis olevat) komponenti nimetatakse tangentsiaalkiirenduseks(aT) (ingl. , lad., tangent - puutuja). Loeng 3 - Jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. Vektoriaalne suurus. Tähistatakse sümboliga . Mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). Njuuton võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2. Jõu kui füüsikalise suuruse definitsioonavaldiseks võib pidada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (m). Võttes võrdeteguri üheks, saame . Tuleb tähele panna, et ka keha (inertne) mass m vajab defineerimist (see, mida kaaluga mõõdetakse, on raske mass) ja Newtoni II seadus omaette ei ole
kiirenduse 1 m/s2 . Jõuühikut nimetatakse klassikalise mehaanika rajaja I. Newtoni auks njuutoniks (N). Jõu ühik rahvusvahelises süsteemis SI on tuletatud Newtoni II seadusest. Seadus ütleb, et kiirendus on võrdeline jõuga - seega peaks valemis olema võrdetegur - konstantne kordaja, millega korrutatakse jõu ja massi suhet. Kui valida jõu ühik nii, et võrdetegur oleks võrdne ühega, saaksime lihtsaima valemi. 1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. Kiirendus Kui kehale mõjub jõud, siis saab keha kiirenduse ja kiirus muutub. Näiteks mootori jõul hakkab laev üha kiiremini liikuma. Mida tugevam on jõud, seda suurem on kiirendus. GRAVITATSIOONISEADUS Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside
Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v = r. Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: Takistuse mõõtühikuks on 1 oom (1 ). Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu tugevusega üks amper. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumomendiks M nimetatakse mõjuva jõu F ja jõu õla l korrutist: M = F . l . Kaal näitab jõudu, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P, ühik 1 N. Arvuliselt on kaal võrdne raskusjõuga. Erinevus seisneb selles, et raskusjõud mõjub kehale, kaal mõjutab teisi kehi. Kaaluta olek esineb vabal langemisel, sest siis puudub nii alus kui riputusvahend.
võetud sellise suurusega jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2 . Jõuühikut nimetatakse klassikalise mehaanika rajaja I. Newtoni auks njuutoniks (N). Jõu ühik rahvusvahelises süsteemis SI on tuletatud Newtoni II seadusest. Seadus ütleb, et kiirendus on võrdeline jõuga - seega peaks valemis olema võrdetegur - konstantne kordaja, millega korrutatakse jõu ja massi suhet. Kui valida jõu ühik nii, et võrdetegur oleks võrdne ühega, saaksime lihtsaima valemi. 1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. Kiirendus Kui kehale mõjub jõud, siis saab keha kiirenduse ja kiirus muutub. Näiteks mootori jõul hakkab laev üha kiiremini liikuma. Mida tugevam on jõud, seda suurem on kiirendus. GRAVITATSIOONISEADUS Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside
inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle
suurusega jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2 . Jõuühikut nimetatakse klassikalise mehaanika rajaja I. Newtoni auks njuutoniks (N). Jõu ühik rahvusvahelises süsteemis SI on tuletatud Newtoni II seadusest. Seadus ütleb, et kiirendus on võrdeline jõuga - seega peaks valemis olema võrdetegur - konstantne kordaja, millega korrutatakse jõu ja massi suhet. Kui valida jõu ühik nii, et võrdetegur oleks võrdne ühega, saaksime lihtsaima valemi. 1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. Kiirendus Kui kehale mõjub jõud, siis saab keha kiirenduse ja kiirus muutub. Näiteks mootori jõul hakkab laev üha kiiremini liikuma. Mida tugevam on jõud, seda suurem on kiirendus. GRAVITATSIOONISEADUS Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja
[Aeg]). Lühend SI tuleneb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités - on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega. SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena (põhiühikud), ülejäänud ühikud tuletatud. *põhiühikud mehaanikas: a) Pikkus [L] =m b) Mass [M]= kg c) Aeg [T]= s d) Jõud [F]= kg*m/s2 , Njuuton on jõud, mis kehale massiga 1kg annab kiirenduse 1 m/s2. 3. Jõud (moodul, mõjusuund, rakenduspunkt). Jõud - DEF: Suurust, mis on kehade vastastikuse toime mõõduks, nimetatakse jõuks. Jõud on vektoriaalne suurus, tal on a) moodul b) mõjusuund c) rakenduspunkt * Kahte jõudu loeme samaväärseiks ainult siis, kui neil on sama tugevus (moodul), mõjusuund ja rakenduspunkt. 4. Staatika aksioomid:
,lad., tangent - puutja). Loeng 3 · Suurused: jõud, mass, liikumishulk (impulss). Nende ühikud. jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega vektoriaalse suurusega. Jõudu tähistatakse enamasti sümboliga . Jõu mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). Njuuton võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s 2. Jõu kui füüsikalise suuruse definitsioonavaldiseks võib pidada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (m). Võttes võrdeteguri üheks, saame . Tuleb tähele panna,
objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist.
objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist.
1 kg on SI-süsteemi põhiühik. Kilogramm on inersuse mõõtühik, st. mida suurem on keha inertsus, seda suurem on keha mass. JÕUD Jõud on vastastikmõju iseloomustav füüsikaline suurus. Jõud iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. Tähis on F, Ühik on 1N. Jõud põhjustab keha kiiruse muutuse. Jõud, millega kaks keha üksteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Jõud mõjub alati teatud kindlas suunas. 1 njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 . Mehaanikas puutume kokku: · Gravitatsioonijõuga - erijuht raskusjud · Hõõrdejõuga · Elastsusjõuga - erijuht kaal JÕU ÜHIKUKS SI-süsteemis on 1 njuuton. See ühik on tuletatud Newtoni II seadusest F = ma F jõud 1J m keha mass 1kg a kiirendus 1m/s2 1N = 1kg * 1m/s2
käe kruvi reegliga . [v1 v2]= v1 × v2 = v1 v2 sin kusjuures [v1v2=[v2v1] 3 SI ühikud SI põhiühikud: Suurus Ühiku nimetus Tähis Pikkus Meeter M Mass Kilogramm Kg Aeg Sekund S Elektrivoolu tugevus Amper A Termodünaamiline temperatuur Kelvin K Ainehulk Mool mol Valgustugevus kandela cd 1 4 Detsimaalsete kord- ja osaühikute eesliited ja nende tähised Kulgliikumine
66.Elektrivool metallides. Voolutugevus ja seda määravad suurused Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine (vool). Voolu suunaks on positiivsete laengukandjate liikumise suund. Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Voolutugevus = ehk: I= Seega avaldub laeng voolutugevusekaudu kujul: q=It Üks kulon on laeng mis läbib ühe sekundi jooksul sellist juhi ristlõiget, milles on vool tugevusega üks amper 1C = 1A 1s 67.Takistus ja selle sõltuvus temperatuurist ja juhi mõõtmetest Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Mida suurem on temperatuur, seda tugevam (suurem) on takistus, sest ioonid võnguvad suurema amplituudiga ja takistavad laengukandjate suunatud liikumist.
kiirenduse 1 m/s2 . Jõuühikut nimetatakse klassikalise mehaanika rajaja I. Newtoni auks njuutoniks (N). Jõu ühik rahvusvahelises süsteemis SI on tuletatud Newtoni II seadusest. Seadus ütleb, et kiirendus on võrdeline jõuga - seega peaks valemis olema võrdetegur - konstantne kordaja, millega korrutatakse jõu ja massi suhet. Kui valida jõu ühik nii, et võrdetegur oleks võrdne ühega, saaksime lihtsaima valemi. 1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. Kiirendus Kui kehale mõjub jõud, siis saab keha kiirenduse ja kiirus muutub. Näiteks mootori jõul hakkab laev üha kiiremini liikuma. Mida tugevam on jõud, seda suurem on kiirendus. GRAVITATSIOONISEADUS Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside
kaarepikkust, nurkkiirus- ajaühikus Relativistlik kinemaatika Galilei relatiivsusprintsiip. Erirelatiivsusteooria postulaadid. Lorentzi teisendused. Sündmuste samaegsus. Pikkuse ja ajavahemiku suhtelisus. Intervall. Kiiruste liitmine relativistlikul juhul. Galilei teisendused, relatiivsusprintsiip mehaanikas.. Vaatleme kahte taustsüsteemi, mis liiguvad teineteise suhtes jääva kiiru-sega v0. Loeme ühe nendest tinglikult liikumatuks. Siis teine süs. K´ liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Valime süs. K koordinaatteljed x,y,z ja süst. K´ teljed x´, y´, z´ nii, et teljed x ja x´ ühtiksid, teljed y ja y´ ning z ja z´ oleksid paralleelsed. Leiame nüüd seose mingi punkti P koordinaatide x, y, z ning sama punkti koordinaatide x´,y´,z´ vahel. Kui hakata aega lugema hetkest, mil mõlema süs. koordinaattelgede alguspunktid ühtisid, siis, nagu selgub jooniselt, x =x´ + v0t
selgub, ka teised Newtoni seadused). Iga inertsiaalsüsteem liigub teise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva (resultant)jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. F = ma Mass on inertsi mõõt. Mida suurem on keha mass, seda rohkem ta avaldab vastupanu jõule, mis püüab keha kiirendada. Massi ühik on kilogramm. Mass on skalaar. Järelikult kiirendus ja jõud on samasuunalised. Jõu ühik on njuuton: 1 N = 1 kg m/s2. Märkused: · Newtoni II seadus kehtib vaid välisjõu mõjumisel. Keha (süsteemi) osade vahel mõjuvad jõud ei saa muuta keha (süsteemi) liikumise olekut · Newtoni II seadus kehtib vaid siis, kui mass ei muutu · Newtoni II seadus kehtib vaid inertsiaalses taustsüsteemis Keha kaal on jõud, millega Maa tõmbab seda keha enda poole. Maa asemel võib olla ka mõni teine suur (taeva)keha
29. Inertsi definitsioon. Inerts keha omadust säilitada ühtlast sirgjoonelist liikumist või paigalseisu. 30. Tiheduse arvutusvalem. Aine tihedus ruumalaühiku aine mass. = , = 31. Sõnastage Newtoni II seadus, kirjutage vastav valem. Newtoni II seadus. Mingile kehale mõjuv resultantjõud (kõigi jõudude vektoriaalne summa) võrdub selle keha massi ja kiirenduse korrutisega. = = 1=1 Jõu ühikuks on 1 njuuton (1N). [F] = [m][a] = 1 kg m/ 2 = 1N. 32. Jõuühiku definitsioon. 1 njuuton on niisugune jõud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1 meeter sekund ruudus. Ligikaudu on see võrdne sajagrammise massiga keha kaaluga maapinnal. 33. Rõhu definitsioon, arvutusvalem ja ühik. Rõhk mingile pinnale mõjuva jõu ja selle pinna jagatis. õ = , õ = 2 Rõhu ühik: [p] = 1N/ = 1Pa(1 paskal) 34. Sõnastage Newtoni III seadus.
Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on f�
teise. See katseliselt kindlaks tehtud fakt väljendab fundamentaalset loodusseadust - energia jäävuse ja muundumise seadust. Üks energia jäävuse ja muundumise seaduse järeldusi on väide "igiliikuri" (perpetuum mobile) loomise võimatusest - masina, mis suudaks lõpmata kaua teha tööd, kulutamata seejuures energiat. Ajaloo annaalidesse on talletatud märkimisväärne kogus "igiliikuri" projekte. Mõnes nendest on "leiutaja" vead silmnähtavad, teistes aga maskeeritud aparaadi keeruka konstruktsiooniga ning ei ole kuigi lihtne mõista, miks masin tööle ei hakka. Viljatud katsed luua "igiliikurit" jätkuvad ka meie ajal. Kõik need katsed on määratud läbikukkumisele, kuna energia jäävuse ja muundumise seadus "keelab" töö saamise ilma energiat kulutamata.
1/299 792 458 sekundi jooksul. Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu F ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke s (keha poolt läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos a, kus a on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on dþaul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks dþaul on töö, mida teeb jõud üks njuuton, nihutades mingit keha oma mõjumise suunas ühe meetri võrra. Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda. Iga keha on just täpselt nii laisk, kui tal olla lastakse. Keha inertsuse (laiskuse) mõõduks on suurus, mida nimetatakse inertseks massiks. Newtoni II seadus väidab, et keha kiirendus on võrdeline jõuga, a = F / m (või F = m a).
Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu F ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke s (keha poolt läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos a, kus a on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on daul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks daul on töö, mida teeb jõud üks njuuton, nihutades mingit keha oma mõjumise suunas ühe meetri võrra. Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda. Iga keha on just täpselt nii laisk, kui tal olla lastakse. Keha inertsuse (laiskuse) mõõduks on suurus, mida nimetatakse inertseks massiks. Newtoni II seadus väidab, et keha kiirendus on võrdeline jõuga, a = F / m (või F = m a).
Füüsika 1 deformatsioon-keha kuju muutus väikese jõu toimel 2 džaul-töö, energia ja soojushulga mõõtühik 3 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud 4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd 5 mehhaaniline energia-suurus, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha, tööd tehakse alati energia arvelt 6 kineetiline energia-energia, mis kehal on tema liikumise tõttu 7 potensiaalne energia-energia, mis kehadel on nende vahelise vastastikuse mõju tõttu 8 siseenergia-keha kõikide molekulide keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise jõu keskmise potensiaalse energia summa 9 energia jäävuse seadus-isoleeritud süsteemis võib energia minna ühest liigist teise, kuid energia hulk jääb seejuures muutumatuks 10 gravitatsioonikonstant-iseloomustab gravitatsioonijõu tugevust(kaks keha tõmbuvad teineteise p
ühelt kehalt teisele. suhtelise survega,toimub suhteline kokkutõmbumine või suhteline Energia jäävuse seadusest järeldub, et paisumine.Kui ristlõike mõõde on d,tema energia, mille süsteem saab väljastpoolt, muut d,siis ristlõike mõõtme suhtelise peab võrduma süsteemi siseenergia muudu muut on avadatav järgmiselt ja süsteemist väljuva energia summaga (termodünaamika esimene seadus). '=d/d Seadusest järeldub, et isoleeritud süsteemi Suhteline pikideformatsioon ja suhteline siseenergia on jääv. ristlõike mõõtme deformatsioon on omavahel seotud Poissoni teguriga: Erirelatiivsusteoorias seotakse (seisu)energia ja (seisu)massi jäävuse seadus üheks. Seda ='/ Poissoni tegur on võrdetegur,mis
1 m on võrdne 86Kr aatomi kiirguse oranzi spektrijoone 1 650 763, 73 lainepikkusega. 1 Meeter võrdub kaugusega, mille läbib elektromagnetiline tasalaine vaakumis sek-ga 299792458 3. Mass: Kilogramm (kg) 1 kg võrdub ligikaudu 1 liitri puhta vee massiga temperatuuril 15 oC 4. Elektrivoolu tugevus: Amper (A) Amper on selline muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kaht lõpmatult pikka ja rööbitist, teineteisest 1 meetri kaugusel tühjuses asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2 10 -7 njuutonit. 5. Termodünaamiline temperatuur: Kelvin (K) 1 Kelvin võrdub osaga vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. 273 6. Ainehulk: Mool (mol)
Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v = r. Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühi- kulise tugevusega vool: Takistuse mõõtühikuks on 1 oom (1 ). Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu tugevusega üks amper. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumomendiks M nimetatakse mõjuva jõu F ja jõu õla l korrutist: M = F . l . Kaal näitab jõudu, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P, ühik 1 N. Arvuliselt on kaal võrdne raskusjõuga. Erinevus seisneb selles, et raskusjõud mõjub kehale, kaal mõjutab teisi kehi. Kaaluta olek esineb vabal langemisel, sest siis puudub nii alus kui riputusvahend.
1 süld – laialisirutatud käte sõrmeotste vahe, üks süld võrdub kolme küünra või kuue jalaga 1 penikoorem = 7,468 km 1 toll = 2,54 cm 1 jard = 0,9144 m 1 miil = 1,609 km 1 pint = 0,568 dm3 1 gallon = 4,55 liitrit 1 nael = 0,454 kg 1 unts = 28,4 g 4.SI-süsteemi põhiühikud SI algseteks põhiühikuteks olid pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper ja valgustugevuse ühik kandela. Aastal 1971 lisati neile ka ainehulga ühik mool. 5.Füüsikalised üldmudelid ja objektid. Too näiteid. Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. Füüsika üldmudeliks on näiteks keha ja ka punktmass. Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat.
Jõud füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju teisele kehale, kutsudes esile teisel kehal kiirenduse. Jõud on vastastikumõju mõõt ning tema arvväärtus näitab selle tugevust. Seega on jõud kiirenduse ehk kiiruse muutumise põhjustaja. Jõud on alati vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on sel olemas ka mõju suund. Jõudu tähistatakse tähega F (ladina keeles fortis, mis tähendab tugev, võimas) ja seda mõõdetakse njuutonites (N). 1 njuuton on selline jõud, mis annab 1 kilogrammise massiga kehale kiirenduse 1 m/s2. Jõu mõõtmiseks kasutatakse dünamomeetrit. Lihtsaim dünamomeeter koosneb vedrust, mida on võimalik mõõdetava jõu abil deformeerida. Dünamomeetriga saab jõu suurust mõõta seal oleva vedru pikenemise (deformeerumise) kaudu. Dünamomeetri töö põhineb vedrus tekkiva elastsusjõu mõõtmisel – mida suuremaks muutub vedru
1. Sissejuhatus. Mõõtühikud SI rahvusvaheline mõõtühikute süsteem A põhiühikud B tuletatud ühikud C täiendavad ühikud Eesliite nimetus Kordsus algühiku suhtes Eesliite tähis Tera 1012 T Giga 109 G Mega 106 M Kilo 103 K Hekto 102 h Deka 10 Da Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
