hakkas vihma sadama. Samal päeval kui Noa 600aastaseks sai, hakkas vihma sadama. Sadas järjest nelikümmend päeva ja ööd. Vesi tõstis laeva maast üles ja kattis kogu maa ja kõik mäed. Kõik, kes elasid kuival maal surid. Saja viiekümne päeva pärast mõtles Jumal Noale ja tema kaaslastele laevas ja lasi veel alaneda. Sellest veel 150 päeva pärast oli vesi vähenenud, laev peatus Ararati mägede kohal. Varsti paistsid mägede tipud veel alt välja ja Noa laskis aknast ühe kaarna välja. Pärast lasi ta tuvi aknast välja, et näha, kas vesi on alanenud. Tuvi ei leidnud kuiva paika ja tuli tema juurde tagasi. Nädala pärast lasi ta uue tuvi lendu, õhtul tuli lind tagasi õlipuu lehega. Sellest sai Noa aru, et vesi on maa pealt kahanenud. Ta ootas veel nädala ja lasi uue tuvi aknast välja, see lind enam tagasi ei tulnud. Noa võttis laevalt katuse ära, varsti oli maa pind piisavalt kuiv ja kõik said välja minna. Noa ehitas Jumalale altari ja
juures võimalik nii vanaks elada. Üks oletustest on selline: et sealses kliimas saab põldudelt koguda mitu saaki aastas, võisid ka tolle aja inimesed oma vanust arvestada saakide järgi. Teine põhjendus: legendides ja muistendites tähendavad arvud 100 või 1000 tihti "väga palju". Siit ka järeldus: kui Saara elas väga vanaks, siis tema mees Aabraham elas veelgi vanemaks. Iisak abiellus Rebekaga ja neil sündisid kaksikud pojad Eesav ja JAAKOB. Niisiis oli Aabraham Jaakobi vanaisa. Jaakobi ja tema 12 poja saatusega tutvute järgmises peatükis. Jaakobi poegade järeltulijaid e. juute on tänapäeval circa 13 miljonit. Iisraelis elab praegu ligi 5,7 miljonit. Väga palju juute elab hajutatult maailma erinevates riikides: USA-s 5,2 miljonit (mõningatel andmetel 5,7 miljonit), Prantsusmaal 0,5 miljonit, Kanadas ja Ühendatud Kuningriigis 0,3 miljonit. Eesti juutide arv ulatub paari tuhandeni. Meie kooli juudi lapsed on
juures võimalik nii vanaks elada. Üks oletustest on selline: et sealses kliimas saab põldudelt koguda mitu saaki aastas, võisid ka tolle aja inimesed oma vanust arvestada saakide järgi. Teine põhjendus: legendides ja muistendites tähendavad arvud 100 või 1000 tihti "väga palju". Siit ka järeldus: kui Saara elas väga vanaks, siis tema mees Aabraham elas veelgi vanemaks. Iisak abiellus Rebekaga ja neil sündisid kaksikud pojad Eesav ja JAAKOB. Niisiis oli Aabraham Jaakobi vanaisa. Jaakobi ja tema 12 poja saatusega tutvute järgmises peatükis. Jaakobi poegade järeltulijaid e. juute on tänapäeval circa 13 miljonit. Iisraelis elab praegu ligi 5,7 miljonit. Väga palju juute elab hajutatult maailma erinevates riikides: USA-s 5,2 miljonit (mõningatel andmetel 5,7 miljonit), Prantsusmaal 0,5 miljonit, Kanadas ja Ühendatud Kuningriigis 0,3 miljonit. Eesti juutide arv ulatub paari tuhandeni. Meie kooli juudi lapsed on
,,Piiblilood" Vana Testament Tegelased Aadam, Eeva, Kain, Aabel, Noa, Aabram, Soodoma, Gomorra, Iisak, Rebeka, Jaakob, Laaban, Raahel, Eesav, Joosep, Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda, Daan, Naftali, Gaad, Aaser, Issaskar, Sebulon, Benjamin, Mooses, vaarao, vaarao tütar, Aaron, Bileam, Giideon, Simson, Rutt, Noomi, Boas, Hanna, Saamuel, Eeli, Saul, Joonatan, Taavet, Absalom, Saalomon, Eelija, Baal, Naaman, Joas, Ussija, Hiskija, Joosija, Jeremija, Baaruk, Joojakim, Taaniel, Ester, Nehemja, Iiob, Jesaja, Hoosea, Joel, Joona, Miika Kokkuvõte Esimene päev Jumal lõi valguse ja lahutas selle pimedusest. Ta nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks
Villem püüdis teda takistada, mis peale sai Villem ise peksa, Pearu surus pöidlad silma, naine läks külalisele appi, Villem jooksis koju - Pearu süüdistas naist abielurikkumises Villemiga, mis peale naist peksis ja märatses, naine vaikis, lapsed karjusid, naine põgenes aita, Pearu järgnes talle, naine keeldus väljumast - Naise väljasaamiseks otsustas Pearu kaevuvette urineerida, seepeale jooksis naine välja meest täksitama, kutsus pojad Joosepi ja Karla, ka tüdruku Miina appi meest paluma, Pearu katkestas plaani - Vankrist toodi saia täis kott ning asuti üheskoos sööma, mehed jõid viina, sülitasid ja hammustasid saia peale, naised ja lapsed jõid viina ja ei sülitanud ning sõid saia - Pearu tahtis veel üleaedsetega kana kitkuma minna, kuid naine suutis ta ümber veenda, Pearu läks magama, sulane parandas aia V - Saunainimesed olid imestunud, et Pearu suutis end tagasi hoida
Andres tegi endale pasuna ja puhus seda, Indrek lullitas oma häälega. See äratas palju rohkem naabrite huvi kui Andrese pasuna puhumine. Isa otsustas noore Andrese sulase asemele võtta. Tüdruku asemel olid Liisi ja Maret. Tüdrukutele meeldis tantsimas käia, kuid isa oli sellele vastu. Mari abiga pääsesid nad kodust välja. Hoolimata oma isa keelust sõbrustasid nad Oru poistega. Tüdrukud soovisid suvel aita magama minna, kuid taaskord oli isa sellele vastu. Joosep ei saanud nüüd kuidagi liisi juurde ööseks minna. Ka koer Pollo oli nende armastuse vastu. Üheskoos hävitati koer. Eespere võttis endale uue karvase ja musta värvi koera Muska. Paraku oli uus koer Joosepi vastu veelgi õelam. Joosep ja Liisi hakkasid kohtuma palgivirna juures. Saabus sügis ning Joosepil oli aeg kroonusse minna. Tüdruk soovitas tal liisku oma käe ehk vasaku käega võtta. XXXIII Nüüd oli Indrekul karjas palju rahulikum, sest kiuslik vend oli nüüd sulase asemel
Noa lugu. Leping jumalaga. Kui Jumal nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur, kahetses ta, et oli inimese teinud. Ta otsustas minema pühkida kõik, mis oli maa peal elavat. Vaid Noa leidis Jumala silmis armu. Noa kuuletus Jumalale, kui too käskis tal ehitada laeva. Laeva materjaliks pidi Noa kasutama goferipuud ning pigitama laeva nii seest kui väljast.Seitse päeva enne veeuputust käskis Jumal Noal ja tema perekonnal laeva minna. Igast tõupuhtast loomaliigist võttis Noa kaasa seitse paari. Neist, kes polnud puhtad, ühe paari. Kui Noa oli täpselt nii teinud, nagu Jumal ette nägi, sulges Jumal ukse tema tagant ja avas taevaluugid. Paduvihm kestis nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd. Niiviisi hävisid kõik olendid. Vesi võimutses maa peal sada viiskümmend päeva. Seitsmenda kuu seitsmeteistkümnendal päeval jäi laev Ararati mäe tippu kinni. Kui maa oli täiesti kuiv, kutsus Jumal Noa ja teised laevaasukad välja. Jumal noa ja tema pojad
Mari pihta, siis läks Indrek ema juurde nutma ning Andres tundis end seal võõrana ja läks koju. Sellest ajast peale hakkas ta end aina rohkem võõrana tundma ning nüüd tegutsesid poisid rohkem omaette. XXXII Sulast ja tüdrukut enam ei palgatud. Selle töö tegid ära nüüd omad lapsed. Tüdrukud olid juba leeriski käinud, ning olid nüüd igale poole külapeole kutsutud, kuid isa ei lubanud minna. Jällegi oli Mari see, kes lasi tüdrukutel igale poole minna. Liisi ning Oru Joosep hakkasid üksteisele meeldima, otsiti kohta kus saaks kahekesti olla. Isa aita tüdrukuid ei lubanud ning ka pere koer ei Polla ega Muska poissi aknast tuppa lasknud. Noored leidsid palgivinna, kus taga said öösel kohtuda ja seda kuni sügiseni. Joosepil oli aeg kroonu minna. XXXIII Indrek ja Ants käivad koos karjas, aga Indrekut meelitab jõgi rahumaalt ära kalu püüdma nagu Matu õpetas. Ants ei tahtnud üksi ka loomi valvata, aga ei jäänud muud üle. Üks kord sai ise
Kõik pere liikmed pandi tööle peale seda kui väike Andres sai 14 aastaseks. Liisi ja Maret käisid paljudel pidudel, mis kuskil toimusid. Tihti oli nii et pereisa oli sellele vastu, kuid Mari mõtles koos tüdrukutega mingi vale välja ja nad saidki käia ringi ja lõbutseda. Mari hinge vaevas see küll et peab mehele valetama kuid laste õnn oli talle ka väga tähtis. Suvel ei saanud tüdrukud aita ka magama minna kuna Andres ei lubanud ja sellest ei saanud kuidagi kõrvale hiilida. Oru Joosepi ja Liisi vahel hakkas mingi keemia tekkima. Nad tahtsin koguaeg koos olla, kuid tänu sellele et pere koer Pollo ei sallinud poissi oli nende kokkusaamine õhtul suhteliselt raske. Halvaks asjaks oli ka see et Joosep oli ju Pearu laps. Selleks et noored koos saaks olla, kõrvaldasid nad Pollo. Osteti uus koer kuid ka teda ei suudetud ära meelitada ja too ei lasknud Joosepit üldse kodu lähedale. Õhtuti said Joosep ja Liisi kokku kui tüdruk sai kodust tulema. Teinekord aga
Seda nad ka tegidki ning tüdrukud hakkasid uuesti saepuru vedama. Nad jäid aga õhul emale vahele ja rääkisid kõik ära nagu on. Mari ütles et ta ei ole pahane kui ta kõigest kuuleb ja mingit salatsemist ei ole. Nii saidki tüdrukud edasi neile viia kuid mitte palju sest neil oli endal ka seda tarvis ning isa oleks võibolla tähele pannud et väga palju on kuskile kadunud. Poisid ehitasid neist igasugu ehitisi, mille mõttest tüdrukud aru ei saanud. Karla ja Joosep mängisid Türgi ja Vene sõda omavahel ja Liisi ning Maret vaatasid pealt läbi aia. Paljud tööd jäid tegemata sest aega ei jätkunud, talv tuli ka kiirelt peale nii et mõnedki asjad jäid poolikuks. Andres vaevas enda pead kividega mis ikka ja jälle põllule ilmusid, olgugi et ta oli eelmisel aastal kõik puhtaks teinud aga nüüd olid jälle suured kivid põllul. Teine asi oli kraavidega. Neid tehti palju, vahepeal vajusid aga eelmised ummistusid ja vesi ei pääsenud läbi.
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli
Kui kanaarilinnu pesa tühjaks söödi, mõtles Indrek välja, kuidas teada saada, kas see oli Riia Milli. Oli. Milli suri pärast väntsutamist, puremist ja Musta kaevas ta korduvalt hauast üles-poisid põletasid kassi ära. XXXIV (401-421) Mäe ja Eespere olid seotud vaid tänu lastele (Liisi viis Joosepile katsikute saia). Mindi jõuluõhtul kiriku, 2 hobusega(104). Liine imestas suure kuuse üle. Koju mindi suure kiiru ja Joosepi kelladega. Koju jõudes alles loeti palvet, kuna Andres peksis naabri Valtut tuppa ronimise ja toidu söömise eest. Alles teisel põhjal võis trallitada, mustlast mängida ja kingsepal silmi torgata(417-421). XXXV (421-442) Kohtuskäimine Pearu koera pärast. Pearu ütles kõrtsis Andresele, et Liisi magatab Joosepit. Andres ei luba Liisil Joosepile minna kui see Oru endale ei võta. Liisi lubab lapse saada, et Joosepiga minna (321-422)
Andres ei luba Liisil Joosepile minna kui see Oru endale ei võta. Liisi lubab lapse saada, et Joosepiga minna (321-422). Liisi ootab last, Andres laseb ta rukkilõikuselt ära kutsuda ning saadab ta kodust minema. Liisi läheb sauna. XXXVI (442-468) Liisi tegutseb sauna juures. Andrese Vargamäele tulekust on rohkem kui 20 aastat möödas (Madis oli 40). Madis arvab, et Andrese ja tema isa viha tuli piiblist ainult neil on õigus(444-452) ja seostab seda ka Vargamäe ja Vihuksega. Liisi ja Joosep käisid kirikuõpetaja juures(456-458). Joosep läks kosja(453-455). Joosepi ja Liisi pulmad (Andres läheb ära). Joosep ja Liisi kolivad ära(465-468). Kui Joosep Pearu käest kaasavara sai, palus ka Andres Liisile hulka asju anda. Liisi läheb nuttes Vargamäelt ära(ei näinud isa). XXXVII (468-500) Mareti ja meistrimees Sassi(470) pulmad. Indreku õpingud köstri juures. Rätsep Taar jätab vana köstri matusetele minemata, et oma intressi raha veelgi rohkem saada õmbleb Pearu juures
15. kuhu Noa laev välja jõudis? Ararati mägede kohale 16. mis oli Noa ja Jumala lepingu märgiks? Vikerkaar pilvedes 17. miks Jumal segas ära inimeste keele? Sest ta ei tahtnud, et inimesed saaksid üheskoos ehitada torni, mis ulatub taevani 18. kes pääsesid Soodomast ja Gomorrast? Lott, tema naine ja ta kaks tütart 19. miks Lotti naine muutus soolasambaks? Sest Jehoova polnud lubanud neil põgenedes taha vaadata, kuid naine ikkagi vaatas. 20. Miks Joosepi vennad teda vihkasid? Sest nende isa armastas teda rohkem ning kui Joosep nägi unenägu, et ta valitseb oma vendade üle, siis hakkasid ta vennad teda veel rohkem vihkama. 21. mida tegid Joosepi vennad Joosepiga? Nad viskasid ta kaevu, siis võtsid sealt välja ja müüsid ismaeliitidele 22. kuidas sai Joosep asevalitsejaks? Ta seletas ära vaarao unenäo ja õpetas teda 28. Prohvetid piiblis Ükski prohvet pole kuulus omal maal.
kuidas vesi kuival maal vereks muutub. Ent Mooses kõhkles ka pärast imede selgeksõppimist, kas ta ikka on rahva päästmisel kõige õigem juht. Nüüd tõi ta ettekäändeks oma ,,raskevõitu keele", väites, et ta pole suurem asi kõneleja. Jumal küll vihastas Moosese peale, kuid lubas talle kõnemeheks kaasa anda vend Aaroni. Seepeale ei esitanud Mooses enam mingeid vabandusi. Ta leppis uue rolliga, võttis kaasa imekepi ning siirdus Egiptusesse, et oma kaasmaalasi aidata. Nii Mooses kui Aaron astusid vaarao palge ette ja palusid talt luba iisraeli rahval Egiptusest lahkuda. Saadikute nõudmine jättis aga valitseja külmaks. Seepärast karistas heebreallaste Jumal egiptlasi kümne nuhtlusega: Niiluse vesi muutus vereks ja hakkas haisema. Majadesse tungisid konnad, ilmusid välja sääsed, parmud. Egiptust laastas loomakatk. Inimeste kehi katsid paised. Rahe peksis vilja maha ja rohutirtsud sõid ära kõik,
tema saladust teab juba juhuslik mööduja, siis egiptlastest korravalvuritel on see ammugi teada. Need aga kandsid igast väikesest vahejuhtumist vaaraole ette. Seejärel põgenes ta kiiresti võõrale maale, kus ta peagi ka naise võttis. Kord karjatas Mooses oma äia lambaid ning kitsi, kui ta äkki nägi kibuvitsapõõsas tema ees on üleni tules ning leekidest kostab vägev Jumala hääl: ,,Mooses! Mooses! Mine Egiptusesse tagasi ja vii oma rahvas tõotatud maale, sinna, kus elas kord Jaakob, sinu esiisa!" Veendunud, et ta ei näinud und, ning teades, et teda ohustanud vaarao on surnud, astuski Mooses oma naise ja lastega teele Egiptuse poole. Poolel teel Egiptusesse, kohtas Mooses Aaronit. Ta rääkis Aaronile, mida Jumal käskis tal teha. Aaron läks selle peale orjade juurde, ning rääkis Moosest kui Jumala poolt läkitatud saadikust. Mooses läks vaarao juurde, et too laseks neid rahus minna, muidu tabab Egiptust koguni kümme hirmuäratavat nuhtlust
tegutsemisjuhiste edastamiseks ning apokalüptilist prohvetiennustust, mis on tehniliselt kahekümne teine epistel. Kuigi Uue Testamendi tänapäevase vormi kokkupanijad võisid arvestada sealjuures kompositsiooni kronoloogilist järjestust, ei ole Uus Testament rangelt kronoloogilises järjestuses. Ristiusu kiriku kujunemine Jeesus Kristus sündis 6. a. eKr. Petlemmas, kuhu tema ema Maarja (Maria, Neitsi Maarja) ja kasuisa Joosep läksid end kirja panema rahvaloenduseks keiser Augustuse käsu järele. Kuna Petlemmas polnud enam ühtegi vaba ruumi, asus Joosep perega lauta ning seal sündis ka Jeesus. Varsti pärast Jeesuse sündi põgenes Joosep perega Egiptusse, kuna Juuda kuningas Heroodes, saanud kuulda, et Petlemmas olevat sündinud juutidele kuningas, käskis tappa kõik vastsündinud poisslapsed. Tagasi Juudamaale pöörduti pärast Heroodese surma.
selles veenduda, vaadake, palun, Internetist reproduktsiooni prantsuse realisti Honoré Daumier' (18081879) maalist "Maarja Magdaleena kõrbes" (originaal asub Tokios). Seesugust patukahetsust vaevalt et kellegi teise kunstniku loomingus üldse leida saab. Naine on suures ekstaasis seljast kiskunud kogu ülakeha katvad riided, ta pea on pööratud kõrgusse, vasakul kerkib ise tehtud viltu vajunud rist. Kõik viitab sellele, et seitse kurja vaimu vaevavad teda endiselt. Daumier. Maarja Magdaleena kõrbes. Lääne kunsti muuseum, Tokio Kujutavas kunstis on just sellest naisest saanud kurbuse sümbol. Kõigil Kolgota küngast kujutavatel piltidel näeme Maarja Magdaleenat ristipuu all nutmas. Ristilt mahavõtmise puhul embab ta härdalt pisaraid valades Jeesuse jalgu. Kuid kõige kaunimad taiesed Maarja Magdaleenast on need, mis kannavad ladinakeelset pealkirja "NOLI ME TANGERE" (Ära
valitseja nägu oli loomulik, juuksed ja habe stiliseeritud. Mesopotaamia riigi lõpetas pärslaste kallaletung. Tähtsamaid jumalaid Mesopotaamias Mesopotaamia panteon on väga segane, sest selles on läbi põimunud palju erinevaid kultuure ja ajastuid, isegi naaberlinnad polnud taevaste asjade suhtes ühel meelel. Sumerid ülistasid umbes tuhandet jumalat, viitkümmet neist peeti peajumalateks ning eriti tähtsad olid seitse suurt jumalat. Linnriigiti olid jumalate funktsioonid tihti erinevad, kuid taevajumal An, õhu- ja maajumal Enlil ning vete- ja tarkusejumal Enki olid kolmekesi teistest tähtsamad. Suurde seitsmikusse kuulusid alguses veel päikesejumal Utu, kuujumal Nanna, armastusjumalanna Inanna ja jumalate ema Ninhursaga Ainuüksi peajumala otsimine võimaldaks kirjutada terve raamatu. Esialgu näib troonivat An, kelle poja Enki poeg on Marduk. 7
Sinuhe oli veendunud, et ta suri Minotaurose mõõga läbi ja et too ta vette ka veel viskas. Sinuhe oli ülimalt masenduses ning kaotas usu jumalasse. Nad alustasid sõitu Smürnasse. Merineitsid (lk 263) olid kalasabadega naisterahvad, kes varitsesid meremehi, et nõiduda neid endaga lõbutsema. Vimpel (lk 263) - kitsas kolmnurkne või otsast pääsusabana hargnev lipp. Minotauros (lk 273) Minotauros on pooleldi mees ja pooleldi härg/sõnn. Müüdi järgi laskis Minos ehitada koletis (sõnn) Minotaurose jaoks labürindi, kes pärast surma (ta tapeti) hakkas allilmas surnute üle valitsema. Kreetal oli veel müüt, et iga 9 aasta tagant olevat kuningas Minos nõudnud kättemaksuks oma poja tapmise eest Ateena kuninga Aigeuse poolt 7 neiu ja 7 noormehe ohverdamist Minotaurosele. Pime maja/Knossose palee (lk 295) - Ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt keskõue
Jakob oli uhke oma kahe suure sule üle: jaanalinnu- ja kakaduusule üle. Alati lõppes Illimari külaskäik sellega, et Jakob uhkusega oma sulgede omanike elu kirjeldas. Illimar ei saanud aga neid lugusid kodus rääkida, sest ta oleks siis välja naerdud. Linnumaja oli piir kuhu Illimar tohtis üksi minna. Edasi oli vaja veel eraldi luba küsida. Aga Illimar läks siiski. Ta läks järvele ning nägi teiselpool järve toonekurg Joosepit. Ühel hetkel Joosep märkas midagi ning hakkas silla poole liikuma, Illimar liikus temaga kaasa kuni äkki jõudis viinakeldrini. Illimari isa tegi seal tööd. Joosep tuli ka viinakeldri juurde ning 1 kõik nägid ka kuidas Hull-Juhan viina nõudma tuli. Muidu käis ta paljapäi ja paljajalu, aga viina võis juua ainult jalanõude ja mütsiga. Sai oma viina kätte jooksis minema ning varsti lõigi lõunakell. Viinakeldri uks pandi lukku ning Illimar läks koos isaga koju sööma. Kõik tulid
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Theseus sealt välja pääseb. Selle pärast lasi kuningas Minos Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti kinni panna. Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski... ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti. Minos, kuuldes põgenemisest, otsustas mehe üles leida. Ta laskis kuulutada, et annab suure tasu sellele, kes suudab niidi keeruka spiraaliga merekarbist läbi ajada. Daidalos puuris karbi kinnisesse otsa väikese augu, kinnitas niidi sipelga külge, pani sipelga karpi ning sulges selle. Kui sipelgas teisel poole välja jõudis, oli niit läbi karbi jooksnud. Minos teadis, et ainult D suudab sellega hakkama saada ja tuli Sitsiiliasse teda kinni võtma, kuid Sitsiilia kuningas hakkas vastu ning Minos sai surma. 13.pilet PHAETON
Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda. EUROPE Europe oli Siidoni kuninga tütar, kellesse Z armus. Z märkas E’d hommikul, mil naine oli unes näinud kahte kontinenti tema sünnitamise ja omanikuõiguse pärast vaidlemas. (Aasia ja üks nimetu manner). E korjas kaaskonnaga lilli, kui Aphrodite lasi oma pojal Erosel (Cupido, Amor) lasta nool Z südamesse. Z armus ja muutis end sõnniks. E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema. Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga. Europe pidi saarel Z’le sünnitama poegi, kellest kuulsad on Minas ja Rhadamanthys, kes mõistavad Hadese riigis hingede üle kohut. Europe järgi on tulnud maailmajao nimi Euroopa. KÜKLOOP POLYPHEMOS Polyphemos oli kükloop, kes elas üksinda saarel ning karjatas lambaid. Odysseus (Ulysses) oli teel koju
usutunnistuslikke traditsioonialgeid. See meetod on omane kirjanduskriitilisele ja pärimuskriitilisele analüüsile. Säärase lähenemise korral on soovitav alustada Iisraeli ajaloo kujutamist sealt, kus see tegelikult algas ehk Kaananis. VT kasutamisel iisraeli ajaloo konstrueerimiseks tuleb arvesse võtta saagalaadseid pärimusi (Nt Pentateuhhis ja Joosua raamatus). Neid jutustusi koos hoidev raamistus pole ajaloolis-kronoloogiline skeem. Kui nt Aabrahami, Iisaki jm saagadest, Joosepi loost, kõrberännakust, Siinai pärimustes, peaks leiduma ajalooline iva, siis metoodiliselt on lubamatu neid ivasid reastada nii nagu VT´s tehtud. Iisraellased võtsid omaks kohalikke saagasid, mis alles hiljem seostati JHWH-ga ja põimiti iisraellaste esivanemate lugudega. Levinud olid ka üleloomulikud muistendid, mis algselt olid polüteistlikud, kuid iisraeli pärmustikus ümber muudetud monoteistlikeks.
(kasutas abi jne) Kuid täitis ka need. 7. Sai vabaks, tahtis Lolet naiseks võtta, kuid kuningas keeldus. 8. Külastas Admetost, kelle naine oli surnud, mees oli leinas ja Herakles tõi ta naise allilmast tagasi. 9. Lole vend tuli Heraklesele sõnumit tooma, et ta isa peab teda vargaks, H. vihastas ja tappis Lole venna. 10. Tema isa, Zeus oli selle teo pärast vihane, Herakles pidi ennast orjaks müüma ja 3 aastat orjana töötama. 11. H. sai taaskord vabaks ja läks nüüd Deianeira kätt paluma, tema sai ta naiseks. Neile sündis poeg Hyllos. 12. H. ja ta naine läksid H. vanale sõbrale külla, Deinaneira viis Kentaur (seesama, kes oli Iasoni õpetanud) üle laia jõe, Kentauril tekkis plaan naisega põgeneda, kuid Herakles tappis ta. Deinaneira kogus napakesse Kentauri verd. Kentaur väitis, et kui sellega
D kuulutas, et ei lase maal enne vilja näha, kuni ta pole näinud oma tütart. Nüüd otsustas Zeus, et ta vend Hades peab järele andma. Zeus saatis Hermese allilma Hadesele ütlema, et too laseks oma mõrsja tagasi Demeteri juurde. Hermes nägi Persephonet nukrutsemas, kuna ta igatses ema järele. Hermese sõnu kuuldes muutus Persephone rõõmsaks. Hades teadis, et oma vennale ta vastu ei saa ja peab Persephone lahti laskma, kuid ta palus, et tüdruk temast halvasti ei mõtleks. Hades laskis Persephonel süüa granaatõuna seemet, teades, et seda tehes peab ta tema juurde tagasi pöörduma. Hades pani kaariku valmis ja Hermes juhtis mustad hobused otseteed Demeteri templi juurde. Demeter ja Persephone olid õnnelikud ja rääkisid üksteisele, mis vahepeal oli juhtunud. Demeter kurvastas, kui kuulis, et tütar sõi granaatõuna seemet. Zeus saatis Demeteri juurde oma ema Rhea, vanima jumala, kes palus Demeteril tagasi Olümposele minna ja inimestele nende annid tagasi anda
(Osirise kultusest ja müüdist hiljem). Atumi ilmumiskujuks peeti skarabeust. Teda kujutati mehe- ja maokujulisena. Demiurg Atum seisis Heliopolise üheksainsuse (enneaadi) eesotsas. Püramiiditekstides mainitakse korduvalt gruppe, mis kõik koosnevad üheksast jumalast. Ühte neist kaaslaskondadest ehk enneaadidest nimetati Suureks, teist Väikeseks. Püramiiditekstides nimetatakse veel kaheksateistkümnest jumalast koosnevat gruppi. Kõiki kolme kaaslaskonda kujutavad kakskümmend seitse ritta asetatud sümbolit, mis tähistavad sõna neter (jumal). Neter oli sõna, millega egiptlased tähistasid nii jumalust kui mistahes muud üleloomulikku olendit. Enamiku egüptoloogide sõnul meenutab neterit tähistav hieroglüüf pika puust varrega kirvest. Kui öeldakse, et jumalate kaaslaskonnad koosnevad üheksast jumalast, tuleneb see nende nimetusest pesedt, mis tähendab "üheksa". Tegelikult koosneb Väike kaaslaskond üheteistkümnest jumalast, ehkki algselt oli neid üheksa
6. pilet ,,Niebelungide laul" ,,Niebelungide laul" on saksa rahvuseepos. Ta sarnaneb ,,Eddale", aga on ühe autori teos. See on kirjutatud umbes 1200. Koosneb 39 peatükist. ,,Niebelungide laul" algab sellega, kuidas Kriemhild Wormsis ja Siegfried Madalmaades üles kasvas. Ühel päeval teatas Siegfried oma vanematele, et tahab Kriemhildiga abielluda. Ta läks Wormsisse ja sõlmis nendega verevendluse. Kui saksilaste ja taanlaste kuningad Wormsile sõja kuulutasid, aitas Siegfried burgundlastel võita. Tagasi Wormsis nägid Siegfried ja Kriemhild teineteist esimest korda. Kuna Siegfried oli sõjas suur sangar ja ilma temata poleks Wormsil nii hästi läinud, käskis kuningas Gunther Kriemhildil Siegfried lauda saata. Nad armusid. Kuningas Gunther tahtis kosida Islandi kuningannat Brünhildi. Siegfried lubas teda aidata, kuid vastutasuks nõudis Kriemhildi kätt. Kuningas oli sellega nõus ja nad sõitsid Islandile. Brünhildile tutvustati Siegfriedi kui kuninga läänimeest, et nai
neli tütarlast palusid ta oma koju. Demeter hoolitses neiude noorema venna eest, soovides anda lapsele surematuse. Seda küll ei juhtunud,aga kui neiude ema Metaneira nägi, et naine nende juures on Demeter, ehitas ta külarahvaga Demeterile templi. Demeter läks valmind templisse istuma, maa peal ei tärganud ühtki seemet. Lõpuks võttis Zeus asja oma kätesse, sest tundus, et inimkond on määratud näljasurma. Ta saatis Hermese Hadese juurde ning palus tal Persephone vabastada. Hades laskis Persephonel süüa granaatõuna seemet, mis sunniks ta hiljem tagasi pöörduma. Nii hakkas Persephone aastas neli kuud all Hadese riigis veetma. Rhea kutsus Demetrei tema templist välja ning laskis maal õitseda. Dionysos sündis Teebas Zeusi ja Teeba printsessi Semele järglasena. Zeus lubas Semelele Styxi nimel, et teeb mida iganes neiu soovib. Hera oli poetanud Semele hinge soovi näha Zeusi täies hiilguses. Zeus ei saanud keelduda, aga Semele suri lõõma käes. Zeus võttis
verska.ee/kool/Opetus/Ajalugu/Ajalugu %2010.%20kl./Muistne%20Egiptus.%20Ajalooetapid.%20Ühiskondlik%20korraldus.pdf Muistne Egiptus. Ajalooetapid. Ühiskondlik ja riiklik korraldus. (23.11.2010)] Kolmas vaheperiood (1070 eKr 712 eKr) Võim jaotus vaaraode ja ülempreestrite vahel. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Hilis-Egiptus (712 eKr 332 eKr) Egiptlastest sai vallutatud rahvas. Toimusid nuubialaste, assüürlaste ja pärslaste edukad vallutusretked Egiptusesse. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] 525 a eKr vallutasid Egiptuse pärslased Kambysese juhtimisel. [(WWW) http://www.verska.ee/kool/Opetus/Ajalugu/Ajalugu %2010.%20kl./Muistne%20Egiptus.%20Ajalooetapid.%20Ühiskondlik%20korraldus.pdf Muistne Egiptus. Ajalooetapid. Ühiskondlik ja riiklik korraldus. (23.11.2010)] 332. aastal eKr vabastas Aleksander Suur Egiptuse Pärsia võimu alt. [Dr. Hart, George ,,Vana- Egiptus" Varrak, 1997]
üks, Hypermestra, seda teha ei suutnud ning päästis oma peigmehe. Hypermestra pandi tõotuse murdmise eest vangi, kuid teised danaiidid pidid minema allmaailma. Seal hakkasid nad karistuseks vedama vett aukudega anumatesse. 3. Homerose „Odüsseia“ „Odüsseia“ on Odysseuse lugu teest Troojast koju. Kuna kreeklaste käitumine Troojas vihastas jumalad välja, saatsid nad kreeklastele tormi. Enamus Agamemnoni laevu hukkus, väejuht ise pääses koju, Menelaos ja Helena sattusid Egiptusesse, ja Odysseuse kodutee kestis 10 aastat. Eeposes on kolm liini: Olümpos, Odysseuse teekond ja kodune elu. Kodus arvab Penelope, et ta mees on kadunud ja tänu sellele on tal palju kosilasi, kes kõik tahavad saada kodusaare Ithaka valitsejaks. Odysseuse poeg on valitsemiseks veel liiga noor ja teda ei võta veel keegi tõsiselt. Penelope hoiab kosilasi eemal ettekäändega, et ta koob äiale surilina, kuid tegelikult arutab päeval kootu öösel üles. Jumalad, välja
ärgates oma mõõka otsima. Leides ei saanud ta enam seda kätte ja ütles talle, et kui keegi, kes teda ennem kandnud, veest läbi läheb, murraks ta tema jalad. Pärast hakkas Kalevipoeg laudadega kodu poole tagasi astuma. Teel kohtas ta jälle sortse, kuis seegi kord oli Kalevipoeg vägevam. Peale sellist päeva oli Kalevipoeg väga väsinud ja heitis magama. Seekord hiilis tema juurde Peipsi sorts ja köitis Kalevipoja unerohtudega pikka unne. Kalevipoeg nägi und, kuidas seitse seppa mõõka taovad ja Soome sepa poeg astub ligi ja ütlen neile, et pole mõtet, Kalevipoeg tapab teid niikuinii. Selle peale ärkas Kalevipoeg üles. Ta pidi uuesti Peipsi taha minema, sest ta oli enamus laudu sortside vastu puruks löönud. Et oleks lihtsam, hakkas ta üle järve silda ehitama. Tugev torm lõhkus silla ja ta pidi läbi vee minema. Koduteel märkas ta suitsu. Uurides avastas, et kolm meest keetsid ühes koopas leent. Nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
