Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Johan Vilhelm Snellman". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
snellman, stockholm, poliitik, saima, 1856, professor, anastasia, kristian, magdalena, stockholmis, 1835, lektor, elias, ludvig, runeberg, 1839, 1844, keiser, panemine, lahkumine, maetud1771 lõi Aurora selts soome esimese ajalehe. Rootsikeelne. 8. Daniel Juslenius, Henrik Gabriel Porthan Juslenius (1676-1752) soomluse isa. Ta oli esimene nimekas fennofiil. Hakkas uurima soome rahvaluulet, kirjutas sellest palju uurimistöid. 1700. kirjutas "Aboa vetus et nova" (Vana ja uus Turu), milles kirjeldas vanu rahvaluule tekste, Soome ajalugu. 1703. kirjutas teose "Soomluse kaitseks". Koostas 600-leheküljelise soome- ladina-rootsi sõnaraamatu (1745). Oli piiskop ja professor. Ülistas soome rahvast ja keelt. Porthan (1739-1804) soome ajaloo isa, retoorika professor, ladina keele professor, ülikooli raamatuhoidja. Ta oli Turu akadeemia tähelepanuväärseim rahvaluule kogumise ja uurimise mõjutaja.1864. rajati Soome tema ausammas (esimene ausammas Soomes). 1766. hakkas avaldama sarja De poesi Fennica. ("Soome luulest" tema peateos). Oli Aurora seltsi raames üheks Soome esimese ajalehe käivitajaks. Kuulus 1790. loodud Turu Mänguseltsi
1771 lõi Aurora selts soome esimese ajalehe. Rootsikeelne. 8. Daniel Juslenius, Henrik Gabriel Porthan Juslenius (1676-1752) soomluse isa. Ta oli esimene nimekas fennofiil. Hakkas uurima soome rahvaluulet, kirjutas sellest palju uurimistöid. 1700. kirjutas "Aboa vetus et nova" (Vana ja uus Turu), milles kirjeldas vanu rahvaluule tekste, Soome ajalugu. 1703. kirjutas teose "Soomluse kaitseks". Koostas 600-leheküljelise soome- ladina-rootsi sõnaraamatu (1745). Oli piiskop ja professor. Ülistas soome rahvast ja keelt. Porthan (1739-1804) soome ajaloo isa, retoorika professor, ladina keele professor, ülikooli raamatuhoidja. Ta oli Turu akadeemia tähelepanuväärseim rahvaluule kogumise ja uurimise mõjutaja.1864. rajati Soome tema ausammas (esimene ausammas Soomes). 1766. hakkas avaldama sarja De poesi Fennica. ("Soome luulest" tema peateos). Oli Aurora seltsi raames üheks Soome esimese ajalehe käivitajaks. Kuulus 1790. loodud Turu Mänguseltsi
Kuna piibli tõlkimine ja kirjutamine oli raske, siis alustas ta hoopis aabitsast ,,Abckiria" u 1542. Kahjuks pole sellest eriti palju säilinud, u 12 lk. Teise trüki kaanel on pöördumine ,,M. A. tervitab kristlasi/Kristjani (oma pega)". 1544 avaldas ta palveraamatu ,,Rukouskirja Bibliasta". Seal olid kirjas ka mitmed nõuanded. 1548 ilmus Uus Testament. Töö oli palju mahukam, kui ta arvas. Seega avaldas ta vaid osa piiblist. Selle lasi ta Stockholmis trükkida, sest Soomes veel ei olnud ühtegi kirjastust. Säilinud on 70 eksemplari 500st. Sel ajal oli 125 kirikut Soomes. U 100 aastat hiljem avaldati kogu piibel. 1551 ilmus ,,Psaltari"- seal olid kirjas esimesed 12 Ida- ja 12 Lääne-Soome jumalat kirjas. Kokku ilmus tal u 10 raamatut. Ta kasutas 6000-8000 sõna oma trükistes. Neist umbes 61% on jäänud siiani kasutusse. Ta kasutas nii ida kui lääne murret. Haritud inimese sõnavarra kuulub 5000 sõna.
SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, vene või läti-leedu pär
Rootsi kuningalt 2 korda veto, aga seejärel jõustusid Norra parlamenti otsused. Esialgu hääleõigus 45% täisealistest meestest (rekord Euroopas). Hääleõigus riigiametnikel, linna ettevõtjatel ja jõukatel majaomanikel, maal üle 25- aastastel taluperemeestel ja renditalupidajadatel, kellel üle 5a rendileping. Meeste üldine hääleõigus (1898) ja naiste 1913. 3) Norra küsimused Rootsis ja uniooni ühisküsimused. Rootsi riiginõukogu (valitsuse) Norra osakond Stockholmis (Rootsi kuninga juhtimisel Rootsi peaminister + 2 Rootsi ministrit). Ühisküsimuste jaoks uniooni riiginõukogu: Rootsis: Rootsi kuningas + Rootsi ministrid Norras: Norra ministrid + 3 Rootsi ministrit Uniooni välispoliitika jaoks eraldi riigiorgan, mis koosnes vaid Rootsi ministritest: allutatud 7 Rootsile, kes maksis kinni välispoliitika kulutused (mh saatkonnad). Tasapisi konsuliteks valiti ka norralasi. 20
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt..................
provintsides. Eesmärgiks seati kõik olemasolevad õigused korrastada. Erandid: kirikuõigus, talurahvaõigus. Tulemuseks tehti kolmeköiteline seaduste kogu "Balti provintsiaalseadustik". Alguses oli kavandatud 5 köiteliseks, pidid ilmuma tsiviil ja kriminaal korraldused, kuid ei ilmunud, sest teadi, et hakatakse Balti provintsides rakendama Vene seaduseid. I ETAPP- 1816-1819 pärisorjuse kaotamise seadus. II ETAPP- 1849 ja 1860 Liivimaa talurahvaseadus. II Etapp 1856 Eestimaa talurahvaseadus. 1863- Passikorraldus, mis sätestas talupoegade liikumisvabaduse kogu keisririigi piires. 1865- Mõisnike kodukariõiguse kaotamine. 1866- Vallaseadus- Vabastas talurahva omavalitsuse mõisnike eestkoste alt. 1868- Teotöö kaotamine koormisena. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. sajandi viimasest veerandist: Venestamise periood- Venestamine ei mõjutanud õigust otseselt, Eestis kehtestus
elukorralduse poole. Astuda samme, et äärealad muutuksid Vene riigi truuks osaks. Carl Schirren (1826-1910) 1869 ,,Liefländische Antwort an Herr Juri Samarin". Schirren üks mõjukamaid baltisaksa poliitilisi mõtlejaid ja ideolooge. Tuntud kui poliitik-ideoloog, vähem ajaloolasena. Schirren pastori perest, riialane. Isa puutus kokku Läti talurahvaga ja usuvahetuspoliitika 1840. aastatil. Õppis Tartu Ülikoolis klassikalisi keeli ja geograafiat. Ajaloohuvi Riias kooliõpetajana. 1856 Tartusse tagasi, saab Tartu Saksa gümnaasiumi ajalooõpetajaks. 1860 Tartu Ülikoolis vene geograafia ja statistika professor, tegeles palju statistikaga. Pannakse alus statistika teadusele. Ettevalmistused rahvaloenduseks. Ka Schirren käib Lääne- Euroopas tutvumas uudse statistika korraldusega. Balti statistika ametkondade käima panemine. 1863 Vene ajaloo professor Tartu Ülikolis. 1864 Schinner Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondendiks. Ajaloo stuudiumi kujundamisel
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Teine piiskop BERTHOLD, Loccumi tsistertslaste kloostri abt, kes pühitseti 1197. Aastal leidis, et vaja läheb jõulisemat käitumist ning hankis aasta hiljem paavst Innocentius III käest bulla ristisõjaks liivlaste vastu. Saksimaa rüütlivägedel polnud raskusi liivlastega, Berthold ise aga langes kokkupõrkes. Pärast vägede lahkumist pesid liivlasted ristimise maha. Kolmas piiskop BUXHOEVDENI ALBERT, pühitseti 1199.aastal, ta oli osav diplomaat, auahne poliitik ja võimekas strateeg, kes õppis oma eelkäijate vigadest. 1199.a kuulutas Innocentius III välja ristisõja Liivimaa vastaste kristlaste kaitseks. Alberti juhtimisel sõitis 23 laeva 500 ristisõdijaga Lübeckist Väina suudmesse. Üks tema esimese otsuseid oli viia peakorter allajõge kaitsavamasse kohta, kuhu ta aasta hiljem asutas Riia. - Albert tõi kaasa Henricuse (Henrik), kellest sai latgalite seas tegutsev preester. Tema 1220
Samuti oli oma panus Mango Hansu, Michael Ignatiuse jt hernhuutlaste tõlkelistel ja käsikirjades levinud vagadusraamatutel. Rajasid aluse eestikeelse jutukirjanduse laiemaks arenguks. 18. sajandi teisel poolel rajas teed juba ilmaliku sisuga jutukirjandus. Abiks kalender, ajakiri. Esimese ilmaliku eestikeelse jutukogu tegijaks oli Saksamaalt pärit Johann Martin von Hehn, pole säilinud ning selle koht ka kirjandusprotsessis segane. Virumaalt pärit Tallinna gümnaasiumi professor Friedrich Gustav Arvelius (1753-1806) ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" (1782-1787, I-II), aluseks saksa koolilugemik, lisatud mõned algupärased jutud. Samuti majapidamise ja tervishoiualaseid nõuandeid pakkuv raamat ,,Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" (1790) Kuramaalt pärit Saaremaa Karja kiriku pastor Friedrich Wilhelm von Willmann (1746-1819) ,,Juttud ja Teggud" (1782). Willmann on oma õpetusosades kriitiline kõrgema seisuse suhtes,
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed kü
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
1913. aastal avaldas teise luulekogu ,,Tuule maa", mis oli kirjutatud veidi teises võtmes. Suits oli saanud vanemaks, küpsemaks ning mõistis, et ideed ühiskonna muutmisest on utoopilised. 1914. saab stipendiumi, et minna Prantsusmaale, kuid I ms puhkemise tõttu osutub see kasutuks. 1919. kutsutakse Suits Tartu ülikooli kirjanduse õppetooli tööle. Suits oli põhjalik ettevalmistaja ning sellest tulenevalt asus tööle alles 1921. Temast sai professor ning tema käe all kujunes eesti akadeemiline kirjandusteadlaste põlvkond. 1920. avaldas Suits armastusluule kogumiku ,,Ohvri suits", 1922. aastal rahvaluule ballaad ,,Lapse sünd" ning samal aastal ilmub revolutsiooni sõlmküsimusi analüüsiv ,,Kõik on kokku unenägu", misjärel keskendus õpetamisele ülikoolis. Suurem osa tema käsikirjadest põles II ms ajal. 1944. aastal põgenes Rootsi, kus töötas samuti raamatukogus. 1950. ilmus tema viimane luulekogu ,,Tuli ja tuul". 1956
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
1905. aastal I luulekogu ,,Elutuli" see leidis palju lugejaid noorte hulgas, sest kirjutatud maailma muutmise vaimus (vormimeisterlikud ja jõulised luuletused). 1910. aastal lõpetas ja jäi Soome, kuna ei leidnud Eestis sobivat tööd. Läks soome keele õpetajaks. II luulekogu 1913. aastal ,,Tuulemaa" kirjutatud teises võtmes: õhin ühiskonna muutumisest oli läbi kukkunud. 1919. aastal kutsuti ta Eestisse õppetooli. Valmistus ja läks 2 aastat hiljem. Temast sai TÜ professor. Kirjandusteadlaste põlvkond alates temast!! Armastusluule ,,Ohvri suits". 1921. A-l ballaad ,,Lapse sünd", järgmisel aastal ,,Kõik on kokku unenägu". Seejärel pikem paus, kuna keskendus õpetamisele. Tema maja sai sõjas pihta- käsikirjad hävisid. Viimane luulekogu 1950.a-l ,,Tuli ja tuul". Suri Rootsis, kuhu oli Soome kaudu põgenenud. 4. Paari luuletuse analüüs: LÕPP JA ALGUS Kas tunnete : väriseb maa ! Kas kuulete : kisendab veri ! Nüüd tuleb kas ei või jaa !
1913 II luulekogu „Tuule maa”. Kirjutatud teises võtmes, saanud vanemaks. Õhin, lootused ja ootused ühiskonna muutumisest olid läbi kukkunud. Ülikoolist sai ka stipendiumi, et minna end Pariisi täiendama, aga I MS tõttu jäi tal sinna minemata. 1917 esialgu osales ka poliitilises elus, aga 1919, kui ülikool alustas tegevust eestikeelsena, siis kutsuti ta eesti ja üldise kirjanduse õppetooli tööle. Tööle asus alles 1921. enne valmistus põhjalikult. Aja jooksul sai temast professor Tartu ülikoolis, tema käe all kujuneski akadeemiline kirjandusteadlaste põlvkond. Veel mõningad luulekogud. 1920 „Ohvri suits” valik armastusluulet 4 1922 „Lapse sünd” rahvaluuleline ballaad, luulekogu „Kõik on kokku unenägu” Seejärel pikem paus, pühendus õpetamisetööle ülikoolis. Ilmusid mõned valikkogud. Nõukogude ajal puhkes sõda, sõjakeerises sai kodu pihta
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
annaabi.ee 
